immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat, pärsib seedimist). Hirmu tekitajad: · kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud) · looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) kabuhirmus põgenemine · sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine · neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus (lammaste hirm värava ees). Hirmutunnet mõjutavad faktorid: · aeg öö ja päeva vaheldumine; sesoonsus · keskkond · grupi suurus · populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused · isenditevahelised erinevused Amügdala ehk mandeltuum kontrollib nii kaasasündinud kui ka õpitud hirmureaktsioone. Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab
tooniline liikumisvõimetus. · Hirmu tekitavad tegurid 1) kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud); 2) looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud jne) kabuhirmus põgenemine 3) sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine 4) neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus. Nt lammaste hirm värava ees · Hirmutunnet mõjutavad tegurid 1) Aeg - öö ja päeva vaheldumine (taalamuse lähedal ajus keskus, mis mõjutab hirmutunnet öösel ja päeval); sesoonsus (sigimine vs. mittesigimine, kui sigimise ajal hirmutatakse, siis stressitase tõuseb) 2) Keskkond - taimestiku tihedus ja varjevõimalused (nt kui hirmutada rasvatihast siis ta stressitase tõuseb, aga
reaktiivsed Katse toimub elektrilöögi vältimiseks · Korrelatiivne tulemus kahe testi vahel o Sunnitud ujumise test (loomad pannakse katseklaasidesse, kust välja ei saa) 1. Ujuvad aktiivselt ringi (aktiivsed tegutsejad) 2. Seisavad paigal (passiivne, hirmustress) Kasutatakse antidepressantide uurimisel o Uued objektid Reageerimine sellele, neofoobia, kuidas loom uurib uut objekti Nt ruudulise paberitüki panemine puuri o Avatud välja test Hiir või rott pannakse uuele territooriumile ja uuritakse, millal ta hakab seda välja avastama Need, kes kiiremini ringi hakkavad käima, kulub vähem aega Need kes algul on passiivsed, uruivad välja põhjalikumalt, kulub kauem aega
Kõikumine Kaapimine Enesevigastamine Sigadel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Agressiivsus Sabade söömine Piirete närimine Liigjoomine, jootjaga mängimine Pea või nina hõõrumine Koertel ja kassidel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Kassid _ Agressiivsus _ Märgistamine _ Ebasoovitavatesse kohtadesse roojamine ja urineerimine _ Enese liigne lakkumine _ "Küünte teritamine" Koerad _ Agressiivsus _ Tähelepanu otsimine _ Isuväärastused _ Neofoobia ja hirm järskude helide ees _ Stereotüüpsed käitumised Liigne lakkumine Sundliikumised Enesevigastamine Lindudel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Munade söömine Sulgede nokkimine endalt või kaaslastelt Kannibalism
(ka blennofoobia) Mktofoobia- hirm pimeduse ees. (ka ahluofoobia, etc) Mrmekofoobia- hirm sipelgate ees. Msofoobia- hirm haigusidude vi saastaga nakatumise ees. (ka misofoobia, vt mikrobiofoobia) Mtofoobia- hirm mtide, legendide vi rahvajuttude ees. Nebulafoobia- hirm udu ees. (homihlofoobia) Nekrofoobia- hirm surma vi surnute, laipade ees. (vt tanatofoobia) Nelofoobia- hirm klaasi ees. (ka halofoobia, vt kristallofoobia) Neofarmafoobia- hirm uute ravimite ees. (vt farmafoobia) Neofoobia- hirm igasuguse uue asja ees. Nefofoobia- hirm pilvede ees. Noktifoobia- hirm ees. (vt nktofoobia) Nomatofoobia- hirm nimede ees. Nosokomefoobia- hirm haiglate ees. (vt iatrofoobia) Nosofoobia, nosemafoobia- hirm haigeksjmise ees. (ka patofoobia) Nostofoobia- hirm koju tagasiprdumise ees. (vt oikofoobia, etc) Noverkafoobia- hirm vrasema ees. Nudofoobia- hirm alastuse ees. (ka gmnofoobia, vt dishabiliofoobia) Nukleomitofoobia- hirm tuumarelvade ja/vi -jaamade ees. (vt atomosofoobia)
tegevus, mis algselt oli mõeldud eesmärgi saavutamiseks, muutub ise eesmärgiks. Sellistes gruppides esialgsed eesmärgid ununevad ja äärmusliku tähtsuse omandavad ettekirjutatud vahendid ja nende kasutamine. Pööratakse suurt tähelepanu stabiilsuse tagamisele ning muutustesse suhtutakse samal ajal halvakspanuga. Alternatiivsete käitumisvariantide valik on rangelt piiratud. Areneb välja traditsioonidega seotud püha ühendus, mida iseloomustab neofoobia. Näiteks võiks siin olla bürokraadi ametialane psühhoos. Muidugi on olemas ka vahepealset tüüpi grupid, milles kultuuri poolt määratletud eesmärkide ja lubatud vahendite vahel valitseb tasakaal. Selliseid gruppe iseloomustab tugev integratsioon ja suhteline stabiilsus, mis aga ei takista muutusi. Mainitud kahe sotsiaalse struktuuri vahel on võimalik efektiivne tasakaal vaid seni, kuni isikud, kes alluvad mõlematele piirangutele, saavutavad rahulolu (jutt on rahulolust
annaabi.ee 
