Aastakümnete jooksul tekitatud kahjustused ei pruugi olla märgatavad, kuna tõugud suruvad end munadest väljudes puidu sisse. Ka näripuru puu tüve ümbruses pole nähtav. Kahjurite olemasolu reedab lennuava. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 1020%. See kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (2528 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja
....3 3Valgemädanik..........................................................................................................3 4Pehmemädanik........................................................................................................3 2. Putukkahjustused......................................................................................................4 2Tooneseplased ehk puidukoid.................................................................................4 5 Majasikk..................................................................................................................4 6 Kärsaklased............................................................................................................5 Kasutatud materjal:........................................................................................................6
Majasikk: . Eelistab maltspuitu . On suured umbes 20mm.Teda tunneb pikkade tundlate järgi mis on ta kehast pikemad . Kahjustab eelkõige hooneid närides seintesse sügavad augud. . Eelistab okaspuitu ja soojemaid kohti . Puidu pealmise kihi jätab puutumata ja oma augud täidab tihedalt puidupuruga. . Vastne võib olla kookonis headel tingimustel 2.aastat ja halvematel tingimustel kuni 12.a . Üksinda ei tekita ta suuri kahjustusi aga kui neid on palju siis on ka kahjustus suurem. Foto 2. Majasikk täidab oma lennuaugud tihedalt puruga. Kärsaklased ja Huntlased: . On väikesed mardikad kelle pea kärsakujuline ja mille otsas nuia taolised tundlad . On kas musta või pruuni värvi(3-6mm suurused) . C-kujulised vastsed arenevad kas mädas või märjas puidus. On karvased ja pruuni peaga . Kahjustavad palk ehitisi ja keldri konstruktsioone. . Närivad tavaliselt okaspuitu ja vahel ka lehtpuitu. . Kahjustatud puit jääb tume ja käsnjas.
1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise t...
Emas putukas võib kasvada kuni 45mm pikkuseks ja tõugukäigud puidus on ümmargused ja täidetud näripuru ja väljaheidetega. Sinisikk tõugud elavad nine ja maltspuidu välimuse osa vahel,emane putukas muneb oma monad okaspuu koorepragudesse kus need umbes kahenädalaga välja hautaks. Sinisikku arenguaeg munast mardikani kestab 2 aastat. Marimardikas närib varakevadel puidust välja lennu avad on ovaalse kujuga ja läbimõõdus 5-10 mm. Majasikk hoonetes sagetasti esinev suur puidukahjur ja emasputukas muneb oma munad talle sobivasse kohta nt katuseosadesse paari nädala pärast arenevad neist välja tõugud kes närivad ennast puidu sisse.tõugud ei kahjusta puidu panda ja seega pole aastaid kestnud kahjustused väljas pool nähtavad Talle on oluline soojuse ja kuiva puidu olemasolu kahjustab männi ja kuuse puitu mitte ss lehtpuitu. Mööblitoonesepp kahjustab ehitistes okas ja lehtpuid kuid
...................10 Sissjuhatus: Puidukahjurid võivad rünnata kallist antiikpuitu ja isegi ehitiste struktuuriosi. Puidukahjuritel on õnnestunud arendada välja hämmastav hulk eluvorme, nad võivad elada mugavalt ka täiesti kuivas puidus. 1.Puidkahjustused: 1.1.Majasikk. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Välimus:Täiskasvanud putukas on 8-25 mm pikkune.Värvuselt must või pruun ning kaetud hallikate karvadega keha ülaosas ja kattetiibadel. Tooraksil on kaks silmi meenutavat läikivat musta täppiLihav vastne on hallikasvalge ning võivad kasvada väljaarenenuna kuni 35 mm pikkuseks.
Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes söövad või kaevuvad puitu. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet. Puidukahjurid võib jagada kolme rühma (niiskuslembuse järgi): * värske (toore) puidu putukad, näiteks puukooremardikas (Callidium violaceum); * kuiva puidu putukad, näiteks majasikk (Hylotrupes bajulus); 5 * kõdupuiduputukad, näiteks kõdusikk. Kahjuritõrjeks kasutatakse materjali steriliseerivat kuivatamist 80 °C juures ning kombineeritud (antiseptiline ja putukavastane) pindmist immutamist, mis hoiab ära putukanakkuse. Parim vahend on süvaimmutus. Mikroorganismide ja putukatega nakatumise ohu tõttu ei maksa vanast hoonest saadud puitu kasutada uue ehitamiseks
küllastuspunktis ja sellest niiskemas olukorras juhib puit elektrit. *Saveskites või laoplatsides seivat puitu kahjustavad putukad, näitesks Elektritakistus. Ristikiudu kulgevale voolul ja tangentsiaalsel voolusuunal on sinisikk ja hääletu toonesepp* Ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, erinevad takistused. Teine esimesest poole väiksem. T tõusul ja ka puidu näiteks majasikk, mööbli-toonesepp, suur-toonesepp Kuusepuidusikk 16..25 sooladega immutamisel takistus väheneb. Dielktriline läbitavus Puidu mm pikkune.Tõugukäigu puidus on ovaalsed, suurima läbimõõduga 12..15 dielektriline väärtus olenevalt puuliigist , tihedusest ja puidukidude suunast on mmm ja kuni 8 cm sügavad. Ei leidu käikudes näripuitu. Hiid-tüvevaablane-
Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3. ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli- toonesepp, suur toonesepp. 7 Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole suuremad kui 2 mm, on vähesel määral lubatud kõige madalamatel puidu kvaliteedi klassidel. Suuremad tõugukäigud pole lubatud ja selline puit sobib ainult küttematerjaliks. Võõrlisandid ja defektid Võõrlisandid- ebaloomulike võõraste kehade esinemine puidus( kivid, liiv, traat)
Vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Puidu vigadeks loetakse kõiki nähte, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust • Keerdkasv • Kõverkasv • Koonuskasv • Ekstsentriline säsi Putukkahjurid nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad on kooreürask, puukoi, majasikk, toonesepp, laevaoherdi Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel • Metsaseened • Laoseened - siniseen • Majaseened – majaseen, kilejas majaseen, valge majaseen EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD
kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on viimaselgi ajal lisandunud palju uusi liike, aga neist võib vaid üksikuid pidada enamasti osaliselt võõrliikideks. Eesti omad võõrlinnuliigid on: kanada lagle, kodutuvi ja faasan. Imetajatest võiks välja tuua mingi ehk ameerika naaritsa, kährikkoera, ondatra ning rotid ja koduhiired. (Kangur jt 2005) Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky) (joonis 1) kuulub sarikaliste sugukonda, on
3. EKSTSENTRILINE SÜDAMIK säsi asub tsentrist väljas 4. KAKSIKTÜVI 2 tüve kokku kasvanud, 2 tsentrit, 2 säsi 5. EBANORMAALSELT SUUR POONILISUS tüvi läheb liiga kiiresti ladvast kitsaks 6. KÕVERKASV 7. SISSEKASV mehaanilise vigastuse tagajärjel PUTUKKAHJUSTUSED 1) KOOREÜRASK kasvavas puus, ei lõhu puidu struktuuri 2) PUUKOI kuivavas puus, valmisolevas mööblis, pisikesed augud (toonesepp) 3) MAJASIKK tekitab veidi suuremad ovaalsed augud läbi puidu 4) MÄDANIK kõige ohtlikum 5) SEENED 1. METSASEENED elus puudel, kõige ohutumad, puidu pinnal. 2. LAOSEENED arenevad surnud puidul, kahjustavad puidu välimust (sinakas, rohekas, hallikas) e. hallitusseened. 3. MAJASEENED kõige ohtlikumad, söövad raku seinu, nõrgestavad puitu igal kujul, lahti saamine väga raske. 4
Valdavalt on võõramaiseid moel lennukite, rongide ja laevadega. Nii jõudsid mis neid kõige rohkem ohustab. Samas näitab punane nimestik ka seda, kui liike kaasa toodud ja ümber asustatud teadlikult. Euroopasse koos puidukoormatega Põhja-Aafrikast mõne ohustatud liigi seisund on paranemas. Nii annab nimestik meile olulise Eksootilistes paikades käinud rändurid tõid sageli pärit majasikk, laevade ballastveega aga hiina tagasiside liigikaitse toimimise ja vajaduste kohta, aga ka lähteandmed reisilt kaasa põnevaid taimi ja loomi ning püüdsid villkäppkrabi. selleks, et korraldada liikide õiguslikku kaitset ning kavandada ja rakendada neid siis oma kodumaal kasvatada. Kas olete
värvikirevad mardikad. Mardikad toituvad õietolmust, väljavoolavast puumahlast või ei toitu üldse. Neid võib kohata päikesepaistelistel suvepäevadel õitel toitumas või ka raiesmikel puuvirnadel ronimas. Paljud õisi külastavad liigid meenutavad herilasi, puutüvedel elavad liigid on tagasihoidlikumat värvi. Siklaste vastsed kaevandavad puude koore all või puidus, harva rohttaimede vartes, olles levinud metsakahjurid. Areng kestab tavaliselt mitu aastat. Majasikk Hylotrupes bajulus elab kuivas puidus ja kahjustab ka Lääne-Eestis palkmaju. Suur-õiesikk Leptura rubra ronib sageli õitel Sugukond kärsaklased Curculionidae. Enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Sageli mono- või oligofaagid
niiskustase. Niiskuse langedes alla 20% kasv peatub. Kui puitu edaspidi kasutada ja hoida alla 20% niiskuse ting, siis sinavusseened ei kasva ning kahju rohkem ei tule. Üldlevinud arvamuse järgi ei vähenda sinavus puidu mehaanilist tugevust. Puiduputukad. Tooest puidust elvad : Ürask Puidusikk Puiduvaablane Kuivast puidust elvavad Majasikk Toonesepp Puidusikk. Elab kuuse puidus Tekitab puitu tõugukäigud läbimõõduga kuni 12mm ja sügavusega kuni 8cm Käikudest ei leidu närimisjääke. Puidurikked. Puidurikked on mitmesugused tegurite toimel puidus tekkinud muudatused ja kõrvalkalded puidu normaalsest ehitusest, mis : Alandavad puidu kvaliteeti Muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
