Laulud laugudetagused 1982 ja Äng ja arm 2001). Maie Remmeli raamat anti välja Argo kirjastuse poolt 2007. aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad. Raamatu üheks eesmärgiks on aeroarheoloogia tutvustamine ja levitamine.Ta üritab rääkida asjadest, millest pole loodusesse selget märki jäänud ehk siismegaliitehitistest ja nende olemasolust Eestis.Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobservatooriumideni. Ta omistab Karjala ja Eesti aladele hulga leiutusi ja vastusi
Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga
varasematele teooriatele omaks saanud takistusi ületada ning kirjeldada adekvaatselt teatud aspekti toimimist. Selliseid spekulatiivseid teooriaid tuleb rangelt kontrollida ning need teooriad, mis testile vastu ei pea, heidetakse kõrvale (Chalmers 1998, 67). Järelikult ei saa siia hulka kuuluda ad hoc hüpoteesid, mis on omavahelises ringkäenduses ning mida vastavalt testida ei saa. Teisalt, raamatu viimastel lehekülgedel esitab M. Remmel ka tööhüpoteesi: arheoloogiliste leidude alusel on matemaatiline maailmapilt tekkinud vanemal kiviajal Põhja-Euroopas (autori järgi Hüperboreas), millest annavad märku petroglüüfide ja megaliitplaneeringute geomeetrilised konstruktsioonid. Kui nüüd niisugust seisukohta testima hakata, siis esiteks ei läbi ranget kontrolli ilmselt ei nn megaliitplaneeringute (, mis tegelikkuses on väga raskesti või mittedateeritavad kiviaiad) ajaline määratlus ega ka nende seostamine Karjala
põllumajanduseks võimalui nii kohalikele kui riigile. Samas inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist, taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. 3. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved 4. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud 5. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. 6. Riigimetsa Majandamise Keskus. 7. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf 8. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077
Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=1127189353&obj=yrg (viimati külastatud 01. 04. 2011). 8. Koppel, L. 1982. Inimtegevusest Vooremaa maastikukaitsealal. Diplomitöö 14 9. Mets, R. 2011. Jääaja teemapargi ehitus läheb lahti. Tartu Postimees. Kättesaadav: http://www.tartupostimees.ee/?id=378652 (viimati külastatud 04. 04. 2011). 10. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. Lk. 178. 11. Riigimetsa Majandamise Keskus. Kättesaadav: http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/elistvere-loomapark (viimati külastatud 01. 04 .2011). 12. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf (viimati külastatud 03.04.2011) 13. Saadjärve Jahtklubi
Hämmastav hullus Viljandi aidas Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida
htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. (http://www.freemages.co.uk/browse/photo-1326-erechtheion- temple.html.) Kasutatud kirjandus 1. Kangilanski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: ,,Kunst". Lk 52-56. 2. Remmel, A. 1989. Peatükke kunstiajaloost. Tallinn: ,,Valgus". Lk 25-29. 3. http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html. (14.12.2013) 4. http://kunstiabi.weebly.com/templid.html. (14.12.2013) 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Joonia_stiil. (14.12.2013) 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Korintose_stiil. (14.12.2013) 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Parthenon. (14.12.2013) 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Erechtheion. (14.12.2013)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Ilja Škatov ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS........................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.KÄTEHÜGIEEN.............................................................................................................4 2.ÕE ISIKLIK RIIETUS....................................................................................................5 3.KAITSEVAHENDID.......................................................................
..................... 4 TIIT KALLUSTE.............................................................................................................................................5 VALERIJUS RAMOSKA..................................................................................................................................6 RAIMONDS MACATS.....................................................................................................................................6 TAAVO REMMEL...........................................................................................................................................7 ÕHTUJUHT ROHKE DEBELAKK.....................................................................................................................7 LOOD...............................................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL..............................
korraldatud kontserti, kus astus üles bänd nimega ,,Tanel Ruben ja Victoria". Tanel Ruben on selle dzässpundi juht, samas kui Victoria tegutseb solistina. Algselt pidi kontsert toimuma ööklubis Privilege, kuid sealse põlengu tõttu viidi see üle hotell Arensburgi lounge-restorani Muusa. Lisaks trummide taga istunud Rubenile ja Victoriale kuulusid esinejate hulka ka kahel süntesaatoril mänginud Taavi Kerikmäe, basskitarri tinistanud Taavo Remmel ning vibrafoni taga tegutsenud Hele-Riin Uib. Algselt pidi lavale astuma ka kitarrist Meelis Vind, kes aga haigestus ning tema puudumisel jättis bänd esitamata ka mõned planeeritud laulud. Tanel Rubeni ja Victoria pundile on aasta 2010. teoorias juba kümnes tegutsemisaasta. Kuigi bänd asutati 2001. aastal ning seitse aastat tagasi ilmus neilt ka album ,,Different Dreams", pole nad viimased viis aastat midagi teinud ning Kuressaares toimunud kontsert oli
järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass). Spetsiaalselt meie kooli kümnendikele korraldatud kontserdi toimumiskoht oli väga eriline, sest saal, kus see toimus, oli väga väikene, mahutades vaid umbes 70 külastajat. Juba uksest sisenedes oli õhkkond märgatavalt teistsugune kui väljas, saal oli väga väike aga kõrge, ruumi esimene osa oli valgustatud ja seal seisid erinevad pillid. See aitas palju kaasa ürituse üldmulje kujunemisele.
(Ehasalu 2008). Sellest tulenevana võib defineerida propagandat kui levitustööd, et võita inimesi enda poolele. Ideede ning vaadete laialdast meediasse paiskamist, et inimesed eelistaksid vastavat objekti. Minu uurimistöös on see objekt mõni erakond, mis oma loosungeid jagades poolehoidjaid meelitab. Propagandat võib tõlgendada ka teisiti. ,,Erakonnad turustavad reklaami vahendusel mõtteid ja ideesid - nägemust." Propagandaks võib lugeda ka reklaami nagu arvas Renee Remmel. Tema tõlgendaks seda sõna positiivse suunitlusega. Propagandana mõistab ta siis pigem ainult enda ideede levitamist kõige tavalisema reklaami näol (Remmel 2009). Arvamuste kokkuvõtteks tuleb propagandale omistada definitsioon, mis omaks eelnevatest pool ning kokku liites peaks saama üpriski tõese tulemuse tänapäeva mõistes. See tähendab, et propaganda on senini levitustöö, kuid tähtis osa sellest kuulub kindlasti ka reklaami alla. 1.2
Sisukord 1. Meediazanrid 1.1. konspekt 2. Arvamuslugu 2.1. konspekt 2.2. “Vihavaba vigurisuusk” 2.3.“Eluleohtlikud koolikotid” 3. Uudis 3.1. konspekt 3.2. “Tallinna-Pärnu maantel sõitis 30 inimesega buss kraavi” 4. Reportaaz 4.1. konspekt 4.2. “Kui midagi teha, siis suurelt! Võru noored korraldasid maskiballi” 4.3. “Parim Eesti sünnipäeva aktus” 5. Intervjuu 5.1. konspekt 5.2. “Koolipsüholoog: konfliktist peab alati rääkima” 6. Kuulamine 6.1. ”Vikerhommik. Laura Remmel. Muusikast.” 6.2. ”Intervjuu matkajatega”
*Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Kontrabass Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Ehitus Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillidest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Selle sõrmlaual ei ole krihve nagu viiulilgi. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi viola da gamba järglasks. Tema proportsioonid erinevad mitmesti viiuli ja tsello omadest. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele. Eesti kuulsamad kontrabassistid Mati Lukk (sündinud 9. aprillil 1961) Ta on ERSO kontrabassirühma kontsertmeister. Taavo Remmel- pedagoog ja kontrabassist, sündis aastal 1964 ja on töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris kontrabassis...
Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga- aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Eesti jazz'i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben
Tsello · Pikkus 155 cm · Seda mängitakse istudes pill põlvede vahel. Metallist tugivarras põrandal Eesti tuntimad tsello mängijad: Teet järvi, Leho Karin ja Pärt Tarvas Kontrabass · Kogu pikkus ligi 2 m ja üks suurimaid muusikainnstrumente · Kõige madalama kõlaga poogenpill · Mängitakse seistes või kõrgel toolil Eesti tuntimad kontrabassi mängijad: Mati Lukk, Kaupo Olt ja Taavo Remmel Harf · 47 keelt mis on värvitud oma astmetele vastavalt · 7 pedaali millega saab muuta helikõrgusi pool- või terve tooni võrra · Mängitakse istudes Eesti tuntimad harfi mängijad: Eda Peäske ja Tatjana Lepnurm Kitarr · Araabist pärit pill mis jõudis euroopase 13 . sjandil · 6 keelt · Elekrtikaitarr 20. sajand Eesti tuntimad kitarri mängijad: Heiki Mätlik, Jaak Sooäär ja Robert Jürjendal
Narva Linn 13. -16. sajandil Martin Velbri Robin Henrik Neem Luca Remmel 7.B 2017 Linnaõigused ● Esimest korda sai linnaõigused Narva aastal 1302 Taani kuninga poolt ● Liivimaa sõja ajal Narva põletati, kuid linnaõigused sa Narva kiiresti tagasi. Nimelt aastal 1345. Elanikkond ja nende tegevus ● Talupojad ja mõisnikud käisid linnas kauplemas. ● Linnas elasid ja töötasid käsitöö meistrid. ● Narvas oli sadamakoht. Sadama
24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli
4) Eesti on üks maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elutähtsaks vaid 14% elanikkonnast. Suurema osa usklikest moodustavad õigeusklikud ja luterlased. Neid usklikke, kellele pole usk elutähtis, on Eestis üle neljandiku selle elanikkonnast. Eestlased pole nii väga usklikud kui teised maailma rahvad. Eesti 81% rahvast, kes defineerib end mitteusklikuna on maailma üks kõrgemaid protsente. Seega saab järeldada, et eestlased on pigem uskmatud kui usklikud. Samuti on Atko Remmel oma arvamusloos öelnud ''Eestlased on ateistid. Usu möga meid ei köida.''. Minu arvates eestlased pole uskmatu rahvas, kuna inimesed ikkagi usuvad enneolematutesse olevustesse ja sündmustesse. Ise olen ristitud, ei ole usklik, kuid ikkagi usun, et keegi nö. ''suurem'' eksisteerib.
toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga-aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Jazzmuusika Eestis Igalaastal toimub Tartus festival Rainbow Jazz, kus esinevad noored jazzmuusikud Eesti jazz’i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau YouTube - Raivo Tafenau Quintet - Estonian Jazz Gala 2008 Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben YouTube - Tanel Ruben "Seitse pöialbluusi" (written by Tanel Ruben) Jazzmuusika Eestis Akordionist Tiit Kalluste YouTube - Tanguero Villu Veski / Tiit Kalluste 5tet Estonian JazzGala 2008 Pianistid Urmas Lattikas, Tõnu Naissoo, Kristjan Randalu YouTube - Stiller Beobachter - Kristjan Randalu Lauljad: Hedvig Hanson YouTube - Hedvig Hanson Group - "Üksi keset ööd" (R
heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid Ivo Sillamaa – klavessiin, orel Anto Õnnis – tenor, löökpillid Taavo Remmel – kontrabass Robert Staak – vanemtoimetaja Laine Lillepruun – vanemadministraator Allikas Andres Mustonen ● Andres Mustonen oli Nõukogude Liidus varajase muusika pioneere, olles eeskujuks paljude vanamuusikaansamblite loomisele. ● Ta on esmaesitanud Eestis paljude tuntud heliloojate teoseid, talle on helitöid pühendanud Arvo Pärt ("Arbos", "An den Wassern zu Babel").
Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis. Esitus oli üldiselt puhas, esinesid üksikud vead kõrgetel nootidel, lugu oli muidu kaasahaarav ja põnev. Mulle meeldis see lugu, sest see lugu algas aeglaselt aga toimus järsult vahelduv meloodiate muutumine
vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli
Õnneks suutsid näitlejad tänu oma näitlejameisterlikusega ikkagi silma paista, huvi äratada ning kuulama panna. Saalist lahkudes, olin positiivselt üllatatud. See äratundmisrõõm mis avaldus lavastuse ja orginaal näidendi sarnasustes oli väga meeldiv. Samas olin aga õnnelik selle üle, et lavastaja Lembit Peterson suutis läbi tema lavatstaud teose panna mind mõtlema läbi teiste vaatepunktide. Grete Remmel XH
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM HORTUS MUSICUS Retsensioon Hanna Kata Norma 10. a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, ...
a klass-Richard Volke 1.b klass-Marten Valvik,Liine Palu 2.a klass-Kaidi Kaldas,Kalev Villem 2.b klass-Merili Kaarna,Andre Suursaar 3.a klass-Annabel Abram 3.b klass-Meeri Kraas 4.a klass-Meeri Kraas 4.b klass-Maarja Käes Abilised klassidel orienteeruda võistlus kohaga(5-9klassidel): 5.a klass-Richard Volke 5.b klass-Marten Valvik 6 klass-Kaidi Kaldas,Kalev Villem 7klass-Merili Kaarna,Andre Suursaar 9klass-Liine Palu,Annabel Abram Võistlus paikadel olevad inimesed: Suusavõistlus-Anna-Liis Remmel,Markus Agar,Jarko Kuub,Argo Jõesuu Uisuvõistlus-Aleksander Palu,Aleksander Kesküla,Timo raukas,Veiko Jõõts Kelguvedamis võistlus-Jan Jürgen Veski,Olavi Vaarmets,Elisabeth Elmend,Sander Niilo Lumepallivõistlus-Sten Paul Sternof,Hardi Hõlpus,Ann Marleen Allika,Nele Völcker Mis tundide ajal üritus toimub: 1-4klassidel 1-2 tund 5-9klassidel 3-4 tund Vaja on: Õpilastel endil on vaja:Suuskasid 4 paari kokku,6 paari uiske,4 kelku kõik asjad klassi
Kelly Talimaa 11S Retsensioon Mina vaatasin televiisorist „Laula mu laulu“ saadet, see kord siis juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma häälega mängida või kuidas ta suudab oma häält muuta vastavalt enda tunnetele, see on tõesti super. Kõik need muusikalid mis ta on laulnud, see imeline. „Laula mu laulu“ saates laulis ta Tõnis Mägi laulu „Aita mööda saata öö“ see oli väga jazzilik, veidi rahulik, hea tumedateks sügisõhtuteks. Liis Lemsalu- „Sülita vaid allatuult“. M...
on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!. Rock muusikas olid 90ndatel edukaimad Terminaator ja Smilers, mis on tänasepäevani populaarne, ning Mr. Lawrence. Eestist maailma on jõudnud bändid nagu Vanilla Ninja ja Metsatöö ning ka laulja Kerli. Lisaks on veel Eestil tänapäeval väga palju andekaid lauljaid (Kadri Voorand, Hedvig Hanson, Laura Remmel, Mari Kalkun), dirigente ja heliloojaid (Olav Ehala).
aastal Andres Mustonen. Tema seletas meile kontserdi sisu. Ta tutvustas lühidalt igat lugu, mida nad esitasid ning seletas lahti loo sisu, et me lauludest aru saaksime, kuna need olid kõik ladina keelsed. Lisaks sellele rääkis ta veel ajaloost ja renessansiajastust üldiselt. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka
muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Ansamblit on aitamas ka vanemtoimetaja Robert Staak ning vanemadministraator Laine Lillepruun. Kõik mehed valdavad mitut instrumenti ja ka kontserdil toimus neil omavahel pidev pillide vahetus, mis muutis selle veelgi huvitavamaks ja teistsuguseks. Pillidest tundsin ära mitmeid renessansiajastu instrumente. Näiteks nagu plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhornid, tromboonid ja viola da gamba, kuid need on kontserdil mängitud instrumentidest vaid vähesed.
Toomas Rulli kvarteti kontsert ,,Quotes" Käisin 2.veebruaril 2017 kell 19:00 Kandle teatrisaalis kuulamas Toomas Rulli kvartetti. Kvarteti koosseis oli järgmine: Toomas Rull oli löökpillide peal ja trummi taga, Allan Järve mängis trompetit ja flüüglit, Heiko Remmel oli bassimees ning Rauno Juurikas istus klaveri taga. Toomas Rull kutsus kvarteti kokku aastal 2009 ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine. Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus
Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer Andrus Tork Marlis Timpmann Tarmo Truuväärt KONTRABASS FLÖÖT KLARNET METSASARV
Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus", 2010 (koost Valdo Valper) - ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast", 2011 (koost Mari-Ann Remmel) 30
Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus", 2010 (koost Valdo Valper) - ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast", 2011 (koost Mari-Ann Remmel) 30
EESTI JAZZMUUSIKA JA AIN AGAN Referaat Autor: 2016 Sisukord JAZZMUUSIKA.........................................................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekk...
detsembril 2011 11) Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/13295630 Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 12) Pae, T., Sokk, H., 2009. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene. Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146 13) Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/riinu.html Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 14) Remmel, M.-A., 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Lk 220 15) Reier, Ü., Kukk, Ü., 2000. Piiumetsa sookaitseala taimestikust. XXIII Eesti looduseuurijate päev. Lk 63-73 16) Särg, A., 2005. Järvamaa mõisad ja mõisnikud. Kirjastus Argo. Lk 101-102. 17) Sokk, H., 2003. Vaatamisväärsused. Internetis saadaval: http://www.jarva.ee/index.php?page=426 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011
Juba kolmandat korda aset leidev Eesti Hip-Hopi Festival (EHHF) toimus sellel aastal Elvas. 21.-22. august astusid Tartumaa Tervisespordikeskuses üles ligi kolmkümmend eestimaist artisti ehk terve Eesti hiphop muusikatuumik. Laiemale kuulajaskonnale on kindlasti tuttavad nimed nagu CHALICE, DEF RÄÄDU ja J.O.C., TOE TAG, COOL D, TOMMYBOY, KUULUUD, STUPID F aga ka näiteks mitmed venekeelsed grupid nagu GORÕ LANA ja SEMJA NAPASSOV. Festivalil oli esindatud ka graffitikunstnikud ning breiktantsijad ning mitmed Eesti tuntumad DJ´d. Festivali eesmärgiks on koondada Eestis kord aastas kokku kohalikud maailma suurima subkultuuri järgijad. Samuti annab festival võimaluse näiteks agaramatele noortele. Nimelt toimus festivali teisel päeval spetsiaalne väheste või puuduvate lavakogemustega räpparitele mõeldud vabamikrofoni programm "ROOKIE CHALLENGE", kus esinemisnärvi ja rambivalgust said kogeda kõik need, kes muidu kodus riimimist vaid kodus pro...
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
02&hl=et&start=14&um=1&tbnid=yVqU1jNYep8VSM:&tbnh=133&tbnw=103&pre v=/images%3Fq%3Dpierre%2Bauguste%2Brenoir%26hl%3Det%26lr%3D%26sa %3DN%26um%3D1 2. http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/ 3. http://www.expo-renoir.com/2.cfm 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre-Auguste_Renoir#Artworks 5. http://www.abcgallery.com/R/renoir/renoirbio.html 6. ,,Kunstilugu koolidele" Lauri Leesi, Avita 2003 7. ,,Peatükke kunstiajaloost'' M. Alas ja Aleksander Remmel, Valgus 1989 8. ,,Kunstiajalugu 2" M.V.Alpatov, kunst 1982 9. ,,Kunstiajalugu" David Piper, Varrak 2006 10. ,,Kunsti lugu" E.H. Gombrich, Avita 1998 7 Lisa 1. ,,La Grenouillère", 1869 8 Lisa 2. ,,Noored tüdrukud klaveri juures", 1892 Lisa 3. 9 ,,Teatri rõdu", 1874 10 Lisa 4. ,,Istuv vanniline", 1883-1884
Vasari, kellelt on pärit ka enamus fakte Masaccio kohta, tekstile tuginedes vaatlesid maalikunstnikud Masaccio freskosi, et õppida hästi maalima. Ta kujundas ümber Itaalia maalikunsti suuna, ükates ta eemale gooti stiilist ning esimest korda kujutades maailma läbi kunsti rohkem sügava, loomuliku ning inimliku osana. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Masaccio http://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/masaccio/biograph.html http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss A. Remmel, Peatükke kunstiajaloost, 1989. lk 91-92 Lisad: San Jovenale triptühhion, 1422 Jõulutaldrik, 1427-28, puit. Putto ja väike koer, Jõulutaldriku teine külg, 1427-28. Pearaha, 1426-1427. Tommaso Cassai
4 Pildid Foto: Wilhelmine von Stackelberg, snd paruness Ungern- Sternberg (1804- 1881) Foto: Karl Otto von Stackelberg (1797- 1865) 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.mois.ee/harju/riisipere.shtml 2. ,,MÕISALEGENDID. Harjumaa" Mari- Ann Remmel lk 332- 351 3. ,,EESTIMAA MÕISAD" Juhan Maiste lk 240- 242, lk 263 6
Peruu Vabariik miniuurimustöö TDL Autor: Säde Lee Remmel Õpetaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Tiitelleht............................................................................................................... ...............1 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............2 Ülevaade...............................................................
just nendega. Oliver Pagel „Soome turistid Eesti NSVs aastail 1955-1980“ vaatleb oma artiklis Soomlaste turismi kasvu Eesti NSVsse. Kes käisid, miks ja mis olid selle eeldusteks. Tõukeks oli laevaliikluse avamine 1965a ja 1972a. ehitatud Viru hotell. Esmalt külastasid Eestit spetsialistid aga Soome majanduse paranemisega tõusis ka tavaturistide vool alates 1970 aastatest. 1966a avati välis turistidele Pärnu, Tartu, Viljandi linn. Atko Remmel „Külma sõja regioosseda aspektid“ vaatleb Nõukogude Liidu usupoliitikat Eesti NSVs. Tõi välja, et Usuelu administreerimisega tegeles Usuasjade Nõukogu Moskvas, mida liiduvabariikides esindasid volinikud, kes tegelesid kontrollimise, usuühingute regiseerimisega, kogusid ja analüüsisid infot, sulgesid kogudusi, kontrollisid vaimulike personalipoliitikat, lahendasid kaebusi, nad olid riigi ja kiriku vahendajad. Kontroll koguduse igapäevaelu üle
Vanalinna Hariduskolleegium Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Referaat Grete Remmel 11. H Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Hiina filosoofia on kujunenud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone. Lääne filosoofias on seda enamasti käsitletud osana ida filosoofiast. Hiina filosoofia pärineb Shangi ajal tekkinud ennustamise kasutamise läbi Zhou ajal väljakujunenud ,,Zhiu Yis". Esimene teadaolev viide sellele teosele pärineb aastast 672 eKr
Häälikute ja diftongide pikkused eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud" Keeleajalugu, kirjeldav ja eksperimentaalne uurimus, fonoloogilised opositsioonid. III välte intonatsioonikurv. 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) 1950.-1970nd. täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika". Foneetikas 1960nd. uusi uurijaid, KKI eksperimentaalfoneetika labor: Georg Liiv, Arvo Eek, Mart Remmel. Häälikute akustilised uuringud. Remmel 1975 foneemisüsteemi kirjeldus. Hille Pajupuu: diftongid. Estonian Papers in Phonetics 1972-1985. Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. 2008 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) Ilse Lehiste (Ohio): mitmed lingvistikavaldkonnad, eri keeled. Suprasegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst
tarbeesemetel. Uue riigi ajal hakkasid kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. 7 Kasutatud kirjandus · Remmel "Peatükke kunstiajaloost" · Vana-Egiptuse töölehed, mis on tunnis täidetud · Google pildiotsing · http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.zone.ee/vana- egiptus/images/niilus2.jpg&imgrefurl=http://www.zone.ee/vana- egiptus/Geograafia.html&h=416&w=330&sz=94&hl=et&start=1&um=1& tbnid=JcIHnhS_XqRpRM:&tbnh=125&tbnw=99&prev=/images%3Fq %3Degiptuse%2Bniilus%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa %3DG · http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm
sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole 10 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik 11
Arvo Haasma. Tsello Tsello on tunduvalt suurem(1,55meetrit) kui vioola. Tsello mängija istub, pill on jalgade vahel, totub tugivarbale. Tsello kõla on sametine ja sügav, tihe. Kuulsaimad mängijad on Peeter Paemurru, Teet Järvi ja Pärt Tarvas. Kontrabass Kogu pikkus on 2 meetrit. Mängitakse püsti seistes või kõrgel toolil. Kõige madalaim boogenpillidest, on bassi osa ja kasutatakse jazzi muusikas. Tuntuimad mängijad on Mati Sukk ja Taavo Remmel. Näppekeelpillid Tänapäeva harf meenutab tipule toetavat kolmnurka. Harfi 47 keelt on häälestatud diatooniliselt(nagu klaveri valged klahvid) Kõik C keeled on värvitud punaseks ja F keeled siniseks, et mängijal oleks parem orenteeruda. Harfi jala sees on 7 medaaliga menfalismi, igale oktavile seitsmest helist vastab üks pedaal, mille abil saab muuta heli kõrgusi pool või terve tooni võrra. Harfi mängitakse istudes pill toetud mängija õlale.
raamatut. Algris Perens on 3 raamatu peatoimetaja. Esitage vähemalt kolmest viitest koosnev autori publikatsioonide loetelu, (kujundage kataloogis olevad kirjeandmed nõuetekohasteks bibliograafilisteks viideteks) Perens, A. (2001). Projektijuhtimine. Tallinn: Külim. Perens, A. (1998). Teenuste marketing. Tallinn: Külim. Haak, K., Kratovitš, M., Papstel, I., Perens, A., Remmel, M., Randmann, L., Sirp, A., Tepp, M., Vennikas, M. (2012). Vanglate organisatsioon ja juhtimine : vanglateenistuse õpik. Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
