Lahus-ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.Lahusti- enamasti vedelik ja on aine , milles lahutsunud aine on ühtlaselt jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides
· See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel · Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel oluliselt ja lisandeid on vähe. · Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis, lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Ainete sulamistemperatuuride määramine: · Aine sulamistemp on temp, mille juures aine tahke ja vedel faas on normaalrõhul tasakaalus. · Sulamistemperatuur iseloomustab hästi ainet ja tema puhtusastet. Ainete spektrofotomeetriline uurimine:
süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad lahusti - mittevesilahuste korral on selleks aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral on on lahustiks alati vesi lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis, see on puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse o küllastumata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustu o küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)
Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm 3 (ühes liitris) lahuses. Lahustunud aine massi saab leida Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis Normaalne kontsentratsioon (Cn) Praeguseks vananenud mõiste, kuid leiab sageli kasutamist analüütilises keemias. Näitab lahustunud aine ekvivalentide (van. vaal) arvu ühes liitris lahuses kus, Ekvivalentmass (Eaine) on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008
Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis puudub, omadused sõltuvad. 6. Mis on lahus? Mis on lahusti ja mis on lahustatav aine? Lahus on ühtlane segu, lahusti on enamasti vedelik, milles ainet lahustatakse, lahustatav aine on aine, mida lahustatakse lahustis 7. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine suurim kogus, mis võib lahustuda 100g lahustis 8. Mille poolest erineb küllastunud ja küllastumata lahus? Küllastumata lahuses lahustub ainet veel, aga küllastunud lahusesse ei lahustu. 9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga ettevaatlik ning täpselt täita vajalikke ohutusnõudeid 10. Laborinõud. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid, mõõtenõud, portselananumad 11
süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. küllastumata lahust – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)
ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2. Sissejuhatus definitsioonid ja valemid Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus - Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus)
------ Millised on lahuse komponendid? Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. ------Kas lahus on alati vedelik? EI ------Mida näitab lahuse küllastuspunkt? Küllastuspunkt on olukord, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. ------Mida näitab lahustuvus? Aine omadus lahustuda mingis lahustis. See on aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100g lahustis ------Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. ------Millised on lahuste peamised tüübid? Tõeline lahus, kolloidlahus, Küllastumata lahus, Küllastunud lahus, üleküllastunud lahus, ------Mida tähendab lahustamine? tahke aine, vedel või gaasiline aine
Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada lahuseid tahketest ainetest, määrata konsentratsiooni tiheduse kaudu, eraldada aine segust, kasutades erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis. Lahuseid jagatakse ka küllastunud, küllastumata ja üleküllastunud lahusteks. Lahustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus temperatuuri tõusuga väheneb ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus/ruumalas) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, NaCl protsendilise sisalduse määramine liiva-soola segus. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained
asendatud rühmaga NH2 Üldvalem Keemilise omadused: 1) Reageerivad hapetega NH2 - CH2COOH + HCl->ClNH3CH2COOH(aminoetaanhape) 2) Reageerivad alustega NH2CH2COOH + NaOH -> NH2CH2COONa + H2O 3) Reageerivad iseendaga moodustades kaksikioone H2N - CH2 - COOH H3NCH2COO Füüsikalised omadused: Tahked kristallilised ained, ei lendu, lahustuvad vees kui kehvasti orgaanilises lahustis, kõrge sulamis temperatuur. Leidub: Kõigis elusorganismides, inimese ja loomasööda vältimatu koostisosa, moodustavad valke
süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahusti — mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus — aine omadus lahustuda mingis lahustis — puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahusti osakeste eemaldamisel lahusest jääb alles sama lahustunud aine. Kasutatavamad lahuse koostise väljendusviisid on järgmised: 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massisajas massiosas lahuses:
Katse 1.3.2 Emulsioonitest. · Teooria: Emulsioonid on üks liik kahe, või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide ime all. Kolloidid koosnevad kahest mitteseunevatest vedelikust. Emulsioonid hajutavad valgust, mille tulemusena lahus muutub häguseks. Rasvad ja rasvhapped on hüdroffobsed ja lahustavad apolaarsetes lahustites. Siis kui lahustada rasva apolaarses lahustis ja lisade vette, tekkib vees emulsioon. · Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valame 2ml 96-% etanooli. Igaühele lisame 2ml kahte erineat uuritavat lahust. Ainult üks neist sisaldab lipiidi. Loksutame gomogeense süsteemi modustamiseni Lisame igaühel 4 ml destileeritud vett. Jälgime. · Töö tulemus: Teises katseklaasis (emulsioonitest II) lahus muutus häguseks, siis selles katseklasis
samas soodustades teiste moodustumist. Aurustamine kahe solvendi segust · Meetodi puhul kasutatakse ära aine lahustuvuse erinevust erinevates solventides. Sageli valitakse solvendid nii, et aine on paremini lahustuv solvendis, mille aururõhk on suurem. Lahus aurustub, muutub lahuse komponentide koostis, sest solvendid lahustuvad erineva kiirusega ja lõpptulemus on, et aine kristalliseerub välja. · Kristallid saadakse kätte kui kuumutatakse ainet ühes lahustis ja siis valatakse lahust teise lahustisse või siis üle purustatud jää. Kristalliseerumine sulamist · Toimub vastavalt Oswaldi seadusele, mille järgi polümorfsete substantside sulami jahutamisel esimesena tekib vähim stabiilne modifikatsioon, mis järgnevalt muutub astmeliselt stabiilsemaks modifikatsiooniks. · Kuna metastabiilne vorm omab madalamat sulamistäppi, on tugev jahutamine vajalik selle kristalliseerumiseks sulamist.
See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel. Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel oluliselt ja lisandeid on vähe. Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: · puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, · puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis, · lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Puhastatav aine paigutatakse Erlenmeyeri kolbi, lisatakse väike kogus lahustit ja kuumutatakse segu keemiseni. Kui kogu aine mõneminutilise keetmise jooksul ei lahustu, lisatakse aeglaselt lahustit (hoides segu nõrgal keemisel) aine täieliku lahustumiseni. Lahustumatute lisandite
Lahus lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane segu, milles lahustunud aine(d) on pihustunud molekulideks, ioonideks või aatomiteks. Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. Lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis). Lahuse protsendiline koostis Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlast lahusti või lahuse koguses antud temperatuuril; põhiühik g/100 g lahustis. Solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga (solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks. 41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis - 44) Lahustuvus - suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses antud temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis. 45) Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. 46) Lahustumise soojusefekt - 47) Küllastunud lahus - antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. 48) Küllastumata lahus - on lahus, milles antud ainet veel lahustub. 49) Kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek);
aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi . Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: Küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); Üleküllastunud lahust aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab
Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses Suspensioon-vedelik millesse pihustunud tahke aine osakesed( ) Tarre-süsteem, mis on kaotanud voolavuse(zelatiin) Tõeline lahus-vees lahustunud soolade,hapete,leeliste jt lahus.lahustunud aine osakeste suurus on väiksem kui ( )cm ja need esinevad ioonide ja molekulidena Vaht-süsteem milles vedelikku on pihustunud gaas.
Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunas.
Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest. Samuti on vesi abiks hingamisel. Toitude veesisaldus:
PROTSENTARVUTUS % · 100% LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI Lahuse protsendiline kontsentratsioon: % · 100% ehk % · 100% W% - lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses m mass MOLAARSUS Molaarse kontsentratsioni kaudu väljendadakse lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (liitris) lahuses. Lahuse molaarne kontsentratsioon: MC lahuse mola...
paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem.Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses hape: HNO3H++ NO3-alus:KOHK++ OH- ;sool: BaCl2Ba2++2Cl-Vee dissotsiatsioon . 2H2O H3O+ + OH- Dissotsiatsioonimäär ()=Nd/N(nd-ioonideks lag mol arv, lahuses olevate molekulide üldarv) kirjeldab ioonide lagunemise ulatust.Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu
Elektrolüüdid on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus. Elektrolüüdid tahkena praktiliselt elektrit ei juhi. Elektrolüütide elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektriliseks koeks.
Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid - ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni aste - ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Tugevad elektrolüüdid - on elektrolüüdid, mis vesilahuses lagunevad täielikult ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed või alused Keskmise tugevusega elektrolüüdid on elektrolüüdid, mis annavad vesilahuses vaid osaliselt ioone. Nõrgad elektrolüüdid - polaarsed ained, mis vesilahuses osaliselt jagunevad ioonideks. (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena) Nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. Astmeline dissatsiatsioon Ioonide...
on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 dm3 lahuses. molaalne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 kg lahustis. moolimurd lahustunud aine moolide arvu suhe kõikide lahuses olevate ainete moolide arvude summasse. lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses e küllastunud lahuse kontsentratsioon küllastumata lahus lahus milles antud ainet veel lahustub. Gl < 0 küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud tingimustel maksimaalse koguse lahustunud ainet. Gl = 0 üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis
metalliline sidekeemiline side, mis tekib metalliaatmoite vahele väliskihi elektronide abil vesiniksidemolekulidevaheline side, tekkeks on vaja hapnik seotud olla F,N,Sga kristallkindla korrapärase ehitusega tahkis, mis koosneb suurel hulgal keemilise sidemega seotud aatomitest, molekulidest või ioonidest. Lahusainete segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest lahustiaine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud lahustunud aineaine, mis jaotub lahustis ühtlaselt lahuse % koostisnäitab mitu gr ainet lahustub 100grammis lahuses lahustuvusmitu gr. Ainet lahustub antud temp. 100grammis lahustis soluratsioonlahuses ioonide ümbritsemine lahusti molekulidega lah. Soojuse efektlahustuvusega kaasnev soojuse eraldumine v neeldumine küllastunud lahuslahus, kus antud temperatuuril ei saa enam ainet edasi lahustada küllastamata lahuslahus,kus antud temp. Saab veel ainet edasi lahustada
Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2 N elektrolüüdid- nõrgad happed nõrgad alused. Nõrgad happed: H2SO3, H3PO4, H2S, H2CO3, CH3COOH Nõrgad alused:Zn(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3, NH3*H2O Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid. Enamiku soolade lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvist väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempratuuril. Hapete astmeline dissotsiatsioon. 1.aste H2SO4 H+ + HSO4 2. aste HSO4 H+ + SO4 2 Lühentatud ioonvõrandise märgime ainult need ioonid, mis reaktsioonis olsalevad. Ba2+ + SO42- BaSO4 Reaksioonivõrand molekulaarsel kujul. BaCl2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl
liimühendust ? · Liim peab nakkuma liimitava pinnaga - hüdrofiilne pind - vesi märgab pinda näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister - kondiliim - kummiliim - Moment - PS liim http://www.flora.ee/ Flora Kadrina AS Pöördumatud liimid · Koosnevad põhipolümeerist ja kõvendist · Kõvenemisel toimub keemiline reaktsioon EPO EDP http://www.vkg.ee tooted Spetsiaalliimid 1. Mittekõvastuvad liimid säilitavad kleepuva oleku pikema aja jooksul · kleeplindid · plaastrid · liimpüünised
ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda välismõjude eest ja muudab pinna ilusamaks, lim liidab omavahel kaks pinda. Läbipaistvat heledat värvi nimetatakse lakiks. Lakile värvainet lisades saame emaili. Värvid ja liimid võivad olla termoplastse polümeeri lahused sobivas lahustis. Kui lahusti ära aurab, jääb järele üsna tugev polümeerikiht. Selliste värvide ja liimidega on lihtne töötada. Ravimid, taimekaitse ja putukatõrjevahendid Ravimid Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks
TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, H2 < 0 lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti Hl > 0, Sl < 0;
TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus – kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (∆Hl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): ∆Hl = ∆H1 + ∆H2 , ∆H1 > 0 – lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, ∆H2 < 0 – lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti ∆Hl > 0, ∆Sl < 0;
Teades algset sool-liiva segu massi ja soola massi, leitakse soola protsent segus: m NaCl 100% P% NaCl = m segu Kontsentratsiooni väljendatakse ka teistes väljendusviisides: 1) Molaarsus - molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses. n mol C M = aine Vlahus dm 3 2) Molaalsus - molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. n mol C m = aine mlahusti kg 3) Moolimurd - moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. naine CX = n aine + nlahusti 4) Normaalsus - näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008
üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant
12. Tärklise valem ja omadused? C6H10O5, valge pulbriline aine , külmas vees ei lahustu , kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse-klistiiri , annab joodiga lillakassinise värvuse. 13. Millise ainega saab tärklist tõestada? Joodiga 14. Millistes taimedes on rohkesti tärklist? Teraviljades ja kartulites. 15. Tselluloosi valem ja omadused? C6H1005. On kilulise ehitusega , tugev ja painduv , ei lahustu üheski tavalises lahustis. 16. Kuidas teame, et tselluloos ei lahustu vees?
süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus
Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 g lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv
ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant
SAHHAROOS (C12 H22 O11) *tavaline suhkur *leidub suhkrupeedis ja suhkruroos *laguneb glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos, maltoos. TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse. *taimede peamine varuaine *tähtis toitaine *laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine *tugev ja küllaltki kõva *ei lahustu üheski tavalises lahustis *keemiliselt vastupidav *loomad seedida ei suuda *taimede organismis konstruktsioonimaterjaliks *puuvill on peaaegu puhas tselluloos *putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust *märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi. Rasvad *tekkinud glütseroolist ja rasvhapetest *tähtsad varuained LOOMSED rasvad(searasv, veiserasv, lambarasv, või)on tahked. TAIMSED rasvad(rapsi ,oliiviõli) vedelad.
Neil on 2 erinevat biofüüsikalist olekut- raku sees on ta amorfne, ahelad liikuvad ja entroopia on kõrge. Amorfne PHA moodustab graanuleid, mida ümbritseb fosfolipiididest ja valkudest koosnev kiht. Rakuväliselt on polümeeriahelad korrapärased ning PHA kristalliseerub. Vastavalt oma koostisele, on polümeerid kas siis rohkem või vähem elastsed, UV-kiirgusele üsna vastupidavad (kuni 180° C) ning madala vee läbilaskvusega (permeatsiooniga). PHA-d saab lahustada halogeenitud lahustis (nt kloroform, diklorometaan või dikloroetaan). Kus saab kasutada? PHA kasutusspekter on lai. Tööstuslikult saadud plastist saab teha kreemipurke, pastapliiatseid, ühekordseid pardleid. Samuti kasutatakse PHA-st tehtud õhukest kilet mähkmetes. Ka meditsiinis kasutatakse PHA-d, sest tema laguproduktid ei ole kehale kahjulikud , mistõttu haavaõmblusniidid, luukruvid, südameklapid jne võivad sisaldada PHA- d. PHA üldine struktuur
tasakaalu paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Mitteelektrolüüt keemiline ühend, mis lahustis ei lagune ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses. Dissotsiatsioonimäär kirjeldab ioonide lagunemise ulatust. Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu.
Emulsioonid on üks liik kahe- või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena (dispergeerunud faas) teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Kui orgaanilises lahustis valmistatud rasvalahus viia vette ja seda intensiivselt segada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96% etanooli · Lisatakse 2 ml kahte uuritavat lahust ja loksutatakse · Mõlemasse katseklaasi lisatakse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse (ei mäleta, aga usun, et tegin just nii) · Teises katseklaasis tekkis hägu ehk õli-vees emulsioon, seega sisaldas teine lahus lipiide 1.3.4
02.2018 Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaalne kontsentratsioon (Cm) · Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses · Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. · Avaldame nendest valemitest lahustunud aine massi: 31 32 Moolimurd (CX) ppm (parts per million) · Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet · ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu massiosas lahuses. summasse
Tärklis on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse klistiiri.Tärklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse, seemnetesse, vartesse. Ta on ka tähtis toitaine. Peamised taimed, mis varustavad inimesi tärkliserikka toiduga, on teraviljad ja kartul. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Loomad tselluloosi otseselt seedida ei suuda, tema molekuli lõhustavad ainult mõned bakterid ja seenekesed.Tselluloos on veesõbralik ja märgub veega kergesti, põleb hästi. Rasvu võib vaadelda tekkinuna glütseroolist ja rasvhapetest, kusjuures on eraldunud vesi. Rasvu leidub kõigis elusorganismides, nad on tähtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. Loomsed rasvad ( searasv, veiserasv ) on enamasti tahked.
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Fluor Kiviõli 2006 Mis on fluor? · Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. · Fluor on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. · Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. · Toatemperatuuril ühineb fluor plahvatuse saatel õhus leiduva -vesinikuga, mille tulemusel tekib vesinikfluoriid HF. Viimase sooli nimetatakse fluoriidideks (metalli ja fluori ühendid). · Kokkupuutel fluoriga ained süttivad. Isegi vesi süttib fluoris põlema, mille tulemusel tekib hapnik. See on äärmiselt ebatavaline reaktsioon: harilikult on põlemiseks vaja hapnikku, siin aga hapnik tekib põlemise tulemusena. · Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. ...
(õun) Vee tähtsus organismis : · On suure soojusmahutavusega(hoiab organismisisest püsivat temeratuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise(loomad higistavad,taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu) · Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,lümf) · Kaitsefunktsioon- nt pisarad,liigesed,sülg,loode areneb vesikeskkonnas. Vee tähtsus rakus : On hea lahusti-vees lahustub rohkem aineid,kui üheski teises lahustis. Hüdroofilised ained Lahustuvad vees, nt. glükoos ja keedusool Hüdrofoobsed ained Ei lahustu vees, nt. rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudeda mahutavuse-tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisaldus ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad,inimese nahale tekivad kortsud.
Lahused: gaas-gaas, gaas-vedel, gaas-tahke, vedelik-vedelik, vedelik-tahke, tahke-tahke. 21. Lahustumise põhireeglid. Temp tõustes lahustuvus kasvab, igal lahustil küllastuspunkt. 22. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine omadus lahustuda lahuses. Küllastuspunkt on punkt, millal lahustisse ei saa enam ainet lahustuda. 23. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt! Küllastumata lahus – lahustis saab veel ainet lahustuda. Küllastunud lahus – antud temp ja rõhul maksimaalselt ainet lahustunud lahustis Üleküllastunud lahus – ebapüsiv aeglasel jahtumisel tekkinud lahus, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud kogust. 24. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse näitab, kui palju on lahustunud ainet lahuses. Moolimurd, massimurd, molaalne kont, molaarne kont. 25. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused?
tegemist ei ole loodusliku ainega ning ei sisalda glütserooli. Glütserooli sisaldas esimene proov. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga on iseloomulik pruun värvus, küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palimithape, või ja päevalill. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin. Järeldus: Palmithappe lahus värvus tume oranziks, või lahus muutus hele kollaseks ning päevalille õli lahus jäi värvusetuks. Küllastunud rasvhapet sisaldab palmithape ning veidi ka või. Päevalill sisaldab küllastamata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test
Enamlevinud termoplastsete polümeeride reoloogiliste omaduste võrdlus Karin Erimäe MT-3 Mis on reoloogia? Reoloogia on teadus deformatsiooniprotsessidest. Polümeeride reoloogias käsitletakse eelkõige sulapolümeeride voolamisest tingitud deformatsiooniprotsesse, kus mehaaniline energia hajub sisehõõrdumise tulemusena soojusena. Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis Korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
