Uurisin Maalehest nende kohta täpsemalt ja sain vastused Ilme Nõmmisto kirjutatust. Et meesaaki saada on vaja kuskilt alustada, seega esimeseks teguriks mainis Ilme korjeallika kaugus mesilaspere kodust. Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta. Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta
Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Õietolm................................................................................................................... 3 Suir......................................................................................................................... 3 Õietolmu tähtsus mesilastele................................................................................. 4 Õietolmu kasulikkus inimestele.............................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Õietolm Õietolmuterad on botaaniliselt paljas- ja katteseemnetaimede tolmukais valmivad
Must sõstar õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. 3 Mee- ja Korjetaimed 1.1 Valge iminõges Ladinakeelne nimetus: Lamium album
temperatuuri tõttu. Õietolm sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, mineraalaineid, vitamiine jt bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Mesilaste poolt õietolmu ümbertöötamine suiraks kestab tarus 15 päeva. Õietolmule lisatakse mett, niisutatakse süljega ja tambitakse peaga kinni. Süljefermentide ja meega rikastatud õietolmus algab piimhappeline käärimine, millest võtavad osa pärmiseened, piimhappebakterid ja vesinikbakterid. Õietolm on mesilastele ainsaks valgu ja rasvatarbe rahuldamise allikaks. Suira nappus võib põhjustada seisaku pere arengus. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele
Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa-ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut(Kulbin jt., 1989). 2. MESILA PAIGUTUS Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega
tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed. Teistel tarus olevatel mesilastel vahanäärmed puuduvad. (Arro et al., 1997) Mesilasperesid ei ole soovitatav või on lausa keelatud paigutada kõrgepingeliinide lähedale, ega selle alla, sest sest mesilased võivad kaotada seal orientatsiooni ning eksida teel tarru. Samuti ei sobi sooäärne niiske maa. Sealne niiskus tekitab mesilasperele hallitushaigusi (kivihaue, lubihaue). Väikesed ojad, tiigid on mesilastele aga soodsad, sest sealt saavad nad vett hõlpsasti kätte.(Arro et al., 1997) Mõningad kriteeriumid, mis tarudel peavad olema: · Taru peab mahutama 100000 mesilast ja kuni 150kg mett. · Materjal peab olema õhuke ja läbilaskev (puit) · Tarul peab olema 1-2 reguleeritava suurusega lennuava. Lennuava võib olla kuni 15 mm, talvel aga hiirte sissepääsu takistamiseks kuni 10 mm
veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu. [1] 2. Mesila paigutus Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega
Siis tekkis õhku püsiv sumin, mis oli segatud vaid mööduva lennuki mürinaga või klõpsatusega lähedalasuvast elektriliinist. Mesilased ei olnud ligikaudu kuu aega eriti palju mett tootnud, ütles Prince 10. septembril. Aga mesilased jäävad välja veel umbes üheks kuuks karjamaa ja preeria radade ümber Medinas. Peale seda kui mesitarud saavad puhastatud, veedavad mesilased veel mõne kuu "talvepalees" mis kuulub Miller Mee farimile Gackle'is, Põhja Dakota osariigis. Uus rajatis mesilastele võib aidata parandada mesilaste tervist-vähendades nende liikuvust, kontrollides nende elukeskkonda ja võimalik ka, et kaotada ära varroa lestad. Pärast paari kuud "talvepalees" mesilased suunduvad läände. USA Põllumajanduse Põhja Dakota osakonna sõnul olid nad aastal 2016 top meetootja osariik. Nad tootsid 37,83 miljonit kilo mett-peaaegu kaks korda nii palju kui toodeti Lõuna Dakota osariigis-19.88 miljonit kilo mett. Paljud mesilased, kes
Mesinik peab enne puhastuslendu eemaldama lume tarude ümbrusest, selleks et mesilased ei saaks lume sisse kukkuda, vastasel juhul nad hukkuvad. Puhastuslennu ajal on vajalik jälgida selle kulgu, et saaks teha järeldusi talvitumisest ning samuti on vajalik kontrollida pesasid. Teiseks peaks mesinik mesilasse üles seadma kaks jooginõud, millest üks võiks olla tavapärase veega ning teine 0,5% keedusoolalahusega, kuna see sisaldab mesilastele vajaminevaid mineraalained. Vesi on hädavajalik, seetõttu et tavaliselt pole mesila läheduses veekogusid ning kevadel ei leidu veel piisavas koguses nektarit. Kolmas oluline tarkus, mida mesinik peaks endale teadvustama on fakt, et haue hakkab arenema, kui pesas valitseb temperatuur +35ºC. Kuna kevadel pole ilmad veel piisavalt soojad, siis peavad mesilased vastava temperatuuri jaoks väga palju vaeva nägema ning kulutama suurt energiat
väärarenguid või vähki. Paljud probleemid võivad avalduda alles mitmete aastate pärast. Pestitsiide kasutatavatel talunikel arvatakse olevat ka suurem võimalus haigestuda ajuvähki. Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise põhimõttetest ja piirangutest kinni, ning näiteks kui pritsitakse täisõites taimedega põlde putukate intensiivse lendluse ajal põhjustab see putukatele ja mesilastele väga suurt kahju, mille koguulatust ja kahju on väga raske kindlaks määrata. Need mürkained võivad tuultest kantuna atmosfääri sattuda, ning seejärel aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. Arvestades meie rahvaarvu kiiret arengut ja põllumaade väljakurnamist on vaja meil tagada hea saagikus igal põllulapil. Tänu pestitsiidide kasutamisele saadakse parem saagiviljakus,
mesilaspere kodust, mesilasperede tihedus, ilmastikuolud ja taimestik. 5 2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust Mesilane korjab taimedelt 40 - 60 milligrammi nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 kilomeetri kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. (Nõmmisto, 2009). Mis on õige kaugus? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 meetrit. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest selle ala nektar on vajalik mustadeks päevadeks jätta. (Nõmmisto, 2009). Mesilaspere vajab aastas eluks 80 - 90 kilogrammi mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150 - 180 kilogrammi mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18 - 30 kilogrammi mett pere kohta. (Nõmmisto, 2009). 2.2. Mesilasperede tihedus Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne
Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) nektarinäärmed puuduvad ja mesilane neid taimi ei külasta. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke. Taimne mesikaste on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtupoolikul ja valmistavad sellest tarus suira
hõlmadeks. Ümaralehise kelluka hõlmad on palju madalamad, kuni kolmandik õiekrooni pikkusest. Hariliku kelluka õied on sageli tumedamad ja lillakamad. Harilik kellukas sobib ka hästi iluaedadesse. Teda võiks kasvatada näiteks püsilillepeenras väiksemate rühmadena. Eriti soovitatakse teda aga külvata maha koos muruseemnetega. Sel juhul võite saada endale ilusa muru, mida teisel aastal kaunistavad lillakassinised kellukaõied. Need kellukaõied on meeldivaks kostituseks ka mesilastele, kes teevad õitest saadud nektarist mett. Seega on muru hariliku kellukaga nii ilus kui ka kasulik.
Kuidas sigurit ära tunda? Tal on helesinised õisikud, nagu rukkilillel. Kuid tema õisikud koosnevad teistsugustest õitest. Nendes on ainult keelõied, putkõisi neis pole. Ka on nende asetus varrel veidi teistsugune. Nimelt rukkilille õied asuvad varre ja selle harude tippudes. Siguri õied asuvad aga varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel. Nii nagu rukkilille õied, on ka siguri õied heaks meeallikaks mesilastele. Noortest sigurilehtedest saab aga suurepärase salati. Tänapäeval on siguri kasvatamine kultuurtaimena peaaegu kadunud, kuna palju maitsvamat kohvipõõsa kohvi on piisavalt. Nii on sigur jäänud rohkem iluaedade kasvandikuks.
Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu
emased mesilased nõelavad. Seda põhjustab muneti, mis on emastel mesilalastel paljunemise eesmärgil. Kuninganna kasutab oma munetit nii munade munemiseks kui ka kaitsevahendina nõelamiseks. Viljatud emased, teise nimega töömesilased ei mune. Nemad kasutavad oma muneteid ainult nõelamiseks. Mesilased näevad kõiki värve, väljaarvatud punast. Värvide nägemine ning mesilaste haistmismeel aitavad neil leida lilli õietolmu kogumiseks. Õietolm pole mesilastele ainult toiduallikaks, osad õietolmust kukub maha lennu käigus ning tulemusena toimub risttolmlemine. Putukate ja taimede omavahelisi suhteid nimetakse sümbioosiks. Meemesilased elavad suurtes perekondades ja neid leidub igal pool maailmas. Meemesilane on ainus sotsiaalne putukas, kelle koloonia võib kaua elus püsida, kuna nad kogunevad kobarasse ja söövad koos mett talvekuude üleelamiseks. Ameerika Ühendriikides tolmeldavad meemesilased üle tuhande erineva kultuuri
Martna mesiniku Arvo Kirsi mesilast paari kilomeetri kaugusel asuvale täies õies rapsipõllule lasi Seiton teha enda teada haigustõrjet 26. juunil. Samal õhtul hakkasid Arvo Kirsi mesilased surema, mesila omanik pöördus põllumajandusametisse. Mürgitamiskahtluse alla sattunud Seiton, kelle põllud asuvad mesila naabruses, avastas inventuuri tehes, et taimekaitsevahendite nõud olid läinud segamini ja mädanikutõrjevahendi hulka oli sattunud mesilastele ohtlik putukatõrjevahend Danadim. Põllumajandusamet alustas antud juhtumi üle väärteomenetlust. Taimekaitseseaduse järgi on taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumise eest ette nähtud trahv kuni 200 trahviühikut (800 eurot). Kasutatud kirjandus • https://www.riigiteataja.ee/akt/1040631 (kasutatud 19.10.2014) • http://online.le.ee/2013/07/13/martna-mesilased- surid-murgisurma/ (kasutatud 19.10.2014) Aitäh kuulamast!
informatsioon selle toote kohta, ohutusnõue. Säilivusaja ületanud toodetel peab olema kindlasti märge, et ostjad suudaksid antud tooteid eristada ja oleksid sellest teadlikud. Ja kindlasti peaks ka saabunud järelvalveametnikul olema pääse kõikidesse firmaruumidesse. Lugu Puudulik info taimekaitsevahendi pakendil ja teadmatus mesilastarude asukohast viisid Tori vallas selleni, et õitsvaid rapsipõlde kahjurite eest kaitsev talumees andis surmahoobi tuhandetele töökatele mesilastele, kirjutab Pärnu Postimees. Talupidajale tegi visiidi taimetoodangu inspektsiooni Pärnu büroo peainspektor ja koostas väärteoprotokolli. Selle menetlemisel selgub hoiatustrahvi suurus, mis võib olla 200-1000 krooni. Taimetoodangu inspektsiooni taimekaitseosakonna juhataja Heli Nõmmsalu tõdeb, et kõnealusel juhul rikuti põllumajandusministri määruse ühte lõiget, mille alusel on keelatud pritsida õitsvate taimedega ala, va
Samuti saab neilt abi menopausi sümptomite leevendamiseks ning neil on osteoporoosi ennetav toime Miks on need orgaanilised ühendid taimede eluks vajalikud? Nende värvide, mida flavonoidid annavad taimedele, eesmärgiks on meelitada ligi loomi. Taimed pakuvad viljaliha ja nektarit ning vastutasuks levitavad loomad nende seemneid ja aitavad neid tolmeldada. Flavoonid ja flavonoolid neelavad päikesevalgust väiksemal lainepikkusel ja on inimsilmale nähtamatud. Kuid näiteks mesilastele on nad nähtavad ja moodustavad nektari paremaks leidmiseks sümmeetrilisi mustreid. Flavonoidid võivad taimes toimida ka kaitseainete ehk fütoaleksiinidena mille funktsoon on kaitsta taime patogeenide rünnakute eest. (http://toitumistarkus.ee/kuidas-end-allergia-vastu-kindlustada/) http://www.toitumine.ee/public/Document1.pdf http://www.tervislikettevotlus.ee/Flavonoid-Complex http://toitumine.ee/futotoitained-ehk-futokemikaalid/?highlight=f
Õisi tuleks koguda taime õitsemise algul ja neid tuleks kuivatada 60-70 kraadi juures. Vältida tuleks ülekuivatamist, sest muidu kaotab taim enda ravitoime. Taimel on erinevaid raviomadusi. Punane ristik on rögalahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ning ristikul on ka haavu parandav toime. Vanasti Eesti rahvameditsiinis kasutati punase ristiku lehti koos keedetud sibulaga nahapõletike ehk nn roosi raviks (Gorbunova, 1998). Mesilastele ja kimalastele on punane ristik suurepärane korjetaim. Punase ristiku õied eritavad kuni 120 kg suhkrut hektari kohta. Õiekarikas on 6-10 mm sügav ja mesilastele ei ole sügava õiekarika tõttu nektar täielikult kätte saadav (Eesti põhilised korjetaimed, 13.10.2010) Kättesaadavaks koguseks on umbes (6-12 kg/ha. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral aga nektsarivoolus õites tõuseb ja mesilastele kättesaadav osa on suurem. (Riis, Karise, 2015)
Aegunud taimekaitsevahendid tuleb eraldi märgistada. · Enne Eestis müüma hakkamist tuleb taimekaitsevahend registreerida. · Tuleb õigeks ajaks vajalikud andmed Taimetoodangu Inspektsioonile esitada. · Hoiuruumid tuleb märgistada. Tõsielu juhtum Puudulik info taimekaitsevahendi pakendil ja teadmatus mesilastarude asukohast viisid Tori vallas selleni, et õitsvaid rapsipõlde kahjurite eest kaitsev talumees andis surmahoobi tuhandetele töökatele mesilastele, kirjutab Pärnu Postimees. Talupidajale tegi visiidi taimetoodangu inspektsiooni Pärnu büroo peainspektor ja koostas väärteoprotokolli. Selle menetlemisel selgub hoiatustrahvi suurus, mis võib olla 200-1000 krooni. Taimetoodangu inspektsiooni taimekaitseosakonna juhataja Heli Nõmmsalu tõdeb, et kõnealusel juhul rikuti põllumajandusministri määruse ühte lõiget, mille alusel on keelatud pritsida õitsvate taimedega ala, va juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi
Mahl ärritab nahka ja põhjustab punetust, sügeliste, villide, ning haavandite teket. Terava ja ebameeldiva maitse tõttu loomad teda ei söö ja mürgistusi esineb harva. Sissesööduna põhjustab seedekulgla limaskestade valu, võivad järgneda peapööritus, krambid ja teadvusetus, kuid kuivades taime mürgisus kaob. Veistel põhjustab toore taime rohke söömine seedehäireid, neerude ärrituse ja piima punaseks ning kibedamaitseliseks muutumise. Mesilastele suiraallikas. (Margus Pedaste, Triin Marandi ja Tago Sarapuu. Kodulehekülg WWW. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane2.htm, 25.03.2010) Taime närimine või väikese koguse maitsmine võib põhjustada põletavat suus ja neelus, vahel ka suisa haavandite teket. Taime maitsmisel piisab suu loputamisest ja väheses koguses vedeliku joomisest. Suuremate koguste söömisel, võib anda söönule aktiivsütt (Kristiina Põld, Mare Oder. kodulehekülg WWW. http://www.16662
Kõige paremini eritab nektarit kui temperatuur on öösel üle +15C ja päeval +24C. Ristiku mesi sobib hästi mesilasperedele talve söödaks. [3] Roosa ristik on oluline peakorje meetaim. Õitsema hakkab natuke hiljem kui valge ristik. Roosalt ristikult koguvad mesilased nii nektarit kui õietolmu. Meeproduktiivsus on kuni 125 kg/ha. Õietolm hele- kuni kollakaspruun. Mesi on hele ja seda on peaaegu võimatu eristada valge ristiku meest. Roosa ristiku mesi sobib hästi mesilastele talvesöödaks. [3] Viljapuud ja marjapõõsad Viljapuudelt ja marjapõõsastelt ei saada mett rikkalikult, keskmiselt 20-30 kg/ha, kuid nad annavad kevadise elatuskorje, soodustades seega pere tugevnemist peakorje ajaks. [2] Ebaküdoonia pole väga levinud Eestis. Kasvatatakse rohkem ilupõõsana. Õitseb alates mai lõpust kuni 12 päeva. Meeproduktiivsus on kuni 340 kg/ha. [3] Aedvaarikas hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad juuni esimesel poolel
40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida rohkem fruktoosi, seda vedelam mesi. Kristalliseerunud- 3 kuu jooksul kristalliseerumine, ei mõjuta mee kvaliteeti( kristalliseerumine algab purgi põhjast) Eelnevalt koos
ülesannet : energeetiline ja ehituslik. Lipiidid -rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid ja kolesterool. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid, moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohappetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad ainult elusorganismides, mistõttu nim. neid biopolümeerideks. Kõigi aminoh koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest ning mis on
a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed. Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast. Siit järeldub rändmesinduse korraldamise vajadus metsade läheduses. Varakevadise korje annavad aprillis-mais pajud, mis kasvavad loo-, osja- ja madalsoometsades.
mesilased väga palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi, see aga on jälle vitamiiniderikas ravim. Harilik vaher (Acer platanoides) läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras ·Vahtra õied on väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. · Vahtra puitu kasutatakse vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. · Lehed sobivad loomadele
leida pärast talvitumist uue pesa. Iga koloonia saab alguse ühest isendist. Viimane suudab anda mitu tuhat töölist ja sadu isaseid ning noori kuningannasid, kes on võimelised paarituma ja pärast seda uue koloonia rajama. Selline tõhus elutsükkel muudab vapsikute taolised ühiselulised putukad väga võimekateks sissetungijateks. • Põhiline mure Vespa velutina pealetungi osas on aga see, et leides mesilaspere või mesila, kipuvad nad jääma paigale ja spetsialiseeruma leitud mesilastele. Vapsik paneb mesilastaru kohal paika oma jahiterritooriumi ning ründab kõiki rivaale. Kui üks vapsik on mesilase kätte saanud, tuleb teine kohe tema asemele „valvepostile“. Nad jätkavad oma tegevust seni, kuni mesilaspere on hävitatud. • Kuigi aasia vapsikud pole üldiselt inimese vastu agressiivsed, ründavad nad suure grupina koheselt, kui tunnevad, et nende pesa on ohus. KAHJULIKKUS MESINIKELE
Lisaks on ka mitmekorpuselised tarud: neil on vähemalt kolm korpust, lahtine põhi, lagi, krae, tarviduse korral ka vahelagi ja üks vahelaud. Mitmekorpuselise taru eelised võrreldes lamavtarudega: talvituma asetsevaid peresid on kerge söödaga varustada, taru põhjasid saab puhastada kiiresti ja lihtsalt, taru ruumala on võimalik piiramatult suurendada ning mitmekorpuselised tarud on kerged ja neid suudab üks inimene tõsta (Talts 1977). 1.2 Taruehitamine Taru on mesilastele eluasemeks, mis peab kaitsma neid ebasoodsate välistingimuste ja vaenlaste eest. Taru peab tagama pere normaalse arengu ning võimaldama kasutada mitmesuguseid mesindustehnilisi võtteid ja olema hõlpsasti käsitsetav Tarude ehitamiseks kasutatakse eestis peamiselt kuuske, kuid sobivad ka nulg, pärn või pappel. Pärn ja pappel sobivad pesaruumide valmistamiseks, kuid niiskuse mõjul lõmmeldub lehtpuude puit tugevasti ning seetõttu võib tekkida raskusi vahelaudade ja raamide nihutamisel
inimestest alahindab mee ja üleüldiselt mesilaste tähtsust. Albert Einstein on öelnud: ,,kui mesilased ühel päeval maakeralt kaovad, jääb inimkonnal elada neli aastat." Eks see ,,neli aastat" on üsna umbkaudne, aga samas üsnagi võimalik. Praeguse aja massmesinduse keskuste käitumine, mesilastega manipuleerimine ja nende ära kasutamine on üsnagi robustne, pidev transportimine, põllumajanduse masstootmisest tuleneva bioloogilise mitmekesisuse puudumine on mesilastele ebaloomulik. Hiinas on mesilasi väga vähe ehk peaaegu ei olegi, inimesed ostavad õietolmu sisse ning tolmendavad puid, põõsaid ja lilli käsitsi. See on hea näide ja võiks olla äratuseks, et oma masspõllumajanduse, suurtootjat pooldava eurotoetuse ning massmesindusese tegevus hävitab mesilasi ning nende loomulikku elukeskkonda. Muidugi inimesed tahavad mesilaste suurest tööst ka n.ö osa saada, aga ei raha ei tohiks olla peamine prioriteet, mille nimel tasub kõik muu hävitada
õisikutesse. Vilju nimetatakse samuti vaarikaks. Vaarikas on bioloogiliselt määratluselt koguvili (vt Error: Reference source not found1). Erinevalt murakast, irdub vaarika koguluuvili kergesti viljapõhjalt. Viljad on tavaliselt punased, kultuursortidel ka kollased. Vaarika varred on enamasti ogalised ja seest suure säsiga. Varre eluiga kestab kaks aastat. Teisel aastal vars viljub ja siis kuivab. Õied meeldivad mesilastele. 1.3 Kasvatamine Hariliku vaarika erinevaid sorte kasvatatakse koduaedades ja ärilistes istandustes marjakultuurina. Vaarikas ja pampel ehk aedmurakas moodustavad muraka perekonnas eraldi alamperekonna. Vaarikas annab kergesti juurevõsusid, mistõttu on ta aias üsna tülikas, levides kiiresti algselt kasvukohalt edasi. 1.4 Kasutamine Vaarikas on väärtuslik põõsas, sest temast saab kasutada kõiki osi: lehti, varsi, õisi ja vilju
"[4] Mesi on tuntud kui väärtuslik toiduainena, selle heade omaduste poolest, mis on tervendava toimega. Mesindusega tegelevad inimesed ei müü vaid mett vaid ka vaha, mesilasemasi, taruvaiku, mesilasmürki ja ka mesilasema toitepiima. Siiski saavad mesinikud põhitulu mee müümisest. [4] Mesinike ja talunike vahel võivad tekkida konfliktid, kuna mesinikud teevad talunikele mesilaste pidamisega teene-mesilased tolmeldavad nende põlde, kuid talunike käitumine toob mesilastele ja mesinikele kahju-umbrohutõrje, õitsemisperioodil taimede niitmine. [4] Eestis on mesindusega tegeletud juba pikka aega. Muinasajal otsiti puuõõnsustest mesilasperesid ja neilt võeti meesaak. Sellest sai alguse metsmesindus. Kodumesindusega hakati tegelema XVIII sajandil. Siis toodi mesilastarud majade lähedale. Eesti mesinduse arengus toimus suur pööre XIX sajandi lõpus. Mesinduse edukas arenemine lõppes Eestimaal teise maailmasõja ajal. Sõja ajal mesilasperede arv
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmle...
[32] Praeguseni on enamus vastavaid andmeid saadud mesilastalude omanike enda kirjapanekute läbi. Samas oleks siiski vaja teaduslikke teste, mis oleksid palju täpsemad. Eriti vajalikud oleks testid uut sorti mürkide puhul, mida kastetakse maasse, et taimed saaksid juurte kaudu seda omastada. Neid mürke võidakse lisada isegi ilma talu omaniku teadmata. Selliste uute mürkide mõju putukatele, sealhulgas mesilastele, on üsna sarnane CCD sümptomitega. Näiteks termiitidel tekib immuunsussüsteemi rike ja orientatsioonikadu. Sellised mürgid on mõnel pool Euroopas juba keelatud. Prantsusmaal vähenes viimasel kümnendil putukamürkide tõttu mesilaste toodang 1000 tonni aastas[33]. Vastupidiselt Euroopale on USA- s ka kõige saastvamad ja hävituslikumad mürgid lubatud. Kuigi nende tulemus on CCD sarnane, ei ole nad siiski seotud.[34] Washingtoni ülikooli 2010
laboratooriumi abita, see võib õnneks minna ainult kogenud mesinikel või vastava väljaõppe saanud isikutel. Kui nähakse surnud mesilasi, siis võidakse ekslikult koheselt arvata, et tegemist on mesilashaigusega, kuid tegelikkuses võib täiskasvanud mesilaste ja haudme suremist põhjustada ka mürgiste pestitsiidide tarvitamine. Taimede pritsimisel õietolmu ja nektarisse sattunud mürki kannavad mesilased tarru ning seejärel antakse mürgine nektar amm-mesilastele ja haudmele edasi, mistõttu need surevad. Õietolmu koguvad mesilased ise õietolmu üldjuhul ei söö, vaid on ainult selle edasikandjateks tarru kärjekannudesse. Amm- mesilaste ja haudmemürgitus võib ilmneda palju hiljem, kui mürki sisaldavat õietolmu tarvitatakse toiduks. Haiguse võimalikul puhkemisel on mesinikel vaja haigestunud pered tervetest koheselt eraldada, et haigus edasi ei leviks ning seejärel hakata kiiresti tegelema kindlaksmääratud haiguse likvideerimisega.
ründavad siis ka elujõulisi puid. Harilikult suudavad terved puud võidelda kooreüraskite vastu vaiguga, milles kooreüraskid hukkuvad. PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad nad peale esimesi sügisesi öökülmi. Ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi kevadel mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õisi tolmeldamas. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast saab mitmeid tööriistu ja kauni punaka läikega mööblit. Sageli võib teda kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud tavaliselt veel erkpunane leherüü
lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine 7)Angervaks sugukond: roosõielised liitleht; paarissulgjad eelistab niiskeid kasvukohti sisaldab C vitamiini Nimetused: Angerpüdse, Risthammas Kasutamine: jookide maitsmine, meetaimena(mesilastele), verejooksude ja kõhulahtisuse ravimiseks 8)Harilik Humal sugukond:kanepiline eelistab niisekid kasvukohti kasutamine: õlletegemine; tee, tinktuuri, kapslite, tabletide valmistamine Toime: alandab meeste sugutungi (naistel vastupidi); annab elujõudu; unetuse, närvilisuse, pinge, stressi ravi 9)Harilik Kalmus sugukond: võhalised juunist-juulini (aga mitte igal aastal) kasvab veekogude ääres Kasutamine: maitsetaim, lõhnaõlides, ravim
Sobivaimad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, seejärel kaunviljad, ristik, põldhein. Kaera esivanemaks on ka praegu meie põlde risustav tülikas kõrreline tuulekaer Raps Brassica napus Raps, ehk õlikaalikas on väliselt üsna sarnane kapsasrohu perekonda kuuluvate teiste kollaseõieliste taimedega nagu must sinep, sarepta sinep ja õlinaeris. Rapsi lehed on sinakasrohelised, õitseajajal on rapsipõld kui kollane lillemeri, olles mesilastele heaks korjemaaks. Kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas. Rapsist saadakse väga hea kvaliteediga toiduõli, samuti mittekuivavat õli tööstuslikuks otstarbeks. Õlipressimise jäätmed rapsikoogid on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. Raps on tuntud ka silo ja haljassöödakultuurina. Raps on olnud juba aastaid nn. tulukultuuriks meie põllumehele, olles kindel sissetulekuallikas saagi turustamisel.
maapinnale, kus nad kevadel idanevad, neil arenevad kerakujulised jalaga moodustised, milles asuvad viljakehad (periteetsid) kotteostega. Kotteosed kanduvad kõrreliste õitseajal õitele, milles areneb seene niidistik lülieostega. Nakatunud õites toimub orgaaniliste ainete väljavool mesikastena. Mesikaste järele tulnud putukad levitavad ka seene lülieoseid, kandes neid uutele õitele. Nakatunud õites areneb tungaltera. Mesikaste on mesilastele mürgine. 5. Tungalteramürgistus- ergotism Tungaltera (Secale cornutum) on kottseente klassi kuuluva seene Claviceps purpurea püsivorm. Esineb teraviljadel (peamiselt siiski rukkipeades). Tungaltera on sarvetaoline (piklik kõver), sooniline, väljast tumevioletne, seest valge rabe kõva moodustis. Suuremal hulgal võib teda esineda vilja puhastamisel saadavas alusviljas, kliides ja jahvatusjäätmetes, mida kasutatakse kanade, sigade ja veiste söödana. Eriti
(Saaremaa Meetootjate Ühing) · Tutvu mesilate registriga ja tee kindlaks, millised mesilad jäävad sinu põldudest, mida sa plaanid taimekaitsevahendiga töödelda, kahe kilomeetri raadiusesse. · Otsi kontakti mesila omanikuga ja lepi temaga kokku taimekaitsevahendi kasutamisest teavitamise viis kas telefonitsi, suuliselt või muul viisil. · Võta varuteavitamise kontaktandmed juhuks, kui kokkulepitud andmete alusel teavitamine mingil põhjusel ei toimi. · Teavita mesinikku mesilastele atraktiivsemate põllukultuuride (raps jm) põldude kavandatud asukohtadest ja neil kasutatavast taimekaitsevahendist (eriti insektitsiidist). · Lepi kokku käitumine muutuste korral, kui kokkulepitud ajal ei ole kas vihma tõttu või muul põhjusel võimalik töid teha ja need nihkuvad edasi. · Püüa kavandada oma tööd taimekaitsevahendiga /---/ ajale enne või pärast mesilaste aktiivset lendlust. Teavita oma taimekaitsetöö tegijat (traktoristi või teenuse osutajat)
Kõik insektsiidid mõjuvad putukatele erinevalt. Süsteemse toimega insektsiidid imenduvad taime kudedesse ja muudavad taimemahla putukatele mürgiseks. Kontaktsed insektsiidid tungivad läbi kahjuri organismi söötmürgina või hävitavad kahjurit läbi tema kehapinna. Fungitsiidid – Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavad vahendid. Seni on arvatud, et see pole mesilastele kahjulik, kuid üha enam on tulnud esile tõendusmaterjali, et see mõjutab ka mesilasi. Neonikotinoidid – Putukate närvisüsteemile mõjuv mürk, mis levib iseseisvalt üle kogu taime ning on putukatele on surmav. Euroopa Liidus on selle kasutamine keelatud, kuna see suurendab oluliselt mesilaste suremust. Preparaadid – Mõeldud haiguste tõrjumiseks. Neid kasutatakse taimede hilisemas kasvufaasis, kui taimede lehtedele hakkab lööbima haiguseid (nt. jahukaste, roosted, laiktõved)
Haiguspilt oli väga sarnane vaarikanärbumistõvele. Iseseisva töö käigus läbiloetud materjalide põhjal võib öelda, et võtmeelementideks vaarikate edukale kasvatamisele on hoolikas sordivalik, korralik toestus ja maaharimine, mis sobib kokku taime vajadustega. Kui kõik see on paigas, siis vaarikaistandik kindlustab omaniku rahulolu paljudeks aastateks. Käesolev iseseisev töö oli koostajale väga huvitav, mis andis juurde teadmisi vaarikast kui väga kasulikust taimest. Mesilastele ja kimalastele on vaarikas meeldiv õietolmu andja. Tervisele on kasulikud nii juured, varred kui ka viljad. Kokanduses kasutatakse vaarikat kui head maitseandjat. Lõpetuseks üks hea salat, mis sobib linnu-, sea- ja ulukiliha juurde. Vaarikasalat: 125 g vaarikaid pool jääsalatist 1 keskmine puhastatud õun veerandi sidruni mahl o,5 teelusikatäit vedelat mett 1,5 supilusikatäit oliivõli purustatud musta pipart
mitmeid vorme. Teda leidub leht- ja segasalumetsades koos tamme ja saarega, peamiselt alumises puurindes. Vaher on külmakindel, hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Vahtra seemneid söövad jämedate nokkadega linnud nagu vint ja leevike. Jänesed toituvad talvel meelsasti vahtra koorest ja võrsetest. Vahtra lehed on sügisel väga värvikirevad ning kutsuvad lapsi neid korjama ja nendest meisterdama. Vaher oma leekivate lehtedega on sügise kuulutajaks
samal ajal proovis minategelane oma uusi dressipükse, onu kutsus ka tüdruku enda juurde ja kinkis talle tuti sammalt koos nahksete niiskete sinilillelehtedega, tüdrukut see rõõmustas, et onu oli sellise asja tema jaoks lume alt välja kaapinud - minategelane pidi üksinda koju jääma, sest teised läksid kuuseokste varumise hoogtööpäevale, tahtis selle eest väärilist tasu ja nõudis suhkrut, kuid ema ütles, et seda tuleb hoida mesilastele, et nad nälga ei sureks - tüdruk lehitses kõik oma raamatud läbi, tal oli veidi hirm üksi kodus olemise ees, teda tabas suur magusnälg, tahtis salaja suhkrut võtta, kuid ei õnnestunud, seejärel otsustas minna mesitarude juurde, et sealt mett võtta, mesitarule katust ta aga enam peale ei saanud, see muutis tüdruku kurvaks ja ta otsustas Ilvese juurde raamatukogusse minna - saabus kevad, minategelane ja Aime mängivad koos, mängitakse majade äravedamist
A on õige. 44. Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on: A. Ammoniaak; B. Nitritid ja nitraadid; C. Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik; D. Aminohapped. Definitsiooni kohaselt on õige vastus B. Nitrifikatsioon on ammooniumi kaheastmeline oksüdeerimine nitrititeks ja edasi nitraatideks. 45. Kas haplodiploidia on omane: A. Lindudele? B. Seriaalsetele polügaamidele? C. Mesilastele ja sipelgatele? Haploidsed isased ja diploidsed emased esinevad ühiselulistel putukatel. C on õige. 46. Kas keskkonna kandevõime (K) on: A. Populatsiooni piiramatu kasvu tagatis; B. Populatsiooni piiratud kasvu asümptood (maksimaalne võimalik populatsioonitihedus). C. Malthuse võrrandi parameeter; D. Suurim heterotroofi kehasuurus, mis mingi konkreetse primaarse produktsiooni puhul võimalik;
Värvid valitakse niimoodi: vad vaglad kooruma. Kasvatusraamile sobib tõsta 6–24-tunniseid vaklu. kui aasta lõpus on 1 või 6, on värv valge, Kõige paremini võtavad mesilased vastu 12–18-tunniseid vaklu. Pärast kui aasta lõpus on 2 või 7, on värv kollane, vajaliku koguse vaklade ärakasutamist tuleb isolaator veega üle pritsida kui aasta lõpus on 3 või 8, on värv punane, ning mesilastele puhastamiseks tarru tagasi panna. Kasutamata jäänud kui aasta lõpus on 4 või 9, on värv roheline, kannud kupualgetega puhastatakse, ning neid saab järgmisel korral uuesti kui aasta lõpus on 0 või 5, on värv sinine. kasutada. Ühte ema võib suve jooksul isolaatoris hoida 2–3 korda, et tema Tõuaretusmesilates, kus on palju kvaliteet jääks püsima
õisikutest. Erinevus tuleb sellest, et rukkilille õisikute serval olevad äärisõied on lehtrikujulised. Huvitav on ka see, et need õied on üksnes mesilaste ligimeelitamiseks, neist ei arene seemneid ja neis pole ka õietolmu. Mesilastele pakuvad aga rukkilille õied rikkalikult mesimagusat nektarit. Õisiku keskel asuvad putkõied, millest arenevad seemned ja milles on ka normaalsed tolmukad.[5] Sageli on ta tuntud ravimtaimena. Ravimina kogutakse temaõisi, õigemini siniseid äärisõisi. Rukililleõitel on uriini-, sapi ja higieritust soodustav, põletikuvastane, antimikroobne, haavuparandav, palavikku alandav ja seedetegevust parandav toime. Tuntud kasutusviis on
korraga. Rahvameditsiinis on teda kasutatud ka südamerabanduse korral, sellest siis nimi "rabanduserohi". Haigused pole aga ainukesed, mille vastu nõmm-liivateest abi pidi saama. Väga laialt on tema tee tuntud ka "paha silma" vastase vahendina. Sellest ka nimed kaetisrohi ja teised. Nõmm-liivatee kasvab tavaliselt ilusa tiheda madala padjakesena. Juulikuus, õitsemise tipphetkel, on see padi üleni kaetud lillade õitega. Selline vaatepilt on väga ilus, kuid väga meelitav ka mesilastele. Kuna tema õied sisaldavad rohkesti mesimagusat nektarit, siis nõmm- liivatee on väga hea meetaim. Ka inimese jaoks on tema ilu nii meelitav, et nõmm-liivateed võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm-liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid
, valminult roheline või punakas, valmib septembris. 6. Kasvunõuded: Külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki varjutaluv, eriti noores eas. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Noorelt kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Eluiga kuni 200 aastat. 7. Kasutus: Vahtra kasutusala on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav, seda kasutatakse mitmeti, muuhulgas ka vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Kevadel enne puu õitsemist-lehtimist võib üritada vahtramahla koguda. Selleks tuleb puu lõunapoolsele küljele teha väike auk, mille otsa kinnitada voolavat mahla purki juhtiv tila. Vahtramahl on väga suhkrurikas. Lehed
Rahvameditsiinis on teda kasutatud ka südamerabanduse korral, sellest siis nimi "rabanduserohi". Haigused pole aga ainukesed, mille vastu nõmm-liivateest abi pidi saama. Väga laialt on tema tee tuntud ka "paha silma" vastase vahendina. Sellest ka nimed kaetisrohi ja teised. Nõmm-liivatee kasvab tavaliselt ilusa tiheda madala padjakesena. Juulikuus, õitsemise tipphetkel, on see padi üleni kaetud lillade õitega. Selline vaatepilt on väga ilus, kuid väga meelitav ka mesilastele. Kuna tema õied sisaldavad rohkesti mesimagusat nektarit, siis nõmm-liivatee on väga hea meetaim. Ka inimese jaoks on tema ilu nii meelitav, et nõmm-liivateed võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm- liivateed kui murutaime
annaabi.ee 
