ETOLOOGIA II MOODULI KONTROLLTÖÖ (0)

II MOODULI KONTROLLTÖÖ
Ürgema needus
Emane on investor , isane parasiit.
Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega.
Emase huviks on paaruda parimate isastega.
Emaste valikuvõimalused:

• passiivne – emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima
  
• aktiivne
  
  • avalik – isased teavad, kes neist valituks osutuks
    
  • varjatud – teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks
    

Isaste võitlusvõtted:

• Macho-isased – võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase.
  
• Taluperemehed – kaitsevad territooriumi täis ressursse.
  
• Rahamehed
  
• Ilu-eedid
  
• Petised
  
• Tõelised parasiidid – ei püüa varjata midagi.
  
• Pereisad
  
• Spermakonkurents – väga paljude seemnerakkude tootmine.
  

Naised tahavad suuremat valikuvõimalust ja suuremat isahoolt.
Ökoloogilised lõksud ja atraktiivsed mülkad
Organismi elukeskkond tekib nii, et läheb kaduma seos traditsiooniliste elupaigavaliku indikaatorite ja elupaiga tõelise kvaliteedi vahel (nt uute kiskjate või konkurentide introdutseerimine toidurikkale alale ). Muutunud elukeskkond sisaldab uusi elemente, mis meenutavad traditsioonilisi elupaigavaliku indikaatoreid, eksitades sellega loomi (nt rannaniidud meenutavad kurvitsalistele looduslikke rohumaid, kuid hilisem heinaniitmine traktoritega tapab noored linnud ).
Ökoloogilise lõksu teke:

• elupaikade fragmenteerumine – servaefekt
  
• urbaniseerumine
  
• niitmine, viljalõikamine
  
• võõrtaimestiku introdutseerimine
  
• kiskjate ja parasiitide introdutseerimine
  
• globaalne kliimamuutus
  
• ka talvine toitmine + toitmise ootamatu lõpetamine
  
• tehiselupaikade rajamine
  

Lehtmetsad :

• asustatus kõrgem
  
• munemine varasem
  
• kurnad suuremad
  
• munad suuremad
  
• Ca-rikkad
  
• fragmenteerunud
  
• sekundaarsed võsad
  
• tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks
  

Okasmetsad:

• järglasi rohkem
  
• tervis parem
  
• suremus väiksem
  
• pole toidupuudust
  
• on õõnsuste puudus
  
• on kaltsiumipuudus
  

Suguline valik inimesel
Sugulise valiku teooria – erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumises, suremuses ja surma põhjustes on evolutsioonilised.
Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka sellised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli, kui abi. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis.
Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem kui naistel.
Emastel on aga võimalus sigimispartnereid valida ja neil on ka ebaõnnestunud partneri valiku puhul rohkem kaotada.
Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikult valida, et kindlustada maksimaalne isahool ja/või lähetada oma geenid järgmistesse põlvkondadesse koos võimalikult kvaliteetsete isaste omadega.
Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga maksimeerisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad.
Naised otsivad ressursse, vanemat partnerit, pakuvad atraktiivsust ja otsivad pühendumist.
Mehed pakuvad ressursse, otsivad nooremat partnerit, atraktiivsust ja mõned pakuvad pühendumist.
Rikastel meestel ja vaestel naistel on rohkem lapsi.
Paariväline seks on sagedasem siis, kui võimalus viljastuda on maksimaalne.
Meeste ja naiste suremuse erinevuse on suurim vanuses, kus suguline valik on tugevam.
Mehed surevad naistest sagedamini riskikäitumise tagajärjel.
Mida suurem on ebavõrdsus ressursside jaotumises, seda tugevam on paarumiskonkurents.
Ultraliberaalne majanduskeskkond suurendab sugulise valiku intensiivsust.
Elukäikude evolutsiooni teooria – seletab, miks ja kuidas sigimiskäitumise optimeerimise reeglid on evolutsioneerunud. Kui vanemad investeerivad sigimisse märkimisväärsel hulgal ressursse, siis nende tõenäosus veel edaspidigi sigida enamasti väheneb.
Tasuvusanalüüs – kui ees terendab pikk ja viljakas eluiga, siis investeeri sigimisse vähe korraga, et saaksid seda veel edaspidigi teha. Kui aga tulevik on tume, siis investeeri sigimisse kohe nii palju kui saad.
Tuleviku diskonteerimine – väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule. Mingi konkreetne rahasumma on olevikus rohkem väärt kui tulevikus, sest tulevik ei pruugi sugugi 100% tõenäosusega kätte jõuda.
Iseloom ja loom ise
Käitumine on tegutsemine vastusena keskkonnale.
Isiksus – ajas ja erinevates olukordades püsivad individuaalsed erinevused käitumises.
Põhjused, miks uurida isiksusetüüpe:

• aitab põhjendada käitumist (ka ebakohast) – isiksuste esinemisest tuleneb käitumise vähene paindlikkus erinevates olukordades
  
• oluline loomkatse ettevalmistamisel ja tõlgendamisel
  
• isiksusetüübid võivad mõjutada stressitaset koduloomadel
  
• loomade isiksuste mõistmine aitab paremini mõista inimeste isiksuste kujunemist – loomadega on võimalik teha katseid selleks, et uurida isiksust
  
• haiguse ennetamiseks
  

Isiksusetüübid:

• Proaktiivne ( tegutseja ) – agressiivne, haarab initsiatiivi, tündab, tegutseb. Sobiv keskkond: stabiilsed tingimused. Paindlikkus: väike. Nimetatakse ka julgeks, aktiivseks, „kulliks“.
  
• Reaktiivne (jälgija) – reageerib hädavajadusel, väldib konflikti. Sobiv keskkond: muutlikud tingimused. Paindlikkus: suur. Nimetatakse ka tagasihoidlikuks, passiivseks, „tuveks“.
  

Hirmu faktor
Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab kaitse- või põgenemisreaktsiooni vastuseks tegelikule või potentsiaalselt ohtlikule (kujuteldavale) stiimulile.
Hirm on evolutsiooni käigus välja kujunenud adaptiivne kaitsesüsteem, mis aitab isendil ellu jääda ohtlikes olukordades.
Kiire vastus hirmuallikale (sekunditega) – see on tingitud sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt (silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb).
Aeglasem vastus hirmuallikale (2-3 min) – see on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat, pärsib seedimist).
Hirmu tekitajad:

• kiskjad – kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine ( kanad , pardid, sisalikud)
  
• looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked , tulekahjud) – kabuhirmus põgenemine
  
• sama liigi dominantsed isendid – taandumine, alistumine
  
• neofoobia , häirimine – uute objektide ja situatsioonide kartus ( lammaste hirm värava ees).
  

Hirmutunnet mõjutavad faktorid :

• aeg – öö ja päeva vaheldumine ; sesoonsus
  
• keskkond
  
• grupi suurus
  
• populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused
  
• isenditevahelised erinevused
  

Amügdala ehk mandeltuum kontrollib nii kaasasündinud kui ka õpitud hirmureaktsioone. Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab stressihormoonide tootmist, seega ka hirmutunnet.
Parasiidid ja ornamendid
Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed.
Lõivsuhe – erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud – ühte suurendades teine väheneb.
Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud.
Immuunsus :

• kaasasündinud – mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud ), esmane immuunvastus , kulukate tagajärgedega
  
• omandatud – spetsiifiline ( rakuline ja antikehaline immuunsus), jätkuv immuunvastus.
  

Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allegria, autoimmuunhaigused).
Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt organismile tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt organismile tekitatud kahjust.
Oksüdatiivne stress – kontrolli alt väljunud vabade radikaalide tootmine. Tekitab biomolekulide ja kudede kahjustusi. Arvatakse olevat immuunpatoloogia ja vananemise üks põhjustest.
Sellise stressi allikad: traumad , haigused, ülekoormus, suitsetamine , alkoholism , UV-kiirgus, heitgaasid , toksiinid, toidulisandid , kiirtoit.
Optimaalne immuunvastus – haigusele vastupanust saadav kasu suurem kui immuunpatoloogiast tulenev hind.
Antioksüdandid on ühendid, mis kõrvaldavad või suruvad alla vabade radikaalide kahjustavat toimet, nad aitavad vähendada oksüdatiivset stressi:

• toidu kaudu omastatavad ehk eksogeensed antioksüdandid (nt C- ja E-vitamiinid, karotinoidid, flavonoidid)
  
• organismi poolt sünteesivad ehk endogeensed antioksüdandid
  

Ornamendid – sekundaarsed sootunnused; sugulises valikus olulised tunnused. Nende väljaarendamine kulukas ja konditsioonist sõltuv; ausad signaalid isendi kvaliteedist.
Värvid enesekaitses
Pigmendid – keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Nt melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes).
Struktuursed värvid – saavutatakse kehakatte mikrostruktuuri abil, mis põhjustab valguse difraktsiooni, selektiivset hajumist või interferentsi.
Abivahendid – osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutamiseks keskkonnast saadud materjali.
Enesekaitse – kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel oluline nägemismeel:

• varjevärvus – püüd vältida märkamist (plussiks märkamatuks jäämine; miinusteks füsioloogilised kulud ja võimaluste piiratus )
  Selle omadused: iseloomulikud värvid (pruun, roheline, beez, must); varieeruv (raskendamaks otsingukujundi tekkimist, sobitumaks erinevate taustadega)
  Selle tüübid:
  
  • taustaga sulandumine – looma värvus ja muster sarnanevad tema tüüpilisele taustale. Fenotüübiline plastilisus – võimaldab omandada taustaga sobituva värvuse
    
  • katkestav värvus – põhivärvusega kontrasteeruvad värvilaigud paiknevad looma kehal nii, et muudavad keha piirjoone vaataja jaoks (oluline faktor suurus)
    
  • vastuvarjutus – keha alapool on heledam kui ülapool, takistab nägemast keha kolmedimensioonilisena
    
  • maskeraad – loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga (oluline faktor suurus)
    
• hoiatusvärvus – signaliseerimine toiduks mittesobivusest
  

Liigisisene signaliseerimine – sugulise valiku ornamendid, staatuse, suguküpsuse jne signaliseerimine.
Termoregulatsioon – tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini.
UV kiirguse vastane kaitse – melaniin neelab UV kiirgust ja muudab selle soojuseks.
Mimikri – kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga :

• Mülleri mimikri – varjevärvusega tasub olla haruldane , hoiatusvärvusega arvukas. Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest.
  
• Bates 'i mimikri – ka söödavad liigid võidavad sarnasusest hoiatusvärvusega liikidega. Petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämust.
  

Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine
Fenoloogilised nihked – hooajalises kliimas on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine .
Setts and the city
Badger – tasso, määr, mäger
Kuidas taimed käituvad
Taimede käitumise alla mõeldakse üldjuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutusele.
Taimed võivad kiiresti liikuda nagu loomad selleks, et hirmutada putukherbivoore või et näidata suurematele herbivooridele hambaid (astlaid).
Juure identsuse äratundmine: vähendada kasvu enda või lähisugulaste juuri kohates ja suurendada kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumi.
Fikseeritud strateegia: sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri.
Taimed on võimelised aktiivselt ressursse otsima ; vältima stressi, kasutades tulevaste tingimuste indikaatoreid; tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti.
Toidulauda ohustav tolmeldamiskriis
Tolmeldajate kasu inimesele:

• majanduslikud aspektid – 35% maailma taimetoodangust saadakse tänu tolmeldajatele
  
• inimese tervisega seotud aspektid – mesi ja meesaadused kui toit ja ravimid .
  

Risttolmlemine tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi; viljade kvaliteedi; sünkroniseerib seemnete valmimise; seemnete parema idanevuse.
Tolmeldajate kasu loodusele :

• 85-92% kõikidest õistaimedest on putuktolmlevad
  
• putuktolmlemine on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks
  
• enamik taimi vajab samaaegselt erinevaid tolmeldajaid (kuid on ka erandeid)
  
• tolmeldajate mitmekesisus on eduka tolmlemise aluseks.
  

Mesilased on tähtsamad tolmeldajad kui teised putukad, kuna koguvad õietolmu rohkem kui valmiku eluks vaja läheb (vastsetele), seetõttu külastavad tohutult palju õisi järgemööda.
Tolmeldamiskriisi põhjuseks on looduslike elupaikade ja toidutaimede kadumine, põllumajanduse intesiivistumine, pestitsiidide kasutamine (need on mürgised kõikidele organismidele kaudselt ja otseselt).