Loch Ness Monster Nyo Science School Class 10B Supervisor: Meeli Lepisk Author: Marika Almar Loch Ness Status of a classic phenomenon Popularity endures Best known cryptozoological creature Most-sighted monsters 1000 feet deep 24 miles long 6th century The Picts - the main inhabitants Strange beast in the Scottish highlands The first references 1930-1933 1930s new road 1933 - a couple reported an enormous animal Observations Footprints 1934 Robert Wilson's photo
Jüri Okas ja Marika Lõoke Jüri Okase 70ndate avangard kunst Paide bensiinijaam 1980 Moodne talu Saaremaal Mardi talu 2002 Forekspanga maja Narva mnt-l 1995 Pangahoone säilitas visuaalse mälestuse Punase Reti raadiotehasest Delta Plaza 2008 Estconde ärikeskus 1999
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Laboratoorsete tööde protokoll Koostaja: Marika Treiman YAGB21 Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon
36001161262 #NAME? 47102015071 #NAME? 45502205632 #NAME? 50205038363 #NAME? 35501229735 #NAME? 45701258947 #NAME? 48604141460 #NAME? 45610224882 #NAME? 37803115227 #NAME? 47108279972 #NAME? 37108154554 #NAME? 45001243289 #NAME? 37502013240 #NAME? Ülesanne 3 aastal: #NAME? Ees- ja perekonnanimi Pirjo Kukk Lea Tamm Kairi Meri Natalja Reinhold Marika Helmja Aivar Lohk Kristo Västrik Marika Teder Maarja Liis Riisalu Allan Reinsalu Urmas Karu Marina Räämet Sirli Niitsoo Jaanika Ruuben Indrek Karjust Anna Rokk Andrus Järv Maili Kikkas Mart Martverk Aivar Tosso
10.05.06 Osades Jutustaja Tõnis Mägi Mrs Johnstone Kärt Tomingas Michel(Mickey) Veiko Täär Edward(Eddie) Andres Mähar Mrs Lyons Helena Merzin Mr Lyons Jüri Lumiste Linda Katrin Pärn Sammy Riho Kütsar Lapsed, nukujuhid, pulmalised, politseinikud, naabrid etc Janek Joots Marika Barabanstsikova Indrek Taalmaa Tamlet Tuisk Tantsijad Marika Aidla Maarja Paugus Valmar Pantsenko Janek Savolainen Muusikud Trummid- Tiit Kevade Bass- Alari Piispea Viiul- Indrek Kalda Kitarr- Viktor Vassiljev
Pea suu Helga Nou Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks
2006. aastal, kui ,,Kodu keset linna" tegemine ajutiselt lõpetati, liitus näitlejanna krimisarjaga ,,Kelgukoerad", kus kehastas kõrvaltegelast Laurat. 2007. aasta sügisel algas "Kodu keset linna" uuesti, kuid Adamson võtetele ei naasnud, sest oli viimaseid kuid lapseootel. Niisiis sõitis Liisi tegelaskuju reisile. "Kelgukoertesse" kirjutati Adamsoni rasedus sisse ja ta lõi sarjas kaasa kuni poeg Voldemari sünnini novembris. Järgmisena osales Adamson Marika Vaariku kõrval teises peaosas krimisarjas ,,Kättemaksukontor", kus mängib Marion Pärna. Marion on romantiliste unistustega noor naine, kes armub alatasa valedesse meestesse. Koos Fridaga ( Marika Vaarik ) lahendavad nad erinevaid mõrvu. 2006. aastal mängis Adamson peaosa muusikalis ,,Pipi Pikksukk", 2010 mängis Vana Baskini teatris ,,Hilinenud pulmaöö" kus kehastas värsket abielunaist. Teleseriaali ,,Kodu keset linna" Liis pälvis nii Vanalinnastuudio parima naisnäitleja kui ka
I Viisad dokumendil Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Dokumentidele, mida säilitatakse üle kümne aasta, lisatakse ka ametinimetus. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele, allkirjast allapoole. Tehakse sellele eksemplarile, mis jääb asutusse ehk siis: · ametikirjal ärakirjale · käskkirjal originaalile Viisa jaguneb kaheks: 1. koostaja viisa, mis asub vasakus veerus 2. kooskõlastusviisa, mis asub paremas veerus Näide: a) viisad ametikirjal. Säilitatakse 5 aastat (koostaja) (kooskõlastusviisa) /allkiri/ ...
sellisena käsitleda või peksime keskenduma pigem hariduslike erivajadustega inimestele. Teiseks on juttu hariduslike erivajaduste alatüüpidest ja sellest, kui sageli need esinevad. Kolmandaks vaadeldakse hariduslike erivajaduste märkamise ja sekkumispedagoogika üldpõhimõtteid. 2.Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Koostaja Marika Veisson. 2010 ( 189lk). Käesolev kogumik on jätkuks Tartu Ülikooli eetikakeskuse välja antud kogumikule ,, Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. Sajandi Eesti ja Soome koolis" (2009), mis keskendus väärtuskasvatusele koolis. Raamat vahendab nii teooriat kui ka praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse alal. Kogumiku eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et väärtuskasvatus muutuks läbivaks tegevuseks kõigis Eesti lasteaedades
01.84 48401072923 Maria Maria Annus 22.03.53 45303223141 Maria Maria Miron 18.12.58 45812186030 Maria Maria Elmik 09.07.80 48007096514 Maria Maria Kallakmaa 20.07.69 46907209719 Maria Maria Lohk 16.05.72 47205169587 Maria Maria Ratassepp 15.10.56 45610157671 Maria Maria Keerup 30.11.56 45611307865 Maria Maria Loendus 11 Marika Jaansoo 21.07.84 48407216502 Marika Marika Riisalu 17.01.57 45701173600 Marika Marika Teeäär 16.12.72 47212162819 Marika Marika Mullari 02.02.50 45002023839 Marika Marika Tammik 03.12.80 48012039208 Marika Marika Kasemaa 06.11.53 45311066075 Marika Marika Karu 09.09.82 48209094315 Marika Marika Teder 01.02.71 47102015071 Marika Marika Mullari 09.10.50 45010092247 Marika Marika Helmja 30.01.73 47301304197 Marika Marika Vrager 13
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid:
Karel Tõnson 10C Klass Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mihnevits Aleksandr Prigorovski Camacho Vitali Nikolajev
Elu nagu parimas seebiooperis Muusikalavastus, mida ma vaatamas käisin oli ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud". See toimus 16. märtsil Vanemuise suures majas. Kireva muusikali osatäitjad olid Gerli Padar (Sugar Kane Kowalczyk), Andero Elmer (Joe/Josephine), Veikko Täär (Jerry/Daphne), Merle Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali vaadates oli üldmeeleolu oli väga hea, sest etenduse sisu oli huvitav ja laulud meeleolukad. Muusikal räägib kahest sõbrast Joe'st ja Jerry'st, kes on tunnistajaks suure maffiabossi verisele teole
Samblad ja samblikud Eestis Vivian, Leegi, Triinu, Sandra, Liis, Merylin, Marika, Triin, Diana, Kaur Räpina 2012 SAMBLAD SAMBLIKUD Aitäh. Pildid: Triinu ja Vivian 2012 Räpina
SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Stella-Maria Link 9.Klass SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Moodustati 1990. aastal Vasakpoolne erakond 6000 liiget Väärtused- Töö, Võrdsus, Õiglus, Solidaarsus Poliitikas aktiivsed ESIMEES Jevgeni Ossinovski VOLIKOGU Volikogu juhataja- Jüri Morozov Volikogu asejuhataja- Marika Saar TÄNAN KUULAMAST
Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; Napoli- Marika Muiste ; Poola- Olga Rjabikova ,,Luikede järv" on maailmalavade populaarseim klassikaliste ballettide tippteos, mille lõi 19. sajandi lõpul Vene päriolu helilooja Tsaikovski
● I’m playing basketball today. ● They are coming to see us tomorrow. ● I’am celebrating my birthday next week. 2.Me kasutame will et rääkida tulevikust. Kui me teeme ennustusi. ● It will be hard day tomorrow. ● I think my brother will buy me a car. ● I’m sure my ex will be jealous about my new girlfriend. Mõeldes want to(olla) või be willing to (olla valmis ehk abivalmis) ● I hope you will help me at my project. ● Marika says he will help me Teha Offers(pakkumisi) ja promises(lubadusi). ● We’ll talk about this tommorow. ● I’ll send you message. Rääkida Offers(pakkumistest) ja promises(lubadustest). ● Marika will be at school next week. ● I will help you with homework. 3.Me kasutame (be) going to (ehk hakkab midagi tegema või plaanib) Et rääkida plaanidest ja kavatsustest. ● I’m going to get drunk tonight ● They will be going to Dortmund tommorow.
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on
Probiootilised bakterid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri järel seedekulgla normaalse mikrofloora, vähendavad nii kõhulahtisuse kui kõhukinnisuse riski, langetavad vere kolesteroolisisaldust ning teevad muudki head. Lisaks probiootikumidele lisatakse toidule mõnikord kiudaineid, millel on samuti tervistavad omadused seedekulglale ja kogu organismile. Kasuliku piimhappebakteri ME-3, Dr. Helluse jogurtites kasutatava bakteri, avastas Tartu Ülikooli mikrobioloog Marika Mikelsaare töörühm. Tartu Ülikooli Biomeedikumis on tehtud väga põhjalikke teaduslikke uuringuid, mis on publitseeritud patentide ja teadusartiklitena. Laboratoorsete ja loomkatsetega tõestati Lactobacillus fermentum ME-3 tugevat antagonistlikku aktiivsust mitmete seedeinfektsioonide tekitajate vastu. Marika Mikelsaare juhtimisel katsetati kõhutüüfusesse nakatatud hiirte peal, millist mõju avaldab see, kui antibiootikumiravi ajal anda hiirtele ka ME-3 sisaldavat probiootikumi.
53 45 -1 -19 -14 59 -38 -73 95 -49 -86 -88 -5 -98 -46 -33 -43 86 33 17 -9 -73 32 -84 52 -82 -10 23 -39 40 62 13 -54 70 67 -42 33 -35 -49 84 97 -34 22 95 45 -37 -57 -65 94 7 -59 -1 -19 -41 -6 -71 -30 -54 9 -19 -33 -60 -82 -67 -61 81 -86 31 65 96 -60 -15 8 93 -92 89 -44 68 -20 -65 78 -26 -12 67 9 38 18 -33 -14 -82 Marika Midro 104030 KAKB11 Minimum Rida Veerg -98 2 5 -61 Negatiivsed arvud 43 -98 92 -44 77 Loo maatriks 29 90 32 -44 -40 -6
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind
*NO99 asub Tallinnas Sakala 3 *See teater asustati aastal 2005 *Teatri nimes peituv number väheneb iga lavastusega ühe võrra nulli poole. Etendusel mängib 10 inimest. *Teater on hetkeseisuga teinud 61 lavastust ja tal on jäänud teha veel 38 etendust enne kui see sulgeb. * Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused * NO99 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki,, * NO84 "Macbeth" * NO79 Margarita ja Meister * NO46 "Savisaar,, * NO42 El Dorado: klounide hävitusretk * NO38 Punane õhupall Näitlejad 1. Rasmus Kaljujärv (2006) 2. Eva Klemets (2011) 3. Rea Lest (2014) 4. Jörgen Liik (2014) 5. Helena Pruuli (2014) 6. Gert Raudsep (2005...
Kliimavöötmed Sirje Rits Juhendaja Marika Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike
ISESEISEV TÖÖ KUNSTIS Adamson Eric Teosta töö koos paarilisega Google Drive keskkonnas! Vaata veebis allikat: file:///C:/Users/Marika/Documents/KUNSTI-%C3%9CLESANDED/Digisild_A4_tooleht_A VANGARDIST-V%C3%84SIMINE-1930.-AASTATEL.web_.pdf 1. Ava seal TÖÖLEHT 12 2. Loe läbi töölehe tekst ja vaata läbi video https://www.youtube.com/watch? v=eBbzHiPgfmM VIDEO 12: Ülle Kruus – Adamson-Eric „Autoportree II (Autoportree silmusega)“ 3. Vasta küsimustele: ARUTLE JA LOO – Mis on autoportree kujutamisel oluline? Mis on selle juures keeruline? – Mille järgi tunda ära head kunsti? – Millised tegurid võivad mõjutada kunstniku stiili? – Kas kunstnik saab olla oma loomingus vaba? – Püüa leida üks omadussõna, mis iseloomustab vaadeldud teose stiili. – Milliseid lisatud detaile märkasid maalil? Mis mõtteid need Sinus tekitavad? – Milline inimene võis olla Adamson-Eric? – Leia digikogust üles või guugelda ja leia mõtteline paariline „Autopor...
Teater. Muusika. Kino, ISSN 0207-6535. (2009) nr. 1, lk. 15-31 : ill. Teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film; variant 1-d:(vaimude tund); variant 2- (d:(mati unt) ) and (vaimude tund); väljaande tüüp- ajakiri; artikkli tüüp - arvustus 3. Leidke ajakirjas “Tervisetrend” ilmunud artikkel külmravist (sisaldub pealkirjas). Millal see ilmus, kes on autor ja milline on täpne pealkiri? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: Autor :Jürgenson, Marika Pealkiri: Külmravi aitab üheksal juhul kümnest / Marika Jürgenson Väljaanne: Tervisetrend (1997) nr. 2, lk. 14-15 Teemabaas: ISE meditsiin ja tervishoid; t:(tervisetrend) and t:(külmravi); väljaande tüüp: ajakiri; artikli tüüp: artikkel 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole ISE andmebaasi varem kasutanud. Peale juhistega tutvumist lihtne ja loogiline kasutada.
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes
Tove Jansson Britta Sims KELA II Tove Marika Jansson 19142001 Ema illustraator Isa skulptor, Soome kodusõja tõttu palju eemal 2 venda Lugude rääkimine oli peres väga oluline Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue - 30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn. oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Ta oli 19.sajandi üks edukaimaid maadeavastajaid. Teadustegevus: 1815-18 teaduslikul eesmärgil korraldatud ümbermaailmareisil prikiga "Rjurik", mida juhtis Otto von Kotzebue, avastati hulk uusi saari. 1816. aastal avastas Kotzebue Tuamotu arhipelaagi põhjaosas Rumjantsevi (Tikei), Spiridovi (Takamoto) ja Krusensterni (Tikehau) saare ning Rjuriku (Arutua) saarteaheliku. Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar, Rumjantsevi (Wotje, Otdia), Tsitsajevi (Erikubi, Tahanea), Araktsejevi (Kaveni), de Traversi (Aurhi), Krusensterni (Ailuki) ja Gaideni (Ligiebi) saared. Ümbermaailmareisilt naasnud, osales Kotzebue põhja- ja lõunapooluse ekspeditsioonide plaanide koostamises. 1823-26 juhtis ta komandörina uut ümbermaailmareisi luubiga "Pr...
TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast
12.50 45012173887 Maret Maret Saarna 22.03.84 48403229041 Maret Maret Kuhi 14.09.82 48209142434 Maret Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 Maret Maret Jüriorg 12.02.58 45802124547 Maret Count 5 Maria Maria Roosimägi 15.03.87 48703155774 Maria Maria Niit 06.08.88 48808066675 Maria Count 2 Marika Marika Mullari 09.10.50 45010092247 Marika Marika Helmja 30.01.73 47301304197 Marika Marika Teder 01.02.71 47102015071 Marika Marika Tammik 03.12.80 48012039208 Marika Count 4 Marina Marina Räämet 25.01.57 45701258947 Marina Marina Hade 11.07.72 47207116438 Marina Marina Jaanus 10.07.54 45407104374 Marina Count 3
Tabelid. Päringud ja kokkuvõtted; otsifunktsio Kopeerida eelmisest tööst "kirjanurk". Sisestada oma andmed otsifunktsioonid Siia kirjutage oma üliõpilaskood kood: 164790 Variant Filter1 0 Filter2 4 Risttabel1 0 Risttabel2 kõik Kokkuvõte 4 Filtreerida arendatud filtri (advanced filter) abil teisele töölehele variantidega määratud andmed (2 päringut). Koostada kaks risttabelit (PivotTable) ja kokkuvõte (Subtotal). Vajadusel võib lisada tabelitesse lisaveerge valemitega abiandmete arvutamiseks. Leheküljel 'Abi' on tabelid, mida saab kasutada otsifunktsioonides vajalike andmete leidmiseks. NB! Valemites kasutada nimesid. Variandid leitakse üliõpilaskoodi numbri järgi, kirjutage see lahtrisse nimega kood. Variant 0 1 2 3 ...
Environment al art Marika Rodionova 11a What is that? The term "environmental art" often encompasses "ecological" concerns but is not specific to them. It primarily celebrates an artist's connection with nature using natural materials. The concept is best understood in relationship to historic earth/Land art and the evolving field of ecological art. The field is interdisciplinary in the fact that environmental artists embrace ideas from science and philosophy. The types Ephemeral - made to disappear or transform Designed for a particular place - and can't be moved Involves collaborations between artists and others, such as scientists, educators or community groups What is the point? Informs and interprets nature and its processes, or educates us about environmental problems Is concerned with environmental forces and materia...
VIIRUSED Mis on bakterid? Viirused ei ole rakulise ehitusega. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st). Suurimad viirused on rõugeviirused. Mis kaitseb meid viiruste eest? IMMUUNSÜSTEEM, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud "vaenlastest". Kui pärilikkusaine on peremeesrakku vallandatud, saab viirus raku juhtimise üle võtta. Nii toimides tekitab viirus iselaadse viirusevabriku -- raku, mis on sunnitud viirusest koopiaid aina juurde tootma. Pärast viirus...
Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga" Sergo Vares on väga tuntuks saanud kui Kättemaksukontori näitleja Karl Suur noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunati ametialase käki tõttu tööle kriminaalpolitseisse Näitlejatega peaks "uuel poisil" küll hea klapp olema, sest Fridat kehastab Sergo kolleeg teatrist NO99, Marika Vaarik Kommentaarid Sergo Varese kohta Sergo Vares "Kuidas seletada pilte surnud jänesele?" Teater NO99 ETV-salvestus. http://www.youtube.com/watch?v=w1XqQST
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Käisin vaatamas Ott Sepa lavastatud näidendit ,,Kalendritüdrukud". Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks.
Päikesesüsteemi hiiglane Jupiter Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetides...
Tallinna Ülikool Essee Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Ta...
Maailma rahvastik Geograafia 10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab · Tänapäeval-Aasias,Aafrikas Rahvastiku vananemine · Sündimus-hakkab järk-järgult langema · Suremus-langeb · Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema · Rahvastiku vanuseline koo...
Weihnachten in Deutschland Pictures in this presentation: http://www.colourbox.com http://www.pixelio.de Die Adventszeit Wir freuen uns auf Weihnachten By Gert Altmann, pixelio.de Der Adventskalender By marika, pixelio.de Der Adventskranz „Advent, Advent, ein Lichtlein brennt! Erst eins, dann zwei, dann drei, dann vier, By Ruth Rudolf, pixelio.de
ORGAANILINE KEEMIA TÄNAPÄEVAL Marika Rodionova 11a Mis see on? • Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamiisviiside ja reaktsoonide uurimisega. • Varem käsitleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärnevate ainete keemiat. Siit tuleneski nimetus „orgaaniline,“ sest suurem osa orgaanilistest ainetest on seotud elusorganismidega. Orgaanilised ühendid • Orgaanilised ühendid tekivad kas organismide elutegevuse käigus (rasvad, valgud) või on tekkinud organismide elutegevuse jääkidest (nafta, kivisüsi). • Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad süsinikku, mistõttu võib orgaanilist keemiat nimetada ka süsinikuühendite keemiaks. • Peale süsiniku võib sageli orgaanilistes ühendites elementidest veel sisalduda vesinikku, hapnikku, lämmastikku, fosforit, väävlit ja halogeene. • Orgaaniliste ühendite arv...
Kadrioru Saksa Gümnaasium KREEKA Saskia Sõrmus ja Liis-Beth Teedla Juhendaja- Marika Randma Tallinn, 2016 Kreeka ● Kreeka ajaloos kohtame hiilgavaid tsivilisatsioone juba ajavahemikul 3000-1000 eKr Minose kultuur Kreetal Mükeene kultuur Peloponnesesel ● Kreeka rahvast ühendas keel ja ühised uskumused. ● V sajandil eKr valitses see tsivilisatsioon Vahemere ääres kõigi teiste üle. Kreeka kaart Mükeene ● 2000. a paiku eKr asusid Kreekasse põhja poolt saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena.
Gerli Eltermaa Getter Anett Arro Erakonna liikmed Kokku 125 liiget Lääne – Virumaal 7 kandidaati 1. Emil Rutiku 2. Elmu Koppelmann 3. Rein Kotšin 4. Marika Tali 5. Kristo Krumm 6. Veana Heinmets 7. Heiki Hallik Erakonna eesmärgid Anname riigi rahvale tagasi! 1. Innustunud tahtest anda oma panus Eesti arengusse 2. Soovist liikuda hoolivama, inimlikuma ja kasvama ühiskonna suunas 3. Vajadusest kasutada selleks meie inimeste armu ja teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu Vasakpoolne ideoloogia
Loovtöö Juhendaja : Marika Ristmäe Youtube-i ajalugu: Youtube on veebisait, kuhu kasutajad saavad videoid üles laadida, jagada ja vaadata. YouTube'i asutasid kolm endist PayPali töötajat Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim 2005. aasta veebruaris. Tööle hakkas veebisait 14.veebruaril. 2006. aasta novembrist on YouTube'i omanik Google, mis ostis YouTube 1,65 miljardi USA dollari eest, sestsaati on YouTube Google'i tütarfirma. 2010
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita. Kuid nad proovisid, algselt ei
Muusikal sarnanes kõigile tuntud ,,Inetu Pardipoja" loole. Muusikal jutustas tolerantsusest, sõprusest ja armastusest. See lugu sellest luigepojast pani mind mõtlema ja traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov. Kontserti tegi eriliseks see, et seda tegid tudangid ja sedavõrd heal tasemel, mis väärib muusikali nime. Esinejad olid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 9. ja 10. lennu üliõpilased ja ansambel. Kõik
Victoria juga maailma vägevaim veesein Victoria juga, kohalike jaoks Mürisev Suits, paistab maailma jugade seas silma sellega, et on väga ühtne ning langeb suurvee ajal katkematu veekardinana. Ja ainult suurveeaegse täiskuu ajal pakub juga mõnikord imetlemiseks imetabast loodusnähtust - öist vikerkaart.Victoria juga on maailma uhkete jugade seas äärmiselt elamuslik seetõttu, et teda saab jälgida väga lähedalt. Ta langeb kuristikku, mille sügavus on üle 100 meetri, kuid laius keskmiselt kõigest 60 meetrit. Joa vastaskaldale on loodud matkaradu, kust saab vete tantsu ohutult vaadelda. Geoloogiliselt on kuristik pragu sadade miljonite aastate eest tekkinud laavakihtides. Sadade meetrite paksune laavaväli tekkis siis, kui Gondvana ürgmanner hakkas lagunema ning algas Ameerika ja Aafrika mandri moodustumine. Kaljud, millelt Victoria juga langeb, koosnevad mustjast vulkaanilisest kivimist, basaldist. Mille poolest Vic...
Multivitamiinide mõju Marika Rodionova 11a Multivitamiinid mis on? 1970 aastatel Ameerika teadlane Lainus Poling (Noobeli preemiumi laureaat) tõestas, et askorbiinhape tarbimine kehtestab algavaid haigestumis sümptomeid. Vitamiinide komplekspreparaadid, mis sisaldavad endas iga päeva vajalikke inimesele vee ja rasvas lahustuvaid vitamiine Omadused Tähtsad kompleksvitamiinide omadused on: Balanseeritud vitamiinide transportimine organismisse, mis ei ületa ööpäeva tarbimise norme. Samuti on väga oluline kompleksis sisalduv elementide nimekirja täiuslikus Multivitamiini kompleksite sisu Vitamiin C, Vitamiin A, Vitamiin E, Vitamiin B1, Vitamiin B2, Vitamiin B3, Vitamiin B6, Vitamiin B9, Vitamiin B12, Vitamiin B5, Vitamiin D Rutiin Lipohape Päevane annus Polüvitamiinid tunduvad väga mugava võimalusena transportida organismi kõiki vajalike vitamii...
Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest
Helga Nõu "Pea suu!" Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna.