SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?.............................................6 ÜKSI VÕI PARVES?..................................................................................................................7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD?.............................................................................................8 RASKUSED RÄNDETEEL.......................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................10
Rändtirtsud Locusta migratoria Levik Leidub rohkelt Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Uus meremaal. Levinud ka Euroopas, kuid arvukus väheneb. Parvede suurus Väiksemad parved u 5 millionit isendit. Suuremad parved kuni mitu miljardit isendit. Mõned rändtirtsud ei ela parves vaid hoopis üksikult. Liikumine Väga liikuvad. Olenevalt tuulest, kiirus 15-20 km/h. Liiguvad etapiviisiliselt. Suurematele aladele, et toitu oleks piisavalt. Väiksemad parved u 5 km päevas. Suuremad parved u 130 km päevas. Suurus ja värvus Oleneb vanusest ning sellest kas elab parves või üksikult. Parves kollasest kuni oranzini, kaetud mustade laikudega. Üksi roheline või pruun.
lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata puhastes magevetes üle Euroopa. Ta võib elada jõgedes, järvedes, veegatäidetud kruusakarjäärides ja igal pool mujal, kus vesi on hapnikurikas ja kala leiab piisavalt toitu. Pisike lepamaim on kergeks saagiks paljudele röövkaladele. Suviti kogunevad lepamaimud parvedesse. Ühes parves võib olla kuna 100 isendit. Tihti ühinevad nendega ka teised kalad, näiteks särjed ja viidikad. Suures parves tunnevad kalad end turvalisemalt. Kui mõnda kala parvest vigastatakse, eritab see keemilisi aineid, mis ülejäänud kalasid hoiatavad. Talvel parved lagunevad ning kalad veedavad rohkem aega põhja lähedal. Tavaliselt on harilikul lepamaimul rohekat värvi, tähnilise mustriga keha ning hõbedane kõht. Kala pikkuseks on 7 kuni 17 sentimeetrit ning emakalad on isastest suuremad
• "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu nagu viidikad parves Nad kõnnivad tilkudes ja tikk-kontsades mööda Gildi ja Küütri tänavat Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad
Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele.
Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud Noored kalad eelistavad taimede vahel ujuda Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida MIDA LATIKAS SÖÖB? Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul KUIDAS LATIKAS PALJUNEB? Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine Emakala mari kleepub taimedele Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt OHUD Latika vaenlasteks on suured röövkalad Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu
Kui mina hakkan laulma , siis külad jäävad kuulama, mõisad mõtteid märkama saksad parves seisma, linnad eemalt luurama. Linda oli oma laulusuuga kangeid poegi kasvatanud, samasuguseid nagu isa. Linda oli nad inimeseks imetanud ja kangelaseks karastanud . Kui pojad suureks kasvasid läksid nad õnne otsima, pesa- aset püüdma , sest Linda ja Kalevi põllumaake enam neid ära toita suutnud. Kalevite taat ütles ,et kunagi peab Viimase poja nimeks saab Sohni ,sest muud ei osatud nimeks panna.
Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid. Mõnedel tähendatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. a) Pulkjad, niitjad b) Kerakujulised c) Kerakujulised parves d) Kerakujulised paaris e) Nõrgalt keerdunud f) Komajad 2. Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised seened. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 3
Mõõkvaalad Mõõkvaal, tuntud ka kui mõõkdelfiin on kõige suurem delfiiniliik. Ta on ümara peaga ja must-valge mustriga. Täiskasvanud isasloom võib kasvada kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 10 tonni. Suur seljauim võib isase mõõkvaala puhul ulatuda 2 meetrini. Suurema osa kehast moodustavad lihased, mis teevad tast maailma kiireima mereimetaja. Tema sööstude kiirus võib ulatuda kuni 56 km/h. Mõõkvaal elavab 5 10nest loomast koosnevas parves. Ta toitub kaladest, kalmaaridest ja isegi vaaladest, kes on tast kuni kümme korda suuremad. Nt: küürvaal. Ta on tuntud ka nimega mõrtsukavaal, kuid inimesi ta ei söö. Looduslikke vaenlasi tal pole. Nad on pikaealised - emased võivad elada kuni 90 aastaseks, kuid paljunevad aeglaselt. Järglasid saavad üle 8 aasta. Inimtegevus Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu korraldatakse
võrdne kogu ööpäeva jooksul. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Kudemisperioodil moodustub isaste peal, kehal ja uimedel tugev helmeskate. Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isastel 5...9 aastaselt, emastel 6...10 aastaselt). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...13 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest
fantaasiamaailma. Kujutluste maailmas asub luikede järv, kuhu on kerge põgeneda otsima õnne ja armastust, kuid millest ta ei leia lõpuks tagasiteed. Peaosa Ottedet esitas Alena Shkatula. Ta oli elegantne, kaunis luik, kes oli Siegfriedi kujutluste maailmas. Alena Shkatula partii oli baleriinide repertuaaridest üks keerukamaid, kuid ta tuli sellega suurepäraselt toime. Olles suures luikede parves võrdsena teiste seltsis, ei sulandunud ta teiste sekka, vaid oma uhke ja intelligentse olekuga paistis ta silma olenemata sarnasusest teistega. Mulle meeldis ta emotsionaalsus, mille ta suutis tuua elutruult rahvani. Teine väga põnev isiksus oli peaminister von Rothbart, keda esitas Andrei Mihnevits. Rothbart oli õel ja kaval peaminister, kuid samas ka võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes mängu oma tütre. Tema karakter oli väga põnev, lisades rolli
Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. Amazonase jões elab umbes 2000 kalaliiki, mida on rohkem kui üheski teises jõgikonnas terves maailmas, Caymani krokodillid ja gigantsed anakondad. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Lisaks elavad jões mageveekalad, kes võivad kasvada kahe meetri pikkuseks ja kaaluda umbes 70 kilogrammi. Aeg-ajalt näitavad end inimestele jõedelfiinide hulka kuuluvad iniad ja valge- nokisdelfiinid. Leidub palju kaimane, kilpkonnasid, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid Kasu:
2016. aastal on nende perre lisandunud tütar Luike. Kristiina Ehini isa Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011) oli samuti kirjanik ja tõlkija. Kristiina esindas Eestit 2012.aastal läbiaegade suurimal suulefestivalil "Poetry Parnassus" . Luuletuse analüüs Vastamata armastused Vastamata armastused uitavad mööda linna a Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu b nagu viidikad parves c Nad tilkudes ja tikk-kontsades mööda d Gildi ja Küütri tänavat e Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad jne... Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad Sa tuled ajad käed laiali
Mõne ajapärast maanduvad nad mõnele teisele põllule tükk maad eemal. Nii on nad meie kaaslasteks nädalaid. Siis aga ühel päeval ei hooli nad enam Eestimaast ja järjest rohkem rivistub neid taeva alla kolmnurkadesse, kõigil üks suund- kevadel põhja, sügisel lõuna poole. Kõik need kureparved ongi läbirändajad. Nende päris kodu on kusagil põhja pool. Meil nad teevad ainult vahepeatusi, et puhata ja jõudu koguda. Binokkliga võib sügisel märgata,et kõik linnud parves pole ühesugused. Punakuklaliste hulgas on osa pruunipäiseid. Need on selle aastased pojad, kes on peaaegu vanalinnu suurusteks sirgunud. Kui kuulate tähelepanelikult, siis märkate, et uhke kluugutamise asemel nad hoopis piiksuvad. Seevastu kevadeti on sookurgedel kange tantsuhimu. Kui neid keegi ei häiri, moodustavad nad tihti ringi ja alustavad hüpeldes ja tiibu lehvitades tantsu. Aegajalt viskavad pea kuklasse,
17. Nimeta kala uimed! Kuidas kala erinevaid uimi kasutab? Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse? Näited! Luukala(ahven), kõhrkala(hai), sõõrsuu(silm). 19. Kuidas on kala kohastunud eluks vees? Värvus-alt tume pealt hele, Soomused, lõpused... 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub. 25. Kuidas kalad ja kahepaiksed inimesele tähtsad on? Näited! Söögiks, aias kahjurite hävitamine, ilu jaoks
Kuid Habahannese talu lähedal asetses ka teine talu. Seal elas vaene perekond mis koosnes tüdrukust ja tema isast. Tüdruku nimi oli Loki .Iga aasta vaatas Loki põõsaste vahelt parvepoisse ja tahtis nendega koos maid avastama minna. Kuid see aasta polnud Loki veel ühtegi parvepoissi näinud. Ka Mall ja Habahannes ootasid iga päev jõekaldal uusi parvepoisse kuid, oh ei, mitte ühtegi parvepoissi. Ühel öösel aga tuli mööda jõge üksik parv. Selles parves oli Toomas Nipernaadi. Nipernaadi laskis oma parvel minna kuhu see tahab .Järsku sõitis see karile ja Toomas hüppas parve pealt maha. Tal oli kaasas kannel ,millega ta mängis lugusi kuni talle uni peale tuli. Kui Toomas öömaja otsima hakkas koputas ta Loki talu uksele ja tutvustas end viisakalt. Loki isa otsustas talle öömaja anda. Hommikul tuli Habahannes kohe asja ,uurima olles kuulnud ,et vases talus olla külaline
igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on igapos vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid.Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad nagu nahkhiired välja ultrahelisid ning
Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele.
Delfiini piim sisaldab kuus korda rohkem proteiini ja on palju nuumavam kui inimese piim. See lubab delfiini poegadel kaalus juurde võtta kaks kuni kolm korda kiiremini, kui inimlaps teeb seda esimese kuue kuu jooksul. Imetamine kestab kuni poolteist aastat. Pärast kuute kuud, võtab poeg aeg-ajalt lisaks ka tahket toitu. Harilikud delfiinid elavad 35 kuni 40 aastat (Bahuguna, 2010). 4.4 Toit ja toitumine Delphinus delphis toitub peamiselt erinevatest mere kaladest, eriti parves elavatest kaladest, samuti kalmaaridest, krevettidest ja kaheksajalgadest. Kalade püüdmiseks üritavad delfiinid liikuda kalaparvede keskele, et haarata nii palju kalu kui võimalik ja neeleta neid tervelt. Samuti lähevad delfiinid ka kalaparvede alla, et lükata kalu täiesti veest välja ja siis õhust kinni püüda (Warnau 2004; Bahuguna 2010). 4.5 Liikumine Harilikud delfiinid hüppavad veest välja vertikaalselt ja võivad seda teha enam kui nelja
On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval ja elab üksikuna. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger elab seisva või nõrgalt läbivoolava veega veekogudes, armastab mudast põhja ja seetõttu võib elada isegi lompides. Ta eelistab rohket taimestikku ja on erakordselt vastupidav hapnikuvaestele ning happelise veega tingimustele. Koger talub ülihästi veekogude talvist hapnikuvaegust. Talve veedavad nad veekogude põhjamudas. Ta on paikse eluviisiga ning võib elada nii parves kui üksikult. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi toiduks on ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremad isendid söövad ka konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Kogre toiduks on põhjaorganismid (eriti surusääsklaste vastsed), ka zooplankton ja taimse kõdu rikkas põhjamuda. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haug koeb madalas kuni
ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir) · Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) · Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut. Paljud linnud rändavad parves. Rändavad ka imetajad, nt antiloobid, sebrad, nahkhiired, vaalad. Vaalad rändavad igal aastal kümned tuhandeid kilomeetreid külmadest toidurikastest vetest soojadele aladele poegima. Nende poegadel on külma eest kaitsev rasvakiht õhuke. · "sahvrid" - loomad soetavad raske aja üleelamiseks toiduvarusid. Närilised koguvad talveks taimset toitu, seemneid. Hiired ja oravad varuvad pähkleid, tõrusid ja teri
Kalad meie toidulaual lõhkjalalisi ja lõnguskilbilisi ja hulkharjasusse, järvedes putukavastseid. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. Noored kalad elutsevad rohkem kaldavees ja püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Latikas on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Lõuna pool kasvab latikas kiiremini ja saab suguküpseks 3-4-aastaselt, põhja pool 58-aastaselt. Latikas võib elada 2527 aastat. Latika peamised vaenlased on luts, koha ja haug. Latikal on maitsev valge liha, kuid palju luid ja rasva( 2-10%). Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Samuti on ta
Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Kui võtta näide Päikese põhjal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi: 1. Gaasipilve kokkutõmbumine 2. Vesiniku põlemine heeliumiks. 3. Heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päike heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Tähed ei kasva üksi. Noored tähed paiknevad parves nagu väikesed lapsed lasteaias. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks. Nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. 6 2.3 KUI PALJU ON TÄHTI TEGELIKKUSES? Tähistaevas on nähtav igal selgel ööl
Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub „Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus Kui karidele paisat laevakere Mu maja täis on ahastust ja puudust Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere Ja vihma katkisest lööb sisse ruudust „Ikalduse aastail“ Öös huikab madrus. Rohket saaki haistes, Me külla parves murdnud hullud rotid. Neist kihisevad kambrid, voodikotid, Kus vaevleb surijaid, näod näljast paistes c) „Vana sepp“ Hoost rautamast veel kuum ja higine, ta raskel sammul astub üle turu. Alt mütsi tolkneb juus tal pigine ja hambais ragiseb veel rauapuru. Ta huultel iial jutt ei sigine, söetolm on ammu matnud hingekuru; tal’ iial hulkuv hoor ei ligine ja piibu pealt talt keegi tuld ei nuru.
Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele
meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on igapos vähe, seeeest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid v...
Kui kala eesaju eemaldamine käitumise suuri muudatusi ei tekitanud, siis eeldatigi, et käitumine on äärmiselt algeline, stiimul-vastus põhimõttel baseeruv ja aju poolt mitte kontrollitud. Selline suhtumine kestis kuni hiliste 80ndate aastateni. Tänapäevasemad uurimusmeetodid on muutunud oluliselt täpsemaks ning leitud, et kalad on võimelised õppima, õpitut mäletama ning ajas ja ruumis orienteeruma (n-ö endale mentaalselt kaarti tekitama). Näiteks on teada, et parves elavad kalad ei paikne mitte juhuslikult, vaid igaüks tunneb ja mäletab oma naabrit; samuti on teada, et kala mäletab negatiivseid kogemusi mingis kohas ning õpib seda kohta vältima. Uute eksperimentide tulemused on näinud, et kala mälu võib ulatuda mitte tundide või päevade taha, vaid isegi kuude vanuste sündmuste talletamiseni. Orienteerumiskatsed labürintakvaariumites kinnitavad, et kalal tekib kogemuse
Pobisedes omaette jalutas ta kodu poole. Mingid noored jõlkusid temaga natuke autoaknast vms. (pointless) 3. Peatükk Persikovil selgus käes Selgus, et valgusvihus oli üks erepunane kiir eriti selge ja jäme. Kohas, kus "punane mõõk" klaasist läbi läks kihas vilgas elu, samal ajal kui kiirest kõrval loivasid amööbid loiult ringi. Hallid amööbid trügisid kulendeid välja ajades kõigest väest punasesse vööti ja elustusid seal otsekui imeväel. nad tulid parves ja võitlesid koha eest kiires. rikkudes ja kummutades kõiki senituntud seadusi, sigisid nad tema silme all. nad pooldusid ja kumbki pool arenes kahe sekundi jooskul uueks organismiks. mõne silmapilgu jooksul suutsid need aga taas poolduda. peagi jäi ruumi väheks ja algas võitlus. vastsündinudki tormasid reavukalt üksteisele kallale - ellu jäid vaid kõige tugevamad ja suuremad. lõppseltskond ellujäänuid olid 2 korda suuremad kui tavalised amööbid ja silmapaistvalt tigedad ja
moodusta kariaeda; 6. mõrrajada kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda. 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised: · Püügi automaatsus, s. t. püügile asetatuna võib teda kasutada pikema aja jooksul. Püüdja osavõtt püügiprotsessist piirdub püünise kohaleasetamise ja perioodilise tühjendamisega. · Võimalus püüda nii parves kui ka üksikult liikuvaid kalu. 4 · Võimalus asetada püünist veekogus mis tahes kohta, ka sinna, kus teiste püüniste kasutamine on võimatu. Need eelised seletavadki lõkspüüniste väga laialdase leviku ülekogu maailma. 5 3. Lõkspüünised juba kiviajal.
veega. Viidikas armastab sooja vett . TIPPVIIDIKAS. (külgjoon kahe kitsa tumeda triibu vahel) LATIKAS. Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. NURG. (suuremad kõhuuimed, kui latikal) Nurg on kõrge ja külgedelt lamendunud kehaga, latikat meenutav kala. Nuru selg on tõmmu, sinaka, 7 oliivroheka või pruunika tooniga. Küljed on hõbevalged ja kõht täiesti valge. Kehapikkus võib ulatuda 30 cm-ni ja kaal 180 g-ni.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunam...
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL....................
elliptilised galaktikad spiraalgalaktikad korrapäratud galaktikad Galaktikad on tekkinud ürgsetest gaasi- ja tolmupilvedest, milles tähed on „välja tihenenud“. Mõned galaktikad liiguvad üksteise suhtes ning piisavalt lähedale sattudes võivad nad üksteist mõjutada – paljud spiraalsed galaktikad võivadki olla tekkinud väiksemate galaktikate kokkupõrkel. Galaktikad koonduvad galaktikaparvedesse. Ühes parves võib olla sadu, isegi tuhandeid galaktikaid – näiteks 140 miljoni parseki kaugusel asuvas Coma parves on loetud kokk üle kümne tuhande galaktika. Galaktikaparvede uurimisel selgus, et nende mass-heleduse suhe on umbes sada korda väiksem oodatust – nende aine kiirgusvõime tundus olevat sadu kordi nõrgem kui tähtedel ja galaktikatel. Seda silmale ja teleskoopidele nähtamatut materjali on hakatud kutsuma varjatud massiks ehk tumeaineks ehk tumeenergiaks. Justnimelt tumeainet
Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Kuivamaaloomi on igapos vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. [34] "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt
nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on igapos vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. "Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt
looduses võimalus põgeneda o Kehtib ka erinevates keskkondades (võsa, varjevõimalused jen) o Nt kuldnokk: madalas rohus paiknevad kuldnokad põgenesid varem kui kõrges rohus varjuvad kuldnokad · Grupi suurus o Suuremat gruppi rünnatakse ebatõenäolisemalt (nii inimestel kui ka kiskja- saaklooma vahelises seoses) o Nt kui kalad on suuremas parves, lubatakse kiskjakala lähedamale, kui olles väikses parves o Kui kalad tõmbuvad tihedalt kokku ja siblivad palju, siis kiskja ei suuda keskenduda o Lindude puhul vastupidine seotud sellega, et mida rohkem linde on koos, siis seda varem märgatakse kiskjat · Populatsioonide ja sugude vahelised erinevused o Geneetilised eelsoodumused võivad mõjutada hirmu paljunemist o Nt linnapopulatsioonides kasvavatel loomadel on väiksem riskitunnetus - linnas
astronoomid valmis saanud uurimistöö, mis tugineb ülevaatele 400 meile suhteliselt lähedasest tähest. Sellest selgub, et nii suuri kokkupõrkeid, millest võiks midagi meie Kuu sarnast tekkida, toimub ainult ühes päikesesüsteemis kümnest või koguni kahekümnest. USA Florida Ülikooli astronoomi Nadya Gorlova juhtimisel vaadeldi kosmoseteleskoobi Spitzer abil noorest täheparvest NGC 2547 saabuvat infrapunakiirgust ja otsiti sealt märke tähti ümbritsevast tolmust. Tähed on selles parves umbes 30 miljonit aastat vanad ja planeedisüsteemid nende ümber just täpselt selles eas, mil suuri kokkupõrkeid arvatakse toimuvat rohkem kui hilisemates arengujärkudes. Teadlased avastasid ainult ühe tähe ümbert nii palju tolmu, kui võiks arvata sellistel suurtel, kuusid loovatel kokkupõrgetel tekkivat. Tolmu hajumise tõenäolist kiirust arvesse võttes rehkendasid teadlased välja, et piisavalt suuri põrkumisi leiab aset ainult umbes 5 kuni 10
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
· Populatsioonid ja nende Erinevad sigimisviisid võivad erineda isegi dünaamika liigisiseselt. Suguline- vähem soodsates · Korrapäratu isendite jaotumuse tingimustes, järeltulijad seega erinevamad. korral puuduvad isendite vahel erilised Soodsates oludes suguta sigimine (nt seosed. pungumine) või partenogeneetiline Parves parem märgata vaenlast, veetakistus sigimine (järglased arenevad viljastamata väiksem, kergem orienteeruda. Pimedas munarakkudest). Siis sigimiskiirus suurem, parveefekt väiksem, seepärast õhtul parv järglased väga sarnased vanematele. hajub. Mida kehvemad tingimused, seda hiljem Absoluutne viljakus- elu jooksul saabub suguküpsus. Lõimetishoolduse
Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid peavad oskama kasutada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema vahitüürimehe valduses ja teine roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad raketid peavad olema veekindlas pakendis. Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud rakette. Aegunud pürotehnilised vahendid tuleb akti alusel kaldale anda. Kemoluminestsents valguspulk on keemiline signalisatsioonivahend, mille sisselülitamisel toimub keemiline reaktsioon, mis tekitab rohelise või punase valguse 8 kuni 12 tunni jooksul. Valgus paistab kuni 1 miili kaugusele. Tuleohutu, mürgitu, veekindel, ujub vee peal ja valgustab isegi vee all.
Üks võti peab laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda olema vahitüürimehe valduses ja teine kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. 321; 2009, 29, 175) lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused, Laeva asjaõigusseadus (RT I 1998, 30, 409; kuivamiseni. raketid peavad olema veekindlas pakendis. seletused, vastused ja komisjoni põhjendatud 2008, 59, 330) Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 ...
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoo...
Varb- lane saab inimese juures hõlpsamini kõhu täis. Inimene külvab terad põllule, kust varblane nokib, nii palju kui jaksab. Kui kevadel peenramaad tehakse, on varblane jälle jaol. Varbla- sele võib päris lähedale minna, aga ettevaatlikuks jääb ta ikkagi. Mõnda teist lindu võib õpe- tada isegi peopesalt toitu võtma, varblane seda teha ei julge. Ta on lõbus ja lärmakas lind, kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos. Talvel külmadel öödel poevad nad üksteise külje alla. Vanarahvas kodu- ja põldvarblasel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema kohta öeldi ühtmoodi: värblane, värvuke, varvelus, säuts, sirts, vink, hallivatimees, vargapoiss, vadulane jne. Erandiks on vaid liigitus maja- ja nurmevarblaseks (vastavalt siis kodu- ja põld- varblaseks). Varblaste askeldamine inimese vahetus läheduses andis neile mitu nimetust: uulitsapoiss, pasatski, karjapoiss, aga ka aidamees ja vargapoiss
liikmed paati võtta parda ääres seistes võimaldades neile laskumist tormitrepi või knaapidega päästeotsa abil. Kapten lahkub laevast igal juhul viimasena. Kui vigastused, kalle (kreen), ilmastik või mingid muud tingimused ei luba paati vette lasta koos inimestega, tuleb kasutada pneumaatilisi päästeparvi. Nendesse asumine on riskantsem ja psühholoogiliselt keerulisem tuleb hüpata vette või vähemalt parvele. Parve kattele ei maksa hüpata kui keegi on juba parves sees. Isegi täitunud katuseribi võib painduda parve põhjani ja tekitada seal olijale vigastusi. Soojade riiete peal päästevööd kandval inimesel on küllalt raske veest parvele ronida. Selles tuleb üksteist aidata. Parved peavad sel ajal olema otsaga laeva külge kinnitatud, et tuul neid eemale ei triiviks. Parve minemiseks võib kasutada tormtreppe ja köieotsi. Ka muutub keerulisemaks arve pidamine päästetavate üle. Igal juhul
Kõige väiksematest objektidest ( kvarkidest ) kuni kõige suuremateni ( Universumi vaadeldava piirini ) annab meile aimu kogu Universumi mõõteskaala ulatuse. See on 10-16 meetrist kuni 1026 meetrini. See tähendab seda, et Universum on miljon miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit ( ehk 1042 ) korda suurem kui kõige väiksem osake. Joonis 1 Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse ja see omakorda kuulub Kohalikku Galaktikarühma. Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad. Linnutee, Andromeeda ( M31 ) ja M33 galaktika on parves kolm suuremat. Kuid ka Kohalik Galaktikarühm kuulub veel suuremasse galaktikate rühma – nimelt Kohalikku Superparve. ( „Kosmos“, Marshall Mini, Ian Graham, Koolibri 2002 ) Planeet Maa tiirleb ümber Päikese, mille kaugus Maast on 150 miljonit km. Päike tiirleb
ga. Kõige väiksematest objektidest ( kvarkidest ) kuni kõige suuremateni ( Universumi vaadeldava piirini ) annab meile aimu kogu Universumi mõõteskaala ulatuse. See on 10-16 meetrist kuni 1026 meetrini. See tähendab seda, et Universum on miljon miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit ( ehk 1042 ) korda suurem kui kõige väiksem osake. Joonis 1 Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse ja see omakorda kuulub Kohalikku Galaktikarühma. Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad. Linnutee, Andromeeda ( M31 ) ja M33 galaktika on parves kolm suuremat. Kuid ka Kohalik Galaktikarühm kuulub veel suuremasse galaktikate rühma nimelt Kohalikku Superparve. ( ,,Kosmos", Marshall Mini, Ian Graham, Koolibri 2002 ) Kohalikus Galaktikarühmas on suhteliselt vähe galaktikaid. Näiteks Virgo galaktikaparves on
ga. Kõige väiksematest objektidest ( kvarkidest ) kuni kõige suuremateni ( Universumi vaadeldava piirini ) annab meile aimu kogu Universumi mõõteskaala ulatuse. See on 10-16 meetrist kuni 1026 meetrini. See tähendab seda, et Universum on miljon miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit ( ehk 1042 ) korda suurem kui kõige väiksem osake. Joonis 1 Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse ja see omakorda kuulub Kohalikku Galaktikarühma. Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad. Linnutee, Andromeeda ( M31 ) ja M33 galaktika on parves kolm suuremat. Kuid ka Kohalik Galaktikarühm kuulub veel suuremasse galaktikate rühma nimelt Kohalikku Superparve. ( ,,Kosmos", Marshall Mini, Ian Graham, Koolibri 2002 ) Kohalikus Galaktikarühmas on suhteliselt vähe galaktikaid. Näiteks Virgo galaktikaparves on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
