Keemia KT Halogeeniühendid Mõisted: Halogeen Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on puudu üks elektron stabiilsest oktetist. Halogeeniühend Orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbita...
Halogeenalkaanid-Alkaanid,milles üks või mitu H-aatomit on asendatud Hal-aatomitega. Omadused: #Võivad olla erinevates olekutes #Madala molekulmassiga gaasid, kõrgemaga tahked või vedelad ained. #Vees ei lahustu, hüdrofoobsed. Veest tihedamad #Mürgised (mürgisus kasvab reas F->I) #Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad kaasneda geenimutatsioonid. Ahelaisomeer-muutub C-ahela pikkus. Asendiisomeer- Ahela pikkus sama, asendusrühma asukoht muutub. Kasutusalad: 1)Rasvade-, õlide-, vaikude, polümeeride jt lagundamiseks. 2)Tulekustutites. 3)Külmutusseadmetes. 4)Vahtpolümeeride valmistamisel. 5)Propellandina-tarbekemikaali laialipihustava vahendina. 6)Pestitsiidina 7) Kloroform varem kasutusel narkoosis, enam mitte. Freoonid-Madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-, kloroühendid(derivaadid) Kasutatakse külmutusseadmetes, kuna nad neelavad soojust. Pestitsiid-bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasuta...
füsioloogilisi ja biokeemilisi protsesse. Kultuurtaimedel kasutatakse peamiselt kõrretugevdajaid e. retardante. Need toimivad taime kasvu reguleerivalt: väheneb taime kõrgusesse kasv ning paksenevad rakuseinad. Sellega tagatakse kultuuri parem seisukindlus. Vajalik on see teraviljadel sõltuvalt liigist ja sordist alates 3-4 t/ha saakide puhul. Kõrgemate saakide saamiseks kasutatakse täiskasutusnorme ja ka kahekordset pritsimist: võrsumise lõpus ja kõrsumise teisel poolel. Pestitsiid Kleep- ja pesuained Kleepaineid kasutatakse parema katvuse tagamiseks. Paljud taimelehed on karvased, vahased või kujuga, mida pritsitav lahus hästi ei kata või jääb lehe pinnale tilgana. Selleks, et preparaat moodustaks pritsimisjärgselt lehepinnale võimalikult ühtlase kile ja tungiks võimalikult kiiresti taimesse, on paljudel juhtudel vajalik kasutada kleepaineid. GrowHow tootevalikus on Kemiwett® Plus.
Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle. Kuna halogeeniühendid reageerivad väga hästi on nad asendamatud paljude ainete valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt...
elektrofiil- tühja orbitaaliga osake nukleofiil- vaba elektronpaariga osake elektrofiilsus tsenter- aatom, millel on positiivne laeng või osa laeng nukleofiilsus tsenter- aatom, millel on negatiivne laeng või osa laeng lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonist freoonid- klorofluoroalkaan pestitsiid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal Vähesed hü on toatemp gaasilised. Enamik vedelikud või tahked ained. Nad on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus on üpris suur. Vedela hü ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab hü. Enamik teisi vees mittelahustuvaid org. aineid koguneb ülemisse kihti, kuna on veest kergemad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, st tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Leidub metaanis ja etaanis. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitaj...
PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi ...
HALOGEENIDE MÕISTED 1)polaarne kovalentne side moodustub erinevate mittemetallide vahel ühiste elektronpaaride abil. 2)halogeeniühend orgaaniline ühend, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)osalaeng - väiksem elektroni laengust. Väga väike laen 4)elektrofiil on OSAKE, millel on tühi orbital ja/või + laeng 5)elektrofiilne tsenter on AATOM , millel on tühi orbital ja/või + laeng 6)elektrofiilne asendusreaktsioon nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiil asendub teisega. 7)nukleofiil on OSAKE, millel on vaba elektronpaar või/ja laeng 8)nukleofiilne tsenter on AATOM, millel on vaba elektronpaar ja/või laeng 9)nukleofiilne asendureaktsioon elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiil asendub teisega. 10)radikaal kõrge energiaga osake , millel on paardumata elektron. Väga aktiivsed. 11)reaktsioonitsenter aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muun...
hakanud tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid, kuna insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud Kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega Enamik USA maisist on geenmuundatud ja seda nimetatakse BT-maisiks Selle maisi DNA on liidetud geeniga bacterist "Bacillus Thuringiensis", mis toodab BT- toksiini ehk mürkainet See mürkaine on põhimõtteliselt pestitsiid, mis on kõrgelt mürgine inimestele ja loomadele Lõpuks peale pikkasid uurimusi leiti, et seda ainet leidub rasedate naiste ja nende loodete veres See seletab "teistsuguste" laste sünni kasvu TÄNAN VAATAMAST!
Koostaja: Alan Sakson Tallinn 2015 SISUKORD 1 lk Kofeiini mõjud 2 lk Kofeiini trarbimine 3lk Kofeiini taimed 4lk kofeiini toodete valmistamisel Kofeiin Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad. Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Kofeiini mõju Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas
Lindaan Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan kuulub pestitsiidide hulka. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks (lad kpestis katk, taud;caedere tapma). Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite (seened, putukad jms) ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. On valge kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustub hästi orgaanilistes lahustites. On väga mürgine putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele. Inimeseni võib lindaan jõuda joogivee kaudu. EPA kehtestatud normide kohaselt ei tohi lindaani sisalduda joogivees rohkem kui 0,0002 mg/l kohta. Suurem kogus võib põhjustada kesknärvisüsteemi ja eriti maksa kahjustusi.
ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF 2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul
Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati
kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele
Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt insektitsiidina kasutusele. Rachel Carson juhtis 1962 ilmunud raamatus "Hääletu kevad" tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule ja kantserogeensele toimele. Sellest sai alguse keskkonnaliikumine, mis viis DDT keelustamiseni peaaegu kõikjal maailmas. Erinevaid mürke · 1,3-dikloropropeen · Alkaloidid · Botuliin · DDT · Glüfosaat · Herbitsiid · Insektitsiid · Pestitsiid · Roundup · Sariin · Tsüaan 6 1,3-dikloropropeen on magusa lõhnaga värvitu vedelik, mille aur on mürgine. Paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Terminoloogiliselt on kasutusel ka sõna "toksiin", millega väljendatakse elusorganismide eritatud mürkaineid.
Naisterahva puhul, kes kaalub 50 kilogrammi ja joob sama koguse kohvi, on annuseks 2 mg kofeiini. Seega ei ole mees ja naine võrdsed kohvi jooma. Kohvi toime Kofeiini toime sõltub kogusest. Mõõdukas koguses tarbimine mõjub organismile erutava toimena. Kohv vähendab väsimustunnet, parandab hingamist, kuid ei võta ära unevajadust. Autor väidab: Kohv ergutab, mobiliseerib jõuvarusid, vähendab diabeedi ja parkinsoi tõve nakatumise riski, on looduslik pestitsiid. Kohv stimuleerib, kui joote vähem, aga sagedamini. Sport, sõda Kofeiin parandab spordis lühiajaliste sportimiste tulemusi. Teadlased arvavad, et tegu on ainevahetuse kiire muutumisega. Kofeiini kasutatakse palju ka sõjalistel operatsioonidel. Tekstist leiame, et kofeiini füüsilist vastupanu suurendava toime mehhanism on veel ebaselge, kuid teadlased arvavad, et tegemist on ainevahetuse ja verevarustuse muutusega, mida kofeiin põhjustab. Kohanemine
Insektitsiidid Keemilised preparaadid kahjulike putukate hävitamiseks. Kasutatakse väliselt, toiduga või hingamiselundite kaudu toimivaid aineid. Tuntumaid ja tõhusamaid insektitsiide on DDT. Selle kasutamine on enamikus maailma riikides keelatud. Huumuse teke Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine. Kevadel ja sügisel, kui muld on veega küllastunud, kulgevad anaeroobsed protsessid, suvel kuival ajal aga aeroobsed protsessid. Huumuse tekkele avaldavad mõju ka niiskus ja temperatuur. Huumuse tekkel läheb orgaaniline lämmastik sellisesse vormi, kus ta on taimedele kättesaadav. Ol...
Pestitsiididena on tegemist ainetega, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, hävitamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiide kasutatakse inimesele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega tulnud kaasa ka tagasilööke, näiteks mürgisus inimestele või teistele loomadele. Kuna biotsiidide põhimõte on surmata elusorganisme, siis kujutavad paljud biotsiidsed tooted suurt ohtu inimeste tervisele ja heaolule. Ajalooliselt esimene teadaolev pestitsiid oli väävlipulber, mida kasutati iidses Sumeris umbes 4500 aastat tagasi. Põllumajanduse arenguga kaasnesid ka suuremad pestitsiidide kogused ning sellest ajast saati on keskkonda sattunud suur hulk erinevaid biotsiide. Ka Eestis on levinud põllumajanduses pestitsiidide kasutamine, samuti kasutatakse hüpokloriidühendeid vee puhastamiseks ujumisbasseinides ning antibiootikume meditsiinis. Biotsiidide ohtlikkus
Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati
Mõned hambapasta koostisosad on kahjulikud ka keskkonnale, mitte ainult inimese tervisele. Nendeks on: · fluoriid; · kunstlikud maitsestajad; · kunstlikud värvained; · triklosaan; · söögisooda; · siduvad ained; · pürofosfaat; · polüetüleenglükool; · polüpropüleenglükool; · aspartaam jm. Triklosaan on registreeritud kui pestitsiid ja võib keskkonda sattumisel kahjustada õrnu vee ökosüsteeme. Paljud eelpool nimetatud ainetest võivad aga sassi lüüa loomade hormonaaltasakaalu ja olla kantserogeenid. KOKKUVÕTE Hambapasta on pastajas või geeljas vahend hammaste puhastamiseks, samuti nende tervise ning väljanägemise parandamiseks. Hammaste puhastamiseks kantakse hambapasta hambaharjale. Kõige tavalisemad aktiivsed koostisosad on fluoriidid, näiteks naatriumfluoriid. Need aitavad vältida hambaaukude teket
taimede biokeemilise ainevahetuse jäägid, mis mõjutavad tugevalt loomorganismide elutegevust Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond tarvitanud juba ammustest aegadest kas erguti, mürgi või ravimina Kofeiin Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos Kofeiini on leitud rohkem kui 60 taimes ja arvatakse, et see toimib kui looduslik pestitsiid Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin Nii teofülliin kui teobromiin on struktuurilt ja toimelt sarnased kofeiinile ning neid aineid tekib ka organismis kofeiini lammutamise käigus Kofeiin Erinevalt teistest psühhoaktiivsetest ainetest on kofeiin peaaegu kõikjal legaalne Arvatakse, et maailmas tarbitakse igal aastal 120 000 tonni kofeiini Sellest kogusest saaks iga inimene juua ühe
tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Pestitsiidid - on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa
2004). Üks tuntumaid rasvkoes akumuleeruvaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mis oli varem laialdaselt kasutatud, kuid on nüüdseks keelustatud peaaegu kõikjal maailma riikides. DDT keelustamiseni viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat ,,Hääletu kevad", kus pöörati erilist tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule mõjule ja näidati, et 3 antud pestitsiid on ülimalt ohtlik ka inimesele, mitte ainult loodusele. DDT võeti kasutusele 1939. aastal, aine leiutaja Paul Müller sai 1948. aastal oma leiutise eest ka Nobeli preemia. DDT on üks parimaid näiteid inimese leiutatud pestitsiidist, mis tõi nii kasu kui ka kahju, viimast suuresti oma bioakumuleeruva iseloomu tõttu (Miller & Spoolman 2008). II maailmasõja ajal kasutati DDT-d, et piirata tüüfuse ja malaaria levikut ning sellega hoiti ära
Kokkuvõtteks võib öelda, et üldiselt pestitsiidide kasutus sel perioodil suurenes , olenemata põllumajandusliku maa pindala vähenemisest kõigis vaadeldavates riikides peale Iirimaa 9 Tabel 1. Insektitsiidi, herbitsiidi ning fungitsiidi ja bakteritsiidi kasutus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal. Maa Pestitsiid Kasutuskogus Kasutuskogus 1995.a (kg/ha) 2001.a (kg/ha) Eesti insektitsiidid 0,002 0,003 herbitsiidid 0,11 0,33 fungitsiidid ja 0,03 0,001
kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on
Kasuta võimalikult palju mehhaniseerimist ja suletud süsteeme Pese sageli neid kehaosi, mis paratamatult kokku puutuvad või võivad kokku puutuda kogemata kokkupuude 97% juhtudest toimuvad nahakontakti kaudu Nii toimeainest kui selle lahustist sõltub aine naha-läbimise võime (õlibaasil ained ja lahustid, nt ksüleen) Veebaasil pestitsiidid imenduvad paremini kui kuivad Kõige paremini imendub pestitsiid läbi genitaalide naha, aga ka kõrvakanali kaudu, juuste ala ja otsaesise kaudu Kerged nahakahjustused ja higistav kuum nahk samuti juhivad aineid sisse palju kergemini kui terve nahk nahakontakt Käte mittepesemine peale pestitsiidiga/pakendiga töötamist Tilgutamine või pritsimine katmata nahale Määrdunud puhastamata riiete kandmine Tuulise ilmaga töötamine Mittesobiva kaitsevahendi kandmine
rohkem mett, see põhjustab rohkem haigusi jms). Teine viis põhjusi nimetada: 1) looduslike elupaikade ja toidutaimede kadumine 2) põllumajanduse intensiivistumine, pestitsiidide kasutamine (pestitsiidid on ohtlikud kõikidele organismidele) · Pestitsiidide tüübid ja toksilisus. Tüübid: 1) pulbrilised pestitsiidid 2) lahustuvad pestitsiidid Toksilisus: 1) Kontaktne pestitsiid mõjutab mesilast siis kui ta jääb pritsimise kätte või satub värskelt pritsitud õitele/lehtedele põllul. 2) Süsteemne pestitsiid saastab õietolmu ja nektarit, sest liigub läbi taime kudede, põhjustades mürgistusi taru sees. · Insektitsiidide (putukamürkide) subletaalsete dooside järeltoime mesilaste käitumisele. 1) Korjemesilaste füsioloogiale:
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
KIMALASED · Euroopas: Belgias, SB, Prantsusmaal langus (eelkõige pikasuistel) · Põhjapoolsetel oludel olukord parem o Jahedam kliima ei soodusta laialdast põllumajandust o Maastikust tingitud väiksemad põllud Tolemendamiskriisi põhjused · Looduslike elupaikade ja tolmutaimede kadumine · Põllumajanduse intensiivistumine · Pestitsiidide hävitamine e pritsimine o Mõjud varieeruvad: kontaktne pestitsiid mõjutab mesilast ainult siis, kui ta jääb pritsimise kätte või satud värskelt pritsitud õitele, lehtedel põllul o Süsteemne pestitsiid saastavad õietolmu ja nektarit, põhjustab mürgistusi taru sees o Õitsemise ajal ei tohi pritsida mesilased jäävad pritsime alla o Pritsime hävitav kõigile: kas otseselt või kaudselt o Otseselt: mesilased põllud külastavad kõike õitsevat, ka õitsvad umbrohud põllul
iiveldus, oksendamine ja peavalu. Raskematel juhtudel võivad tekkida püsivad kahjustused närvisüsteemis, hormonaalsüsteemis ja muudes elundites. [11, lk 534] Pikaajaline 7 kokkupuude põhjustab suurenenud vähiohtu, steriilsust, nurisünnitusi, sünnidefekte, puudulikku immuunsüsteemi ning Parkinsoni tõbe. [11, lk 535] Puuvillakasvatuste piirkondades elavatel inimestel esineb 40% rohkem vähki. [12] Peaaegu iga pestitsiid võib piisavalt suure annusega tappa inimese. Maailma Terviseorganisatsiooni andmete järgi saab aastas üle 4 miljoni inimese pestitsiidimürgituse. Suurem osa nendest inimestest elavad arenevates maades. Osalt on selle põhjuseks see, et seal kasutatakse ohtlikke taimekaitsevahendeid, mis on arenenud riikides keelatud. [11, lk 535] Hinnanguliselt sureb sellesse aastas 20 000 inimest. [1] Töötingimused arengumaades on Euroopa ning Põhja-Ameerika riikidega võrreldes alla igasugust arvestust
aineid, nt AMPA, mis on isegi mitu korda mürgissemad kui glüfosaat ise. Sünergism- Nt kasutatakse segusid, mille eesmärk on nt kahjurite hävitamine, eemale peletamine. Enamasti kasutatakse kemikaale. Nendega koos ka biolooogilise vahendeid. 93. Paagisegud, kleepeained - nende kasutamise põhimõtted. Paagisegu: Veega tehakse pooleks ja siis pritsitakse taimedele. Pannakse kolmveerand vett paaki ja siis pH reguleeritakse (5...6). Lisatakse väetis, pestitsiid, herbitsiid jne, ja siis täidetakse veega paak. Segaja peab koguaeg töötama, samal päeval ära kasutada. Kleepaineid kasutatakse lisandina paagisegudes, et oleks parem kleepuvus ja ühtlasem kattuvus. Paljud lehed on karvased, vahased ja lahus ei jääb tilgana peale. Selleks, et tekiks ühtlane kile taimele ja see lahus tungiks võimalikult kiiresti taimesse, selleks kasutatakse kleepaineid. 94
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
