Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate
Valgamaa Kutseõppekeskus Maalri eriala PVC põrandakatete erinevused ja töövõtted Referaat Valga 2016 PVC põrandakatted PVC - e. vinüül- e. plastikkate -enamlevinud silepõrandakate polüvinüülkloriidist; väga vastupidav niiskusele ja kulumisele, talub hästi kemikaale; peamised koostisained on etüleen ja kloor, millele lisatakse erinevaid täiteaineid ning pigmente; toodetakse nii homogeense kui heterogeensena. PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud) PVC  põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada. Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad.
- Moment - PS liim http://www.flora.ee/ Flora Kadrina AS Pöördumatud liimid · Koosnevad põhipolümeerist ja kõvendist · Kõvenemisel toimub keemiline reaktsioon  EPO  EDP http://www.vkg.ee tooted Spetsiaalliimid 1. Mittekõvastuvad liimid säilitavad kleepuva oleku pikema aja jooksul · kleeplindid · plaastrid · liimpüünised · kärbsepaber Spetsiaalliimid (järg) 2. Kitid, pahtlid  liimile on lisatud täiteaineid 3. Meditsiiniliimid  imenduvad organismis  kudede ja luude liimimiseks 4. Kuumuskindlad liimid  kuni 900°C 5. "Makrofleks" - liimile lisatakse gaas; kõvenemisel liimimass veidi paisub http://www.makroflex.ee/html/pages/ Nüüd võid juba liimida, aga mõõdukalt!
Aidak Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side- ja sisaldavaid tühimikke. Õhk on halb soojusjuht täiteainete, tardumis- ja kivinemiskiiruse ning ning seetõttu on ka räbuliival valmistatud tugevuse järgi. krohv väikese soojajuhtivusega. · Dekoratiivsed, milles kasutatakse 1. Otstarbe järgi: värvilisi täiteaineid ja pigmente. Lisatakse · hariliku märgkrohvi ja värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks Sellisteks täiteaineteks on peeneteraline · viimistluskihtide tegemiseks vilgukivi(1), antratsiit(2) ja kvarts. Terade · dekoratiivkrohvide tegemiseks mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm. · eriotstarbeliste krohvide tegemiseks
Osata tuua näide 23) Osata koostada etteantud monomeerist polümeer jvp 24) Vaata üle küsimused- vastused, mida tegid õpiku abil Polümeerid 1) Mis on polümeer? 2) Mis on monomeer? (lk.152) 3) Mis on polümerisatsiooniaste? 4) Kuidas saadakse liitumispolümeerid? Too üks näide. 5) Kuidas tekib kondensatsioonipolümeer? Nimeta tema kaks iseärasust. 6) Mis on plastmass? 7) Milleks lisatakse plastidele a) täiteaineid b) stabilisaatoreid c) plastifikaatoreid? 8) Iseloomusta teflonit (valem, monomeer, omadused, kasutusalad) 9) Iseloomusta pleksiklaasi (valem, monomeer, omadused, kasutamine) 10) Mis on a) homopolümeer b) kopolümeer? 11) Mis on polüestrid? Nimeta tuntumad esidnajad. 12) Mida tähendab lühend PET? Kus seda ainet kasutatakse? 13) Mis on polüamiid? 14) Iseloomusta nailonit (posit. ja negat.omadused) 15) Mis on silikoonid? Kus kasutatakse? 16) Lahenda lk
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige
detergendid on kallimad, kuid ka eelisatatumad. Detergetide kasutatavus · Müügilolevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pidaktiivset ainet 5  20% · Neile on lisatud suurel hulgal aktiivsust tõstvaid elektrolüüte  naatriumpolüfosfaate (Na5P3O10) mis aitavad ka toote hinda alandada, keemilisi ja optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos), vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm Detergetid ja keskkonnakaitse · Seetõttu tuleb detergente lagundada veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt. · Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste sattumine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise ehk viib see vetikate vohamiseni mida nimetatakse ka vee õitsenguks. Vee õitsengud on eutrofeerumise esimesi märke. Liigne vetikate mass mõjutab kogu vee elustikku,
PÕRANDA SÕNASTIK 1.PVC e. VINÜÜN e. PLASTIKKATE · Rull kui plaatmaterjalina väga levinud. · Vastupivad nii niiskusele kui kulumisele. · Talub hästi kemikaale. · Peamised koostisained on etüleen ja kloor, millele lisatakse täiteaineid ja värvipigmente. · Toodetakse nii ühe- kui mitmekihilisi. 2. LAMINAATPARKETT · Puitkiud põhimikule kantud plastikust pinnakihiga põrandakatte plaadid, enamasti puidu või kivi imitatsiooniga. 3. ANTISTAATILISED KATTED · Tänu erilisele töötlusele ei tekita elektrostaatilisi leanguid. 4. ELEKTRIT JUHTIVAD PÕRANDAKATTED · Vähendatud elektritakistusega põrandakate juhivad ära elektrostaatilised laengud. · Heterogeene materjal.
Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam
eemaldatakse puukoor ning palgid purustatakse õhukesteks pilbasteks. Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka vanapaber või kalts  sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda, kusjuures paberi taaskasutamine võimaldab säilitada metsa, hoida kokku energiat ning vähem saastada õhku ja reostada vett. Saadud kiudainele lisatakse vett, täiteaineid (mis teevad paberi tugevaks), vaiku (mis ei lase tindil läbi paberi imbuda), värvaineid (mis annavad paberile värvuse) ja teisi lisandeid (nt liimi). Seejärel suunatakse märg paberimass pideva lindina ringlevale sõelale, millest enamik paberimassis sisalduvat vett läbi nõrgub. Märg paber liigub edasi valtside ja kuumade silindrite vahele, kus ta pressimise tulemusena tugevneb ja kuivab. Valmis paber rullitakse suurtesse rullidesse
Selgitage! Armeeritud plastide survevalu võib tingida vajaduse teistsuguste kruvide järgi. Eesmärgiks on vältida kiudude purunemist siirde ja survetsükli jooksul. Ühe võimalusena kasutatakse kaksikkruvi, mille korral materjal liigub teineteisest piisaval kaugusel olevate kruvide vahel. 43. Mida kujutavad endast BMC ja SMC massid? BMC (Bulk Moulding Compound) kujutab endast taignasarnast massi, mis sisaldab armatuuri ja täiteaineid ning mille kõvenemine toimub vormimisoperatsiooni käigus. SMC (Sheet Moulding Compound) kujutab endast mõne millimeetri paksust termoreaktiivvaigul põhinevat painduvat leht-toorikut, mis sisaldab armatuuri ja täiteaineid. 44. Mida kujutab endast pultrusioonimeetod? Tooge protsessi skeem! Pultrusiooniprotsess seisneb maatriksiga immutatud lõpmata pikkade armatuurikiudude tõmbamises läbi kuumutatava matriitsi. Matriits annab profiilile kuju ja selles toimub vaigu kõvenemine
järgi, et sellest tehakse praepannidele kattekihte, kuid selda kasutatakse ka keemiaaparatuuris ka isolatsioonimaterjalina. Polümetüülmetakrülaat ehk pleksiklaas on sammuti teadatuntud. See on läbipaistev ja ilmastikukindel polümeer. Seda kasutatakse klaasi asendajana kohtades kus on tähtis tema tugevus ja vastupidavus nt. Lennukiakendes ja prilliklaasides. Pleksiklaas on ka kergem kui tavaline klaas. Kõiki neid tooteid ei valmistata aga puhastest polümeeridest. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on kallimad, kui täiteained mida lisatakse. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, muutuks kile rabedaks. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad
Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so. täiteaineid: · kõvendeid, · plastifikaatoreid, · värvaineid, · stabilisaatoreid · katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilised: · puidujahu, · tselluloos, · puuvilla jäätmed, · puuvillriie, · paber jne. Anorgaanilised: · grafiit, · talk, · kvarts, · klaaskiud, · klaasriie, · vilgupuru.
juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks
amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus. 16. Mis on värvi koostisosad? Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse materjali pindu keskkonnamõjude eest. Värvid sisaldavad peale  pigmendi ja sideaine veel  täiteaineid,  lahusteid,  plastifikaatoreid,  sikatiive,  tahkesteid  jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv. Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. • Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid, tehisvärnitsaid. 18. Mis on emulsioonvärvid? Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. • Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. 19
Liimühendused on võimaldanud luua paljusid kergmaterjale, nt kärgplaadid ehituses. Liimitud konstruktsioonide tugevus sõltub: ühenduse pindalast (suurem kokkupude); õigest jõudude jaotusest konstruktsioonile; ühenduste edasisest tugevdamisest (nt tihvtid); liimikihi paksusest (liiga palju pole hea; oleneb pinna karedusest/poorsusest) Kitid on liimid, millele on lisatud pulbrilisi või kiulisi täiteaineid. Sarnased on ka pahtlid. Kui liim peab juhtima elektrit, lisatakse metallipulbrit. Meditsiinis kasutatavad liimid ei tohi loomulikult olla ega muutuda mürgisteks. "Makroflex" jt selletaolised on liimid, millesse on lisatud gaasitekitajat (või on gaas varem rõhu all lisatud), tekib vaht. Lauri Siitam XI R
Kaalusin analüütilisel kaalul 7,1 mg uuritavat proteaasi ja viisin selle kvantitatiivselt gradueeritud katseklaasi. Järgnevalt lisasin uuritavale ainele boraatpuhvrit (pH=8,4), esialgu väiksema koguse. · Järgnevalt segasin gradueeritud katseklaasi segu 5 minuti vältel, et ensüüm lahustuks. Selgelt lahust seejuures ei tekkinud, sest uurisin tehnilist ensüümipreparaati, mis lisaks ensüümivalkudele sisaldab ka muid valke ja täiteaineid. · Hiljem viisin katseklaasis oleva lahuse sobiva mahuni, milleks oli 5 mL ja lisasin katseklaasile korgi ja loksutasin seda, et ensüümi kontsentratsioon lahuses ühtlustuks. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine · Võtsin 50 mL lahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin pipetiga 25 ml 2%-list kaseiini lahust, mille pH oli reguleeritud ensüümile sobivale väärtusele. Asetasin katseklaasile
"valge hiinlane". See töötati välja põrandaaluste keemikute poolt 1976ndal aastal ja läks kohe müüki mustal turul. Algul oli see ametlike teaduslike uuringute tarbes, aga konfiskeeriti, kui selle üledoosi kätte suri kaks inimest. Eestis on "valge hiinlase" nime all alates umbes 2000. aastast (siis kui "valge hiinlane" Eestisse jõudis) tuntud narkootikum keemiliselt fentanüül. "Valge hiinlane", kui kaubaartikkel, sisaldab peale fentanüüli veel mitmeid täiteaineid. Peale 2009ndat aastat pole Lääne-Euroopast seda peaaegu võimalik saadagi. Eestis on see senini võimalik. -metüülfentanüüli keemiline struktuur Seened Seeni ja taimi on kasutatud hallutsinogeenidena juba 500 a e Kr. Asteekidel Kesk-Mehhikos oli püha seen Teonanacati. Selle tarvitamisel tekkinud nägemused ja hääled olid nende meelest ühendus vaimude maailmaga
poolvedela oleku ja kleepuvuse pikema aja jooksul. Selliste liimide abil valmistatakse silte, kleeplinte, plaastreid, põllumajanduskahjurite liimpüüniseid, kärbsepabereid jms. Liimi põhipolümeer on samuti võrdlemisi madala molekulmassiga ja hästi plastiline. Liimidega on väga lähedases suguluses kitid. Kittide abil ühendatatakse ebakorrapärate liitepindadega detaile või täidetakse auke. Kitid valmistatakse liimidest, millele lisatakse juurde pulbrist või kiulisi täiteaineid, et muuta neid paksemaks ja tugevamaks. Elektroonikas ja mujalgi on teinekord vaja liime, mis juhiksid elektrit. Kõige lihtsam on sellist liimi valmistada nii, et liimi sisse lisatakse võrdlemisi suur hulk metallipulbrit, nii et metalli kübemed puutuvad liimis üksteisega kokku. Meditsiinis on juba mõnda aega proovitud mitmesuguste elundite ,,remontimisel" õmbluste ja muude traditsiooniliste kirurgiliste võtete asemel kasutada liimimist. Eriti huvipakkuv on see
mitteionogeensed detergendid on üldiselt kallimad, kuid teatud juhtudel ka eelistatud. Müügil olevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pindaktiivset ainet 520%. Neile on lisatud suurel hulgal aktiivsust tõstvaid elektrolüüte  naatriumpolüfosfaate (n. Na5P3O10), mis aitavad ka toote hinda alandada, keemilisi ja optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos), vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm. 4 Sünteetilised pesemisvahendid, eriti hargnemata süsinikahelaga ained, lagundatakse veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt kiiresti. Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste jõudmine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise. Et seda vältida, tuleks fosfaatidest loobuda või
PVC-katted. Vaipkatted. Linoleomid. PVC. Faktid PVC-kattest: 1) PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud) 2) PVC  põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada. 3) Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. 4) Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi. 5) Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale.
Korkkatted Kork on looduslik materjal, mida saadakse Hispaanias ja Portugalis kasvavatelt korgitammedelt. Korgitamm peab kasvama 25-aastaseks, et seda esimest korda koorida saaks. Sellest koorest veel korki ei tehta. 9 Aastat hiljem kooritakse puu uuesti ja alles siis saab koorest korgiplaate valmistada. Korgipuu koor peenestatakse, segatakse vaiguga, kuumutatakse ja pressitakse. Plaadipõhjas voib olla PVC-d ja täiteaineid sisaldav kiht. Tänapäeval pannakse korgiplaatidele peale, alla, ja külgedele PVC- kaitse. Sellist põrandat puhastada ka niiskete puhastusviisidega Korkpõrandad ei ole kunagi libedad, nad imavad mustust ja vajavad sagedast koristust. Põrandad ei talu tugevaid keemilisi aineid. Need sobivad vähekasutatavatesse kuivadesse ruumidesse. Korkpõrandaid puhastatakse poolniiske või niiske pühkimisega. PVC-kattega korkpõrandaid puhastatakse nii nagu plastikut
Töö käik Valmistan töölahuse tahkest preparaadist. Selle jaoks kaalun analüüilisel kaalul juhendaja näpunäite järgi 10 mg (tegelikult kaalusin 0,0103 g ehk 10,3 mg) tahket invertaasi ja viin mahu 5 ml-ni. Lahjenduseks kasutan atsetaatpuhvrit (pH=4,8). Segan gradueeritud katseklaasi sisu klaaspulgaga, kuni tahke aine on enam-vähem ära lahustunud. Selget lahust siin ei teki, kuna ensüümpreparaat sisaldab lisaks ensüümivalgule ka muid valke ja täiteaineid. Seejärel võtan 50 ml mahuga katseklaas ja pipeteerin sinna 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (pH=4,8). Panen katseklaasile korgi peale ning asetan selle 10 minutiks vesitermostaati 30o juurde soojenema. Võtan kolm koonilist kolbi, mahuga 250 ml. Pipeteerin sinna 10 ml komplekslahust (CuSO4 ja EDTA-Na Na2CO3 lahuses). Võtan termostaadis 10 minutit seisnud sahharoosi lahuse ja lisan sinna 1 ml invertaasilahust
(vahepealsed) Liitumispolümerisatsioon  kaksik-kolmiksidemetega monomeeride liitumine: nCH2=CH2  (-CH2-CH2-)n Nt: CH3-CH=CH-CH3 ja OH  CH2-CH=CH2 Polükondensatsioon  kui on NH2 ja OH-rühmad: NH2-CH2-CH2-COOH ja OH-CH-CH2-COOH Polümeerid sisaldavad lisaks põhikomponendile täiendavaid aineid: plastifikaatoreid(teevad polüm. plastsemaks), stabilisaatoreid(annavad õhukindlust ja temp. vastupidavust), täiteaineid(vähendavad plastmassi kulu). Plastmassid vananevad ja väsivad  juurde pandud ained õhkuvad ära. ftaalaat  plastikkile paindlikkuse suurendamiseks. ftaalhape: Tähtsamad asendatud polüeteenid: õ lk 58 Silikoon  hüdrofoobne, erakordsed mehhaanilised omadused, madal soojusjuhtivus, madal mürgisus, madal keemiline reageerimisvõime, keemiline püsivus, hüdrofoobsed, vastupidavus hapnikule, osoonile ja UV- kiirgusele
TAPEETIMINE TAPEETIDE LIIGID : 1.PABERTAPEET 2.VINÜÜLTAPEET PABERALUSEL 3.KANGASTAPEET 4.MEREROHUTAPEET e. BAMBUSTAPEET 5.KLAASKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 6.TSELLULOOSKANGAS (ÜLEVÄRVITAV) 7.STRUKTUURTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 8.PLASTKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 9.VINÜÜLTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 10.PVC-SEINAKATE TAPEET TAPEEDIRULLI MÕÕDUD : LAIUS 53 CM PIKKUS 10.05 M TINGMÄRGID TAPEEDIL : PAANIDEL MUSTER KOHAKUTI PAANID PAIGALDATAKSE NIHKEGA 0 PAANID EI VAJA MUSTRI KOKKUSOBITAMIST ÜKS, KAKS VÕI KOLM LAINET : PESTAVUS R PLEEKIMISKINDEL EEMALDATAVA PEALISKIHIGA TAPEET SAAB LIIMIDA OTSE SEINALE TAPEETIMISTÖÖRIISTAD TAPEETIMISLAUD PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI  LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTAD...
tärklisekliistrit, pigmentidena looduslike maake ja lahustina vett.  õlivärvid- koosnevad sideaineks olevast kuivavast õlist, lahustist, pigmentidest, ning värvi kuivamist kiirendavatest lisaainetest ehk sikatiividest.  mineraalvärvid- sideaine on mineraalne, kasutatavad pigmendid peavad olema leelisekindlad, lahjendamiseks kasutatakse vett.  silikaatvärvid- kaaliumvesiklaasi lahusesse lisatakse leelisekindlaid pigmente ja täiteaineid. 3) Soojusenergia hulk mis kandub läbi ehitusmaterjali sõltub materjali sooja erijuhtivusest ja kihi paksusest. Aine omadusi iseloomustab soojaerijuhtivus lanta (W/mK). Tavalise nõukogudeaegse raudbetoonpnaeelist välisseina U-arv on ligikaudu 1 W/(m2K). Seda võib seina välispinnale soojustuse teel vähendada 0,4-0,3 W/(m2K). Praegune Eesti ehitusnorm soovitab elamu välisseinad kavandada selliselt, et soojajuhtivus ei ületaks 0.25-0,28 W/m2K.
PVC KATTED Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest *PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20%kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud). *PVC- põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastus vahendi lahusega puhastada. *Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. *Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui üksiki teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminat. Seega sobib PVC igasse ruumi. *Kõik PVC-katted vobivad põrandaküttega aluspõrandale.
Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid ja polüester. Poolsünteetlistest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on puuvill, vill, siid, lina, kanep. Liimideks sobivad paljud polümeerid, kuna neil on nakkuvus paljude materjalidega. Näiteks epoksüüdliimid, mis koosnevad epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse ka plastifikaatorit ja täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine ja hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 kraadi. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Polümeerseid kattekihte kasutatakse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektriisolatsiooniks. Levinud PVC katted. 15
aluselises, neutraalses kui ka happelises keskkonnas, ei nõua kõrget temperatuuri ega kahjusta materjale. Need ained on anioonaktiivsed pesemisvahendid. Samuti kasutatakse katioonaktiivseid detergente ja mitteionogeenseid detergente, mis vesilahuses ei dissotseeru. Need ained on üldiselt kallimad. Müügil olevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pindaktiivset ainet vaid 520%, neile on lisatud aktiivsust tõstvaid elektrolüüte, keemilisi ja optilisi valgendajaid , täiteaineid, lõhnaaineid jne. mineraalhappe ester  mineraalhappe (anorgaanilise happe) ja alkoholi kondensatsiooni saadus, analoogiline karboksüülhappe estriga. rasva rääsumine  rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. asendamatu rasvhape  küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida.
Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks
pärsitud või vähenenud ja aeglustunud ainevahetus protsesse. Mis omakorda toovad kaasa erinevaid haigusi. Nendel põhjustel talitavad organismis õigesti vaid umbes 20% rakkudest. Surma põhjustena on maailmas esikohal südame- veresoonkonna haigused, mis tulenevad samuti teatud määral toitumisest. 1 Tööstuslikesse toitudesse, mida inimesed üsna palju söövad, lisatakse palju aineid, mis on keemilised ained inimesele tegelikult söögiks ei kõlbagi, näiteks paksendajaid, täiteaineid, säilitusaineid jm. Need ained koormavad organismi, põhjustavad haigusi ning organism ei suuda neist vabaneda. 2 Halbade toitumisharjumustega võib kaasneda veel rodu tervisehäireid. Söömine enne magama minekut võib vähendada une tõhusust ja pikkust, mis annab järgmisel päeval väsimuse ja uimasuse näol tunda. Rasvaste toitude söömine enne magama minekut aeglustab kõhu tühjenemist ja halvendab seedehäireid. Samas kui vürtsikate toitude söömine võib tekitada
jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid,
Rasvaine sulatatakse, nisujahu, segada, lisada kuum puljong. Hoolikalt läbisegada ja keeta nõrgal kuumusel tund. Köögivili tükeldatakse mirepoix kuubikuteks ja kuumutatakse rasvaines. Lisatakse kuum puljong ja keedetakse pehmeks. Toiduained püreeritakse ja ühendatakse supipõhjaga. Keedetakse läbi ja maitsestatakse. 14. külmad supid. Leemeks sobivad: leivakalja, peedipuljongit, tomatimahla, erinevad piimatooted. Koostisaineid tükeldatakse ühtlase suuruse ja kujuga tükkideks. Täiteaineid segatakse supileeme sisse. Supp maitsestatakse soola ja suhkruga. Kasutatakse ka muskaati ja maitsesoolasid, mitmesuguseid maitsetaimi. Serveeritakse 6-8kraadi juures. 15. köögiviljade tükelduskujud- Mirepoix  kuup 1-3cm Paysane  kuup 1-1,5cm Brunoise  kuup 3-5mm Julienne  ribad (tuletikk) 16. bechamel kaset- ROUX 160. Piim kuumut loorberi ja sibulaga keemiseni ja jäetakse seisma pooleks tunniks. Valmist segu: rasvaine sulatus, juurde jahu ja kuumut. Seejärel piim ja tükeld sibul
Mõned metallid on rohkem vastupidavamad korrosioonile, kui teised. Samuti on 4 moodust kaitsta metalle korrosiooni eest: metalli pinna katmine värviga, pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos. Värvimine Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, millega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja 5 sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes. Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse
Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindlad tellised-Valmistatakse salleks sobivast savist. Põletatakse kasutustemperatuuris kõrgemal temperatuuril. Enne vorvimis etappi lisatakse omadusi parandavaid täiteaineid. Happekindlad tellised-valmistatakse vastavast savist. Põletatakse nii kõrgel temparatuuril, et tooraine paakub klaasitaoliseks tihedaks massiks. Silikaattellised-valmiststakse vastavalt oma nimetusele, kustutamatta lubja ja kvartsi segust. Mis pressitakse oma vormi ja karastatakse põletamise asemel auruga. Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul
ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan muutub põletamisel valgeks, sellest valmistatakse toidu- ja muid nõusid jne. Portselan sisaldab peale savi veel komponente, mis mõjutavad detaili omadusi. Savi on alumosilikaadid .Savi põhikomponendi kaoliin Al2(Si2O5)(OH)4 on kihilise ehitusega. Lisades vett, tungib vesi kihtide vahele ja muutub õhukeseks kileks. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainaks on liiv ja põldpagu Tüüpilised portselanid sisaldavad 50% savi, 25% puhast kvartsliiva, 25% põldpagu. Keraamiliste detailide valmistamine-komponentidest vormitakse märga- ja kuivmenetluste teel detaile. Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu
koostis ning valmistamine. 1 1. Sissejuhatus, üldiseloomustus Looduslikud värvid koosnevad lihtsatest naturaalsetest komponentidest, nendes puuduvad kunstlikud säilitusained ning kunstlikud pinnatugevdus lisandid. Täiteaineteks on näiteks kvartsliiv, kriit, dolomiidijahu, erinevid pigmendid, talk jne. Sideainetena on enim tuntud muna, kohupiim, õlu, jahu, mida vastavalt töödeldes saab liimaine, mis hoiab värvi täiteaineid omavahel koos ja tagab värvi nakkuvuse. [1] Sünteetilised värvid moodustavad värvitud pinnale kileja, õhku läbilaskmatu kihi. See aga soodustab niiskuse kondenseerumist ja hallitusseente tekkimist. Viimased on omakorda mürgiks nii sissehingajatele kui ka majale. Seevastu ökoloogilised värvid ehk looduslikud värvid võimaldavad niiskusel liikuda läbi värvikihi, kiht ise jääb aga veekindlaks (v.a liimvärvid)
omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam.
Polümeere nimetatakse ka kõrgmolekulaarseteks või makromolekulaarseteks ühenditeks. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere. Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks ka puhtal kujul, kuid sagedamini plastmassidena, mis peale põhiosise  polümeerse ühendi  sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteaineid on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. Täiteaineteks võivad olla peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid jms. stabilisaatoreid lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust, muutes kile painduvaks ja volditavaks. Polüalkeenid Radikaalse või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene ehk
Elementaarlüli-korduv struktuuriühik. Polümeeri nimetus moodustatakse monomeeri- polümeeri lähteaine nimest, lisades eesliite polü- Polümeere saadakse : a) monomeeride liitumise teel  liitumispolümeerid. b) polükondensatsiooni teel  kondensatsioonipolümeer. Plastmassid koosnevad  põhiosis(polümeerne ühend) , lisaks sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Plastmassile lisatakse a) täiteaineid-vajaliku polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. b) stablilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus ja kuumuskindluse suurendamiseks ja kaitseks oksüdeerumise eest. c) Plastifikaatorid- vähendavad plastmassi rabedust, muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Homopolümeer-polümeer, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. Kopolümeer-polümeer, mis valmistatakse erinevate monomeeride polümerisatsiooni teel
Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan muutub põletamisel valgeks, sellest valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat jne. Portselan sisaldab peale savi veel komponente, mis mõjutavad detaili omadusi. Savi on alumosilikaadid (Al2O3, SiO2, keemiline seotud vesi). Savi põhikomponendi kaoliin Al2(Si2O5) (OH)4 on kihilise ehitusega. Lisades vett, tungib vesi kihtide vahele ja muutub õhukeseks kileks. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainaks on liiv ja põldpagu( see on alumosilikaat, Na, K ja Ca ioonid, madal sulamistemp, tahkumisel moodustab klaasi). Tüüpilised portselanid sisaldavad 50% savi, 25% puhast kvartsliiva, 25% põldpagu. Keraamiliste detailide valmistamine---- komponentidest vormitakse märga- ja kuivmenetluste teel detaile. Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine
vesiniksidemeid. Katioonaktiivsed ja mitteionogeensed detergendid on üldiselt kallimad, kuid teatud juhtudel ka eelistatud. Müügil olevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pindaktiivset ainet 5-20%. Neile on lisatud suurel hulgal aktiivsust tõstvaid elektrolüüte  naatriumpolüfosfaate (n. Na5P3O10), mis aitavad ka toote hinda alandada, keemilisi ja optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos), vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm. Sünteetilised pesemisvahendid, eriti hargnemata süsinikahelaga ained, lagundatakse veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt kiiresti. Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste jõudmine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise. Et seda vältida, tuleks fosfaatidest loobuda või kasutada ainult vähesel määral lämmastikku sisaldavaid katioonaktiivseid detergente
Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side-ja täiteainete, tardumis-ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi. 1.Otstarbe järgi: •hariliku märgkrohvi ja dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks •viimistluskihtide tegemiseks •dekoratiivkrohvide tegemiseks •eriotstarbeliste krohvide tegemiseks 2.Sideaine järgi: •Lubimört •Lubi-kipsmört •Tsement-lubimört •Tsementmört 3.Täiteainete järgi: •Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel kasutatakse kõige enam keskmise jämedusega liivasid. Liiva, mis sisaldab üle 10% muda, savi või peent tolmu, krohvitöödel ei kasutata. •Kerged (soojad) mördid, milles kasutatakse kergeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub alla 1000kg; räbu, pimsskivi). Räbu saadakse põlevkivi põletamisel. See kujutab endast
Tooraineks on tulekindlad savid, kaloiin, kvarts, päevakivi. Toodetakse lobrimenetlsusel, valatakse kuiva kipsvormi, milesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse, Glasuuritakse ja põletatakse. Ntx kraanikausid, vannid. Mineraalsed sideained: ained, mis vedel-sitkest taignataolisest olekust füüsikalis- keemiliste protsesside toimel lähevad üle tahkesse olekusse e. kivistuvad. Sellisesse taignasse segatakse erineva terasuurusega täiteaineid, mis kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasut. põletamata, tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jagatakse anorgaanilisteks (mineraalsed) ja orgaanilisteks (tehisvaigud, liimid, polümeerid, bituumen). Mineraalsed sideained jagunevad õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks ning puhasteks ja mitmesugustest koostiskomponentidest koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning
Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad -e, -e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi kaoliini valemi võib kirjutada ka , ta on kihilise ehitusega (joon 8-23). Kui lisada savile vett ja segada, siis tungib vesi kihtide vahele ja on seal õhukese kilena. Seetõttu saavad niiskes savis kihid üksteise suhtes kergelt liikuda. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainena kasutatakse tavaliselt liiva ja sulandajana põldpagu. Põldpagu on samuti alumosilikaat, mis sisaldab , ja ioone. Ta omab suhteliselt madalat sulamistemperatuuri ja tahkumisel moodustab klaasi. Tüüpilised portselanid sisaldavad umbes 50% savi, 25% puhast kvartsliiva ja 25% põldpagu. Keraamiliste detailide valmistamine. Komponentidest vormitakse mitmesuguste märg- ja kuivmenetluste teel detailid
Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100OC. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Tugevalt polaarsete OH-rühmade tõttu nakkub väga tugevalt metallide ja teiste polaarsete ainetega. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse
suuremad pinged tekivad liimivuugis 6. Mida iseloomustab liimi viskoossus? · Viiskoossus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse · Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoossus sobima puidu tiheduse ja niiskusega · Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk · Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteaineid (näit. puidutolm) 7 7. Mida iseloomustab liimi eluiga? Põhimõtteliselt seda kaua liim on kasutuskõlblik, kaua ta on sellises seisus nagu ta oli valmissegamisel 8. Selgita mõisteid avatud aeg ja suletud aeg liimimisel · Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni · Mida pikem on avatud aeg, seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist
keskmise kihi moodustavad okaspuuribid. 3-kihilise ribiplaadi pealmised kihid on 3 mm paksused. Keskmise kihi moodustavad samuti okaspuuribid. Ribiplaatide pinna standardkvaliteedi klass on III. 3.4.5. Kiudplaat Kiudplaadiks loetakse tselluloosi või puidu või puidutaoliste taimede kiududest surve ja kuumuse abil valmistatud vähemalt 1,5 mm paksusi plaate, kus kiudude haakumine toimub nende haakumisomaduste põhjal. Erinevate omaduste andmiseks plaatidele lisatakse neile side- ja täiteaineid. Kiudplaadi ajalugu ulatub tagasi 6 sajandisse eKr. Väidetakse, et jaapanlased valmistanud rasketest paberisortidest kerget seinamaterjali. Tänapäeval kasutatava tehnoloogia järgi valmistasid esimese kiudplaadi inglased 1898. aastal. Esimeste kiudplaatide toormeks oli paberimass ja lihvimisjäätmed. 1900-ndate aastate alguses tehtud leiutised võimaldasid hakata eraldama kiudu otse puidust mehaanilise surve ja soojuse abil. 3.4.6. Laastplaat
suuremad pinged tekivad liimivuugis 6. Mida iseloomustab liimi viskoossus? • Viiskoossus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse • Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoossus sobima puidu tiheduse ja niiskusega • Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk • Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteaineid (näit. puidutolm) 7 7. Mida iseloomustab liimi eluiga? Põhimõtteliselt seda kaua liim on kasutuskõlblik, kaua ta on sellises seisus nagu ta oli valmissegamisel 8. Selgita mõisteid avatud aeg ja suletud aeg liimimisel • Avatud aeg on aeg liimitamisest kuni detailide koostamiseni • Mida pikem on avatud aeg, seda rohkem detaile saab liimitada ette enne nende koostamist
Fenoolvaik . Epoksiidvaikliim  Epoksürühma sisaldavad vaigud  Kasutatakse väga erinevate materjalide omavahelisel liimimisel (puit, metall plast jne...)  Väga laialt kasutuses auto, lennuki ja muudes tööstusharudes  Tööstuslik tootmine algas 1942 USA  Epoksiidvaikliimid on kahekomponentsed materjalid, nii kuumalt kui külmalt kõvenevad  Omaduste parandamiseks sisaldavad plastifikaatoreid ja täiteaineid. Eelised  Väike kahanemine kõvenemisel, ei teki pingeid liimvuugis  Ei erita kõvenedes mürgiseid ühendeid  Hea adhesioon väga paljude materjalidega  Liimühenduse suur tugevus  Liimühenduse saamiseks ei ole vaja suurt survet Puudused  Kõrge hind  Vähene elastsus Polüuretaanliimid  Uretaanrühma sisaldavad vaigud  Tööstluslik tootmine algas Saksamaal 1940 a. (Bayer AG)
annaabi.ee 
