ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013 (0)

Q: Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?

Vastus leiad õppematerjalist: ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a.

Ökoloogia – aine, alajaotused;
Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest.
Ökoloogia alajaotused on :

Ökofüsioloogia (organell, rakk , organ)
Autökoloogia ( isend ) – organism ja keskkonna suhe isendi tasemel
Demökoloogia ( populatsioon )
Sünökoloogia ( kooslus )
Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär)

Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon, ramet ), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom;

isend – organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid
- kloon ehk genet – geneetiliselt identne moodulite kogum
- ramet – taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul
populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum
kooslus – koos eksisteerivad populatsioonid
ökosüsteem – elukooslus ja selle abiootiline keskkond
bioom – sarnased ökosüsteemid üle maailma

Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;
Ökoloogilised tegurid:

Abiootilised (füüsikalised) – päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk
Biootilised (organismide vahelised suhted) – sümbioos, konkurents , parasitism , taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism , kolonisatsioon
Antropogeensed (inimmõju) – soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid , naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne.

Ökoloogiline amplituud – ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
Tolerantsuskõver – näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu nišš ruumis
Ökoloogiline nišš – organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks , millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud

Ressursid : radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik;
Radiatsioon ehk valguskiirgus . PAR – valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed.
CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine.
Mineraalseid toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingid teatud elemendid, mida nad vajavad, et normaalselt toimida.
Vesi – kõik organismid sisaldavad vet ning vajavad vett, et normaalselt funktsioneerida.
Hapnik – ressursiks nii loomadele kui ka taimedele, seda vajatakse hingamiseks.

Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;
Temperatuur on väga oluline tingimusfaktor elule, sest elutegevuse intensiivsus sõltub väga tugevalt temperatuurist. Näiteks kõigusoojaste arengukiirus oleneb temperatuurist ja sellest sõltub ka kliima.
pH mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Näiteks, väga happelise pinnase puhul sisaldab pinnas sellised ioone, mis on taimedele toksilised. pHst oleneb ka ainete lahustuvus ja taimedele kättesaadavus. Kõige parem ainete kättesaadavus on siiski neutraalse pH juures.

Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus ;
Fenotüübiline plastilisus – keskkonna võime toetada erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonna tingimustest
Fenotüübilise varieeruvuse komponendid on varieeruvus, mida kujundab folügenees, ontogenees, keskkonnafaktorid jne

Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad organismide jäänuste muundumise saadused.
Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud 3 faasi – tahke, vedel ja gaasiline. Mulle põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike, on ta mulla aktiivseim komponent mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine.

Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
Mullatekkes on oluliseks faktoriks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel füüsikaliste ja keemiliste protsesside läbi.

Mullahorisondid , mullaprofiilid (Bot. III)*
Mullahorisondid – taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihid , mis erinevad üksteised huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehhaanilise koostise ning morfoloogia poolest.
Mullaprofiil – eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini, peegeldab mulla ehitust. Mulla ehitust iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused – tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid jne

Mullavesi , mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
Vesi mullas on sama vajalik kui veri soontes. Vee tungimist mulda, liikumist, kogunemist ja lahkumist mullas iseloomustab niiskusrežiim. Selle täpseks arvutamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi.

Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi;
Ressursside klassifikatsioon sünergilise efekti järgi on :

Essentsiaalsed ehk koheselt vajalikud
Täielikult asendatavad
Komplementaarsed
Antagonistlikud

Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus;
Üksiku populatsiooni kasv – toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust.
Keskkonna kandevõime – ehk keskkonnamahtuvus (K) on ökoloogiline parameeter , mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma. Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid , toit, kiskjad , varjupaikade olemasolu jne
Erikasvukiirus – biootiline potentsiaal, mida tähistame väikese r-ga. See näitab, kui palju on populatsioon potentsiaalselt võimeline järglasi tooma ehk kasvama.

Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus , suremus , vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid;
Populatsioonitihedus – näitab indiviidide arvu ühe mingi teatud ala peale.
Puhas kasvukiirus – näitab, kui kiiresti on populatsioon võimeline kasvama
Elumus – ehk ellujäänus, näitab mitu järglast on võimalik üks emane indiviid populatsioonile andma. Kui see on suurem kui 0, siis toimub populatsiooni kasv, kui negatiivne, siis langus.
Suremus – kui suur on antud populatsioonisisene indiviidide kadu
Vanuseline suremus – eri vanuses indiviidide suremuse suhe populatsiooni täielikku suremusse
Viljakus – kui palju on populatsioon võimeline antud ajahetkel kasvama
Paljunemisväärtus – demograafiline parameeter, näitab kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast .
DEEVY KÕVERAD
DEMOGRAAFILISED PÜRAMIIDID

Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon ;
Populatsioonide levik – isendite jaotus ruumis ja selle ümberpaiknemine. Isendite jaotumine ruumis põhjustab isendite ümberpaiknemise.
Levik saab olla juhuslik, regulaarne või agregeeritav. Kitsamas mõttes on levimine ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, laiemas mõttes migratsioon, see tähendab suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis. Levimine on hädavajalik kohastumus .
Migratsioon ( suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis)

Perioodiline kohavahetus, nn pendelränne ehk lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne
Nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Vastsed ja valmikud
Üheotsa pilet – rännatakse kuskile kaugele ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad

Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents;
Liigisisese konkurentsi põhjustab ressursside puudus. Selle vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu.
Sümmeetriline konkurents – indiviidide arv muutub sümmeetriliselt, kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid ühiselt.
Asümmeetriline konkurents – mingi grupp on eelistatum kui teine. Näiteks ressursi juurde saamisel, saavad selle enne kätte nooremad ja tugevamad, seega kasvab nende indiviidide arv.

Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus;
Konstanse saagi seadus :
Taimekoosluse eeldused:
a) summaarne lehe pind maapinna kohta on konstante. Summaarne lehe pind L
L= const . Λ on ühe taime pind, N taimede arv, L= λN
b) λ=aD2a, kus a- mingi koefitsient. Lehe pind on taime diameetri funktsioon. Koefitsient näitab mitme kordsed taime lehed on
c) kaks erinevat kuju: 1) taime kaal on ka taime diameetri ruutfunktsioon . Kaal sõltub diameetrist W=bD2
2) W=dB3
Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused. Avaldame kaalu W=b(L/a)2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L konstant, seega saame b(L/a)2/2, mille tähistame C-ga.
Konstantse saagi seadus on W=cN-1 ehk wN=const.
Isehõrenemise seadus W=cN-3/2

Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt);

OO – neutralism
- - - konkurents
+ + mutualism – mõlemale poolele kasulik
+ O – kommensialism – laguahel , tehakse orgaanilisse ainesse salvestatud aine ja energia uuesti kättesaadavaks
- O – ammensialism – elevant astus sipelgapessa
+ - - parasitism – intiimne suhe peremehega

Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid , Gause reegel;
Konkurents – organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral on mõju vastastikku negatiivne.
Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss.
Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul eristatakse juure- ja võsukonkurentsi, mis võivad samuti ilmenda liigisisesena või liikidevahelisena.
Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonišis, seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv. Toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine .
Darviniliku evolutsiooniteooria järgi on liikidevahelisel ja liigisisesel konkurentsil oluline roll looduslikus valikus .
Gause reegel – kaks liiki, millel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida.

Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid;
Mutualism – kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Seejuures on see neile obligatoorne – üks ei saa ilma teiseta elada.
Mutualismi liigid:

Käitumuslik kohastumus – akaatsias vs sipelgad
Põllumajandus – sipelgad karjatavad lehetäisid nagu inimesed loomi
Tolmeldamine ja seemnelevi
Sümbioos

Mükoriisa – ehk seenjuur . Taimejuur elab sümbioosis seenega. Seenejuur varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte.

Endomükoriisa – seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse
Ektomükoriisa – seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel
Erikoidne mükoriisa – kanarbikulised
Orhidoidne mükoriisa

Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid .

Kisklus, herbivooria . Kiskja - saakloom dünaamika Lotka -Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt;
Kisklus – ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt.
Herbivooria – ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Lotka-Volterra tüüpi mudel – kaks komponenti, C-kiskjate ehk tarbijate arv ja N-olemasoleva biomassi või saaklooma arv. Sellest saab teha järelduse, et kui algselt on puudus tarbijatest, siis saaklooma populatsioon kasvab ekspetentsiaalselt: dN/dt=rN. Alati on kiskjad, kes nö eemaldavad olemas olevat biomassi populatsioonist. Seega tarbijate hulk kasvab ja saakloomade arv väheneb. Kui saakloomade arv väheneb, hakkab vähenema ka kiskjate arv, kui aga see väheneb, hakkab aja pikku saakloomade arv jälle suurenema ja seetõttu saab ka kiskjate arv suureneda jälle.
Lotka-Volterra võrrand : dC/dt=fa’CN-qc

Saakloomade kaitsekohastumused ;
Saakloomade kaitsekohastumused:

Mehhaaniline kaitse, nt siilidel on okkad
Keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad
Pelgupaik , nt urg
Kiirus
Värvusega seotud:
- Varjevärvus (potentsiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast )
- Segav värvus (sebrade triibulisus häirib lõvi, kui kari liikuma hakkab)
- Hoiatav värvus ( kombineeritud mehhaanilise või keemilise kaitsega annab kiskjale märku, et teda ei puudutataks)
- Mimikri – jäljendamine. Mülleri mimikri – mittesöödavad liigid jäljendavat üksteist, et võimendada hoiatussignaale, et neid ära ei söödaks. Bates’i mimikri – söödavad liigid jäljendavad mittesöödavaid organisme. Kui neid on liiga palju, kaotab signaal jõu.

Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid;
Parasitism – terve elu jooksul intiimne suhe parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel. Parasiit , erinevalt kiskjast, püüab peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest väiksem.
Parasiidid jagunevad:

Mikroparasiidid – üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega
Makroparasiidid – keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune . Raitlill – parasiidne lill. Hulkraksed.

Parasiite saab liigitada ka selle järgi, kas parasiit on:

Obligatoorne ehk holoparasiidid – saavad eksisteerida ainult parasiidina
Fakultatiivsed ehk hemiparasiidid – suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis, nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama ka parasiteerimata, kuid võtavad ikka naabritelt midagi juurde.

Parasiidi kasvukiirust mõjutavad:

Aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks (L) – mida suurem aeg, seda suurem kiirus
Haigusele vastuvõtlikke peremeesorganismide tihedus ruumis (S)
Parasiidi ülekandekiirus (beeta)

Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro - meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites;
Kommensalism – eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele on see kahjutu , erilist kasu toomata.
Laguahel – doonor -kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100% sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama, söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsioonitihedust. EHK laguahel võtab seda, mida antakse, ja ei sekku toiduobjekti ellu.
Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss – toituvad surnud jääkidest, lagundades neid.
Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem.
Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades.
Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel.

Koosluste struktuuri aspektid;

Taksonoomiline struktuur
Koosluste bioloogiline mitmekesisus ehk diversiteet
Ruumiline struktuur
Muutused keskkonna gradiendil
Muutused ajas ehk suktsessioon

Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon;
Individualistlik paradigma – Gleason, levinud Ameerikas. Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil puudub mõte, sest klassid on kunstlikud. Kooslustüüpe saab järjestada, ordineerida.
Organitsistlik paradigma – Clements, levinud Euroopas. Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismid, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud. Nende vahel on teatud tööjaotus , superorganism areneb ajas. Nii nagu organismidel toimub ontogenees, toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liidi vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest .
Koosluse ordinatsioon:

Taksonoomiline – liblika-, taimekooslus
Funktsionaalne – primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti taimed, vaid nt tsüanobakterid segamini taimedega.

Kooslus tähistab mingeid kooselavaid populatsioone . Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused.

Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis;

Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste;
Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine
Kliimaks – kliimaomane lõppstaadium
Suktsessiooni jaotus:

Autogeenne – muutused toimuvad sisemistel põhjustel, koosluse enda tegevuse tulemusena.
Allogeenne – toimub väliste mõjurite toimel

Teine tähtis jaotus:

Primaarne – toimub seni asustamata pinnal. Neis kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob kaasa endaga kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis
Sekundaarne – toimub pärast suur häirimist ehk häiringut, kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahju

Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus;
Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus - mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi.
Biodiversiteet jaguneb kolmeks:

Geneetiline
Taksonoomiline – liigiline mitmekesisus enamasti
Funktsionaalne

Geneetiline ja taksonoomiline mitmekesisus ning taksonoomiline ja funktsionaalne mitmekesisus on omavahel seotud. Kui taksoneid on koos palju, siis on ka geneetiline mitmekesisus suurem.
Süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit tähtsat rolli.

Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv;
Globaalne liikide arv – 1,8 miljonit – oletatavalt 8 milj
Prokarüoodid – 30 k – oletatavalt 30 k – 3 milj
Protistid – 80 k – oletatavalt … (Ränivetikad – 12 k – oletatavalt 250 k)
Taimed – 320 k – oletatavalt 350k-500k
Seened – 86k – oletatavalt 200k – 2 700 000
Loomad – 1 400 000 – oletatavalt 1 500 000
Nematoodid (ümarloomad) – 25k – oletatavalt 100 k – 1milj
Selgroogsed – 48k – oletatavalt 50k- 5,5 milj
Lülijalgsed – 1,1 milj
*putukad nendest 1 m ilj – oletatavalt 2 – 100 milj
** mardikad putukatest 440k

Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil;
Liigirikkus muutub väiksemaks ekvaatorist eemaldudes.
Wallace – püüdis esimesena vastata küsimusele, miks on maailma erinevates kliimavöötmetes liigirikkus nii erinev. Troopika suure liigirikkuse kohta väitis, et niiskes troopikas on palju liike, sest seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samal ajal kui pooluste lähedal on jääajad liike välja suretanud.
Mida kõrgemale ja sügavamale, seda vähem like seal on.

Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve);
Poolsaare, lahe efekt – maismaa puhul väheneb mitmekesisus (diversiteet) lahesopi ja poolsaare otsa suunas. Organism saab tulla maismaale igast suunast , aga poolsaare tippu vaid ühest suunast. Läänemere kalaliikide arv järjest väheneb, mida kaugemal ookeanist .
Massiefekt – vastastikkuse mõjuga liigid, mis on seotud mitmekülgse levikuga.
Küürselg-kõver – keskkonna produktiivsus vs liigirikkus, maksimum on mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral.

Liikide arvu ja pindala seos;
Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt
logS=log c + log A, => S= c*A2
A – pindala
logS – liigirikkus
log c – konstant
z – sirge tõus
Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks:
logS=log c+z*log A, S=cAz
A – pindala
S – liigirikkus
C – konstant

Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega;
Diversiteedi seostumine kliimaga :

Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda – potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temp ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon . Sõltub ka sellest, kui palju on taimi.

Evaporatsioon – aurumine
Transpiratsioon - vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri

Kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem on kontinentaalsus (suur temperatuuri erinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud.
Heterogeensus (sünonüüm varieeruvusega) - kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike

Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel;

Sesoonsed muutused (aastaajalised) – olulised eelkõige seal, kus aastaajad on olemas, kus näiteks kliima oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt.
Lühiajalised (mõneaastased ) muutused – Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes sõidavad lõbustuspargis karusselliga, mis kogu aeg töötab. Mõned ootavad paremat aastat, söövad jäätist.

Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite ) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;

Sesoonsed muutused diversiteedis ehk aastaajaliselt, see muutub liikide arvelt; näilised diversiteedi vaheldumised

Lühiajalised muutused – puudutame eriti taimekooslust

Kumulatiivne diversiteet – mingisuguse perioodi jooksul registreeritud diversiteet, mis vähendab lühiajaliste mõju ja lubab meil kirja panna kõik, mis on omane mingile kooslusele.

Alandi suur alvar ehk loopealne , liigid puhkavad, ei ela iga aasta, ootavad maa all mingi aja

Suktsessiooniline aeg – primaarne sekundaarsele, primaarne algab taimestamata pinnastikust, sekundaarne kasvab pärast hävingut

Evolutsiooniline aeg – kehtib suur printsiip – liike on juurde tulnud, mitte hävinenud. Taimedel on ressursid jäänud samaks, loomadel on muutunud ainult kasutamine efektiivsemaks.

Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse „sõrmejälg”;
Kontsentreerume eelkõige võimalusele vaadelda mõlemat diversiteedi komponenti eraldi.
X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras, esimene positsioon – arvukaim liik, jne. X- telg mõõdab liikide logaritmitud ohtrust. Igal liigil on oma logaritmiline ohtrus.
Monotoonselt langev – ei tõuse kunagi

Diversiteedi kaks komponenti – liigirikkus ja ühtlus;

Diversiteediindeksid : Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil;
Diversiteediindeksid – vahendid, mis lubavad kooslustes üheaegselt hinnata nii mitmekesisuse liigirikkuse komponenti kui ka ühtluse komponenti. Diversiteet sisaldab endas taksonoomilise rikkuse ja ühtluse komponenti. Diversiteedi indeks on mõeldud selleks, et saada mingi numbriline tulemus, kus kajastuksid korraga mõlemad. Ajalooliselt kõige vanem viis korraga kahte asja mõõta on nn
Simposoni indeks, mis oma loomult on antidiversiteedi või dominantsuse indeks. See mõõdab midagi, mis on diversiteedile vastupidine , oma kujult on väga lihtne. Kui diversiteet on madal, siis on tõenäosus suur.
Gini ehk diversiteedi indeks mõõdab vastandtõenäosust. Kooslusest juhuslikult valitud 2 isendit on erinevast liigist.
Kõige mõistlikum on diversiteeti mõõta HIlli perekonna indeksitega, mida on mitu, et oleks võimalik valida sobivaim . Matemaatikas on perekonnaks mingisuguse valemi või reegli erijuhtumid . Hilli perekonna indeksite üldkuju on Na, kus a on mingi muutuja , mis sõltuvalt perekonnaliikmest võib olla 0, 1, 2.
Mida suurem on a, seda tundlikum on indeks ühtluse komponendi suhtes.
Kui a=0, siis N0S
S – liikide arv
N1 – eH’ Shannoni võrrand, shannoni indeks on miinus naturaallogaritm
N2
Ükskõik, mis a ka poleks, 1≤ Na ≤ S. See on ka muutumispiirkond . Kõigil kolmel liikmel on ühine omadus: Kui ühtlus on maksimaalne, siis Na=S
Ühtlus on maksimaalne kui kõiki liike on koosluses täpselt ühepalju ja ressursid võrdselt jaotatud. Kui meid ühtluse komponent ei huvita, siis loendame lihtsalt taksoneid. Kui peetakse tähtsaks, kas mingi haruldane liik on lahkunud või mitte, siis kasutame N1. Kui ühtsuse komponent tundub väga tähtis, kasutatakse N2.

Wallace’i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias , konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel – Pisaster jne.), liigifondi teooria;
Wallace – püüdis seletada troopika liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju like, sest seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud.
Wilsoni & MacArthuri tasakaalu teooria:

Maismaa kauguse mõju
Saare suuruse mõju
Ala mõju - Lääne-India roomajad ja kahepaiksed
Uued kolooniad vs saare liikide mitmekesisus
Välja suremine vs saare liikide mitmekesisus
Liikide tasakaal : tasakaalustatud koloniseerimine ja välja suremine
Liikide tasakaal: suuremad saared ja väiksemad saared

Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemaks jäävad saare populatsioonid, mida väiksem on populatsioon, seda suurem on väljasuremisrisk.
Planktoni paradoks, ka Hutchinsoni teema – erinevad planktonid elavad samas niššis, aga erinevad liigid jäävad püsima. Makawi järves on punt eri liike kalu, kes söövad kõik sama asja, aga elavad õnnelikult edasi. Keskkond muutub tihti kiiremini, kui liikide konkurente väljasuremine. Keskkond on laiguline ja igas laigus kujuneb välja oma tasakaal, mis vastab Gause printsiibile.
Mittetasakaaluline diversiteet – konkurentsi tasakaalu ei saa maailma tekkida, kuna lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodiline häirimine. Tänapäevane mittetasakaaluline teema – konkurentsi tasakaalu reaalses maailmas ei saa tekkida, sest neid on süstemaatiliselt alahinnatud.
Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. See on väline faktor, tulekahjus, üleujutused, vulkaanipursked .
Meritähe Pisaster eemaldamisel lahest vähenes karpide liigirikkus poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. Kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele soodsalt.
Liigifond – nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama.
Liigifondi hüpotees ütleb, et asjad võiksid olla proportsionaalsed – mida suurem liigifond, seda rohkem liike.

Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta – päiskivi-liikide (keystone species ) kontseptsioon , needi hüpotees;
Diversiteet – koosluse omadus, aga kokku pandud üksikutest liikidest.
Kõik liigid on unikaalsed , kui liik kaob, kaob ka funktsioon. Liigid on asendatavad. Katseliselt on näidatud, et ökosüsteemis on unikaalsed liigid olemas, need on päiskivi-liigid ehk keystone species.
Ökosüsteemis kõrgeimal troofilisel tasemel asuvad liigid, kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulistele muutustele. Näiteks tippkiskjad. Kiskja eelistab potentsiaalseid dominante , hoides liigirikkust niimoodi kõrgel.
Need hüpotees – Erlich ja Erlich – liikide eemaldamine ökosüsteemist on nagu neetide eemaldamine lennuki kerest. Alguses ei juhtu midagi aga järjest võttes jõutakse mingi hetk piirini, kus tuleb katastroof.
Kõik kivid on gooti kaares täpselt ühesugused, va üks. Luku- ehk päiskivi. Päiskivi on see liik, mis teisi koos hoiab. Hakates liike ära võtma, algul ei juhtu midagi aga hiljem katastroof. Edasi on uus tase, kus funktsioon läheb lõpuks nulli.

Looduslik valik, kohasus , elukäigutunnused;
Looduslik valik – paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse.
Kohasus – lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse.
Elukäigutunnus – elutsükliga seotud omadus, mis otseselt mõjutavad sündimist ja suremist ning seeläbi organismi koasust.
5 tähtsamat elukäiguomadust:

Keha suurus
Kasvukiirus
Suguküpsuse ajastus
Eluea pikkus
Paljunemiskordade arv elu jooksul

Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne;
Evolutsioneerumine ühe suurema kohasuse suunas on optimumi ülesanne.

Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel;
Lõivsuhe – trade-off – negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Keha muskulatuur ja IQ, kasv ja paljunemine.
Allomeetriline seos – positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad . Suur pea – palju juuksekarvu. Pikk keha, pikad jäsemed.

Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest ( haplodiploidia );
Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uudsed geenikombinatsioonid. Peaaegu kõikides liikides on sugude suhe 1:1, neid sünnib võrdselt.
Fischeri sugudevahelise suhte reegel – kui ühte sugupoolt millegi poolest hakatakse tootma vähem, siis isaste kohasus on emaste omast suurem, sest ühe isase kohta tuleks rohkem lapsi kui ühe emase kohta.
Evolutsioon liigub suurema kohasuse poole, isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma.
Hapodiploidia – isaseid on väga vähe. Isaste arvuti hoitakse kontrolli all, see saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased , sipelgad, termiidid
Herfmafrodiidid – kaks sugu ühes kehas, enamik tigusid, samuti enamus taimi
Protoandria – elu esimesel perioodil ollakse isane ja teisel perioodil emane, nt kalad , rõngussid.
Protogüünia – alguses ollakse emane, siis isane. Sõltub, kuidas on keha suurus seotud sooga.

Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja –käitumine;
Suguline valik – partneri valik.
Mingite kindlate tunnuste alusel püütakse leida geneetiliselt kõige sobivaimat partnerit. Sellist, kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed signaalis, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijad emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi.
Händikäp tunnused – enesele kahjulik, eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikudel on isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjatele. Kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad endale seda lubada. Lõvi lakk – hea tervise näitaja.

Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres;
Selleks, et ökosüsteemis liikuda , peab aine ökosüsteemis olema salvestatud ehk inmobiliseeritud, salvestatakse energiarikka orgaanilise aine näol. Põhiosa energiast põhineb päikeselt.
Seda, kui palju energiat mingi pinnaühiku kohta maapinnal salvestub mõõdetakse ühikuga GPP , summaarne primaarproduktsioon. Kogu energiahulk, mis taimede poolt kinni püütakse vees või maismaal.
Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa.
Upwelling – toitainete pidev väljapuhumine. See toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanikeskalad on nn kõrved. Seal on populaarseim limiteeriv element Fe. Raua allikaks peamiselt Sahara . Ookeani summaarne produktsioon on umbes 2 korda väiksem kui maismaal.

Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik;
Ökoloogiline püramiid:
Primaarprodutsendid ehk esmased tootjad. Rohusööjad, herbivoorid . Nendest omakorda kümnendik liigub edasi kolmandale.
Sekundaarsed tarbijad – kiskjad, püramiidi tipus on tippkiskja , neid biomassi poolest väga vähe.
Toiduvõrgustik – primaarsed produtsendid on kõige all ja nende otsas käib meeletu sagimine.
Troofilised tasemed:

DOM – surnud orgaaniline aine, kasutamata energia, läheb fondi
In – tarbitud energia, rohusööjad söövad selle sisse
Fekaalne kadu – energia, mida ei suudeta ära tarbida.
Hingamiskadu

Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus , troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus;
Produktsiooniefektiivsus – selgrootutel üsna kõrge. Oma keha ehitamiseks, munade tootmiseks jne, saavad kulutada 60-70% assimileeritud energiast. Mida kaugemale evolutsioon on arenenud, seda väiksemaks on muutunud produktsiooni efektiivsus, seda suuremaks on muutunud elu aktiivsus, energiakulu elutegevuseks.
Kui energia on assimileeritud, siis saab teda kasutada kahel moel – kasvuks ja hingamiseks. Väga suur assimilatsioonienergia on neil, kes söövad kõige paremat toitu (lihasööjad). Dendriidisööjad on madala assimilatsioonienergiaga.
Selgroogsetel on produktiivsus madal, sest temperatuuri hoidmine on kallis lõbu. Toidu kvaliteedist sõltub assimilatsiooni efektiivsus. Püsisoojasus paneb põntsu produktiivsusele.

Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus;

Aineringed – süsinikuringe, veeringe , lämmastikuringe, fosforiringe . Põhilised fondid ja vood ringetes;
Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe:
Suurim veefond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, sest seal on veeaur. Kõige suuremad vood on ookeani kohal, kus aastas aurustub 425 ja tuleb sademetena tagasi 385000 km3. Ookeani kohalt sõidab ära ca 40 000 km3, see lahkub maismaa kohale, maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. Vesi on maakeral tohutult mobiilne, ookeanidest veele lisandub veel transpiratsiooni kaudu ca 71 000 km3 vett.
Süsinikuringe:
Ookean on suurim C fond. Süsiniku olek sõltub tema kontsentratsioonist ja keskkonna reaktsioonist. Süsinikuringe on C liikumine ökosüsteemis erinevate komponentide vahel. C hulk seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine . Tasakaalulises ökosüsteemis on kogu fotosüntees võrdne koguhingamisega.
Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.

Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad , tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid.
Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur - ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel.

Ökosüsteemi Cringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest või kui süsinikuühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi.
Lämmastikuringe:
Limiteerib elu. Enamikele maakera organismidest on atmosfääri lämmastikust toitumine kättesaamatu unistus . Nad ei suuda molekulaarset lämmastikku assimileerida. On olemas sellised bakterid, kes suudavad lämmastikku ringesse tuua, kuid selleks kulub tohutult energiat. Umbes 80% toodetud lämmastikust saab taimedele söödavaks ja siis siseneb see bioloogilisse ringesse. Lämmastik satub organismi ja sealt valkude koosseisu. Surma korral hakkab NH3 mineraliseeruma. Ammonifikatsiooniga tegelevad peaaegu kõik organismid. Nad väljutavad olulisel hulgal ammoniaaki. See on valkude hüdrolüüsimine ja aminorühmast ammoniaagi tootmine.
Kui keskkonnas on piisavalt hapnikku, tarbivad nitraatiooni ainult taimed. O2 vaesetes tingimustes läheb nitraatioon käiku ja käivitud protsess denitrifikatsioon . Seda teevad mikroobid.
Lämmastik on väga liikuv. Lämmastikusoolad on väga hästi dissotseeruvad, väga hästi lahusutvad seetõttu, et nende ringe on väga tihe.
Ökosüsteemide N-i linge on lahtine , pidevalt tuleb süsteemi molekulaarset lämmastikku ja pidevalt lahkub seda süsteemidest.
Lämmastiku fond on atmosfäär, sealt saab kõik alguse ja sinna ka kõik läheb. Atmosfääri fond on mõõtmatu.
Fosforiringe:
Fosfori ja lämmastikuringe on väga kontrastsed. Kui lämmastiku puhul on oluline fond atmosfäär, siis fosfori puhul pole atmosfäär üldse fondiks. Fosfori olulisim fond on kivi ja ookeanisetted, muld. Tähtsamate fondide suhtelised suurused: ookeani setetes on tohutult fosforit . Sõltuvalt aastaajast on fosfor organismides kinni või mitte.
Fosfori ringes on transport organismidega, maismaal, kus fosfor on paremini kättesaadav. Inimesest tuleb seda porsumise teel juurde. Fosfori ärakandmine ookeani toimub pisut kiiremini kui selle lahustumine mulda. Fosfor on nii happelises kui ka aluselises keskkonnas väga stabiilne.
Ta on pH vahemikus 6-7 kõige kergemini kättesaadav. Kui pH on kõrgem, seondub Ca-ga, raskem kätte saada. pH madalam, seostub Fe ja Al-ga.
Happelistes ja aluselistes keskkondades muutub fosfor limiteerivaks. Limiteerib meie ökosüsteemidest nt väga vaeste (happeliste) muldade taimkatet, ka loopealset taimkatet.

Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?
*Loengus ei käsitleta, õppida raamatust “Botaanika III” (väljas pdf- failina ka ÕIS-is).

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 102 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kezzu13 Õppematerjali autor

ökoloogia tartu ülikool 2013 kordamisküsimused organism populatsioon kooslus ökosüsteem organismid konkurents mitmekesisus kiskja diversiteedi liigirikkus diversiteet fosfor ökosüsteemis isend

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a.

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid

Bioloogia

doc

Ökoloogia konspekt

Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad: · Molekulaarne ökoloogia meetodile viitav. · Ökofüsioloogia uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. · Antökoloogia isendi suhted keskkonnaga. · Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) · Sünökoloogia(koos, kaasa, kooslemise), kooslusökoloogia · Süsteemökoloogia · Geograafiline ökoloogia · Biosfäroloogia Ökoloogiline faktor(tegur) aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis

Ökoloogia

docx

Nimetu

72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78

Kategoriseerimata

doc

Bioloogilise mitmekesisuse eksam

1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praegusek

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides

docx

Kordamisküsimused üldökoloogias

(bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, st kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 3. Ökoloogilise teadmise allikad. Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms). 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid