Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused. Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi. Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C-klassid. Kalibreeritud ja tugevussorteeritud ehituspuidu enamlevinud ristlõiked, mida toodetakse Eesti turule on: 45mm x 70/95/120/145/170/195/220mm. 1.1 Masintugevussorteerimine Masintugevussorteerimise puhul saavutatakse suurem mõõtmistäpsus võrreldes visuaalse sorteerimisega. Tugevussorteerimise masinaid erinevaid ja need põhinevad ka erinevatel meetoditel (mehhaanilised, dünaamilised, optilised, kiirgusel põhinevad). Levinum
marmor) 75...78% ja savi. Tsement on väga peenike pulber Tsemedi värvus sõltub tema toorainest. Eesti tsement on hall, mõnikord ka sinakashall. Tsementi Turustatakse kas lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse (kõige sagedamini 40 kg). Portland tsement Tardumine: tsemendi tardumine ei tohi alata enne 40 (60) minutit ja peab lõppema hiljemalt 8 (10) tunniga. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja Eesti tsemendi tugevusklassid 32,5; 42,5; 52,5. Portland tsement Eritsemendid: Valge portlandtsement Hüdrofoobne tsement Plastifitseeritud tsement Kiirkivistuv portlandtsement Paisuv tsement Portland tsement Tsemendi kaubanimetustena kasutatakse järgmisi: ehitustsement, normaaltsement, kiirtsement, põlevkivitsement, põlevkivinormaaltsement, põlevkivikiirtsement,
sisekeere kuluks ruttu. Polt - keermestatud varras, millel on tavaliselt kuuskantpea Tikkpolt - mõlemast otsast keermestatud varras, mis keeratakse üht otsapidi detaili keermestatud avasse kohtkindalt kinni Mutter - Keermestatud avaga kuuskant-kinnitusdetail Seib - rõngakujuline lame avaga detail, mis kaitseb mutri all olevat detailipinda Lõhis (splint) - keermelukustuselement (traadist aas), mis asetatuna poldi varda avasse mutri ette ei lase viimasel lahti keerduda. Joonis 8. Poldi tugevusklassid Autotöökojas kasutatakse tavaliselt polte 8.8 …12.9. Mutrit tähistatakse ühe numbriga (näit 10). See näitab 1/100 suurimast testimispingest N/mm2). Mutter ja polt valitakse samast tugevusklassist. Poldi täielik tähistus: ISO 4014 – M10 × 60 – 8.8 – A2E, kus M 10 – meeterkeere, nimiläbimõõt 10 mm, 60 – poldi pikkus, 8.8 – tugevusklass, A2 – tsingitud (A), kate 5 mkm, E – sile, värvimata ISO 8765 – M20 × 2 × 60 – 8.8 2 – peenkeere, tõus 2,0 mm, 8
Hiljem tekivad kipsi kristallid, mis kasvavad üksteisega kokku, tekitades tehiskivi. Võrreldes teiste sideainetega on kips väga kiire tardumisega. Kipsi taignale lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust, et kipsi tardumist vaja aeglustada. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% ja tänu sellele täidab täpselt vormid ja tiheneb. [3], [4] Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuste järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse või sortidesse. Kips-sideainete tugevusklassid võivad olla 2-25. [3] Tabel 2 Omadused Enam levinud tugevusklassid 6 5 4 Jahvatuspeenus (jääk sõelal max %) 15 20 30 N /mm 3 2,5 2 Min paindetugevus (¿¿ 2) ¿ 2
dolomiit, sideriit), raua oksiidid jne. Vahel on tsementi moodustavaiks mineraalideks ka savimineraalid, vilgud, kips, barüüt ja püriit. Tsement tekib kivimite pooriruumi enamasti vesilahustest sadenemise teel. Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus · normtugevus · tardumise algus Tsement sein: TSEMENDI TOOTMINE Tsemendi valmistamine toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu.
mört transportimisel ja seismisel ei kihistuks; Betooni kivistumist kiirendatakse aurutamise teel. veehoidvus suureneb, mida rohkem on sideainet ja Toimub normaalrõhu juures, temp. 80-90 C peenlisandeid Aurutamise kestvus sõltub tsemendi liigist ja aurutamise · Tugevus - tugevusklassid M1-M15; proovikuupide reziimist (mõni tund kuni ööpäev) survetugevus peale 28 päevast kivistumist (N/mm2) Aurutamine toimub aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all · Nake kividega - mida plastsem mört ja suurem kivide veeimavus, seda parem nake
(1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500)
95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline surve- tugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa. Soome normides tähistatakse betooni klassi tähe ga K ja СНиП- is tähega B, mõlemad väljendatakse kuubikulise survetugevuse kaudu (MPa). Eurokoodeks 2-s on kehtestatud järgmised betooni tugevusklassid: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C45/55, C50/60, C55/67, C60/75, C70/85, C80/95, C90/105 СНиП käsitles peale betooni klassi veel järgmisi betooni marke: a) külmakindluse mark F (F10 ÷ 500). kus arv näitab külmutus- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (see on 3% massikadu või 5% survetugevuse langus); b) veetiheduse mark W (W2 ÷ 12), kus arv näitab vee rõhku atm, millele betoon suudab nor- mikohasel katsel vastu panna.
tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund....................................................................
Võrdse tsemendihulga korral on portland-põlevkivitsemendiga betoonid 1,5...2 korda külma- ja korrosioonikindlamad, vähem kahanevad ja kiiremini kivinevad. Seetõttu on portland- põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks. Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest. Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600. Tsemendi tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (üks mahuosa tsementi ja kolm liiva) valmistatud proovikehade (40 x 40 x 160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) kahe ja 28 päeva vanuselt. Tsementi pakitakse kottidesse (50kg) või transporditakse lahtiselt autode ja vagunitega. Kasutusalad Seda kasutatakse põhiliselt sideainena monoliitbetooni, raudbetoonkonstruktsioonide ja erinevate ehitussegude valmistamiseks. Eestis toodetud tsemente võib kasutada maapealsetes,
(1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv
*Looduslik anhüdriit CaSO4 Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. Kipsi omadused. Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine -Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine - Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks - Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides - Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte - Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda
värvi, pinna, suuruse ja kujuga tellist. Tellistele esitatavaid nõudeid käsitleb kehtiv Eesti standard EVS-EN 771.1:2003 Auktellis On paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimast nimetatakse ka moodultelliseks. Tellise paksus ja mördikiht (88+12 =100mm) annavad kokku ühe mooduli. Auktelliste tihedus on 1300...1450kg/m3, külmakindlus 15 12 tsüklit, tugevusklassid 20; 17,5; 15;12,5 ja 10. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega . Kergtellise tihedus on madal. Olenevalt väljapõlevate lisandite (saepuru, jahvatatud madalakaloorsed kütused nagu põlevkivi) hulgast1500- 1200 kg/m3
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
kategooriaga puit ja D madal saematerjal. Lisaks on A-l veel alasordid 1,2,3,4. A1-A3 on mööblikodades töötlemiseks. D on puit, millele ei ole antud vigade mahtu, peaasi, et ära ei laguneks, kui kuskil kasutatakse. Põhiline ehitusmaterjal on B ja C, lisaks veel ka A4. Tugevusklass karkassil- on võimalik tellida puitu, millel on ära märgitud tugevusklass, valmistaja jne andmed. Selle järgi saab vaadata nt tellija, et kasutatakse üiget puitu ja, et kui tugevat puitu on tarvis, tugevusklassid on erinevad. Liimpuit on tähistatud Gl, okaspuit C ja lehtpuit D. Numbrid nende taga näitavad tugevust . nt C40 on , et okaspuit tugevusega 40 N/mmr kohta. Looduskivimaterjalid Looduskivimaterjalid on erineva tekkega, päritoluga, maa peamised koositsosad, kasutatakse ehitusmaterjalina ple kogu maa. Mõisted: • Mineraal- keemilise v füüsikalise omadustelt looduslik moodustis • Kivim- koosneb ühest või mitmest mieraalist
Keskkonnaklassid on jagatud 6-rühma: 1. Korrosiooni oht puudub, 2. karboniseerumisest põhjustatud korrosioonioht, 3.kloriididest põhjustatud korrosioonioht , 4.merevee kloriididest..., 5.külmumise sulamise mõju, 6.keemilised mõjurid. Rühmade siseselt on klassid jaotatud kuivadest oludest veega küllastunud oludeni. Nt XC2-märg harva kuiv, isel vundamente. Vastavalt keskkonnatingimustele määratakse betooni minimaalsed tugevusklassid. 18. Betoonkaitsekiht ja selle määramise kriteeriumid Betoonkaitsekiht on kaugus armatuuri pinnast kuni betooni lähima pinnani. Kaitsekiht peab tagama: a) armatuuri piisava korrosioonikaitse, b) betooni ja armatuuri vaheliste nakkejõudude ülekandmise, c) konstruktsiooni piisava tulepüsivuse Korrosioonikaitse sõltub armatuuri ümbritseva püsiva leeliskeskkonna olemasolust, mis saadakse kvaliteetse betoonikihi küllaldase paksusega
Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimast nimetatakse ka moodultelliseks. Tellise paksus ja mördikiht (88+12=100mm) annavad kokku ühe mooduli. Auktelliste tihedus on 1300... 1450kg/m3, külmakindlus _15 tsüklit, tugevusklassid 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus _25 tsüklit, veeimavus 6...12%, mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud)
95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline surve- tugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa. Soome normides tähistatakse betooni klassi tähe ga K ja - is tähega B, mõlemad väljendatakse kuubikulise survetugevuse kaudu (MPa). Eurokoodeks 2-s on kehtestatud järgmised betooni tugevusklassid: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C45/55, C50/60, C55/67, C60/75, C70/85, C80/95, C90/105 käsitles peale betooni klassi veel järgmisi betooni marke: a) külmakindluse mark F (F10 ÷ 500). kus arv näitab külmutus- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (see on 3% massikadu või 5% survetugevuse langus); b) veetiheduse mark W (W2 ÷ 12), kus arv näitab vee rõhku atm, millele betoon suudab nor- mikohasel katsel vastu panna.
24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks.
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Oksad suurus asukoht iseloom Lõhed suurus asukoht Tihedus Aastarõngaste laius Kevad sügispuidu vahekord Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C-klassid Termopuit Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis mida viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170 kuni 212 ’ C Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar kuusk mänd haab ning kask Kuumtöötlemisel muutub puidu rakuehitus – niiskus, bakterid ning happed viiakse puidust välja Taoline toitainevaene puit ei ole sobilik kasvulava seenhaigustele mädanikele ja
Kips on õhksideaine. Kipsi tooraine on looduslik kips (CaSO4.2H2O) Kips sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla 10-25%, milledest sõltub ka saadava kipsi kvaliteet. Tootmine: Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150-170C juures. Kips jahvatatakse. Saadud sideaine on valge-hallikas pulber mahumassiga 800- 1000kg/m3 Kips kivistub veega segades. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi enamlevinud tugevusklassid: 6; 5; 4. Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana Kipsplaatide valmistamisel Kipsbetoonis sideainena Remonttöödel krohvi parandamiseks Kipspahtlina ja skulptuurdetailide valmistamisel 25. Kipsi omaduste määramine Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipsi töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, kips on suhteliselt kerge
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid........................................
· Tardumise lõppedes on moodustunud kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb. · Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. 05.05.2014 · Kipsi omadused. Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2...25. · Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks
Varianti d kasutatakse mutritel, mille otspinnal on vastavad avad. Sisekuuskandiga mutreid ja kruve keeratakse võtmega e. c) b) a) d) e) Keermesliidete elemente valmistatakse enamasti terasest, vajadusel kasutatakse ka pinnakatteid (tsinki, kroomi, kaadmiumi, niklit, vaske, hõbedat jm.). Kruvide tugevusklassid on näitatud tabelis. Tugevusklassi näidatakse kruvi tähisel. Poltide, kruvide ja tikkpoltide valmistamiseks kasutatavate teraste tugevusnäitajad, MPa Tähis (tugevusklass) 3.6 4.6 4.8 5.6 5.8 6.6 6.8 6.9 8.8 10.9 12.9 Tugevuspiir, Rm 340 400 400 500 500 600 600 600 800 1000 1200 Voolavuspiir, Rp0,2 204 240 320 300 400 360 480 540 640 900 1080
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
