Kokkuvõte......................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11 3 Sissejuhatus Minu referaat räägib pingviinidest. Ma valisin selle teema, sest mulle meeldivad pingviinid ja ma tahan nende kohta rohkem teada saada. Oma uurimustöö käigus avastasin nii mõndagi huvitavat. Näiteks sain ma teada, et pingviinlaste sugukonnas on kuus perekonda; et kuningpingviinid võivad toidu otsinguil rännata lausa 900 kilomeetrit; et pingviine on 18 liiki. 4 1. Pingviinlased 1.1 Süstemaatika Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste
Pingviinlased Toomas Rüütel Kes nad on? Lennuvõimetud veelinnud Elavad enamjaolt Antarktikas 6 perekonda 17(20) liiki 2 välja surnud liiki (Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates
How global warming affects penguins? Range of Penguins Population · Experts estimate that the three colonies of Adelie penguins may have declined by up to 70%. · The population of emperor penguins has been cut in half over the past 50 years. Food chain (Adelie penguins) sea algae krill Adelie penguins Lack of food · Scientists suspect that the rising temperatures affect the small fish and other marine animals on which penguins feed. · The sea ice necessary to the survival of krill larvae is disappearing earlier and taking with it 80 percent of the krill population. Climate changes · The emperor penguins are starving to death because the warming air and water is drastically changing the environment to which they have adapted. · Two giant icebergs have broken off the Antarctic ice sheet and are blocking the way from their bree...
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m...
PINGVIIN Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm.
Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem. Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor). Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse.
Pingviinid Pingviinid on lennuvõimetud ja näevad kuival maal välja üpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest.
poole ja hüppab üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Pojad sünnivad jääkarul oktoobris või novembris emakaru kaevatud koopas. Seal püsivad karupojad kolm kuni neli kuud. Pärast seda õpivad nad saaki jahtima ja tapma. Emast võõrduvad pojad umbes kaheaastaselt. Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle
Jõudesjäätükini hüppab ta üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema.
Kohalikud elanikud Käisime uurimas ka, kuidas elavad kohalikud. Üks tore külapoiss rääkis, kuidas seal pruulitakse ise õlu. Neid tehakse suurtes tinanõudes ning on elanikele nii toiteväärtuse kui ka alkohoolse mõju tõttu üpris oluline. Muljed Sealsed elanikud kasutavad lambarasva, et teha endale kultuurseteks sündmusteks ja tähtpäevadeks näoja kehamaalinguid. Kummalisel kombel on ka LõunaAafrikas pingviinid. Sealsed pingviinid on väikest kasvu ning paiknevad suurtes gruppides.
ARTIKLI ANALÜÜS Artikli pealkiri: "Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid" Artikli autorid: Ester Aunin ja Ene Velström Ilmumise aeg ja koht: 17. juuni 2016 ajaleht Õpetajate Leht Antud artikkel on seotud soolise ebavõrdsusega Eestis, eriti hariduses. See ongi peamine probleem, millest kujunevad välja veel 3 probleemi. Esimene probleem seisneb selles, et koolides õpetajate sooline jaotus on väga ebavõrdne. Me oleme harjunud näha naissoo õpetajat. Isegi meie kooli näitel on näha, et rohkem on naissoo õpetajaid, kui meessoo
püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. 4 Antarktiline kliimavööde Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21.juulil 1983 registreeriti Antarktise polaarjaamas Vostok maailma madalaim
"Neljakümne kiri" (1991), "Cassiopeia" (1992), "Mitte ainult hõlmikpuu" (2004) ja "Kiri ei põle ära" (2005). Andres Tarandit on austasustatud Riigivapi II klassi teenetemärgiga (2001), Taani WWF-i autasuga Panda Award (1998) ja Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Komandöriristiga (2001). Andres ja Mari Tarandil on kaks poega Indrek ja Kaarel. Oma ekspeditsiooni kohtas ta pingiviine ja on nende kohta õelnud: «Pingviinid on väiksemad pägalikud, nagu haned umbes,» meenutab Tarand. «Nad on maru uudishimulikud. Istud rahulikult, no ei rapsi seal, siis ta jääbki sind imestama, ei lähe üldse eemale, vahib ja vahib. Inimese kannatus lõpeb enne otsa. Meetri peale tuleb. See on neil koloonias pesakaugus: nad on harjunud, et teine tüüp võib nii lähedal olla. Aga muidu nad koloonias vahetavad igasugu meeldivusi: varastavad naabritelt kive ja annavad üksteisele tappa kah natuke kui teine liiga ligi tikub
ringi jaamade tähistamiseks Lõpetav osa muusika mängib, lapsed liiguvad kui muusika peatub siis ühesuguste pallidega lapsed moodustavad grupi. Võib öelda ka arvu ja kehaosa nii mitu last moodustavad grupi. (venitusharjutused kasutades palle) 3. Tunni teema: Tasakaaluharjutused liikumiselt ja madalal pingil; Tunni eesmärk: põhiliikumisoskuste arendamie- leida ja säilitada tasakaalu erinevate liikumisviiside juures Sissejuhatav osa LM (muusikaga) ,,Pingviinid ja pelikanid" muusikaga kõnd üksteise taga ees ja kõrval Kirjeldus: pingviinid on reas ruumi ühe seina ääres ja liiguvad selg ees vastasseina poole sinna jõudes pööravad ringi ja liiguvad tagasi. Üks pelikan liigub nende suhtes risti edasi-tagasi ühest sinast teise, nägu ees, tehes väljasirutatud kätega hammustamisliigutust. Kui pelikan puudutab pingviini muutub pingviin pelikaniks. Mäng lõppeb, kui pingviine enam alles ei ole. Põhiosa - Tasakaaluharjutused:
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
Sellel pildil Navitrolla naeruvääristab inimeste valikuid. Seda võib välja lugeda ka pildi pealkirjast. Ta on maalinud sellele kuivanud puud keset kõrbe ja nende otsa kurepesad, kus pesitsevad väga erinevad loomad: kured, pingviin, mõmmi ja jänesed. Päriselus selline asi ei oleks võimalik. See näitab ka seda, et enamus Navitrolla tööd on unenäolise sisuga. Navitrolla ,,Tulge meie parki" Ka sellel pildil on omamoodi kiiks küljes. Pildil on jänesed ja pingviinid kivide otsas. Nad näevad üksteist ja lehvitavad ning soovivad kohtuda. Kuna aga need kaks looma on täiesti erinevates maailmates, jänesed maapealses pargis, pingviinid õhupargis, ei saa nad kahjuks kokku saada.
Antarktika Chingiz Zeynalov Antarktika Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Ümbritseb Lõuna-Jäämeri. Suuruselt viies manner. Mandrijää Antarktika loomad Vastupidavad taimed ja loomad. Pingviinid,loivalised,ümarussid,loimurid,lestalised,ve tikad,samblikud,samblad jt. Loomad Inimasutus Antarktikas Puuduvad püsielanikud. Uurimisjaamad. Uurimisjaamad Antarktika kliimad Kõige külmem piirkond. Rekord -89,2 kraadi. Talvel kuni -28 kuni -55 kraadi. Suvel keskmine -5 kraadi. Kliima Globaalne soojenemine Antarktikas Õhutemperatuuri tõus. Maailammere veetaseme tõus. Pilt Polaaruurijad William Speirs Bruce.
padikann. Antarktika polaarvetes on rikkalikult planktonit, mis on toiduks paljudele pisivähikestele. Nendest omakorda toituvad kalad, hülged, vaalad ja linnud. Seepärast on Antarktika loomastik seotud ookeani ja rannikuga. Antarktika loomad on hülged, mõõkvaalad, delfiinid, sinivaalad. Antarktise ainus maismaal elav loom on 0,5 cm pikkune tiibateda kärbes, kes on kohastunud karmi kliimaga. Ka linnuliike on karmil kliima tõttu vähe, peamised linnud on tormilinnud, pingviinid ja ännid. Pingviinid on Antarktika kõige kuulsamad põlisasukad. Antarktikas elab 17 liiki pingviine. Kalade poolest on Antarktika mered vaesemad kui põhjapoolkera mered, sest seal pole kudemiseks soodsaid jõgesid. Püsiv inimasustus Antarktikas puudub. Polaarjaamad, kus tegeletakse sealse looduse uurimisega, asutati alles käesoleval sajandil. Igal aastal polaarjaamade meeskonnad vahetuvad. Hoolimata rasketest tingimustest ja suurtest kulutustest, on uurimisjaamu küllalt palju. Vastavalt
Hiiglasliku Antarktise jääkilbi tekkeks kulus... a) Sada aastat b) 50 aastat c) Miljon aastat d) Tuhat aastat Maailma suurima mandriliustiku keskmine paksus on.. a) 1km b) 2-5 km c) 5-7km d) 7-10 km Mitu pingviini liiki elab Antarktikas? a) 5 b) 10 c) 15 d) 11 Pikima mõõdetud sinivaala kere pikkis on... a) 10m b) 33,6m c) 52,3m d) 60m Antarktika jää- ja lumeväljade tõeline valitseja on... a) Pingviinid b) Jääkaru c) Morsad Tundras valitseb... a) Lähispolaarne kliima b) Parasvöötme kliima c) Ekvatoriaalne kliima d) Troopiline kliima Tõeline okasmetsa lind on... a) Lumepüü b) Metsis c) Lumekakk d) Lunn Mitu liiki hülgeid elab Antarktikas, kes on suurepäraselt kohastunud mereeluks? a) 2 b) 5 c) 15 d) 20
"Liikide tekkimine" 1859.a. "Beagle" 1832-1836.a. 20 aastat mõtiskles, kuni valmis evolutsiooniteooria: LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja päri- likust muutlikusest. Darvinism Sünteetiline evolutsiooniteooria Noor Darwin ja "Beagle" Purjeka "Beagle" ekspeditisoon 1832-1836 Kas jumal tõesti viitsis igale saarele erineva nokakujuga vindiliigi luua? Galapagos Galapagose iguaan, albatross, hüljes, pingviinid ainulaadsed Kas nii? · Kodune töö: küsimused lk 51.
ruudus Segamajandus Rahvaarv:22106112 miljonit Rahaühik:Dollar Kuninganna: Elizabeth teine Vaatamisväärsused Sinimäed kauni loodusega piirkond Austraalias Sydney lähistel Tasmaania saar omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Fox ja Franz Josef liustikud uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul Otago poolsaar Uus-Meremaa Lõunasaare idarannikul, kus elavad pingviinid Bora Bora paradiisisaar, mille ilus sinine laguun on hotelle täis ehitatud Pildid pildid Kliima põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vöötmes Kõige jahedam on Austraalia Alpides (mäeharjadel püsib lumi 3-4 kuud, madalaim mõõdetud temperatuur on -22°. Miks Tahan ? Minu unistuste riik, kuhu ma tahaks minna oleks Austraalia . Sinna sellepärast, et tahaks
Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta V: vetikas-kalad-jääkaru 9)Kuidas tekkivad jäämäed? v:Mandriliustiku tükid murduvad lahti 10)Milliste riikide territooriummil levivad suuremad tundrad? v:Kanada,(Alaska),USA,Soome,Rootsi,Venemaa,Island
paksus on 1790m ja maksimaalne 4500m Elustik · elustik liigivaene · Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvitingimused on seal rasked · Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik), rannikul leidub samblike · Elustik esineb seal põhiliselt vees. · Tuntumad loomad külmakõrbes on hülged, jääkaru, küürvaal ja sinivaal, polaarrebane ja keiser pingviinid · Veeloomad toituvad peamiselt planktonist Inimtegevus · Elanikud tegelevad peamiselt kalade (tursk, lõhe)ja merevähkide (krevettide) püügiga ja nende konserveerimisega · Küttitakse ka hülgeid ja polaarrebaseid · Mcmurdo uurimisjaal Antarktikas, vajalikud tarbed toimetatakse kohale lennukite ja laevadega pildid
väga väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluste poolt tugevad kagutuuled ning valitsevad laskuvad õhuvoolud. Siin on registreeritud maailma madalaim õhutemperatuur -89,2 kraadi. Asukoht · Antarkitika hõlmab Antarktise mandri ja selle ümbruses oleva rannikumere. Loomad · Seal ei ela Jääkarud, nagu Artilises kliimavööndis, vaid seal elavad Pingviinid, ka nende peamiseks toiduallikaks on kala. Kasutatud allikad · Google · Wikipeedia · http://kliimavootmed.snappages.com/polaarklii · Maailma Atlas Täname vaatamast
polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud
tootjad-valmistavad anorgaanilisest orgaanilist ainet. tarbijad-kasutavad valmis orgaanilist ainet. lagundajad-muudab orgaanilise aine anorgaaniliseks. kiskahel-järgnev lüli sööb eelmise ära. laguahel-järgnev lüli lagundab eelneva jäänused. nugiahel-järgnev lüli parasiteerib eelmisel. Toiduvõrk-üksteisega seotud toiduahelad. Koloniaalsus-isendite vaheline kasulik kooselu. ajutine koloonia-kooselu teatud eluperioodil(kajakad ja pingviinid) püsikolooniad-püsivalt kooselavad organismid (sipelgad) fotoperiodism-organismide reageerimine päevapikkuse muutumisele.
Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen Antarktika: 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga . Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m. INIMESED: turism,uurimisjamaad(reostus) OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. TAIMESTIK: Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. LOOMASTIK: (pingviinid,hülged,krill,sinivaal) liike vähe, isendeid palju.Elu peamiselt vees.Toituvad planktonist. MIKS?Polaaraladel külm kliima- kogu aasta käib päike madalalt, soojendab maapinda vähe. Polaaröö ja polaarpäev. Lumi ja jää peegeldavad päikesekiirguse tagasi (90%). Arktiline. Polaarne klmv, polaarne õhumass. TUNDRA: esineb vaid põhjapoolkeral, pinnamood Väga külm, suvel 0 talvel -30 tasane,Lähisarktiline klmv.
meres asuv nähtamatu piirjoone e. Antarktiline konvergents, kus Antarktikast põhja poole voolavad külmad veed kohtuvad lõunasse liikuvate palju soojemate vetega. Konvergents nihkub aastast aastasse ja märgib piiri , kus parasvöötme maailm lõpeb ja polaarmaailm algab . Madala temp. tõttu on aurumine väike ja sademeid vähe. Tuul põhjustab lumetorme. Antarktika loomad elavad meres või mere lähedal. Merelinnud : pääsutormilind, albatross, kajakad, tiirud; pingviinid; küürvaalad; delfiinid, pringlid hülged , vähid kalmaarid jt. Antarktikas puudub alaline elanikkond, vaid teadlased teevad atmosfääriga seotud katseid 70 uurimisjaamas. (Weber, 2005, 73) Antarktis on hiiglaslik jääga kaetud maismaa. Ümber pooluste päripäeva puhuvad tormituuled suunavad vee läänest itta. Hoovused tõstavad vett ja toitaineid merepõhjast üles. Tänu sellele on Lõuna- Jäämeri üks kõige rikkalikumaid mereelupaiku maailmas. Kevadel arenevad
Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada
loomtoidulise isojoont. d b)Antarktikas Lõunapoolkeral. Polaarvööde Igikelts Samblad, Pisivähid, Püsiv inimasustus Polaaralade Asub 48 ja 62 samblikud, kalad, Antarktikas kohal esinevad lõunalaiuskraadi vetikad ja pingviinid(nt. puudub. Seal on osooniaugud. vahel. (Vaikne plankton. Adeelia poraaljaamad, kus Mandritel ei ole ookean, Altandi Suuremas osas pingviin), tegeletakse mingisugust ja India ookean) siiski taimestik tormilinnud, loodusuurimisega. majandustegevu
GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ 1. Jää- ja külmakõrbed a) Artika põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid :
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad
Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad, pingviinid, albatrossid jpt. Inimtegevus ja sellega seotud probleemid ·Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitmed riigid hoiavad aastaringselt või ainult suviti personali üle kogu mandri paiknevates polaarjaamades. Teaduslike uurimistöödega ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti umbes 4400 ja talviti ligi 1100. Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel
ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud Mereelu evolutsioon Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et loivalised ilmusid juba enne Neogeeni ajastu algust, kuigi fossiilsed leiud puuduvad. Maismaataimede evolutsioon Jätkus õistaimede mitmekesistumine Hakkasid arenema kaasaegsed õistaimede perekonnad. Oligotseeni alguses eksisteerivatest taimedest umbes pooled eksisteerivad ka tänapäeval Mets võttis tänapäevase ilme Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi oli rohu teke
faktorile sõltub teiste mõjust.*Tihti muudavad organismid keskkonda endale soodsamaks.(turbasammal.)*Organismi vastureaktsioon faktorile sõltub tema arengujärgust.(puud)*Mitme faktori poolt määratud ökoloogiliste amplituudide summa annab liigile omase ökonissi. Organismide kasulik kooselu:1)Sümbioos-Mõlemale poolele kasulik kooselu viis, erinevate liikide vaheline side. (sipelgas&lehetäi,soolebakterid)2)Koloniaalsus-Ühte liiki isendite kooselu koloonias(sebrad,pingviinid)Koos parem end kaitsta,sadeli elatakse kolooniates ainult mingil eluperioodil(kajakas,kaldapääsuke)Sageli väljakujunenud tööjaotus. Organismide kahjulik kooselu:1)Parasitism-Kahe eriliiki organismi toitumissuhe,kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiidi kandjat nim peremeheks,teise organismi arvel elavat parasiidiks.Osa parasiite elavad teise organismi sees.(paeluss,solkmed).Paljud parasiidid elavad taimede pinnal või loomade kehal.(kirbud,täid,puugid)Sageli on
Draama juurde jõuab kõige hiljem, ei tea näidendi kirjutamisest mitte midagi. Talle tuleb appi V. Panso. ,,Atlandi ookean" sarnaneb sisult samanimelisele novellile, puudub kindel sündmus, tegevuskoht raskesti etendusele toodav. ,,Lea" tõsine poliitiline näidend, kirjutatud näitekunsti reeglite kohaselt. ,,Metskapten e Kihnu Jõnn" ,,Polkovniku lesk" mononäidend. ,,Pingviinide elust" (,,Enne kui saabuvad rebased") Poliitiline satiir, raskesti lavastatav, tegelased on loomad (pingviinid, rebased jm) istuvad kõrtsis, polaaröö. Filmistsenaarium ,,Keskpäevane praam"
Bioloogia 2. põllumajandus 10k aastat tagasi:niiluse, eufrati ja tigrise vahel kasvatati nisu, peagi ka lambaid, kitsi, sigu ja veiseid. 9k aastat tagasi mehhikos kõrvitsalised, mais 8k a. kaug-idas hirss, riis Metsade aletamine. Mida rohkem toitu, seda enam paljunevad inimesed. 10k aastaga on hävitatud Maal,1/3 metsadest. Kas inimkonna saatuse mudel: Kunagi oli Lihavõttesaar (400 ruutkilti) kaetud metsaga. 1600 aastat tagasi tulid esimesed polüneeslased, tegid põllud, ehitasid maju ja paate ning paljunesid 7000 elanikuni. 1722 avastati erodeerinud muldadega, ilma ühegi puuta saar, kus elasvaidligi 200 vaenutsevat koopaelanikku. Neil polnud isegi paati, et kala püüda... kannibalism. Kaasaja põllumajandus peab ära toitma ligi 7 miljardit inimest. Igal aastal toodetakse Maal 6 miljardit tonni toiduaineid. ¼ maismaast kasutatakse põllumajanduses. 80% inimkonnast sõltub vaid 3 põllukultuurist nisu, riis, mais. Uued tehnoloogiad.... G...
Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest. Viimased vajavad omakorda toiduks taimi, mida kasvab vaid jäävööndi äärealadel külmakõrbetes. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiser- pingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Suvel koguneb polaaralade rannikukaljudele pesitsema tohutul hulgal linde, kes end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja). INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES.
loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldadakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkonnas elavate, kui evolutsioonipuul eerinevatel harudel elavate organismide vahel. fülogeneetiline puu. Iga keskkonna jaoks leidub kõige sobivam organism. Kui need struktuurid on ana, mitte homoloogsed, see tähendab, et nad pole arenenud ühesugustest vanematest. Konvergentne arenemine Nt 1. Suured ujuvate kiskjate areng, tänapäeva kahepaiksed, krokodillid, ka pingviinid. ???? mina kustutaks ära Vormi lahknevus näitabki evolutsiooni käiku. Evolutsiooni areng on jälgitav nt taimede sisemises struktuuris ja ka ainevahetuses. Loomade, kukkurloomade radiaalne sündroom. ???? ei leidnud õiget mõistet. Nad jõudis austraaliasse 9 milj aastat tagasi. Selle ajani olid seal monotremaadid ehk nö linnumoodimunejad. Tänapäeval on alles jäänud 2: sipelgaõgija ja nokkloom. Monotremaadid
Imetajatel hoiavad soojust karvad ja lindudel suled. Tähtsaks soojusehoidjaks on ka rasvakiht. Värisemine on üks moodus kiirelt soojust juurde toota. Osadel imetajatel on karvkattevabades piirkondades hea verevarustus. Liigsest kuumusest võib vabaneda, kas lõõtsutades või higistades. Ka kehaasendi kokkutõmbamine või väljasirutamine reguleerib keha soojenemist või jahtumist. Ka püsisoojased saavad käitumisega kehatemperatuuri reguleerida. Kokkuhoides on soojem. Pingviinid (pildil keiserpingviinid) vahetavad pidevalt kohti kord oled rühma keskel, siis liigud jälle äärele lähemale. Nii saavad kõik võrdselt olla nii soojas keskel, kui tuulekäes grupi servas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:EmperorPenguinColonyCl Kuidas äärmuslikud keskkonnaolud üle elada? Ebasoodne on loomale aeg, mil ... Pole piisavalt toitu;
Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses Floristilised riikkonnad , zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid · Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid · Wallace´i joon tsoon Elurikkuse mitmekesisus Laiuskraad vs. Biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid · Erandeid vähe ( pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta Taimedel vähemalt 110 milj. a.t. Mereloomadel vähemalt 250 milj. a.t. · Seletused Neutraalsed mudelid Bioloogilised interaktsioonid - Keskkonnafaktorid primaarne produktsioon ( pole külma talve) Biogeograafilised protsessid Liigitekke mehhanismid · Mutatsioonid, alleelide varieeruvus
keisrinna Katariina Teine nimetas Novorossija, see tähendab Uus Venemaa. * Hiljem andis Katariina II nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks linna rajamiseks. 4.okt.1788.a. kinnitas Katariina II Võru linna vapi . * 18. sajandil kutsus Katariina Suur sakslasi Venemaale. Nii sai Venemaa Saksa asukaid. * Tema portree järgi Vene 100rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". * Katariina II armastas väga loomi ning selle tõttu toodi talle Venemaale kohale pingviinid ja sebrad. *1757. a.avati Moskvas esimene sünnitusabikool, millele peagi järgnes teine Peterburis.Koolide lõpetajad hakkasid tööle vannutatud ämmaemandatena. 1. septembril 1763 kinnitas Katariina II Moskva sünnitusmaja sisekorra. Selles on mõndagi huvitavat; näiteks kästakse vaeseid sisse lasta midagi küsimata. Üldse keelatakse tunda huvi sünnitaja nime ja päritolu kohta ja lubatakse neil hoida soovi korral nägu kaetult
kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi
keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed (esijalad), sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Linnud elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes on kohandunud ka vees suurepäraselt hakkma saamiseks, näiteks pingviinid, kuid sigima tulevad nad ikka maale. Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas. Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki. Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal teine sulestik, mida nimetatakse puhkesulestikuks.
paiknevad 5000 km² suurusel kõrbealal. AREQUIPA lumemütsides vulkaanidest ümbritsetud ,,valge linn", mille koloniaalstiilis vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. MANU UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv rahvuspark Amazonase madaliku vihmametsas. TITICACA 3820 m kõrgusel asuv järv Peruu ja Boliivia piirijärv huvitavate saartega. BALLESTAS saarestik, kus hoolimata ekvaatori lähedusest elutsevad merilõvid ja pingviinid. Machu Picchu Machu Picchu [m'atsu p'iktsu] (ketsua keeles Machu Pikchu [mtu pixtu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal
2. Kliima suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö 3. Piirkonnad Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja- Jäämere saared 4. Mullastik muldkate puudub 5. Taimestik peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel) 6. Loomastik põhjapoolkeral kalad, hülged ja jääkarud; lõunapoolkeral pingviinid 7. Inimesed püsiv inimasustus puudub. Ainult Gröönimaal elab inimesi. Inuitid on kohastunud kõige karmimate kliimatingimustega. Nad on osavad kalastajad, hülgekütid. Elavad lumest onnides igludes, liiguvad kelkudega ja ehitavad omapäraseid paate kajakke. Tegelevad turismiga.
Suurim järv on Fagnano järv (593 km²) (Võrtsjärve pindala on 270 km²). Ushuaia lähedal on Escondido järv. Elustik Kirdes on valdavad kuivad lähisantarktilised rohtlad ja kserofiilsed taimed. Lõunas ja läänes on pöögi- ja seedrimetsad ning kidur rohtaimestik ja samblad. Rannikul elavad andi kondorid, kormoranid, kajaklased, meriskid ja albatrossid. Tulemaa faunasse kuuluvad ka lõuna-puduhirved, nutriad, tsintsiljad, puumad, patagoonia hundid, polaarrebased ja Magalhãesi pingviinid. Rahvastik Ushuaia Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres Elanike koguarv on umbes 140 000. Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest. 1990ndate alguses oli Tulemaa saartel üle 65 000 elaniku. Tulemaa on hõredalt asustatud. 7 Tulemaa tähtsamad asulad on Río Grande (Atlandi ookeani ranna lähedal, umbes 60 000 elanikku) ja Ushuaia (Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i
lapsed, hüpates üles-alla, karjudes emme-emme, kas ma saan ka endale ühe". Siis saame me teha suurema versiooni rohkemate detailidega (võibolla toetudes vastu maailma gloobust aga me tõesti ei taha anda talle macho pingviini imidzit). Aga lihtne ükskik pingviin oleks logo". Linux'i logo: 1996-tänapäev Linus Torvalds'i käest on küsitud, et miks ta just pingviini valis. Siin on tema vastus: "Mulle on alati meeldinud pingviinid ja kui ma olin mõned aastad tagasi Canberra's koos Andrew Tridgell'ga, siis käisime kohalikus loomaaias. Seal oli üks raevukas pingviin, kes hammustas mind ja nakatas mind "pingviinitus". "Pingviinitus" hoiab sind ööläbi ärkvel ja mõtled ainult pingviinidele ja tunned armastust nende poolt. Seega, kui Linux vajas maskotti, esimene asi, mis mu pähe tuli, oli pilt sellest majesteetlikust pingviinist". Apple logo lugu Apple Computer Inc. asutati 1976 .a
lõunapooluse rossi mereni. 11 Kokkuvõte Antartikas on käinud paljud eestlastest - eestimaalastest uurijad, teadlased. Et Antarikas on 29 saart ja Antarktis on kaetud aastaringi mandrijääga mis on üle 2 kilomeetri paks . Sealne temperatuur võib langeda alla -80ºC . Vaatamata pideval jääle , külmaleja tuulele elavad seal taimed ja loomad nt pingviinid, vaalad, hülged ja linnud. Antarktise täielik avastamine on kestnud üle saja aastaid ja kestab siianigi. Aastal 1928 kasutati antarktise uurimisel lennukeid ja aastal 1975 sisealade uurimiseks erilisi roomiktraktoreid . Minu arust on antarktis huvitav koht. 12 Kasutatud kirjandus *Raamatud : ENE1. Köide * Internet : www.wikipeedia.org www.antartika.ee www.uuseesti.ee 13
Veerand vastanuist meenutas Hunti multifilmist „Nohh jänes, oota“. Vastajad kirjutasid, et Hunt on mässaja, loobib asju muuseumites ning suitsetab, ehk on julge kuju, kes teeb keelatud asju ning on seepärast meeldejääv. Võrdselt, 19% vastanute häältest said 2 kangelast. Esimene nendest on Kass Leopold. Vastajad kirjutasid, et see kangelane on hea ning ta pakub hiirtele võimalust elada sõbralikkuses. Teised kangelased, kes said 19% vastanute häältest olid Pingviinid multifilmist Madagaskar. Vastajad kirjutasid, et nad on väga lõbusad ning aktiivsed. Veel, 19% vastajad ei teadnud, millist kangelast nimetada. Võrdselt 6% vastanute häältest said 3 kangelast. Esimene nendest on Karupoeg Puhh. Vastajad kirjutasid, et ta armastab süüa mett ning tal on sõber Notsu. Teine kangelane, kes sai 6%, oli Shrek. Vastajad kirjutasid, et Shrek on koletis, kes elab soos. Alguselt ta oli väga tige, aga pärast temast sai hea, mehine kangelane
annaabi.ee 
