tud ja levitatavaid teabematerjale. Tallinn 2012 Eesti Mesinike Liit SISUKORD I OSA 1. Mesilasema tähtsus mesilasperes ja mesilasema bioloogia........................................ 7 Mesilasema bioloogia........................................................................................................... 8 Mesilasema sigimiselundid................................................................................................ 9
putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel. Neil on tavaliselt iga aasta uus pesa koht. Pesas nad talvituvad nukuna. Toituvad meest ja õietolmust. Erakmesilased sülemeid ei moodusta. Nad nõelavad harva MESILASEMA Ühe mesilaspere moodustavad üks emasmesilane ehk mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Emamesilased on kõige pikemad, sihvaka tagakeha ja lühikeste tiibadega. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Keskmiselt kestab tema areng munast koorumiseni 16 päeva. 23 päeval on suuteline emamesilane munema. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad
haiguste kindlaid mesilasperesid. Aretustöö jätkub erinevate buckfasti mesilaste liinide väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame hoiduda suguluspaaritusest, kuid samas säilitame ikkagi buckfast-mesilase head omadused. Erinevalt teistest põllumajandusloomade aretusest on mesilaste aretus seotud teatud eripäradega. Kergendavateks iseärasusteks on: mesilaspere kiire areng, mesilasema arenemise lühike aeg, ühelt väärtuslikult mesilasemalt võib saada väga palju tütaremasid ja partenogeenne paljunemine – viljastamata munadest arenenud isasisendid (lesed) kannavad ainult mesilasema pärilikke omadusi. Suurimaks probleemiks on aga see, et mesilasema paarumist ei saa kontrollida. Mingil määral saab seda suunata puhaspaarumisalade ja mesilasema seemendamisega. Tõumesilaks nimetatakse mesilat mis osaleb Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt
kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja. Iminokk on suhteliselt pikk: pikkus on 6,3 kuni 7,0 mm. Pika iminoka tõttu sobivad Itaalia mesilased hästi ristiku korjele. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm ning tiiva laius keskmiselt 4,1 mm, see tagab neile hea lennuvõime. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 milligrammi ja viljastamata mesilasema 190 milligrammi, viljastunult aga 210 milligrammi. 2. Päritolu Itaalia mesilane arvatakse pärinevat mandriosa Itaalia, Lõuna-Alpide (Sveitsi) ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast. Itaalia mesilase levikuala on väga lai ning ta on kohanenud väga erineva kliimaga aladel, kuid kõige sobilikum on siiski vahemereline kliima. Külmema kliimaga aladel on Itaalia mesilasel suurem soojakadu, mille
töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib olla kuni 60 000 mesilast, nende peale on ainult üks ema. TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia http://www.nupsu.ee/parenting/img/articles/1189509449_mesilane_mid.jpg Tuntuim on kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg Mesilaspere Emamesilane on pere kõigi liikmete ema. Ema kohuseks on muneda. Emamesilane on kõige pikema elueaga pereliige, kes võib elada 3-5-
osaleb kahjustunud kudede taastamises. Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm peab suurenema kuni 1 g stressi korral, infektsiooni puhul kuni 3 g. Omastamist kergendab tsitrusviljade tarbimine. Dvitamiin: mesilasema piim, suir, nisu, spinat, põldosi, petersell, oder, nõges, mais, must sõstar Vananemisel Dvitamiini omastamine väheneb kahekordselt. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Tsink: linnurohi, idandatud nisu, kask, salvei, õietolm, seesamiseemned, kõrvits, kakao Kaitseb rakke vabade radikaalide eest. vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist.
(Kasutusvõimalused – küünlad, kosmeetika, maiustused, mööblivaha) Millest koosneb taruvaik? õietolmukestadest ja vaigutaolistest ainetest, mida saadakse taimede pungadelt Milline omadus on taruvaigul meditsiinilisest aspektist lähtudes? Tugevate antibiootiliste omadustega(lisaks valuvaigistav, sisaldab vitamiine ja mineraalaineid) Kust pärineb mesilasmürk? Mesilaste mürginäärmetest. Milleks kasutatakse mesilasmürki? Kasutatakse meditsiinis närvihaiguste ja reuma raviks. Mis on mesilasema toitepiim? Amm-mesilaste ülalõuanäärmete nõre. Millest koosneb mesilasema toitepiim? Sisaldab valkaineid, suhkruid, rasva, mineraalaineid. Lisaks aminohappeid ja vitamiine. Milleks kasutatakse tarus mesilasema toitepiima? kasutatakse mesilaste haudme toitmiseks.
Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus
Kodumesilane e. meemesilane on üks vähestest kodustatud putukatest. Mesilasi kasvatatkse mee saamiseks. Mesilastelt saab ka mesilasvaha ja mesilasmürki. Mesilased on kõike olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad lendavad õielt õiele, teostades sel viisil risttolmlemist. Kodumesilane on tuntuim mesilane, keda kasvatatakse tarudes. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Emamesilane Isasmesilane ehk lesk Minevikus arvati, et mesilased teevad pärast nukust väljumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tööd, kuid see osutus vääraks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine polüetism. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva
Nende liikide keha katab tugev kest, mis kaitseb neid oma pesa nimel võitlevate herilaste astlatorgete eest. Paljud vaablased on parasiidid, kes munevad otse elavasse saaklooma Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. Mesilaspere liikmed Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel, isa- ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval. Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vaklu ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse
Kraini mesilased kuuluvad hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on kolm keskmist kuni laia valkjashalli karvavööd. Mõnel mesilasel esineb ka üks kuni kaks kitsast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu võib jääda kollakashall üldmulje. Tumemesilastest on nad saledama tagakehaga. Inimnoka pikkus on keskmiselt 6,4...6,8 mm, kolmanda seljalooge laius keskmiselt 4,8 mm, kubitaalindeks 45...50%. Ühepäevane töömesilane kaalub 110 mg, viljastamata mesilasema 185 mg, viljastatult 250 mg. Mesilasema munevus munemise kõrgperioodil on 1700...2000 muna ööpäevas. Kraini leskede turjavärvus on hall või tumehall. Emad on keskmise suurusega kuni suured ning võrdlemisi pika elueaga. Emade värvus kõigub helepruunist kuni tumepruunini. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus] Kraini mesilaste heaks omaduseks on nende rahulikkus. Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima
Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, tagatiivad taandarenenud sumisemisekd. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu. Liblikalistel on väikeste soomustega kaetud suured tiivad. Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet. Hõõrel- arvukate kitiinhammastega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hakkimiseks. Nälkjas- kojata tigu Lülijalgsed- selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, jätked ja kitiinainest kest. Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudsest osasilmadest.
1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi sõstra-pahklest tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja ...
· Ühiselulised putukad putukad, kes saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. ( mesilased, herilased, sipelgad). Kodumesilased · Elavad suurte peredena inimeste ehitatud tarudes, kuhu ehitavad kärgedest pesa. · See püsib neil aastaid, olenemata sellest, et üks pereliige elab paar kuud. · Mesilaspere moodustavad: o Emamesilane e. mesilasema teistest suurem, ülesandeks on muneda. Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga. o Lesed e. isasmesilased ülesandeks on mesilasema viljastamine, elavad tarudes kevadest suve lõpuni ja lendavad tarudest välja ainult mesilasema viljastamiseks, pärast seda surevad, astlata. o Töölised suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks, teevad tarutöid.
4. Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse. Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena. · Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. · Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel, isa- ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma Mesindamine korpustarudes Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist. Vähem tulu saadakse vahast, mesilasemadest, taruvaigust, mesilasmürgist ja mesilasema toitepiimast. Kuid kõige suuremat tulu toovad
tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti § Mesilasema sigimiselundid 2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb Nektari saavad nad õiest kätte spetsiaalse keelekesega Kimalase vaenlasteks on inimesed ja loomad, kes nende pesa lõhkuda võivad, neid endale toiduks otsivad või kemikaalidega reostavad.
Mesilaspere Mesilaspere üks suur emane mesilasema. mitusada isast leske. kümneid tuhandeid töömesilasi. töömesilased on sigimisvõimetud emased. mesilasemast väiksemad on emamesilased. Isasmesilased ehk lesed Töömesilaste tööd söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pu...
21. Milles seisneb putukate tähtsus inimesele (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: saab mett, vaha, siidi, taruvaiku, mürki, taruvaiku, toiduks, tolmendavad kultuurtaimi, Kahju: kahjustavad kultuurtaimi(kapsaliblikas), koduloomi (parmud), inimeste haigused(sääsk), rikuvad toitu (jahumardikas) ja muid materjale (koiliblikas, mööblitoonesepp), 22. Kirjelda mesilaspere elu. 1.elupaik- taru-kärg 2. Mesilaspere koosneb- 1 mesilasema, lesed e isased, töömesilased-sigimisvõimetud emased, 3. pereliikmete ülesanded-mesilasema muneb 2000 muna ööpäevas, isased- ema mesilase viljastamine, töömesilased- vastavalt vanusele on erinevad ülesanded-taru koristamine, ema ja vastsete toitmine, kärgede ehitamine, taru kaitsmine, korjelend 4. toit- suir(õietolmu ja vee segu), mesi 5. mee valmistamine- mesilane tõmbab endale õienektari makku, lendab tarusse, laseb maost välja
pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal). Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg mesilasema olemasolu – kas peres leidub igas vanuses hauet pesa puhtust – põhjalangetis eemaldatakse ja vaadatakse kas ei ole mesilastel kõhulahtisust perede tugevust – tugev (mesilased katavad 8..9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5). Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele. Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu.
Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Ärritumisel võtavad sisse spetsiifilise (sfinks) poosi, millest on arvatavasti tulnud ka sugukonna ladinakeelne nimi.
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipel...
Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putukamassi kaitsevad nad seda Täiskasvanud- massrünnakuga. õienektarit, puuvilja ja marju Mesilaste ja herilaste tähtsus Mesilased Herilased Inimestele: Hävitavad taimekahjureid Mesi Õistaimede tolmeldajad Vaha Looduses: Õistaimede tolmeldaja d Paljunemine Mesilased- Mesilasema paaritub kord elus ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Lesed ainult paaritumiseks Herilased- Sügisel lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased langevad talveunne. Sipelgad- Peale pulmalendu isased surevad, emased munevad sügaval pesas. Sipelgad Elupaik Tunnused Mullast või Lüliline keha taimejäänustest kokku Kuni 10mm pikkused kantud pesakuhilates Sipelgad
"suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist (õiemesi) vm. taimeeritistest ja mõne putuka suhkrut sisaldavast väljaheitest (lehemesi) ... Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine, mis temas sisalduvate ensüümide toimel kiirendab organismis toitainete muundumist" [2]. 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev "Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes."[4] Mesi on tuntud kui väärtuslik toiduainena, selle heade omaduste poolest, mis on tervendava toimega. Mesindusega tegelevad inimesed ei müü vaid mett vaid ka vaha, mesilasemasi, taruvaiku, mesilasmürki ja ka mesilasema toitepiima. Siiski
neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vastseid ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse
kasutavad mett toiduks ja ravimiks. Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata – vedelana, kristalliseerununa või koos kärjega. Mett süüakse värskelt, kasutatakse mitmesuguste toiduainete valmistamisel ja tarvitatakse meditsiinilise preparaadina ning kosmeetikatööstuses. Tavalise mee kõrval tarbitakse ka kärjemett, mittekristalliseeruvat kreemjat mett, lisanditega mett, kuhu on lisatud õietolmu, taruvaiku, mesilasema toitepiima jm. MEE SÄILITAMINE: Hermeetiliselt suletud nõu Pime ruum Temperatuur SUHKRUASENDAJAD Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Suhkruasendajad annavad võimaluse nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse
Kuklaste elupaik Metsad ja niidud. Osadel pesad kivide all. Levinud kõikjal üle Eesti. Suurimad sipelgapesad ulatuvad 2 meetrini. Keskmine kuklase pesa on 1 meetri kõrgune ning seal on ligi 100 000 putukat. Kuklaste toit On röövtoidulised, kes tapavad saaki oma võimsate lõugade ja näärmete poolt eritava mürgi abil. Kuklase pesahunnik. Kahe küüruga sipelgapesa. Sipelgate vastsed. Sipelgapesa. Küsimused Leia vasted mõistetele: ühiselulisus, mesilasema, isasmesilane, tööline. Mille poolest erinevad ühiselulised putukad teistest putukatest? Võrdle kodumesilase ja kimalase eluviisi.
..................................................................... 5 Viited...................................................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed tarud, ning mesitarude kogumit nimetataksegi mesilaks. Käesolevas referaadis tutvumegi lähemalt sellega, kuidas rajada omale mesila. 1. Mesila asukoha valik
TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED Mesilaste tähtsus looduses: tolmeldavad taimi Mesilaste tähtsus inimesele: saab mett, suira, taruvaiku, mesilasema toitepiima, vaha, mesilasmürki, tolmendavad kultuurtaimi KIMALASED JA HERILASED KIMALASED HERILASED Pesa Pere koosseis, ülesanded Toit (täiskasva- nutel, vastsetel) Paljunemine ja areng Talvitumine Kasulikkus SIPELGAD Elupaik (pesa): Pere koosseis: Ema (arv, ülesanded): Töölised (arv, ülesanded): Noored tiivulised emased ja isased (ülesanded): Toit: Suhtlemine: Paljunemine ja areng:
Mesilaste väline kehaehitus *pea *rindmik *tagakeha *2 paari tiibu *kolm paari jalgu Siseelundkond Eluviis, elupaik *Mesilased ehitavad tarudesse kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist...
korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb. Magus ja kleepuv mesi on kontsentreeritud õenektar, mida korjemesilased tarru vastsete toitmiseks ning kogu mesilaspere talvetoiduks toovad. Töölismesilased toidavad aastaringselt kogu mesilasperet mesilasema, vastseid, leski ja töölisi lõhnava toitva ainega, mida nad ise toodavad. Nad korjavad lilledelt nektarit ning töötlevad selle ümber meeks, mille paigutavad taru sisemuses paiknevatesse "hoidlatesse" kärjekannudesse. Mesi on arstirohi ja on väga väärtuslik toitaine. Samuti taruvaik ja õietolm. Huvitavat: · Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat
· Osad toituvad seentest ja taimeosadest(viljad, lehed) · Lagundavad taimejäänuseid(termiidid) · Taimekahjurid(kartulimardikas, lehetäi) · Toiduks loomadele ja linduddele, roomajatele, ämblikutele. · Merilastelt saab mett. · Kannavad edasi haiguseid(lutikad ja parmud) Verdimevad putukad(kärvsed, lutikad, parmud, sääsed) kannavad imedes edasi mitmesuguseid haigusetekitajaid. Näiteks unitõbe ja malaariat. Mesilaspere aastaajad: Kevadel- lendavad välja nektarit koguma, mesilasema hakkab munema Suvel-sülemlemine(uue pere loomine) Sügisel- ettevalmistus talveks(sojendavad) Talvel- kogunevad tihedasse kobarasse, toituvad kogutud meest.
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MESI Mesindusest üldiselt · Mesindus on mesilaste pidamine · Mesinduse eesmärk on mee ja mesindussaaduste saamine · Mesinduse abil tõhustub põllu-, metsa- ja aiataimede tolmeldamine · Mesindus on soovitatav mahepõllumajanduse haru 2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud - valgud - mikroelemendid - orgaanilised happed - aromaatsed ühendid - mineraalained - vitamiinid - värvained - flavonoidid (taimsed pigmendid)
"ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud imilondi õieni, imevad niiviisi nektarit. Ainulaadne tontsuru • Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. • Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. • Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. • Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Kirjeldus • Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel.
Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis. Partenogenees on normaalseks nahtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude kupsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad koik kromosoomid uhte rakku, tuumata pool havib; teine jagunemine kulgeb nagu tavaliselt koik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid lahknevad. Kui mesilasema on seemendatud uks kord isasmesilaste poolt, siis tal sailivad seemnerakud spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa karjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk tooliste jaoks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, uhineb moni seemnerakk munetava munaga ja munast areneb emane mesilane. Moned karjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, suleb ta seemnehoidla ava ja seemnerakud ei paase sealt valja
Õietolmul on meeldiv, kirbe varjundiga magushapu maitse. Neile, kes sageli põevad, soovitavad loodusravijad võtta õietolmu stimuleeriva vahendina kuu aja jooksul 23 korda päevas pool teelusikatäit. · Suir Suir on mee ja mesilase süljega kääritatud õietolm. Selles on kaks korda rohkem suhkruid, kaks korda vähem rasvu ja veidi vähem kergesti omastatavaid valke ja mineraalaineid kui looduslikus õietolmus. Mesilasema toitepiim Mesilasema toitepiim on mesilasema-vagla kasvatamiseks mõeldud rasva-, valgu- ja vitamiinirikas toit, mille kättesaamine on õige keerukas. Mesilasema toitepiima (apilakki) eritavad noored töömesilased, kellel arenevad mõneks päevaks vastavad näärmed. Toorainena kasutavad nad suira ja mett. Mesilasema toitepiim mõjub üldtoniseerivalt, ta normaliseerib ainevahetust, parandab vereloomet ja potentsi, tasakaalustab immuniteeti jm. · Taruvaik
kallimaks, kui mesilased ise seda ongi. Parim aeg osta mesilasi on kevadsuviel aprillis, mais või juuni algul. Kui ostetakse sülem, on esimese aasta ülesanne selle täisväärtuslikuks pereks kasvatamine, mitte meetootmine. Ostul on mõttekas eelistada tugevaid sülemeid, mis kaaluvad üle 3 kilo. Kõigepealt tuleb kindel olla, et sülemis on olemas emamesilane ja kui vana ta on. Kui tegu on juba kaks või rohkem aastat munenud isendiga, tuleks mõelda ka uue mesilasema hankimisele. Sülemi tarru panemiseks valmistatakse eelnevalt puhtaks pestud ja desifitseeritud tarru pesa. Iga kilogrammi mesilaste kohta pannakse tarru 3-4 kärge, vaheldumisi üks ülesehitatud kärg ja kaks kunstkärge. Siis raputatakse mesilased järsu liigutusega taru põhjale, kust nad pesakärgedele lähevad. Ning siis võib mesitaru sulgeda. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Kokkuvõte Mesindusega tegelemine ei ole mingi lapsemäng
[29]. "Antropoloogia ajakirjas" avaldati Holmesi kaks lühimonograafiat inimese kõrva eripärast ("Pappkarbi mõistatus")[30]. "Lassus polüfoonilised motetid" ("Monograph on the Polyphonic Motets of Lassus"). Monograafia valmis tänu Holmesi suurele huvile keskaja muusika vastu. Teost mainitakse jutustuses "Bruce- Partingtoni plaanide mõistatus"[31]. "Mesinduse praktiline käsiraamat koos mõne tähelepanekuga mesilasema eraldamise kohta" ("Practical Handbook of Bee Culture, with Some Observations upon the Segregation of the Queen"; "Viimane kummardus")
imevad niiviisi nektarit. Siiski leidub surulaste seas ka selliseid liike, mille valmikud ei toitu; neil on imilont taandarenenud. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. [1] Kirjeldus Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel.Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi
Allikas: heavenawaits.wordpress.com 3. MESILA EHITUS Igas mesilas peab olema köetav ja otstarbekas ruumijaotusega mesila maja. Mesila majas olgu üks ruum mee vurritamiseks, vahatoormassi töötlemiseks, raamide traatimiseks, kunstkärgede raamimiseks ja teisteks töödeks. Teine ruum varukärgede, inventari ja seadmete säilitamiseks ning kuur tagavaratarude, magasinikastide, mattide ja teiste asjade jaoks. Suuremas mesilas, kus toodetakse mesilasema toitepiima ja kasvatatakse mesilasemasid, olgu selleks mesila majas veel eraldi köetav ja valgusküllane väike ruum(Kulbin jt., 1989). Mesila ehituse puhul tuleb endal selgeks teha, kas püstitada korpustalud või lamavtarud. Lamavtarude üheks suureks eeliseks on see, et nendega saab töötada ka ainult üks inimene, korpustalude puhul on korpuste tõstmiseks vajalik kahte inimest. Kuid siiski korpustalud on eelistatud rohkem, kuna nende mahu suurendamine pole piiratud
SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED (järg) Mesilaste tähtsus looduses: tolmeldavad taimi Mesilaste tähtsus inimesele: 1. saab mett 2. suira 3. taruvaiku 4. mesilasema toitepiima 5. vaha 6. mesilasmürki 7. tolmeldavad kultuurtaimi KIMALASED JA HERILASED KIMALASED HERILASED Pesa Pere koosseis, ülesanded Toit (täiskasva- nutel, vastsetel) Paljunemine ja areng Talvitumine Kasulikkus SIPELGAD Elupaik (pesa): Pere koosseis: Ema (arv, ülesanded): Töölised (arv, ülesanded): Noored tiivulised emased ja isased (ülesanded): Toit:
teistest jahusaadustest. Jahuleedikute röövikute olemasolu reedavad toiduainete sees olevad võrgendist torukesed. 48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited. Ühiselulised putukad on putukad, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet. Näited: mesilased kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine. herilased ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate
korjelt tulnud mesilane tarumesilasele (nooremale õele). Kui mesilane ise on söömata, siis liigub toit meepõiest ventiillehtri kaudu kesksoolde, kus see seedub. Seedejäägid liiguvad peensoolde ja sealt edasi pärasoolde. Talvitumise lõpul võib see moodustada pea pool mesilase kaalust. Organismis elutegevuse tulemusena moodustunud kusihape ja soolad eritatakse kehast Malpighi soonte kaudu. (Übi, 2000) Mesilasi on kolme erineva kehakujuga: · Mesilasema on munemisperioodil 18-25 mm pikk ning kaalub 250-280 mg. Ta suudab ööpäevas muneda maksimaalselt 1500-2000 muna. Hooaja jooksul muneb ema kuni 200 000 muna. Mesilasema on peres ainuke täielikult väljaarenenud emaisend. Ema pikk tagakeha ulatub tiibade alt välja, tal on lühem iminokk ning pikemad tagajalad. Ema kasutab munetina astelt. Tema elueaks võib olla kuni 5 aastat. · Töömesilane on väljaarenemata suguelunditega emane ning nad
ainult nektarit, kuid kõige soodsam on mesilastele taimed, mis eritavad nii nektarit, kui ka õietolmu. Nektari-, ja õietolmutaimede hulka kuuluvad enamik korjetaimi, näiteks pajud, võilill, vaarikas, pärn, põdrakanep ja paljud teised taimed. Looduslikud meetaimed kindlustavad mesilastele pideva korje, esineb enamjaolt metsarikastes piirkondades. Mesilased koguvad õietolmu valgu- ja vitamiinirikka sööda suira valmistamiseks. Lisaks kasutatakse õietolmu vaha ja mesilasema toitepiima valmistamisel. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtuperioodil. Õietolmu hulk langeb südasuvel kõrge temperatuuri tõttu. Mesilaste karvutust võib põhjustada intensiivne ja kaua kestev korje, õietolmuvaene ning rikkalik lehemee korje. Kui mesi on monofloorne, sisaldab see vähemalt 50% ühe taime õietolmuteri, kui aga iga meetaime õietolmuterade maksimaalne sisaldus jääb alla 50% nimetatakse seda polüfloorseks meeks
teistest jahusaadustest. Jahuleedikute röövikute olemasolu reedavad toiduainete sees olevad võrgendist torukesed. 48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited. Ühiselulised putukad on putukad, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet. Näited: mesilased kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine. herilased ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilis...
põrandavaha, metallipuhastaja), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria (seep, hambapasta, kölnivesi, juukseõli, näokreem). Tootmise ekstensiivse arengu perioodil laiendas "Orto" toodangut kõikides tootesuundades. Firmatoodeteks said tollasel üsna primitiivsel Nõukogude turul uudsed ning unikaalsed kleepepasta "Ortofiks", sünteetiline pesemisvahend "Sünteetika", biolisanditega pesupasta "Bio", mesilasema toitepiima sisaldav näokreem. 5.1 Tooted Orto toodab Puhas Loodus kosmeetikatooteid, Ortomedi sarja tooteid, Puhas Kodu kodukeemiatooteid, Limpa lastesarja tooteid, jalatsisarja Viks tooteid ning muid kosmeetikatooteid, üksiktooteid ja kanistritooteid. (Orto koduleht: http://www.orto.ee/) 5.2 Kaubamärgi väljapanek Orto toodete väljapanek on vastavalt sarjadele, kuid ei eristu teiste samalaadsete toodete seas. 5.3 Oma arvamus kaubamärgist
suvel Kreeka saartele, meeles mõlkumas vaid üksainus asi: seks. Siin kohtuvad nad samu mütteid mõlgutavate meestega. Kreeklased on väga sensuaalne rahvas. Enamik mehi, olgu nad õnnelikus abielus või mitte, peab oma aukohuseks heita peibutussööt välja igale vähegi vastuvõetavale naisele. Järgnev armuseiklus- tavaliselt juhuslik ja lühike. Kreeka mees teeb kõrvalehüppeid, et turgutada oma ego. Tema naine, kes troonib oma kohal enesekindlalt nagu mesilasema perekonnatarus, kehitab mehe armuloo peale vaid õlgu. Söök ja jook Kreeka on maa, kus mõeldi välja ambrosia ja nectar, aga muidugi ka surmaputk. Siin leidub ehk- kreekalikus stiilis suurejoonelisi ja hõrke roogi. Tavaline kreeka rahvusroog on paks oa-tomati-porgandisupp. Enamik söökides valmistatakse läbipaistvas, kahvatus kuld-rohelises oliiviõlis. Äsjatapetud väga noored loomad- vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg- on kreeklaste arusaam "heast" lihast
Partenogenees on normaalseks nähtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude küpsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad kõik kromosoomid ühte rakku, tuumata pool hävib; teine jagunemine kulgeb nagu tavaliselt - kõik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid lahknevad. Kui mesilasema on seemendatud üks kord isasmesilaste poolt siis tal säilivad seemnerakud spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa kärjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk tööliste jaoks. Kui mesilasema muneb nendesse kärjekannudesse, ühineb mõni seemnerakk munetava munaga ja munast areneb emane mesilane. Mõned kärjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse kärjekannudesse, siis
et oma ettevõtte toodangut realiseerida. (Sildnik, 2006). Reklaamimise viise on väga palju, näiteks reklaamiks võib pidada ka purgisilte, kus mesiniku kontaktandmed peal. Autoomanikest mesinikud võiksid kaaluda reklaamkleebise paigaldamist sõiduki külge. Ka oma põhitootele ehk meele mõeldakse välja erinevaid huvitavaid mett sisaldavaid tooteid nagu saunameed ja -õlid. Mett toodetakse näiteks koos astelpajuga, jõhvikaga, küüslauguga, taruvaiguga, õietolmuga ja mesilasema toitepiimaga. Eraldi müüakse veel ka õietolmu, taruvaiku, kaanetist. 2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Neid tegureid, mis tugevalt saagikust otseselt mõjutavad on üpriski mitu: korjeallika kaugus mesilaspere kodust, mesilasperede tihedus, ilmastikuolud ja taimestik. 5 2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust Mesilane korjab taimedelt 40 - 60 milligrammi nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
