· Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis Hector Guimard, Castel Beranger Sotlane Charles Rennie Mackintosh 1897. aastal esimene maja koos interjööriga- Glasgow Kunstikool
piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. India rahvastik on väga kirev. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal. Kastikord:
taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Loomastik Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. Keel India rahvastik on väga kirev. Indialaste põhitunnuse määrab usutunnistus. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga Indias kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Kastikord
punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel • Saab alguse Ibeeria mägedest • Suubub Atlandi ookeani • Jõe pikkus on 897 km, millest 112 km moodustab Hispaania ja Portugali piiri • Suudmes asub Porto linn AJUDA BOTAANIKAAED • Portugali esimene botaanikaaed • Seal toimuvad jazzi õhtud • Paabulinnud ALGARVE RAND • Tähtsaim puhkepiirkond • Üks ilusamaid Euroopa nurgakesi •30. km kaugusel Faro lennuväljast •Algarve on kõige lõunapoolsem, ligi 200. km piki ookeani kallast kulgev Portugali provints •Algarve on hea koht nii aktiivseks kui ka rannapuhkuseks •surfata, purjelauaga sõita või sukelduda •ratsutamiskool, tennisekoolid ja tenniseväljakud, golf QUINTA DA REGALEIRA •Vähetuntud aare •Mitte väga kaugel Lissabonist asuvas Sintra linnas
piirkonna, mis on keskmiselt 200–1000 ruutkilomeetri suurune. Tiigritele meeldib vesi ning nad võivad kergelt ületada jõgesid. Tiigri möire on nii vali, et seda võib olla kuulda isegi 3 km kaugusele. Jahi pidamine. Tiigrid on loom toidulised loomad. Nad eelistavad jahtida suuri sõralisi nagu näiteks aksikhirv, sambarhirv, gaur ehk india piison , nilgai, metssiga ja vähemal määral jahivad nad ka vesipühveleid ja antiloope. Väiksemad loomad nagu jänesed, okassead ning paabulinnud moodustavad väga väikese osa tiigri toidust. Väiksemaid loomi jahivad nad siis, kui tavalist saaki on vähe. On olnud juhtumeid, kus tiiger ründab isegi elevanti või ninasarvikut. Inimeste pealetungist tingitult on nad hakanud jahtima ka koduloomi. Tiiger jahib põhiliselt üksi ja öösel, kui suuremad sõralised on aktiivsed. Ühe korraga võib tiiger süüa 18–40 kg liha. Tavaliselt läheneb tiiger saagile külje pealt või tagant ning haarab ohvril kõrist, et teda tappa.
Need, kes pakuvad ennast avatud lagendikel, kus on võimalik hõlbsasti kaugele näha, annavad endast sageli märku silmatorkava sulestiku abil. Enamikul imetajatest on terav haistmine, seepärast kasutatakse vastassugupoole peibutamiseks võrgutavaid lõhnu. Selleks et paarituda, mõned putukad siristavad teevad omalaadset kraapivat või sirtsuvat häält (nt rohutirtsud) - , teised aga eritavad paaliliste ligimeelitamiseks tugevat lõhna (nt lendavad paabulinnud kohale kuni 3 kilomeetri kauguselt, hoides suunda partneri lõhnatuti peale, mille ülesandeks on olla vastupandamatu peibutis ning vastassugupoole suguiha ärritaja). Võrku kuduvate ämblikute isasloomad trummeldavad võrguniitide vastu, seda tajuvad nende partnerid jalgade kaudu. Jaanimardikad vallandavad valgussähvatusi, mõne päevaliblika tiivamustrid peegeldavad ultraviolettkiirgust ja elektrikalad suhtlevad oma elupaikade tumedas
GRAMMATIKAÕPINGUD RETOORIKAÕPINGUD 425.a. Konstantinoopolis esimene kõrgkool TEGEVUSALAD PÕLLUMAJANDUS vähe arenenud mitmekultuuriline (oluliseim teraviljakasvatus: nisu, oder rukis) KODULOOMAD KODULINNUD vähese hobused, lehmad, tähtsusega vesipühvlid, tuvid, kanad, kaamelid, eeslid, haned, faasanid, muulad, lambad, paabulinnud kitsed, sead ELAMU Rikastel suured mitmekorruselised elamud paralleel Roomaga Tavakodanike elamu lihtne, 23 tuba, vahel kaks korrust Insulad e. üürimajad materjaliks kivi, tellis, puit, krohvitud roog ETTEVÕTLUS kaupmehed käsitöölised maakäsitöölised Vabaturgu kontrollis rangelt riik KÜTTIMINE JA KALASTAMINE küttimine keisrite ja aadlike meelelahutus
Nõo Reaalgümnaasium Saalomon Referaat Nõo 2010 SAALOMON Kuningas Saalomon sündis Jeruusalemmas umbes 1000 aastat eKr. Ta oli kuningas Taaveti ja Batseba poeg. Ta on ajalukku jäädvustatud kuningana, kel oli palju tarkust, mõistust ja taipamisvõimet. Saalomon oskas luuletada ja koostada valme. Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja ta laule oli tuhat viis. Ta kõneles loomadest, lindudest, roomajatest ja kaladest. Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest. Isegi Seeba kuninganna, olles kuulnud Saalomoni rikkusest ja tarkusest, külastas teda, et kuningat ,,mõistukõnedega kimbutada". Kord olevat Jumal ennast Saalomonile unes ilmutanud ja lubanud täita mistahes soovi. Saalomon palus endale tarkust. Selle peale vastas Jumal: ,,Sellepärast, et sa palusid seda e...
Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. 2.4 Loodusvarad Maavarasid on Indias palju : kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad
Kasutas igasugu materjale poolvääriskive nende värvide, mustri ja pinna, mitte odavuse poolest. Ta kasutas ka erinevaid metalle, samuti oonüksit, kristalli, emaili, klaasi, merevaiku, elevandiluud ja esmakordselt juveelinduse ajaloos sarve. Tänu erinevatele materjalidele sai Lalique teha suurtes värvi- ja kuju variatsioonides ehteid, sisuliselt kõike, mida tema fantaasia välja mõtles. Oma looduslike vormide valikuga liblikad, kiilid, vaablased, paabulinnud, ussid, liiliad, orhideed jne. oli Lalique`i looming justkui kokkuvõte juugendi väljendusvahenditest. Kautas ka anektoote, veidrusi, fantastikat ja mütoloogiat. Rene Lalique Kiil Rene Lalique Pross 4. Plakatikunst ja raamatute illustratsioonid. Milliseid muutusi viidi läbi nendel aladel? Kelle poolt? Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu "Wren`s City
ületada jõgesid. Tiigri möire on nii vali, et seda võib olla kuulda isegi 3 km kaugusele. Tiigrid on karnivoorid. Nad eelistavad jahtida suuri ungulaate ehk sõralisi nagu näiteks aksikhirv (Axis axis), sambarhirv (Rusa unicolor), gaur ehk india piison (Bos gaurus), nilgai (Boselaphus tragocamelus), metssiga (Sus scrofa) ja vähemal määral jahivad nad ka vesipühveleid (Bubalus bubalis) ja antiloope. Väiksemad loomad nagu jänesed, okassead ning paabulinnud moodustavad väga väikese osa tiigri toidust. Väiksemaid loomi jahivad nad siis, kui tavalist saaki on vähe. On olnud juhtumeid, kus tiiger ründab isegi elevanti või ninasarvikut. Inimeste pealetungist tingitult on nad hakanud jahtima ka koduloomi. Koduloomad moodustavad 1012% tiigri toidust. Tiiger jahib põhiliselt üksi ja öösel, kui suuremad ungulaadid on aktiivsed. Ühe korraga võib tiiger süüa 1840 kg liha.[5] [6] [7]
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. 4. RAHVASTIK India on rahvaarvult Hiina järel maailmas teisel kohal, seal elab 16% maailma rahvastikust. Hoolimata pereplaneerimisprogrammist on rahvastiku juurdekasv vähenenud vaid pisut 1980. aastate keskpaiga 2,1%-lt aastas 1990.-91. aasta 2%-le. Üleriigiliste teadlikkuse tõstmise kampaaniate eesmärk on väärtustada väiksemaid perekondi. India pereplaneerijad peavad kõige olulisemaks arengu piduriks rahvastiku kasvu
"pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga. Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17. sajandist peale Uhke barokkaed, mis on loodud 17. sajandi Hollandi
(1) Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid.(3) 5 INDIA KUNST Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased
SLAIDID Kuulutamine - tigu esiplaanil Püha Luciea - silmad käes Veneetsia 27. Gentile de Fabriano - 1370-1427, tobedad, veidrad lapsed, ebaproportsionaalselt kuldne, kõrggraatsiline hoiak. 28. Carlo Crivelli - 1430-1494, varastes töödes gootilikud jooned, harduspildid ja suurejoonelised altarid, ilgelt pikad sõrmed, andekas ka ornamentikavallas veidrad pildid, Veneetsia rikkuse eksponeerimine, pärsia vaibad, paabulinnud, girland, nimbused, kollakad toonid. 29. Antonella da Messina - 1430-1479, portretist (3/4 pöördes), veinipunane, veneetsia sinine, tähtsus seisneb Madalmaade õlimaalitehnika vahendamisel. SLAIDID Püha Sebastianus oranzijuukseline poiss 30. Jacopo Bellini - isa Bellini, 1400-1470, hea perspektiiv, plastilised figuurid. 31. Gentile Bellini - vanem poeg, 1427-1516, Veneetsia doodzide ametlik maalija, kujutas peamiselt linna religioosset elu, veduut e. vaatemaal. SLAIDID
Pearoana serveeriti loomaliha (lehma- või nuumhärjaliha). Peamiselt serveeriti toiduna värsket liha, aga kasutati ka soolaliha.15 Liha või kala oli kallerdises esindussöök. Keskaja köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine tundmatuseni. Road vormiti taime- või loomariigist võetud eeskujude järgi.16 Pidusöögi oluliseks osaks oli ka lauakaunistused ja üllatusroad. Traditsioonilised üllatusroad olid värvitud sulestikuga paabulinnud ja luiged. Pruugitavate joogidest võib esile tõsta õlle, mis oli ka 14. sajandi valitsevaks joogiks. Teiseks populaarseks joogiks oli mõdu. Lihtsamate inimeste pidustustel tarvitati joogiks veini suhteliselt harva, aga prestiizikamas seltskonnas oli domineerivamaks joogiks vein. Tallinna raehärrade seas oli populaarsemaks kallis vürtsivein klarett17, mida eriti sageli kasutati jõulupidustuste ajal.18 Linnaelanikele üheks suuremaks ja olulisemaks sündmuseks oli pulm. Pulma peeti ka oma
surmavad gaasid. Hukkus rohkem kui 2000 inimest. 4. Loomastik Põline loomastik vaheldub piirkonniti. Võib kohata jaaguare, leoparde, gepardeid, pantreid, india elevante, mustkarusid, hunte, ninasarvikuid, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, metskitsi ja uluklambaid. Tiigreid ja lõvisid näeb haruarva. Roomajatest on tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab hästi palju eredavärvilisi troopikalinde, nagu paabulinnud, haigrud ning mitut liiki papagoisid. Fauna on jõe- ja merekaldal rikas. Indias elab 193 millionit veist, 118 millionit kitse ning 44, 8 millionit lammast. Bengali tiiger India pühvel Kobra 4.1. Jaaguar Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger. Nende kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
(paabulinnu saba, kroonkure kroon, ogaliku punane kurgualune jne), mis erutavad emaseid, stimuleerides neid paaruma sellise isasega, kellel need tunnused on eriti hästi arenenud. Paabulinnu saba on tüüpiline sugulise valiku näide. Isase paabulinnu toretsev saba on uhkeldamiseks ja arvatakse, et see on arenenud loentamatute põlvkondade jooksul emaste paaritumiseelistuse tulemusena. Saabub mingi tasakaal liiga pika sabaga (olgugi, emaslinde see väga erutab) paabulinnud lihtsalt hukkuvad enne suguküpsuse saabumist, kuna liiga pikk saba saaks takistuseks vaenalse eest põgenemisel. Selline sekundaarsete sootunnuste haiglane suurenemine ongi viinud liikide hääbumiseni. Kunagi surid välja suurte sarvedega loomad, kuna sarved said neile takistuseks. Suguline valik on LV, mis töötab organismi paljunemisedukuse suunas. Tunnustel, millel on tõenäosus soodustada järglaste andmist, on alati eelis nende tunnuste ees, mis soodustavad ellujäämist
Suur toredus oli ehtsa kullaga kaetud roog. (1) Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine. Pirukad, magustoidud ja muud road vormiti taime- ning loomariigist võetud eeskujude järgi seene-, kala-, vähi-, muna- või linnusarnaseks. (1) Pidusöögi oluline osis oli lauakaunistus ehk üllatusroog, mis oli söömaaja omamoodi kõrgpunkt. Traditsioonilised üllatusroad olid värvitud sulestikuga paabulinnud ja luiged. Selliste lauakaunistuste tegemiseks jagati õpetusi kokaraamatutes. Kõigepealt tuli luigelt eemaldada nahk koos sulgedega ja kaelaga; liha praeti vardas ning pandi seejärel tagasi ,,sulerüüsse". Luike serveeriti kollases piprakastmega. (1) 14 4.2 Kaetud laud ja lauakombed Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid keskajal ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli
kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo rannal, mida peitis õhuke lumi. Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega. Kõik viirastused olid oma paigul, kõik unenäolised isandad naeratasid seintel, aga tõeline Isand polnud siin. Popi lähenes voodile. Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända
seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo rannal, mida peitis õhuke lumi. Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega. Kõik viirastused olid oma paigul, kõik unenäolised isandad naeratasid seintel, aga tõeline Isand polnud siin. Popi lähenes voodile. Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända
Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nagu oleksid tal peened nahkkindad käes olnud. nümfidega. Kõrbhallid kärvad katsid kogu ta keha. Ta juuksed kuklas olid püsti, sest ta Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja: neitsid tuilindudega, hoidis tihti sealt käega kinni, nagu oleks tal peavalu. õhus paabulinnud ning papagoid. Isegi ta nägu oli karvane, ja sellepärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo ta rõõmus või kurb oli. Liikumata võis ta tundide kaupa kurbade silmadega rannal, mida peitis õhuke lumi. vaadata.
Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nagu oleksid tal peened nahkkindad käes olnud. nümfidega. Kõrbhallid kärvad katsid kogu ta keha. Ta juuksed kuklas olid püsti, sest ta Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja: neitsid tuilindudega, hoidis tihti sealt käega kinni, nagu oleks tal peavalu. õhus paabulinnud ning papagoid. Isegi ta nägu oli karvane, ja sellepärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo ta rõõmus või kurb oli. Liikumata võis ta tundide kaupa kurbade silmadega rannal, mida peitis õhuke lumi. vaadata.
Ta on loodu kroon, meistritöö. Rüüstatakse meresügavusi, et vaid Teda katta pärlite ja korallidega; maapõu kistakse lahti, et Ta võiks kanda kulda, safiire, teemante ja rubiine. Hülgepoegi pekstakse keppidega surnuks, sündimata talled kistakse uttede emakaist, miljonid mutid, piisamrotid, oravad, naaritsad, kärbid, rebased, koprad, tshintshiljad, ilvesed ja teised armsad väikesed olevused surevad varajast surma selle nimel, et Temal oleks karusnahku. Jaana- ja paabulinnud loovutavad Talle oma suled. Mehed jahivad oma eludega riskides leoparde Tema kasukate ja krokodille tema kingade ning kottide tarvis. Miljonid siidiussikesed pakuvad Talle oma kollast tööd, õmblejannad mässavad õmblustega ja teevad pitsi käsitsi, et Tema võiks olla riietunud parimasse, mida raha eest saab. Meie tsivilistasiooni mehed jätavad pigem ennast uhketest rõivastest ilma, et vaid saaks vabalt röövida universumi varandusi minu daami katmiseks
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
o Isase huvi: paaruda võimalikult paljude emastega (odavad ja palju sperme) o Emase huvi: paaruda vaid parimate isastega (munaraku tootmine kallis) Emased on defitsiidis, isased on omavahel konkurendid Isaste võitlusvõtted · Macho-isased suured, tugevad ja võitlevad omavahel (põdrad) · ,,Taluperemehed" territoriaalsed isendid (lõvid) · ,,Rahamehed" nt linnud, kes annetavad kala pulmakingiks · Ilueedid nt paabulinnud · Petised nt sääsed, kes kingivad ainult tühja kingikarbi · ,,Tõelised" parasiidid nt sarvkala, kelle isased imevad end emaste kõhu külge, toituvad emase organismist, kaotavad kõik organid peale seemnesarjade, emane eritab oma organismi hormooni, mis vallandab isaste permid. Nt 2 ussid, kes ronivad emaste kõhuõõnde, võtavad koha sisse emaste munasarja juures ja elavad seal. · ,,Pereisad" võtavad oma õlule järglaste kasvatamise
" Koerte psühholoogia võrratust tundmisest kõneleb O. Arrivabenele saadetud kiri, milles Verdi humoorikalt, Blacki vaatevinkli läbi Arrivabene RonRonile oma elust ja uudistest pajatab, iseennast Blacki sekretäriks, kodupatrooniks ja "haagikesi kirjutavaks" meheks nimetades. Giuseppina lemmikloomadeks olid kassid, papagoi Lorito, keda ta Cimarosa ja Verdi ooperiaariaid vilistama õpetas, aias jalutavad paabulinnud ja kuldfaasan. Palju hoolitsust nõudis Verdilt hobuste, lehmade ja kodulindude aretamine, õige sageli nähti teda uhke kuke saatel turule sõitmas. Enne kui Sant' Agatast eeskujulik mõis sai, tuli heliloojal palju ära teha. Olgu see siis puude istutamine, kanalite kaevamine, maaalade või majade planeerimine, hoonete ehitamine või midagi muud. Kõik see valmistas rõõmu ja andis rahuldust. Ega Giuseppina asjatult öelnud, et Verdi lillede, puude ja hobustega sageli juttu puhus
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
