docstxt/128716493255054.txt
Pirita majandusgümnaasium Kevin Otto Koit 10.B Seksuaalne orientatsioon Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste............................................................................... 4 Heteroseksuaalsus................................................................................................. 5 Biseksuaalsus......................................................................................................... 6 Homoseksuaalsus................................................................................................... 7 Panseksuaalsus...................................................................................................... 8 Kokkuvõte........
et millisest soost sa tajud end olevat (seksuaalne identiteet) ja kelle vastu tunned seksuaal tõmmet (seksuaalne orientatsioon). Mida tähendab seksuaalne orientatsioon? ehk seksuaalne sättumus tähendab inimese võimet tunda sügavat emotsionaalset, meelelist ja seksuaalset külgetõmmet teise või sama sugupoole esindajate vastu ning soovi olla nendega intiim- või seksuaalsuhtes ⎯ Heteroseksuaalsus ⎯ Homoseksuaalsus (sh lesbid, geid) ⎯ Biseksuaalsus ⎯ Aseksuaalsus ⎯ Panseksuaalsus ⎯ Polüseksuaalsus Kokkuvõte Lisainfo www.hiv.ee www.estl.ee www.seksuaaltervis. ee
Homoseksuaalsetel paaridel peaks heteroseksuaalsete paaridega samad õigused olema S: Homoseksuaalsust on esinenud kogu inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kõigis kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud. D: Homoseksuaalsus ehk omasooiharus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isikuga. Heteroseksuaalsus ehk vastassooiharus on seksuaalne suhtlemine vastassoost isikuga. K: Homoseksuaalseid paare peaks ühiskonnas heteroseksuaalsete paaridega võrdselt kohtlema ja neile peaks olema avatud võimalused abielluda ning lapsi adopteerida. IA: Õigus ühiskonna mõistmisele. Homoseksuaalide vastu vaenulikkust osutavates ühiskondades on tavaliselt levinud hulk müüte ja anekdoote, mis kujutavad homoseksuaale negatiivses valguses. Säärane suhtumine on eelarvamuste aluseks. Näiteks arvatakse, et
samasooliste kaaslastega, tekib paljudel tunne, et nad on võivad olla homoseksuaalsed, kuid see tunne pole püsiv, see kaob koos ajaga. Kuid on ka teine grupp inimesi, kes leiavad noorukieas, et neid tõmbavad samasoolised ning see tunne on püsiv. Tänapäeval ongi enamik uurijaid jõudnud arusaamisele, et on mõttetu otsida homoseksuaalsuse puhul ühte kindlat tekkepõhjust, homoseksuaalsus on niisama mitmekesine nähtus kui heteroseksuaalsus ja ei ole mingit kindlat reeglit, mis seda põhjustab. Kuid tänaseks on selgunud, et neurootilised sümptomid, mis homoseksualistidel tihti esinevad, ei tulene mitte seksuaalse suundumuse iseärasustest, vaid raskustest, mis seostuvad nende inimeste asendiga ühiskonnas. Võrdlevad uuringud heteroseksuaalsete ja homoseksuaalsete meeste vahel näitavad, et erinevusi elukäikudes ja isiksuseomadustes võib siiski leida. Nii on näiteks selgunud, et
Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust...
- sotsiaalne staatus ja sotsialiseerumine- et oskaks ühiskonnas hakkama saada, on oluline et õpetataks lähedaste inimeste poolt põhitõdesid. Perekond annab igale indiviidile mingi sotsiaalse staatuse. Traditsiooniline perekond:- õigus võtabki aluseks selle, milline perekond peaks olema. Lähtub õiguskord ja ühiskond sellest: · abielu- klassikaline arusaam, milline perekond peab olema. · eksklusiivne monogaamia- ei mingeid kõrvalsuhteid · heteroseksuaalsus · eluaegsus · ühine elukoht ja majapidamine- perekond moodustab leibkonna. · mees perekonna pea ja ülalpidaja · laps(ed) · kaks bioloogilist vanemat kõrvalekalded tradistsioonilisest suhtest: · tahtlik üksielamine, mitteabieluline kooselu · mitte-eksklusiivsed suhtevormid · homoseksuaalsed suhted · kordusabielu/-kooselu · eraldi elukoht ja majapidamine · egalitaarne abielu / kooselu; naine perekonna pea/ ülalpidaja
Mõlemad sood on õnnetud ja rahulolematud. Enamasti otsitakse nõu kas sõpradelt, ajakirjadest, horoskoopidest, käsiraamatutest, nõustajatelt või vahel hoopis pornosaitidelt, lõbumajast ning juhuseksist. Teinekord minnakse veelgi kaugemale ja püütakse leida lahendust suhetes omasoolistega. Teine naine peaks igal juhul mõistma paremini naise seksuaalsust ja mees mehe oma! Ka see on võimalus ja igaühe vaba valik, kuid sel juhul hüvasti heteroseksuaalsus. 5 TÖÖJAOTUS KODUS JA ÜHISKONNAS Tänapäeval, kus naised käivad võrdselt meestega tööl, oleks loomulik, et ka kodutöid tehakse võrdselt. Seda enam, et suuremal osal inimestel on majapidamistööde hulgast kadunud füüsiliselt rasked toimingud, nagu küttepuude tegemine ja kaugelt vee tassimine. Kõigi mugavustega korterites ja majades ei olegi meestel enam igapäevaseid niinimetatud meestetöid ja seega oleks
.........3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..............................................................................................................5 1.1.3 Biseksuaalsus.....................................................................................................................6 1.1.4 Aseksuaalsus......................................................................................................................6 1.1.5 Panseksuaalsus...........................................................................
õiguste teema jms) II. erinevusfeminism (probleem pole naiste ja meeste erinevuses, vaid nende erinevuste mahasurumises, nii et priviligeeritakse varjatult valge keskklassi mehe huve) III. kolmanda laine feminism (mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu analüüs; kõik soolised kategooriad on konstrueeritud ja polegi ühtset muutumatut identiteeti; soolisus kui konstruktsioon, heteroseksuaalsus pole ainuvõimalik). Guerilla Girls Saksa kunstnikud Eva ja Adele (otsivad harmooniat sugude vahel. Eva on sünnipäraselt mees). Näituselt ,,Gender Check" ametliku ideoloogia visuaalne kujutis. Läti. 21. sajandi algul on postmodernistliku kunsti strateegia paroodia ja irvitamine jõudnud juba vähemuste endini (Sasha Coheni filmide tegelaskuju parodeeris gay'sid ja Kasahstani näitel mittelääne rahvaid). Filmid "Borat" (200..
VIII. 1. Epigeneetika. Ehk arengugeneetika. On õpetus niisugustest pärandumise mehhanismidest, mis ei ole seotud muutustega genoomis. 2. Arenguprogramm. Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 3. Ühemunakaksikute teke. Tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. 4. Sügootne kell. Viljastatud munarakk: üherakuline embrüo on S-faasis pidurdatud. 5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. ...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
Loe lisaks suhetest ja suhtepsühholoogiast: Suhte lõpp ja tunded Enesekehtestamine suhtes Terved suhted Seksuaalne suundumus (orientatsioon) tähendab erootilist või romantilist köitvust või eelistust jagada seksuaalsuse väljendusi vastassoolistega (heteroseksuaalsus), samasoolistega (homoseksuaalsus) või mõlemast soost isikutega (biseksuaalsus). Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus, murde ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest.
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
*"Mütloogiad" 2osa I osa ühiskonna nähtuse terav kritiseerimine (mänguasjad, maadlus, striptiid, pesupulbrireklaamid), II müütide konstrueerimine, keeletasand, *erinevus CLS LS ei k äsitle võimusuhteid, aga B käsitleb keegi paneb müüte kokku, kellegi huvid on mängus, pannakse midagi tähendama argimüütide loogika k õike seda, mdia on konstrueeritud esitatakse inimestele, kui midagi loomulikku ning olemuslikku (müüt homoseksuaalsest ei ole loomulik, aga heteroseksuaalsus on loomulik) kultuuriliselt konstrueeritud müütide esitamine, mis oleksid justkui loomulikud, loodusest tulenevad looduse ja ajaloo segamini ajamine m üüt ei saa illagi esile kerkida asjade oma loomusest *FdeS skeemi täiendamine k äsitlus teise astme käsitlusest "siga" I aste loom kasutamine inimese kohta II aste I astme suhe denotatsioon II astme suhe konnotatsioon 42 * I tasandi t ähistaja/tähitstava suhe MÄRK muutub tähistajaks II tasandil
Abielu käsitlused (Schwab) Loomuõiguslik institutsioon Lepinguline käsitlus Personaalne käsitlus Restauratiivne käsitlus TÄNAPÄEV? RIIK -------------------------------- RELIGIOON Tsiviilabielu Kiriklik abielu Mehe ja naise vahel Tahteavaldus jõustumiseks Klassikalise abielu põhimõtted Monogaamia (PKS § 4 lg 1) Eluaegsus (PKS § 63) Konsensus (§ 7 lg 2) Heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1) Mõisted Kihlus: PKS § 8: 1) Mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida tulevikus abielu 2) Lubaduse alusel loodud õigussuhe PKS §-s 8 puudub õigus nõuda abielu sõlmimist, puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Kooselu Abielu 7 Lahuselu Abielu sõlmimise süsteemid
nii muudetud et säilub nende primaarne järjestus kuid on muutunud funktsioon - Olulise tähtsusega on modifikatsioonid rakulise elutegevuse regulatsioonis, geeniekspressioonis, DNA replikatsioonis ja rekombinatsiooniprotsesside toimumises Epigeneetilise regulatsiooni all mõeldakse – DNA metülatsiooni/ hüdroksümelatsiooni/ atsetüleerimist jne 47.Suguline orientatsioon - Tüübid – heteroseksuaalsus, homoseksuaalsus, biseksuaalsus (dsx geen) - Sugu – geneetiline (X, Y tüüp, loode biseksuaalne), gonaadne, fenotüübiline (sekundaarsed sootunnused) - Homoseksuaalsus avaldub x liitelise retsessiivse tunnusena. - Hermafrodiitsus ehk kahesoolisus - Geneetiline soo määramine: 1) X:A suhte tuvastamine – geenidoos, numeraatorelemendid, denominaatorelemendid
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse põhimõtted on järgmised: abikaasade võrdõiguslikkus; vanemate võrdõiguslikkus; laste võrdõiguslikkus; lapse huvi ülimuslikkus. 10.8 Abieluõigus - Ilmselt õigus abielluda. 1) Heteroseksuaalsus - abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel (PKS § 1 lg 1); 2) Abiellumisvõime - abielluda võivad täisealised isikud (18 a), Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15- aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (PKS § 1 lg 2 ja 3);
dsx) splaissingut, sest TRA-valgu olemasolul splaissitakse dsx-transkript nii, et sellelt transleeritud DSX-valk pärsib isaste sootunnuste arengut. TRA-valgu puudumisel moodustub alternatiivse splaissingu tulemusel selline DSX-valk, mis inaktiveerib emasputuka arenguks vajalike geenide toimet ning areneb isane äädikakärbes. “+” ja “-” tähistavad erinevate valkude esinemist või puudumist. 11.Homo-, bi- ja heteroseksuaalsus 12. Hermafrodiitsusgeenid hermafrodiitsusgeen (ingl. Hermaphroditic gene)- Varbussi hermafrodiitsusgeen (her 1-geen) kodeerib signaalmolekuliks oleva sekreteeritava valgu sünteesi, mille puudumisel arenevad X0-isendid hermafrodiitideks. 13. Geenidoosi kompensatsioon geenidoosi kompensatsioon (ingl. Gene dosage compensation)- Emasimetajatel on kahest X-kromosoomist üks juhuslikult valitud inaktiveeritud olekus. See tagab X-liiteliste geenide
ETOLOOGIA II moodul Ürgema needus 14.nov R. Mänd Kõigepealt olid ainuraksed · Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks tütarrakud saavad identsed DNA) Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima · DNA kahekordistub, liitub teistega, DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega · Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda. · Suguline sigimine levis väga kiiresti tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt. - Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid. + Paindlikum süsteem kui keskkond peaks järsku muutuma, siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas. Homoseksualism · Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SU...
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
..1980 : viis lõpule selle, mida levistrauss alustas. räägib müüdist aga on viinud müüdi ja ideoloogia samale tasandile kokku. näitab midagi, mida levistrauss ei osutanud : et müütide taga on kellegi huvid. müüdid pannakse midagi tähendama. bathes ei ole mingi marksist, aga natuke ta võibolla külgneb sellega natuke. see mis on kultuuriliselt ja ideoloogiliselt konstrueeritud seda püütakse näidata loomulikna. nagu näiteks jutt, et homoseksuaalsus on võõras ja vale, heteroseksuaalsus aga on loomulik. barthes ütleb, et kõik, mis püüab esitada ennast loomulikuna, on siiski ainult konstruktsioon. batailles' majanduskäsitlus, mis toetub kulutamisele ja raiskamisele. barthes : mütoloogia, pärinegu ta ammustest või hiljutistest sündmustest, toetub alati ajaloole, sest müüt ei saa välja kerkida kusagilt mujalt kui ajaloost, ta on kõne, mille ajalugu on välja valinud.
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
hetääridega. Lihtrahva hulgas levis pederastia arvatavasti vähem kui aristokraatide seas. Võib-olla seda koguni tauniti. Igal juhul peeti häbiväärseks vabade noormeeste homoseksuaalset prostitutsiooni, mille eest karistati kodanikuõigustest ilmajätmisega. 1. Defineeri mõisted: kolonisatsioon, hellen, barbar, aristokraat, sümpoosion, patriarhaalne ühiskond, monogaamne suhe, hetäär, pederastia, lesbi, homoseksuaalsus, heteroseksuaalsus. 2. Mis tingis VIII sajandil eKr alanud kolonisatsiooni? 3. Tänu millele tekkis kreeklastel rahvuslik ühtkuuluvustunne? 4. Iseloomusta Kreeka aristokraatiat. 5. Milline oli naise positsioon ühiskonnas? Tuleta meelde, milline oli naise positsioon Egiptuses ja Mesopotaamias. „TÖÖD JA PÄEVAD“ Hesiodos [- - -] Naine siis too oma kotta, kui aastailt küps oled selleks. Kolmekümnenda eel ära rutta, ent siis ära
Lisaks on perekonnaõiguse rahvusvahelisteks allikateks ka mitmed Euroopa Liidu määrused ning Eesti ja teiste riikide vahel sõlmitud õigusabi lepingud (nt Leedu, Vene, Ukraina ja Poolaga). 2. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõiguse põhimõtted on järgmised: abikaasade võrdõiguslikkus; vanemate võrdõiguslikkus; laste võrdõiguslikkus; lapse huvi ülimuslikkus. 3. Abielu sõlmimise eeldused. 1) Heteroseksuaalsus - abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel (PKS § 1 lg 1); 2) Abiellumisvõime - abielluda võivad täisealised isikud (18 a), Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15- aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (PKS § 1 lg 2 ja 3);
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
· Kihluse regulatsioon Euroopa mastaabis: kihlus kui õigusinstituut kihlus iseseisva õigusinstituudina tundmatu, kuid toob enesega kaasa teatud õiguslikud tagajärjed 38 kihlus on tundmatu ega tekita õigussuhteid · Kihlus Eesti perekonnaõiguses · Kihlus uues PKS-s' Abielu sõlmimise eeldused · heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1) · konsensuaalsus (PKS § 2 lg 1) · abieluvõime: teovõimeline (PKS § 3 lg 1) piiratud teovõimega 15-18 a isik (PKS § 3 lg 2) piiratud teovõimega täisealine isik (PKS § 4 p 3) · monogaamia (PKS § 4 p 1) · eksogaamia (PKS § 4 p 2) · (vastavus usutunnistuse nõuetele (PKS §4¹)) Abielu sõlmimise eeldused uues PKS-s Erinev regulatsioon abieluvõime osas:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
