eemaldada töökohalt lenduvaid lahusteid ja viimistlusmaterjali osakesed. Sõltuvalt filtrist eristatakse kuiva, märja või kombineeritud filtriga pihustuskambrid. Et pihustuskambrites toimub pidev õhu ära tõmme, siis on vajalik tagada ka kompensatsiooniõhu juurdepääs. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine on kõige paindlikum ja lihtsam meetod, mille puhul pihustatakse viimistlusmaterjali läbipüstoli düüsi suruõhuga 3-6 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu, alaanumate puhul rõhu tõttu või alarõhuga imemise kaudu. 4. Madalsurvega pihustamine on välja arendatud traditsioonilisest õhkpihustamisest, kui püstolist väljuv suruõhk ei ole selle meetodi puhul üle 0,7 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu või ainevooliku kaudu membraanpumbast, -surveanumast. 5
Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu korralikult siis annab viimistlus ainult osalise kaitse mädanike vastu ja ei kaitse puitu korralikult. Kaitsekiht peab olema: ➢ Hea nakkumisega ➢ Elastne (puit deformeerub niiskes ja kuivas kohas erinevalt. Kaitsekiht peab kaitsma, et puit ja viimistluskihid selle peal ei praguneks) ➢ Soojuskindel (Et ei tekiks kaardumist, kõmmeldumist ja kuivamislõhesid siis
ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohvi tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seebitatakse täieliku veekindluse ning läikiva pinna saamiseni. Lisaks seintele on võimalik katta nii põrandaid,
struktuurile korgikiht peaaegu ei vanane ega ima lõhnu, näiteks ka mitte tubakasuitsu. Korktapeedi dekoratiivne korgikiht valmistatakse Vahemereäärsetel aladel kasvava korgitamme koorest. Vedeltapeedid- Vedeltapeet on hea alternatiiv tavalistele tapeetidele ja värvidele. See on puuvilla, tselluloosi, mineraalide ja siidikiududest mass, mille segamisel veega saadakse põnev naturaalne antistaatiliste ja heli summutavate omadustega, hingav ning pehme seinakattematerjal. Vedeltapeet on viimistlusmaterjal, mis elustab interjööri ning loob hubase ja sooja koduatmosfääri. Tapeetimise vead ja nende vältimine Kontrollige, palun, üle ostetud tapeet enne töö alustamist. Enne tapeedi lahtipakkimist tehke kindlaks, et kõikidel tapeedirullidel on identne artikkel ja värvitoon. Juhul, kui muster või värvitoon ei ühti, pöörduge salongi. Peab kindlasti valima õige liimi Peab kontrollima kas pin on puhas, kuiv ja vastupidav.
Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid Lahustite omadused Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjalides orgaanilised lahustid Enamkasutatavad lahustid : Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi Lisaained on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained
tantsud ja musitseerimine 3) jaht, kalastamine 3. saj eKr- Roomlased vallutasid etruskid. Etruskid sulandusid roomlaste hulka ning nende kunst sai edaspidi eeskujuks ROOMA Arhitektuuri süsteem: · mitmed uuendused · ehitusmaterjalid: 1)kindla mõõdu ja kujuga savitellised 2) (tsement) betoon- vulkaaniline tuhk, kruus, vesi 3)marmor- viimistlusmaterjal 4)lubimört- telliste omavahel sidumiseks · ehitusvõtted (konstruktsioonid): 1)kaared- väravete ja uste avad 2)võlvid- (silinder)kitsaste ruumide katmiseks 3)kuplid- ringikujulise põhiplaaniga ruumide katmiseks 4) tugi- ja dekoratiivelemendid. Sambad komposiit kapiteel
Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude mõjul aastamiljonite vältel, on kaunis, kordumatu ja erakordselt mitmekesine materjal. Looduskivist toote puhul võib kindel olla,et teist täpselt samasugust ei ole kogu maailmas. Looduskivist ehitatu püsib kümneid kui mitte sadu aastaid-pikka kasutusiga ning originaalsust arvestades on ta hea ehitus-ja viimistlusmaterjal. Looduslikke ehitusmaterjale on Eestis piisavalt. Kasutatakse paasi(lubjakivi ja dolomiit), kruusa, liiva, savi ja graniiti.Viimast leidub Eestis rändrahnudena, kivikülvides või üksikute põllukividena. Looduskivisid kasutatakse vundamentides ja soklites, sise-ja välisseintes, katustel, põrandatel, treppidel, terrassidel, aiateedel, väli- ja sisekaminates, väli-ja sisebasseinides, aiapostidena, aiakujunduselemendina
· madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohvi tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seebitatakse täieliku veekindluse ning läikiva pinna saamiseni
180 m2 0,11 48 5,28 6 Kruntvärv l 2,14 84 179,76 7 Värv L 2,85 84 239,40 8 Kruvid 5x80 tk 80 0,00 Kokku: 2459,72 6 Rakvere Ametikool Egert Moones Matrjalide arvestus (puit-, lihv-, viimistlusmaterjal) Puitmaterjalide arvestus Detaili Tooriku mõõtmed mm Tooriku maht m3 materja jrk.nr nimetus arv pikkus laius paksus detail kokku l 1 Lengi püstpuu 18 kuusk 1400 150 50 0,01 0,19 2 Lengi ülemine rõhtpuu 9 kuusk 1400 150 50 0,01 0,09
· Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) 20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis · Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Lenduvus vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : · kiired, keskmised, aeglased · Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab suurem tööviljakus · Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid : · Alkoholid 11 · Atsetaadid · Ketoonid · Aromaatsed ühendid · Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet
• Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) 20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis • Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : • kiired, keskmised, aeglased • Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus • Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid : • Alkoholid 11 • Atsetaadid • Ketoonid • Aromaatsed ühendid • Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet
0,252 0,2 0,0504 0,1672 0,2 0,03344 0,176 0,2 0,0352 0,0144 0,2 0,00288 0,14 0,2 0,028 0,0048 0,2 0,00096 0,96 KOKKU: 0,19288 Viimistlusmaterjali arvestus Viimistlusmaterjal: lakk Detail Detaili mõõtmed mm Viimistletavad pinnad jrk. nimetus arv pikkus laius arv pindala m2 kokku nr 1 Sahtli esipaneel 1 435 120 4 0,0522 0,2088 2 Sahtli küljed 2 330 75 8 0,0495 0,396
16 Hoidmaks ära hallituseente tekkimist ei tohiks puitu ümbritsev õhuniiskus ületada 75% eriti neil aastaegadel, mil temperatuur on seente arenguks soodne. Niiskuse liigid, mis võivad puitkonstruktsioone kahjustada: Õhuniiskus Ehitusniiskus Pinnase niiskus Sademed 4.2. Keemiline puidukaitse 4.2.1. Pinnaviimistlus Puidu pinnale kantakse viimistlusmaterjal, mis kaitseb puitu välistegurite kahjuliku mõju eest. Puidu pinnaviimistlustlusmaterjale võib puidule kanda cset värvisse kastes, pihustiga (surverõhu-ga) pritsides, pintsli või värvirulliga värvides. Viistlusmamaterjali vähese sisseimbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu. Eseme värvisse kastmine on nendest kõige efektiivsem ja seda kasutatakse esmajoones värske saematerjali kaitseks sinetuse vastu. Kõige laiemalt levinurn
Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi Põhimõte onn selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid. Lahustite omadused Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valgud Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjlides orgaanilised lahustid . Enamkasutatavad lahustid: Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi
Soojustus kui tarindile tulepüsivuse andev tuleisolatsioon Soojustus kui niiskuse edasikandumist vähendav või vältiv hüdroisolatsioon Soojustus kui kandev kinnitusalus katte- ja viimistluskihtidele Soojustus kui survet taluv alus peal lebavatele konstruktsioonidele Soojustus kui konstruktsioonide või pinnase temperatuurideformatsioone redutseeriv materjal Soojustus kui viimistlusmaterjal (vastavate toodete puhul) 65 Efektiivne soojustus süsteem peab tagama põhifunktsioonide ja piisaval määral kaasfunktsioonide täitmise. Peab töötama koos seotud tarindiosade ja kihtidega, läbikutega, peal oleva viimistlusega. Soojustuse rollide jaotus erinevates piirdekonstruktsioonides oleks mõistlik läbi kaalutleda Funktsiooni täitmise (+/-) meetodil osakaalu % meetodil ning
06.2011 Katusekatte paigaldamine 31 Äärekivid jm 202 21.06.2011 Teede ja platside ehitus 32 Betoonkivid m2 12 21.06.2011 Teede ja platside ehitus 33 Aknaplekid jm 154 24.06.2011 Aknaplekkide paigaldamine 34 Parapetiplekid, prussid jm 123 27-28.06.2011 Parapetiplakkide paigaldamine 35 Välistreppide viimistlusmaterjal m2 12 27.06.2011 Välistreppide katmine pesubetooniga 36 Asfaltbetoon m3 204 28-30.06.2011 Teede ja platside ehitus 37 Trepipiirded jm 12 01.07.2011 Trepipiirete paigaldamine 38 Puittara materjal m2 508 4-8.07.2011 Tiheda puittara ehitamine
Kasutatakse kõva puu liimimiseks, kus nõutakse tugevust ja löögikestvust (avalike kohtade mööbel). Kiilto 66 Polar: Külmumatu PVAC-liim. Säilib -45oC juures. Tähtis külmema kliimaga aladele mööbli valmistamise juures, sest paljude teiste liimide puhul laguneksid seal muidu liimühendused koost. Osad neist aga nt kahekomponentsed e liim ja kõvasti, mis tuleb ise kindlas vahekorras enne tarvitamist segada (EPO). Pilet nr. 10 1.Puidu keemiline koostis. 2.Ümar metsamaterjal. 3.Viimistlusmaterjal. 1.Puidu keemiline koostis: Põhikomponendid- tselluloos (u 40-50%), hemitselluloos e polüsahhariidid (u 25-35 %),ligniin e puitaine (u 20-30 %). Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest, mille koostisse kuulub u 50% süsiniku, 43% hapniku, 6% vesiniku, 0,1% lämmastikku. Peale orgaaniliste ühendite kuuluvad puidu keemilisse koostisse u 0,4% mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha.
ei uhu. Määrivad puitu ja mõned on rõveda lõhnaga; · Antiseptilised pastad koosnevad antiseptikust (enamasti pulbrist), mineraalsest täiteainest (savi, kriit), sideainest (lubi, kips) ja vesi. Pastataoline mass, mis võõbatakse kihina pinnale. Odavad. Määrivad puitu tugevalt. Kasutatakse välistöödel ja väliskonstruktsioonides, pinnasega kokkupuutuvatel osadel.; · Antiseptilised värvid mingi värv või lakk, millele lisatakse mürkainet. On antiseptik ja viimistlusmaterjal. Imbub hästi puitu ja on tõhusa mürgisusega. Antiseptimise meetodid: · Võõpamine · Pihustamine · Immutamine vannis 2 vanni kõrvuti, külm ja kuum 90-95°C antiseptikuga · Rõhu all immutamine Kasutatakse, kui puit on rasketes tingimustes 10 · Difusioonimmutamine välisolukorras rakendatav. 2.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalide liigid, omadused ja kasutamine.
kolmandikus (27 %) korterites. Hallituse esinevus oli mõnevõrra väiksem kui telliskorterelamutes (37 % korteritest), peamiselt seetõttu, et puitkorterelamute välispiiretes on vähem konstruktiivseid külmasildu. Pesemisvõimalusena korterites oli kasutusel dušš (65 %), vann (23 %), saun (8 %) ning üks korter, kus pesemisvõimalus puudub. Pesuruumides oli seina- ja põrandakatetest üle poolte korterite puhul kasutatud kiviplaatkatet. Kiviplaat on sobiv viimistlusmaterjal märgadesse ruumidesse, kuid selle taga peab olema ka veetõkkekiht. Veetõke oli tehtud nii põrandale kui ka seintele siiski alla pooltel korteritest (43 %), ning nende korterite osakaal, kus pole tehtud mingisugust veetõket ei seinale ega põrandale, oli 29 %. Märgade ruumide aluspõrandad olid uuritud korteritest tehtud nii puidust kui ka betoonist suhtega ~50/50. Niiskuskahjustuste teket mõjutab ka siseruumide niiskuskoormus. Küsitlusele vastanutest
annaabi.ee 
