1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel messingitel oli sarnane tina sisaldus tänapäevasele pronksile ja on võimalik, et mõnda vase- tsingi sulamit kogemata ei eristatud vasest. Kuigi suur osa teadaolevaid vase-tsingisulamite arv näitab, et mõned sulamid on toodetud teadlikult, ning sisaldavad tsinki 12%, mis andsid sulamile erilise kuldse värvuse. 1. millenium eKr alguses, algas messingi kasutus üle Euroopa ja Aasia. Messingit hakati Lähis-
Tombaku peamiseks kasutajaks on juveelitööstus. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% tsingisisaldusega messing, nn hülsimessing, mida kasutatakse padrunikestade ja mürsuhülsside valmistamiseks Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks (tuuba, tromper, metsasarv, tromboon jpt). Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht metalli
Messingid on reeglina valatavad. · Valumessingi näide: CuZn23Al6Fe3 · Enimkasutatav messing: CuZn37 · Parim survetöötlemiseks: CuZn30 · Autotööstuses kasutusel: CuZn40Mn1Pb1, CuZn31Si1 Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks. Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev, ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht
Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase
perioodis. Sulamistemperatuur on 1083 °C Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Omadused Punakas-kollaka värvusega metall. Tihedus 8920 kg/m3. Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus.
Tehnikas kasutatavad ränipronksid sisaldavad tavaliselt 3% räni. Ränipronkside omadused on ligilähedased tinapronksidele, ent nad on odavamad, mistõttu neid kasutatakse sageli tinapronkside asemel. [3][4] 4 1.2 Messing Messing ehk valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5 kuni 45% tsinki. Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 8400-8700 kg/m³. Messing on paremini sepistatav, kui pronks või tsink. Üsnagi madala sulamistemperatuuri ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda lihtne valada. Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks. Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulik alumiiniumoksiidi kiht
A. Al, Cu, Fe jt. Student Respo B. ainult Al, Cu ja C. ainult Al, Mg ja D. Kõik peale Fe Score: 10/10 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Respo A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid?
ainult Al, Cu ja Ni C. Al, Mg, Ti ja teised (tihedus alla 5000 kg/m3 (kuubis)) D. Kõik peale Fe Score: 10/10 4. Mitteraudmetallide hulka kuuluvad Student Response A. Al, Cu, Fe jt. B. ainult Al, Cu ja Ni C. ainult Al, Mg ja Ti D. Kõik peale Fe Score: 10/10 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Response A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Response A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elemendid peale Zn Score: 10/10 7.
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x25,833,54T Valin pressi vaja...
Oksüdeeriv leek Oksüdeeriv leek tekib hapniku ülehulga puhul, kui põletisse antava hapniku mah on atsetüleeni mahust 1,3 korda suurem. Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatumaks, lüheneb tunduvalt ning selle piirjooned muutuvad ähmaseks. Samuti lühenevad leegi töötsoon ja loit. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse, põlev mühinaga, mille tugevuse läbi sõltub hapniku rõhust. Oksüdeerivat leeki kasutatakse messingi keevitamisel ja kõvasulami jootmisel. Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul, kui põletisse suunatava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta on vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma piirid, tuuma otsale tekib rohekas kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga muutub kollakaks
A. Al, Cu, Fe jt. B. ainult Al, Cu ja Ni C. Al, Mg, Ti ja teised (tihedus alla 5000 kg/m3 (kuubis)) D. Kõik peale Fe Score: 10/10 4. Mitteraudmetallide hulka kuuluvad Student Response A. Al, Cu, Fe jt. B. ainult Al, Cu ja Ni C. ainult Al, Mg ja Ti D. Kõik peale Fe Score: 10/10 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Response A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Response A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elemendid peale Zn Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on Student Response A. kuni 10% Zn B. kuni 20 %Zn
fanaatikud. Klavikord on tähelepanu äratanud ka teistes muusikastiilides, näiteks rockis on klavikordist arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord. Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult paremale häälestuspulkade ehk virbliteni. Enne häälestuspulki ületavad keeled kõvera puust roobi. Klahvide mängijast kaugemates otstes on väikesed messingist plaadikesed. Keeled, mis on tavaliselt messingist või messingi ja raua sulamist, on kinnitatud kahekaupa ühele helikõrgusele nagu ka näiteks lautol või mandoliinil. Kui klahv alla vajutatakse, lööb metallist plaadike keeli altpoolt. Erinevalt klaverist ei põrku plaadike kohe keeltest eemale, vaid jääb nendega kontakti kuni klahv vabastatakse. Plaadike käitub samaaegselt sadula ja heli tekitajana. Heli tugevust saab varieerida muutes löögi tugevust. Kui klahv vabastatakse, kaotab plaadike kontakti keeltega ja
MESSING - 8,5103 kg/m³ VASK - 8,9103 kg/m³ TERAS - 7,9103 kg/m³ Keha 1 tihedus 7,8103 kg/m3 on ligilähedane terase tihedusega, seega keha 1 on terasest. Keha 2 tihedus7,9103 kg/m3 on ligilähedane terase tihedusega, seega keha 2 on terasest. Keha 3 tihedus 2,8103kg/m3 on ligilähedane alumiiniumi tihedusega, seega keha 3 on alumiiniumist. Keha 4 tihedus 8,49103kg/m3 on ligilähedane vase tihedusega, seega keha 4 on vasest. Keha 5 tihedus 8,37103kg/m3 on ligilähedane messingi tihedusega, seega keha 5 on messingist. Keha 6 tihedus 2,84103kg/m3 on ligilähedane alumiiniumi tulemusele, seega keha 6 on alumiiniumist.
2 3 Student Response Value Correct Answer A. Värvus 0% B. sulamis temperatuur 0% C. keemiline koostis 100% D. tihedus 0% 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Response Value Correct Answer A. Cu ja Sn 0% B. Cu ja Zn 100% C. Ni ja Si 0% D. Al ja Si 0% 6. Mis on pronksid?
(tihedus alla 5000 kg/m3 (kuubis)) D. Kõik 0% peale Fe Score: 10/10 4. Mitteraudmetallide hulka kuuluvad Student Value Correct Answer Feedback Response A. Al, Cu, 0% Fe jt. B. ainult Al, 0% Cu ja Ni C. ainult Al, 0% Mg ja Ti D. Kõik 100% peale Fe Score: 10/10 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Value Correct Answer Feedback Response A. Cu ja Sn 0% B. Cu ja Zn 100% C. Ni ja Si 0% D. Al ja Si 0% Score: 10/10 6. Mustmetallideks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. Keemiliselt 0% mustatud teras B
termotöötluse alusel. Vasesulamid Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing ehk valgevask mille põhilisandiks tsink. Tänapäeval valmistatakse nendest sulamitest mitmesuguseid tööstusseadmeid, masinaosi ja tarbeesemeid. Pronksi ja messingi võime teiste sulamite seast kergesti ära tunda nende punaka või kollaka värvuse järgi. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega.Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks.
4.Mis kraadi juures tahkub elavhõbe?- -39 5.Mis kujul esineb elavhõbe toatemperatuuril?- Vedelal Vask 1.Vase 2 füüsikalist omadust- Punakas värvus, väga hea elektri- ja soojusjuht 2.Vase 2 hapnikuga reageerimise viisi 1) 4Cu + O2 2CuO 2) 2Cu+O2 2CuO 3.Miks on New Yorki vabadusammas rohelist värvi?-korrudeerub 4.3 kasutusala-Valmistatakse juhtmeid, radiaatoreid, hea mehaanilise vastu pidavusega, kasutatakse juveelides. 5.pronksi ja messingi kooslus-messing-vask+tsink, pronks-vask+tina Plii 1.Kuidas plii reageerib kuumaveeauruga- Pb+H2O PbO + H2 2.Kuidas plii lihtainena välja näeb?- Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall 3.Miks on suured kogused pliid inimesel ohtlikud?- Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. 4
6000- Al-Si-Mg- sulamid 7000-Al-Zn-Mg-sulamid 8000-Al-Fe-sulamid nt: EN-AW-2014 Vask Maagid koosnevad vask- ja raudsulfiididest. Tootmine pürometallurgia ja elektrometallurgia teel. Vase sulamid: messing Cu-Zn, pronks Cu-Sn, Cu-Al, vaseniklisulamid. Deformeerimise ja lõõmutuse mõju: Messing: Cu-Zn: Zn lisamine tõstab tugevust ja plastsust. Zn lahustub vases. Tuntuim 30% Zn sisaldusega nn. hülsimessing. Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosiooni kindlust merevees. Pb parandab lõiketöödeldavust. Üle 50% Zn sisaldusega messingid praktikas ei kasutata. Messingid ei nõua desoksüdeerimist enne vormi valamist. Enimkasutatavad messingi 60/40 Cu / Zn e. mustmetall. Mn sisaldusega kõrgtugevad messingid Pronks Cu-Sn: Tinapronksides reeglina alla 20 % Sn, survetöödeldavates alla 7%. Kiire kalestumine. Vedrude, müntide ja ornamentide valmistamine. Kasutatakse laagrimetallina. Suurepärane korrosioonikindlus. Pronks Cu-Al:
sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn- sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tus toob kaasa messingi plastsuse vhenemise, kuna struktuuris moodustub vga kva ja habras faas. Pronksid Philisandi jrgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, rnipronkse, berlliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei leta 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mningal mral habras faas siiski juba alates 5% Sn- sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on
Kõrge sulamistemperatuuri(1083C) tõttu rakendatakse vasega jootmisel induktsioonkoormust või kuumutust kaitsekeskkonna ahjudes. Vasktinajoodised(messingid) on laialdaselt levinud enamike metallide jootmisel. Vasktinajoodiste suhteliselt madal sulamistemperatuur võimaldab joota ka tooteid, mida ei tohi kõrge temperatuurini kuumutada. Kui jootliide peab olema tugev ja hea venivusega, lisatakse vesinikjoodistele tina, niklit ja mangaani. Tinalisand alandab messingi sulamistemperatuuri, parandab tema korosioonikindlust merevees ning suurendab vedelvoolavust. Nende kasutamist piirab väike plastsus. . Vesinikjoodiseid kasutatakse korrosiooni- ja kuumuskindlate teraste, lõikeriistade ja kõrgetel temperatuuridel töötavate toodete valmistamiseks. Joodisele lisatakse veel kroomi, mangaani, rauda, räni ja alumiiniumi. Vaskfosforjoodised. Vasesulamid 4-9% fosforisisaldusega kasutatakse nende hea
Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Leegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ning gaasisegu süüdatakse. Selle süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. (joonis 1) Oksüdeerivat leeki kasutatakse vase ja valuterase kõvajootmisel või messingi keevitamisel. See on niisugune gaasileek, milles on põletisse antava hapniku maht 1,3 korda suurem atsetüleeni mahust.(joonis 2) Gaasileegi segu, milles on aga atsetüleeni ülekaal, nimetatakse taandavaks leegiks. Sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel.(joonis 3) joonis 1 joonis 2 joonis 3
Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti 5 suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn- sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Alumiinium ja sulamid Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega
lõõmutatud alumiinium Question 13 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millest lähtudes liigitatakse vasesulameid? Select one or more: 1. deformeeritavus 2. termotöötlus 3. keemiline koostis 4. kõvadus Question 14 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millist elementi lisatakse vasele, et saada messingit ehk valgevaske? Select one: 1. Zn 2. Si 3. Pb 4. Sn Question 15 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Kuidas muutuvad messingi omadused Zn-sisalduse kasvades? Select one or more: 1. kõvadus suureneb 2. kõvadus väheneb 3. plastsus suureneb kuni 35% Zn sisalduseni, seejärel väheneb järsult 4. plastus paraneb märgatavalt, kui Zn-sisaldus messingis on üle 35% 5. Zn lisamine parandab korrosioonikindlust Question 16 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Milliste toodete valmistamiseks kasutatakse messingit? Select one or more: 1. tõmbamise teel valmistatud peenike traat 2
külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, Pb lisamine parandab aga lõiketöödeldavust. Tuntumad hea survetöödeldavusega messingid sisaldavad 10...20% Zn, hästi lõiketöödeldav ja automaadimessingina tuntud sulam sisaldab aga ca 40% Zn ja 1...2% Pb. Pronksid Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt.
Gaaskeevitus(pildil nr 1) kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehnilin...
Variant 1 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-C sulameis, muutuse skeem, T A => (F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,0...
6000 – Al-Mg-Si-sulamid nt. EN-AC-44 000 7000 – Al-Zn-sulamid 8000 – Al- muud elemendid nt. EN-AW-2014 Vask ja Cu-sulamid Messingid (Cu-Zn) - Zn lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases, samuti suureneb ka sulami plastsus. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, 1…2% plii lisamine parandab aga messingi lõiketöödeldavust. Pronksid – Cu ja ülejäänud keemiliste elementide sulamid, nt. Cu-Sn (vedrud, mündid), Cu-Al (klapid), Cu-Be(suurima tugevusega vasesulam) või Cu-Si sulam. Vaseniklisulamid (Cu-Ni) – on suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Vaseniklisulam Ni-sisaldusega 25% on tuntud mündimetallina. Tähistus
Küsimuse tekst Millest lähtudes liigitatakse vasesulameid? Vali üks või enam: 1. deformeeritavus 2. kõvadus 3. termotöötlus 4. keemiline koostis Tagasiside Õige vastus on: keemiline koostis , deformeeritavus . Küsimus 14 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millist elementi lisatakse vasele, et saada messingit ehk valgevaske? Vali üks: 1. Sn 2. Si 3. Pb 4. Zn Tagasiside Õige vastus on: Zn . Küsimus 15 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Kuidas muutuvad messingi omadused Zn-sisalduse kasvades? Vali üks või enam: 1. kõvadus suureneb 2. kõvadus väheneb 3. plastsus suureneb kuni 35% Zn sisalduseni, seejärel väheneb järsult 4. plastus paraneb märgatavalt, kui Zn-sisaldus messingis on üle 35% 5. Zn lisamine parandab korrosioonikindlust Tagasiside Õige vastus on: kõvadus suureneb , plastsus suureneb kuni 35% Zn sisalduseni, seejärel väheneb järsult . Küsimus 16 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst
(H.Karik, 1984) Tänapäeval kasutatakse vaske laialdaselt elektritööstuses, kuna ta on suurepärane elektrijuht ja teda võib pressida ja tõmmata isegi nii peenikesteks traatideks, mille diameeter on 0,025 mm. Vasktraate kasutatakse nii majapidamise elektriahelates kui ka elektrikaupade juhtmestamisel. Elektromagnetid, generaatorid ja mootorid sisaldavad samuti sageli vasktraatidest mähitud mähiseid. Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. (Leelo Laurits jt, 2004) Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja – kruvikeerajatega. Terariistatega töötades võib tekkida sädemeid, mis võivad panna süttima või plahavatama ained
koonusekujuliseks ja kahvatuks, lüheneb tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi ülejäänud tsoonid. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust. Oksüdeeriva leegi temperatuur on kõrgem kui normaalleegil, kuid sellega ei tohi keevitada liiga suure hapnikusisalduse tõttu. Liigne hapnik põhjustab õmblusemetalli oksüdeerumist, mistõttu saadakse poorne ja habras õmblus. Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel. Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit on aga muutunud kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest
müüdavad WC-puhastusained. Väldi siiski abrasiivseid aineid/vahendeid! Segistite, vannide välispindade puhastamisel järgige värvitud pindadele kehtivaid soovitusi. Segistite, vannide, mööbli välispindu puhastatakse vedelate, neutraalsete (pH 6 9) pesuvahenditega, näit. seebilahus ja suurem osa nõudepesuvahendeid (v.a. nõudepesumasinale mõeldud) (Järgi aine valmistajapoolseid kasutusjuhendeid). Abrasiivseid ja sööbivaid aineid kasutada ei tohi! NB! Kroomi, nikli, vase, messingi, jms. viimistlusega kaetud pinnad ei talu happe- ja klooriühendeid. (Sama kehtib ka mööbli pindade, vanni- ja dusivarustuse plastmassist osade kohta.) Ained, mida puhastamisel ei tohi kasutada: · alumiiniumkloriid (kasutatakse deodorantides) · happeid sisaldavad puhastusvahendid · soolhape ja seda sisaldavad puhastusaineid (katlakivi eemaldajad/kahheli puhastusained) · erinevad kloori sisaldavad happelised ja leeliselised
1.variant. 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1 B=6*1/2=3 n=A+B=1+3=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid F-S sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas c=0,01%-0,1% (Fe(C))(Ferriit on süsiniku tardlahus alfa+rauas) A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas c=0,8-2,14%(Fe(C)) ( Austeniit on samuti raua ja süsinuku tardlahus, süsinik aatomid on asetatud gamma+rauas tahkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. (sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Fe(Cülek)) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutekto...
koonusekujuliseks ja kahvatuks, lüheneb tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi ülejäänud tsoonid. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust. Oksüdeeriva leegi temperatuur on kõrgem kui normaalleegil, kuid sellega ei tohi keevitada liiga suure hapnikusisalduse tõttu. Liigne hapnik põhjustab õmblusemetalli oksüdeerumist, mistõttu saadakse poorne ja habras õmblus. Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel. 3.4 Oksüdeeriv leek Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit on aga muutunud kollakaks
koonusekujuliseks ja kahvatuks, lüheneb tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi ülejäänud tsoonid. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust. Oksüdeeriva leegi temperatuur on kõrgem kui normaalleegil, kuid sellega ei tohi keevitada liiga suure hapnikusisalduse tõttu. Liigne hapnik põhjustab õmblusemetalli oksüdeerumist, mistõttu saadakse poorne ja habras õmblus. Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel. 3.4 Oksüdeeriv leek 8 Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle
3°43' 1,0 2°35' - 7,0 1°02' - 1°29' 3°09' 1,5 2°17' - 10,0 0°55' - 1°22' 2°52' 2,0 2°00' - 2°35' 1. Väiksemat hõõrdenurgad valida lihvitud või poleeritud teo puhul 2. Teiste pronkside või messingi kasutamise puhul suurendada tabelarvud 30 50% Tabel 2. Dünaamika tegur Kd täpsuseklass libisemise kiirus vl, m/s vl < 1,5 1,5 < vl 3,0 3,0 < vl 7,5 7,5 < vl 12 6 - - 1 1,1 7 1 1 1,1 1,2 8 1,1 1,2 1,4 - 5 5
Kui kasutatakse teistes horisontaalsetes pindades, siis laminaate peab kaitsma klaasi või teiste samaväärsete materjalidega. Sellised ettevaatusabinõud tuleb ette võtta nendel pindadel, mis võivad kokku puutuda karmide kemikaalidega, happelist tüüpi hapetega või , karastusjookidega(alkohoolsed joogid, koolad jne). Metall-laminaadid konstrueeritakse väga sarnaselt plastiklaminaadile, kuid on tipitud õhukese alumiiniumi, messingi, vase või roostevaba terase kihiga. Neid kasutatakse mitmetel lõppviimistlus töödel ja tekstuuris. Metall-laminaadid esinaved titaani, alumiiniumi, raua, kulla, tinasulami ja roostevaba terase viimistlusel. Saab valida siidpehme, vöödilise, siksakornamendi, läikiva ja poleeritud välimuse vahel. Tavalisemad metall-laminaatide valikud eluruumidesse on hõbedased toonid. Metall-laminaadid on kauakestvad ja kerged puhastada. Suunatud kiududega plaat (Oriented Strand Board- OSB)
põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki (vt joonis 14). Gaasileeki, milles on hapniku suur ülehulk, nimetatakse oksüdeerivaks leegiks, sel juhul on põletisse antava hapniku maht atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem (vt joonis 15). Niisugust leeki kasutatakse messingi keevitamisel või vase ja valuterase kõvajootmisel. Joonis 16. Taandav leek [3:3-9] Gaasileegi segu, mis on rikastatud atsetüleeniga, nimetatakse taandavaks leegiks (vt joonis 16), sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel. Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele
a)Liigitus koostise ja töödeldavuse järgi Messingid - Deformeeritavad sulamid - Valusulamid Pronksid - Deformeeritavad sulamid - Valusulamid Vaseniklisulamid b)Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelküige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka sulami plastsus, mis on ebaharilik. Kõrge plastsusega sulamina on tuntud Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing, mida kasutatakse mürsukestade valmistamiseks. Survetöödeldava messingi Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn- sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuid sulam mõnevõrra odavam. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, 1...2% plii lisamine parandab aga messingi lõiketöödeldavust. Hästi lõiketöödeldav ja automaadimessingina tuntud sulam sisaldab ca 40% Zn ja 1...2% P. Kahefaasilised messingid on vormitavad kuumsurvetöötlemise või valamise teel.
elektroonikaaparaatide detailide jootmisel. Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil kuumutatav (otsik vasara, vardakujulise sablon-fassongkonstruktsiooniga). Kõvadejoodiste saamiseks kasutatakse gaasipõletit, jootelampi või induktsioon kuumutusahju, siis kasutusel pastajoodised. Happevabad räbustid (kampoli baasil) kasutusel peamiselt elektrimontaaztöödel. Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi, pronksi ja terase jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel. Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel. Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga. Kaasajal räbustid võivad olla ka paigutatud joodise sulamist valmistatud torusse - joodise "elektroodi". Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest
normaalleegil, kuid keevitada temaga ei tohi liiga suure hapnikusisalduse tõttu. Liigne hapnik põhjustab õmblusemetalli oksüdeeri- mist, mistõttu saadakse poorne ja habras õmblus. Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel ning kõvajoodistega jootmisel. Taandav e. tsementeeriv leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Tuuma piirjooned kaotavad sellise leegi puhul oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustatakse atsetüleeni ülehulga üle. Taandav tsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga on muutunud kollakaks
Cu -baasil sulameid kasutatakse elektrotehnikas. Tal on hea elektrijuhtivus. Valgevask on juhtme materjal ja tema koostises on vask ja tsink. Sulam mis sisaldab 30% tsinki nim.tombakuks(kontaktmaterjal). Pronks koosneb vasest ja tinast(on hästi valatav). Vase ja nikli sulam-suure eritakistusega(küttekehad, reostaadid). Kroomi ja volframi lisamisel saadakse ülikuumakindlad manganiit ja kromaal. Volfram-kõrge sulamistemperatuuriga(hõõgniitides) 22.Millised on sulamite: messingi, pronksi, manganiini ja konstantaani koostise põhikomponendid ning nende kasutusalad? Pronks: tina ja vask, kasutatakse liug elementidena, kuna tal on väike hõõrde tegur. Messing: vask ja tsink (teine nimetus ka valge vask). Manganiin: vask, mangaan ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 85%Cu,12%Mn,13%Ni. on väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam. Kasutatakse eelkõige täppistakistite valmistamisel. Konstataan: vask ja nikkel
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel ...
Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn- sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%- ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, Pb lisamine parandab aga lõiketöödeldavust. Tuntumad hea survetöödeldavusega messingid sisaldavad 10...20% Zn, hästi lõiketöödeldav ja automaadimessingina tuntud sulam sisaldab aga ca 40% Zn ja 1...2% Pb. 29) Pronksid ja nende omadused. Kasutamine.
..30 mm 68. Montaazikruvid: Montaazikruvid puidukeermega: Läbimõõdud : 5 ; 6,3 ; 7 mm Pikkused : 40, 50, 60, 70 Pea sisemise kuuskandiga 3 ; 4 mm 13 Montaazikruvide puudus pea jääb detailipinnal nähtavale, vajadusel kaetaks see sobivas toonis plastmassist kattega. Montazikruvisid ja kruvitõmmitsaid valmistatakse mitme galvaanilise kattega : · Sinine tsink · Kollane tsink · Messingi toonis · Oksüdeeritud must 69. Kruvitõmmits puidukeermega: Kruvitõmmits metallikeermega: Metallikeermega kruvitõmmitsat kasutatakse koos tapimutriga: Kruvitõmmitsa paigaldamiseks on vajalik ettepuurimine. 70. Ekstsentriktõmmits koosneb kolmest osast: · Ekstsentrik · Tõmmitsapolt · Kattekapsel Ekstsentriktõmmitsa läbimõõdud : 10, 12 ja 15 mm Ekstsentriku kõrgus vastavalt kilbi paksusele : · 10,5 kilbi paksus 12 mm · 12,0 kilbi paksus 15.
Mangaaniühendid 0,3 Pliiühendid (pliisulfaat välja arvatud) 0,01 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr.293 (18.sept.2001a.) Värviliste metallide, messingi ja plii jootmisel/keevitamisel on soovitav kanda respiraatorit. Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel: 1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud ruumil peab olema üldine ventilatsioon, mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid
68. Montaazikruvid: Montaazikruvid puidukeermega: Läbimõõdud : 5 ; 6,3 ; 7 mm Pikkused : 40, 50, 60, 70 Pea sisemise kuuskandiga 3 ; 4 mm 13 Montaazikruvide puudus – pea jääb detailipinnal nähtavale, vajadusel kaetaks see sobivas toonis plastmassist kattega. Montazikruvisid ja kruvitõmmitsaid valmistatakse mitme galvaanilise kattega : • Sinine tsink • Kollane tsink • Messingi toonis • Oksüdeeritud must 69. Kruvitõmmits puidukeermega: Kruvitõmmits metallikeermega: Metallikeermega kruvitõmmitsat kasutatakse koos tapimutriga: Kruvitõmmitsa paigaldamiseks on vajalik ettepuurimine. 70. Ekstsentriktõmmits koosneb kolmest osast: • Ekstsentrik • Tõmmitsapolt • Kattekapsel Ekstsentriktõmmitsa läbimõõdud : 10, 12 ja 15 mm Ekstsentriku kõrgus vastavalt kilbi paksusele : • 10,5 kilbi paksus 12 mm • 12,0 kilbi paksus 15.
Vesinikufluoriid ja fluorhappesoolad 0,5 Mangaaniühendid 0,3 Pliiühendid (pliisulfaat välja arvatud) 0,01 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr.293 (18.sept.2001a.) Värviliste metallide, messingi ja plii jootmisel/keevitamisel on soovitav kanda respiraatorit. Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel: 1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud ruumil peab olema üldine ventilatsioon, mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid
Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn- sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%- ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Cu Tihedus 8900 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts 1083 °C Kristallivõre K12 Tõmbetugevus Rm Puhas Cu 200…250 N/mm2,
lüheneb tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi ülejäänud tsoonid. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust. Oksüdeeriva leegi temperatuur on kõrgem kui normaalleegil, kuid sellega ei tohi keevitada liiga suure hapnikusisalduse tõttu. Liigne hapnik põhjustab õmblusemetalli oksüdeerumist, mistõttu saadakse poorne ja habras õmblus. Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel. Sele 3.4. Oksüdeeriv leek Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on
avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki (vt joonis 14). Gaasileeki, milles on hapniku suur ülehulk, nimetatakse oksüdeerivaks leegiks, sel juhul on põletisse antava hapniku maht atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem (vt joonis 15). Niisugust leeki kasutatakse messingi keevitamisel või vase ja valuterase kõvajootmisel. Joonis 16. Taandav leek [3:3-9] Gaasileegi segu, mis on rikastatud atsetüleeniga, nimetatakse taandavaks leegiks (vt joonis 16), sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel. Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Gaaskeevituse võtted ja asendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
