Niidutaimed Marju Hanschmidt Kildu Põhikool Mis on niit? Elukooslus, kus Niidul kasvab palju kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse
Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist
• Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel Inimtekkelised niidud • Puisniidud – • pooleldi mets, • pooleldi niit ! ! • Kultuurniidud – • olemuselt sarnased • põllule Taimed niidul • Niidutaimed on: ! • Valgusnõudlikud ! • Vajavad viljakat mulda ! • Mitmeaastased taimed Viited • http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-puisniidud- keskkondlikud-mangud-4
Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid Nt: on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Nt arusisalik, rohukonn, mets karihiir Tipptarbijad Nendeks on rebane, hunt, (kääpa)kotkas. Ökopüramiid Rebane sööb konna, loomtoiduline, tipptarbija Konn sööb lehetäi, loomtoiduline
ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad valguskiirguse lainepikkusele ja intensiivsusele.
Kasmiri kurereha NIIDU KAITSE Niite saab kaitsta niites, karjatades loomi. Kui niidad niitu tuleb niita nt. vikatiga ,sest vikat lõikab taime varred ära aga trimmer peksab taime varred katki ja taimest väljub palju mahlu, paljud taimed ei kannata seda ja surevad selle tagajärjel. Niitudelt tuleb hein ära koristada, kui ei korista siis kõdunevate heinahunnikute alt tüüpilised niidutaimed kaovad. Hakkavad kasvama naadid ja nõgesed. Ei ole soovitatav väetada, sest suutemad niidutaimed hakkavad võtma võimust ja väikesed taimed kaovad. Ei tohi kulu põletada, kui selleks ei ole sobiv aeg, peab olema Päästeameti eriluba. Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada,siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise
Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD m a r d ik a lis e d r it s i k a li s e d ä m b lik u lis e d lib lik a lis e d
Ökoloogiline tegur- 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas
*vanaaegkonnas *enamsti sammasj murakas *soostunud sõnajalgt *-||- rööprood või *roosid- metsadvees, kaarrood *niidutaimed-ojamõõl rõhu all(t)->kivistumine *juhtk varres, *viljapuud-õunap, kasut inim poolt: korrapäratu hajusa paikn kreegip,ploomip, *kütteks *õie osi enam 3 või selle pirnipjne
Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke
koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada. Minevikust olevikku, olevikust tulevikku Õitsvaid lilli täis niidud olid kunagi tavalised, seal karjatati loomi ja tehti heina. Kaasaegne põllumajandus on muutnud niidud põldudeks või kultuurrohumaadeks. Paljud niidutaimed ja loomad, kes siin elasid, on nüüdseks väljasuremise äärel. Niitude hulk väheneb jätkuvalt. Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele. Inimene kasutab niite loomade karjatamiseks ja neile sööda hankimiseks. Suur osa meie niitudest, eriti Lääne-Eestis, on
muuhulgas sõltub see ka sellest, kui intensiivselt ja kui pika aja jooksul on traditsioonilise maakasutusega tegeletud. Esimestel aastatel pärast karjatamise lakkamist võivad peaaegu kõik rohttaimed veel õitseda ja lühikese üleminekuperioodi jooksul rannaniidu taimestik isegi liigirikkamaks muutuda, kuid kõrgekasvuline rohi võtab varsti võimust ning kulu lämmatab madalamakasvulised niidutaimed. 2) PUTUKAD LiblikadÜsna vähesed liblikaliigid arvatakse rannaniidu regulaarselt üleujutatava osaga seotud olevat. Seevastu rannalähedastel aladel võib sageli olla rikas ja mitmekülgne liblikafauna. Suurele osale liblikatest sobivad kergelt-mõõdukalt karjatatavad alad, kus nektarit sisaldavad taimed rikkalikult õitsevad. Paljudele liikidele meeldib kinnikasvamise esimene staadium, kus ei ole toimunud veel liiga tugev kulustumine ega võsastumine
Maapinnani jõuab lühilaineline kiirgus, mis jaguneb: UVkiirgus alla 380nm: Väikestes kogustes soodustab Dvitamiini tootmist, suurtes kogustes kahjulik Nähtav valgus 380750nm Vajalik fotosünteesiks ja loomadel nägemiseks Infrapuna e. soojuskiirgus Soojuskiirguse abil tõstavad kõigusoojased oma keha temperatuuri Ökoloogia Valguse mõjul toimub fotosüntees 440nm, 680nm Kohastumused valguse hulga suhtes: Valguslembesed (niidutaimed nurmenukk, aastimut) Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad) Päevaloomad
doc Lõplik vormistamine toimub oktoobri kuus novembri sessiks. Töö köidetakse kiirköitjasse. Novembri sessil esitletakse oma töö kursuse ees ettekandena. SOOVITATAV KIRJANDUS Eesti metsakasvukohatüübid. Koostanud E. Lõhmus. Tallinn, 1984. Eesti metsad. Koostajad: U. Valk, J. Eilart. Tallinn, 1974. Eesti taimede määraja. Toimetanud M. Leht. Tartu, 1999. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, 1978. Kask, R. Eesti mullad. Tallinn, 1996. Kask, R., Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn, 1987. Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn, 1987. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www
ühiskonnas palju tugevamad ja tervemad inimesed. Olulist tähtsust omab ravimtaimede säilitamine ja kulinaarne töötlemine, sest toit peab olema füsioloogiliselt täisväärtuslik, maitsev ja kaunilt serveeritud. 5 Kasutatud kirjandus L.Issako Köögiviljad ja maitsetaimed Eesti riiklik kirjastus Köögiviljanduse käsiraamat M.Kask, V. Kuusk Metsa ja niidutaimed Internet www.loodusmuuseum.ee 6
suletud (tihe puistu), poolavatud (üksikute puudega) kui avatud (pargiaasad, vaatesektorid) alade ja ehitatud objektide koostoimest. Seega on pargi lahutamatud osad ka puudeta alad ja ehitised. Pargi ruum koosneb avatud väljakutest-pargiaasadest ja suletud, st liitunud võrastikuga puistuga aladest. Parkides on kahte tüüpi avatud alasid: esindusväljakud (esi- ja tagaväljak) ja pargiaasad. Nii avatud kui suletud alasid katab rohttaimestik (muru- või niidutaimed), mis on erinevate kasvutingimuste tõttu erineva koosseisuga ja vajab seetõttu ka vastavat hooldust. Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus. Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher, kastan, harilik
inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Eri taimeliikidel on erinev nõudlus. Näiteks valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas) 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult soojemaisse
Hoides niite, hoiame neis olevat taimede ja loomade liigirikkust. 2. NIIDU TAIMESTIK Niitude taimestik on kõigi teiste meie elukooslustega võrreldes märksa liigirikkam. (1) Põhiosa taimedest moodustavad kõrrelised. Niisketel niitudel asendavad kõrrelisi tarnad. Eesti liigirikkaimad niidud asuvad Lääne-Eestis. Nii on Laelatu Kaitsealal loendatud 465 erinevat taimeliiki. (3) Niidu taimestik jaguneb järgmisteks osadeks: 1) kõrrelised, 2) liblikõielised, 3) teised niidutaimed. Kõrrelise vars on nagu sile toru, milles on paksemad kohad. Neid nimetatakse sõlmedeks. Sõlmede kohast ja varre tipust kasvab kõrreline pikemaks. (1) Kõrrelised on tuultolmlejad. Nende õied on pisikesed ja rohekad. (1) Kõrrelisi on palju liike. Niidul kasvavad näiteks kerahein, aas-rebasesaba, põldtimut, värihein. Liblikõielisteks nimetatakse taimede rühma, mille õis meenutab kokkupandud tiibadega liblikat. (1) Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid
nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa alla elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga
Eilart, S. Põld-varesjalg. Eesti Loodus, 8, 1995. Eilart, S. Ussikeel. Eesti Loodus, 9, 1996. Eilart, S. Virn. Eesti Loodus, 9, 1995. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Ivtshenko, S. Huvitavat botaanikast. Tallinn, Valgus, 1973. Ivtshenko, S. Kiinapuu mõistatused. Tallinn, Valgus, 1969. Kalda, A. Metspipar - pisut saladuslik salumetsataim. Eesti Loodus, 4, 1995. Kask, M., Kuusk, V. jt. Eesti õistaimi. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Taimede välimääraja. Tallinn, Valgus, 1975. Krall, H., Kukk, T. jt. Eesti taimede määraja. Tartu, EPMÜ ZBI, Eesti Loodusfoto, 1999. Krall, H., Viljasoo, L. Eestis kasvavad pajud. Abiks loodusvaatlejale nr. 51. Tartu, ENSV TA ja ELUS, 1965. Kukk, T. Eesti taimestik. Tartu - Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999. Kukk, Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. Tartu, Huma, 1999. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn, Valgus, 1972.
biotsönoosi koosseisu kuuluvateks, kui neil on täita kindel roll. (Solovjov, 1990) 4 Taimekooslus Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savimullal areneb üht ja liivasel pinnal teist tüüpi kooslused. Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas.
koha peal tarbimise suunas, mitte levila laiendamise (ja uute „jahimaade” avastamise) suunas.Samas kui suurematel laiuskraadidel on tingimused karmimad ja otsitakse pidevalt uusi ja paremaid elupaiku ja kasvukohti. Kooseksisteerimise mehhanismid taimedel-Stabiilne kooseksistents- Pikaealised, sessiilsed liigid.Piiratud liigifond näiteks puud,Mittestabiilne KE-Lühiealised liigid.Suur liigifond,Näiteks niidutaimed,Võrdsustav KE,Stabiliseeriv KE,Mittefluktueeriv KE-Malelaua muster,Fluktueeriv KE- Pesastunud muster Liigifond ehk miks elab koos nii VÄHE liike? Ökoloogilised protsessid: • konkurents • stress • heterogeensused Levikuprotsessid: • liigifond • kauglevi Evolutsioon ja ajalugu: • niši konservatism • biogeograafiline hõimlus • geoloogiline ajalugu Fülogeneetiline ja funktsionaalne liigirikkus
pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm 7 Abiootilised tegurid Üks oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel. Puisniitude taimestik ongi nii mitmekesine eelkõige seetõttu, et koos saavad kasvada valgusnõudlikud niidutaimed ja varjulembesed metsataimed. Viljakamatel muldadel hakkavad enamasti laiutama tugevamakasvulised taimeliigid, kuid toitainete vähesem kättesaadavus võimaldab selle ressursi pärast konkureerida suuremal arvul liikidel. Eriti vaestes kasvukohtades domineerivad aga liblikõielised, kes suudavad sümbioosis mügarbakteritega siduda õhulämmastikku. Puisniidud on oma sesoonselt vahelduva õieiluga Eesti looduse kõige pilkupüüdvamad kooslused
moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi
ujutab. Luhad on tekkinud aladele, kust inimene on lammimetsa maha võtnud ning karjatama ja niitma hakanud. Vähemal määral leidub ka primaarseid lamminiite jõeloogetes ja jõgede deltaaladel. Lamminiitude taimestikku iseloomustavad erinevad jõega paralleelselt kulgevad ning luha kõrgusest ja üleujutuste ulatusest sõltuvad vööndid. Jõest kaugemal, kuhu tulvaveed jõuavad harva, domineerib kuiva lamminiidu kasvukohatüüp, mis on üsna liigirikas ja kus on enamuses niidutaimed. Mida jõele lähemale, seda niiskemaks muutub maa ja kõrgemaks taimestik. Jõele lähemal niisketes tingimustes domineerivad suuremad tarnad ning maa võib olla isegi soostunud. Ka lamminiitudel on vähese majandamise tõttu hakanud vohama roostikud. Lamminiitude taimestik on teiste pärandkooslustega võrreldes palju tootlikum.Taimed on peamiselt hüdrofiilsed ja valgusnõudlikud. Olenevalt pinnamoest kasvavad seal mitmed sootaimed või hoopis kuivade kasvukohtade liigid
Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed
: · 1. Iga-aastased üleujutused- tekivad lamminiidud · 2. Liiga kuiv kasvukoht- looniidud Mis on niit? · Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. · Kui niidul kasvab 10-50% puid ja põõsaid, on tegu puisniiduga. · Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud nelja suurde rühma: · 1. Aruniidud · 2. Lamminiidud · 3. Rannikuniidud · 4. Soostunud niidud Millised taimed kasvavad niidul? · Niidutaimed on enamasti valguslembesed taimed. · Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. · Niidud on Eesti liigirikkamad taimekooslused. Aruniidud: · Levivad kuivadel või parasniisketel aladel. · Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb nimetatakse niitu puidniiduks · Põõsarinne on väga liigirikas. · Rohurinne on vähese saagikusega kuid väga liigirikas
Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest sellel ajal saavad taimed fotosünteesida. Valguslembelised taimed: enamus niidutaimed näiteks kassikäpp, keskmine teeleht, hanijalg, kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik
Valgus jaotatakse vastavalt lainepikkusele kolmeks vahemikuks: a) ultraviolettvalgus - alla 380 nm b) nähtav valgus - 380-750 nm c) infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus üle 750 nm Taimerakkude kloroplastides saab fotosüntees toimuda vaid nähtava valguse olemasolul glükoosi sünteesimiseks. Fotosünteesi intensiivsus on otseses seoses valguskiirgusest. 15 Taimi liigitatakse ka vastavalt eluks kohastunud valgustingimustele: a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt. riis, kanep, daalia õied moodustuvad siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi b) Pikapäevataimed nt
• Kooslustel nõrk sisemine kontroll (parasiitide-kahjurite populatsioonilained). Mitmekesine elupaik • Kultuurtaimed (eriti dekoratiivsed) ja nendega seotud teiste liikide populatsioonid. • Prahitaimed. • Vanad aiad. • Raudteed. • Katused, müürid, • varemed, pööningud. Linna ala põliselustik • Vastupidavad salumetsa liigid • Vastupidavad niidutaimed • Selgroogsed – värvulised Passiivne inimkaaslev elustik • Toiduparasiidid • Inimese parasiidid • Jäätmete elustik Rohelised koridorid • Puhkevõimalused, esteetika • Liikide linna-keskkonda sisse- ja väljarände teed • Sidusus suurendab linnakoosluste üldist stabiilsust ja vastupanu n reostusele • Hariduslikud eesmärgid Metsakultuurid • Monokultuurid
Looniidud mullakiht, kõikuv veerez iim, enamasti Lääne- ja mägiristik, lamba-aruhein, Saaremaal vesihaljas tarn, lubikas Puisniidud - Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel, traditsiooniliselt hõredama asustusega lubjarikastel aladel. Puisniidul kasvavad koos metsa- ja niidutaimed. Eesti liigirikastel, karbonaatsete mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid, uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes.
· On põhisööt ja toitaineteallikas loomadele · Neil on suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, hea söödavus ja suur saagivõime · Nende kestus heintaimikus on pikk · Nende puudus: madal valgusisaldus ja suur lämmastikväetise vajadus Valmimise järgi · varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas-rebasesaba, aasnurmikas · keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, Kasutuse järgi · niidutaimed: punane ristik, roosa ristik, hübriidlutsern, ida-kitsehernes, · karjamaataimed: valge ristik, sirplutsern,aasnurmikas, punane aruhein · kombineeritud kasutuslaad (niitmine vaheldub karjatamisega): aas-rebasesaba, kerahein, harilik, aruhein, põldtimut Külv -head eelviljad paljudele kultuuridele -ei ole nõudlikud eelviljade suhtes -Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud -Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv
liikidest. Kasulike teadmisi sain ka perekondade ja liikide määramistunnuste alal. Antud uurimustöö andis ettekujutuse, millised liike antud sugukondasest võiksin kasutada Eesti tingimustes haljastuses ning mida tuleks arvesse võtta neid liike kasvatades. KASUTATUD KIRJANDUS JA VEEBILEHED 1. Alanko, P. Püsililled. Tallinn: Varrak, 2009. 2. Hackstein, H., Wehmeyer, W. Kiviktaimlaleksikon. Sine loco: Maalehe Raamat, 2006. 3. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Talinn: Varrak, 1978. 4. Kukk, T. 101 Eesti lille. Tallinn: Varrak, 2010. 5. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn: Valgus, 1972. 6. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn: Valgus, 1987. 7. Lundevall, C. F., Björkman G. Põhjamaa õistaimed. Tallinn: Varrak, 2007. 8. Masing, V. 100 tavalisemat taime. Tallinn: Koolibri, 1999. 9. Roht, U. Lehtpuud I osa. Sine loco: AS Atlex, 2007. 10. Seidelberg, Mari. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995. 11. Süvalepp, A., Süvalepp, M
Seened põhjustavad organismidel haigusi. a.i.2. Valguskiirguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub fotosüntees ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi (riis, kanep, daalia). Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi (nisu, oder, hernes, kartul) Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid
Õitsemise ja viljumise iseärasused stressi vältimine, viljakus, häirimiste talumine Võsu(tüve) tihedus eluiga, süsiniku hoidmine Keskkonnatingimused Valgus 1.Puude ja põõsastega pärandkooslustel on valgustingused väga heterogeensed - seega on seal palju erinevaid elupaiku (N: puisniitudel kasvavad segiläbi metsa- ja niidutaimed) 2.Puud ja põõsad leevendavad ka kesksuvist leitsakut - muld ei kuiva liialt 3.Puudeta pärandkooslustel käib suvepäevase lõõsaga koos tugev mulla soojenemine. 4.Tuul+Päike = väiksema taimestikuga aladel põud (loopealsed, osalt ka rannaniidud) 5.Seega saavad kasvada neis oludes vaid taimed, mil on kas võime vett koguda (turdtaimed soolakutel) või võime koguda ressursse ja uuendada kuivanud lehestik (maa-aluste säilitusorganitega püsikud) Niiskus 1.Kooslused jagunevad kolmeks:
kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Liigirikkuse põhjused: regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine) – suuremad liigid ei saa hakata domineerima keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus – puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed mulla reaktsioon (pH) 3. Mõisteid: Alvar- õhukese-mullalised lubjarikkad niidud Pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus - põlised inimtekkelised kooslused, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Rohumaa- see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid Niit- on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed Puisniit- Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga 4. Niitude selgrootud ja imetajad. Video: Kuresoo, R
sarnastumise tagajärjel. S.t erineva arengukäiguga koosluste muutumine üksteisega sarnasteks. Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis, põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni-amplituutide muutumine. Ökoloogiline divergents e adaptiiv radiatsioon seisneb ühe taksoni järglaste kohastumises väga erinevate elutingimustega. Ntks tulikate perekonnas on tekkinud vee-, soo-, metsa ja niidutaimed. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugusest funktsioonist. Ntks putukate ja lindude tiivad. Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende sisemise ehituse ja tekkelaadi ühtsuses. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elunditega sarnaselt või on arenenud ühesugusest embrüonaalsest algest. Ntks nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. KONVERGENTS JA PARALLELISM
pindala võimalikult suureks 4) investeerivad võsudesse juurte arvelt rohkem. · Mille poolest erineb puude ja rohttaimede vari? Milliseid nende erinevustega seotud kohastumusi on täheldatud taimeliikidel, mis asustavad erinevaid kasvukohatüüpe? Puude varju puhul on valguse kättesaadavus väiksem kui rohttaimete varju puhul. Metsa rohtttaimed ei reageeri madalale R/FR suhtele, niidutaimed on selle muutuste suhtes aga tundlikud. R- tarbitav punane valgus. FR peegelduv kaugpunane valgus. Valgus sellised indikaatorid näitavad kas tulevikus tasub taimel ära hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest. · Kas taimed on võimelised maa-alust kasvuruumi otsima? Mis võiks olla taimede ruumitaju mehhanismiks? Füüsilised takistused mullas: kokkupressitud muld, kiviosakesed, juured, orgaaniline kõdu jms.
Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule Elutingimused niidul Tihe rohustu niidul kasvab palju erinevaid rohttaimi ja kõrrelisi. Sage niitmine, tallamine Tugev kamar niidutaimestiku juurtest läbipõimunud mullakamar. Palju valgust niidul on vähe või pole üldse puid, mis takistaksid valguse levikut. Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul. Niidutaimed Niitudel kasvavad erinevad käpalised e orhideelised, kes mitmeaastased rohttaimed. Kõrrelised ja liblikõielised on ühed arvukamad taimerühmad niidul. NIIDULOOMASTIK Arvukalt putukaid (liblikad, ristsikad) 56 Mitmesugused linnud (põldlõoke, toonekurg) Väiksemad imetajad (rebane, põld-uruhiir) Rohukonnad
Heintaimede segukülvid on parema söödavusega, parema talvekindlusega, saak aasta lõikes on ühtlasem, haiguste ja kahjurite levik on takistatud, mulla toitainete kasutamine on ühtlasem, taimede eluiga pikeneb Segude koostis oleneb mullastikust, niiskusoludest, kasutusotstarbest, loomaliigist, kellele söödetakse Niidusegus peam. on pealisheinad (juurmisi lehti vähe saab suurema osa kätte). peaks olema üks domineeriv liik (niiteaeg!) ja 3-5 "saatjat" liiki. tüüpilised niidutaimed on ohtetu püsikluste, päideroog, timut, galeega. Ka lutsern, pun. ja roosa ristik, har. aruhein, kerahein Karjamaasegus on liigid, millel on palju juurmisi lehti, hea ädalakasv, hea tallamiskindlus. valitakse 4-7 erineva valmimisajaga liiki, mis moodustavad tugeva, allamiskindla kamara. tüüpilised karjamaataimed on valge ristik, aasnurmikas, pun. aruhein,karjamaa-raihein, aas-rebasesaba; ka timut, kerahein Seemnesegu kogukülvinormid 100% külviväärtuse puhul peaksid olema
· Reaktsioonid varjule ja R/FR muutustele varieeruvad liigiti o Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, tuleviku indikaator peab olema usaldusväärne o Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine o Niidul samase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida metsa rohttaimes ei reageeri madalale R/FR suhtele; niidutaimed on aga R/FR muutuste suhtes tundlikumad Kasvuruumi otsimine ja taksituste vältimine · Füüsilised takistused mullas: o Kokkupressitud muld o Kiviosakesed o Juured o Orgaaniline kõdu o Muud sarnased objektid · Vähendavad juurte paigutmiseks vajalikku ruumi · Raskendavad toitainete leidmist ning hõlvamist Tasub reageerida ruumi kättesaadavusele enne kui toitained ammenduvad juurte kuhjumise tõttu
orhideesid * Kasutusalad: Mehhikost pärit vanilli valmimata viljad on tooraineks vanilliini tootmisel. Dekoratiivtaimed, lõikelilled (eriti kaua õitseb veenuseking, isegi lõigatud õis püsib vaasis paar- kolm kuud). Meie floora dekoratiivsemad liigid, mis on looduskaitse all: kaunis-kuldking, valge- ja punane tolmpea, arukäpp, kärbesõis. 39. SUGUKOND: KÕRRELISED TÄIUSLIK ÕISIK, NIIDUTAIMED, EHITUS * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi kõrreliselaadsed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond kõrrelised). * Liike umbes 10 000, millest enamik esineb troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Arvukalt esineb kõrrelisi aga ka parasvöötmes, kus nad niitudel, steppides, preeriates, ning pampades moodustavad peamise rohustu. Eestis umbes 135 liiki. * Kõrreliste ja lõikeheinaliste evolutsioon on toimunud tõenäoliselt rööbiti, ja seda liilialaadsete õie
Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. (võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus sageli kuni 30 taimeliigi ruutmeetril, alvaritel küündib see üksikutes kohtades 40ni) Liigirikkuse põhjused: -regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine) – suuremad liigid ei saa hakata domineerima -keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus – puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed -mulla reaktsioon (pH) – meil on liigirikkamad aluselised kooslused- need on aastatuhandeid meie aladel olnud valdavaks. -toiteelementide sisaldus mullas ja produktiivsus – suurim liigirikkus keskmise toitainete sisalduse korral -suure liigifondi olemasolu st. ümbruskonna floora suur liikide arv – niidu alad on pikka aega püsinud suurel territooriumil. Lamminiidud -nimetatakse ka luhaniitudeks -leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel
tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ja sellest sõltub ka tema välimus. Näiteks on rannikualadel kasvavad männid tuulte ühesuunalise mõju tõttu tugevasti kaldu, madala kasvuga ja üsna jändrikud. Sisemaal on tuuled nõrgemad ning männid pikad, sirged ja sihvakad. --- 87 Valgust vajavad elutegevuseks kõik taimed ja paljud loomad Taimed vajavad elutegevuseks valgust. Osa taimeliike saab kasvada vaid valgusküllastes paikades, nt niidutaimed, osa on aga kohastunud varjulisema kasvukohaga. Paljude taimede kasvamine ja õitsemine sõltub ka päeva pikkusest. Ekvaatorist pooluste suunas päev suvel pikeneb. Osa taimi vajab normaalseks elutegevuseks lühikest, osa pikka päeva, kuid on ka taimi, kelle areng ei sõltu päeva pikkusest (nt nelk, tomat, tatar, võilill). Kui valguse ja pimeduse vahekord pole sobiv, võib kasvuperiood pikeneda ja taimed õitseda hiljem või üldsegi mitte.
mikroreljeefi kui mulla omaduste küllalt suur varieeruvus ning sedakaudu ka liigirohkus. Sageli ongi otstarbekas niidumuru rajada otse olemasolevale pinnasele, parandades vajaduse korral selle 78 omadusi näiteks liiva lisamisega. Üldjuhul ongi püsivamad toitainetevaestele kasvukohtadele rajatud kooslused; viljakatel kasvukohtadel ei ole rikkalikult õitsvad niidutaimed konkurentsivõimelised. Kui siiski on kasvupinnas vaja kunstlikult rajada, on kuivade niitude kasvupinnase sobivateks komponentideks peaasjalikult liiv, saviliiv ja turvas; savi ja orgaanilise aine sisaldus ei tohiks olla kõrge ning ka komposti kasutamist tuleks vältida. Reaktsioonilt peaks selline pinnas olema nõrgalt happeline. Nõudlikumate taimede kasvatamiseks tõstetakse orgaanilise aine sisaldust ning vajaliku niiskuse tagamiseks ka savisisaldust.
lase puudel kasvama hakata. Niitude teke on valdavalt seotud inimtegevusega. Nii võivad niidud kujuneda hüljatud põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada. Eestis on nii looduslikke kui pool- looduslikke niite väga vähe ja nende pindala väheneb pidevalt. Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Mis tähtsus on niitudel? Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele. Inimene kasutab niite loomade karjatamiseks ja neile sööda hankimiseks. Milline on inimtegevuse mõju niitudele? Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega
annaabi.ee 
