docstxt/13847942560691.txt
Kohastumised: korallid ( Acropora formosa), mis on toodud suurest sügavusest tõusumõõna tsooni, hukkuvad ilma kunstliku varjuta 1 päevaga, kuigi samas piirkonnas elavad edukalt nende liigikaaslased tänu sümbiontsetele vaguviburvetikatele (zooksantellid) /mõlemale kasulik kooselu sümbioos/; neist on eristatud 3 erinevat aminohapet, mis neelavad erineva lainepikkusega UV kiirgust ja kaitsevad sellega peremeesorganismi (koralli). Bioluminestsents Isegi sügavu st e s , kuhu päike s e v algu s ei suuda tungida, män gib valgu s olulist rolli. Paljude s mikroorganis mid e s , selgrootute s ja kalade s tood etaks e sp etsiifiliste ke e miliste reaktsioonid e käigu s nn. külma valgu st biolu min e st s e nts. Nähtus ei esin e ainult suurte s m er e s ü g a vu st e s vaid ka vee pinn al ja mais m a al. Näiteks juba vanal ajal tuntud öine mere
antud temperatuuril, on tegemist luminestsentsiga (lad. = valgus). Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. "Normaalsest" madalama temperatuuri tõttu nimetatakse luminestsentsi ka külmaks valguseks. Luminestsentsi põhjused peituvad aine ehituses. Mõnikord eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia - seda nähtust nim. kemoluminestsentsiks. Viimase alamliigiks on bioluminestsents - mõnede organismide helendumine, tavaliselt liigisisese signalisatsiooni eesmärgil. Kui siia lisada veel teatud ainete võime valgust "salvestada", st. pärast valgustamist jätkata kiirgamist teatud aja vältel (nim. fosforestsentsiks, kuna nähtust täheldati kõigepealt fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad fotoluminestsentsil e
16 14 South pmol/min/mg prot 12 Middle 10 North 8 6 4 2 0 5 10 20 30 40 50 60 70 Extract from dry sediment (mg per ml medium) Vibrio fischeri bakterirakkude bioluminestsents Water of River Emajõgi and Narva 120 100 80 60 40 5 15 20 30 0 - 20Kvissental Praaga PPS Vasknarva Tank Merekyla - 40 - 60 NARVA TARTU Kalade haismise uurimiseks kasutatakse elektrofüsioloogilisi ja käitumiskatseid
3. Geenivektor, selle loomise protsess, ligaas, restriktaas (ja tekkivad „kleepuvad otsad"), rekombinantne DNA. Õp lk 37 – 39. Plasmiid. Viirusvektor, plasmiidne geenivektor. - õp lk 38. 4. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. (vt esitlus Geeniotehnol_enimuuritud). - Kasvaja jälgimine, bioluminestsents, inimese DNA viimine sea munarakku, mikroinjetsioon, bioplaste lagundavad bakterid, valgesilmsele äädikakärbsele punasilmsuse geen. GM taimed: kahjuritele vastuvõtmatud kultuurtaimed nt. banaan, riis, kartul. GM loomad: sead, lambad, kodulinnud, pärdikud, kalad, putukad: lehmapiima toitainetesisalduse tõstmine, kanamunades kasvajavastsed valgud, malaariatekitaja vastaseid valke tootvad putukad, tõstetud
82. Vedelikus sisalduvad lisandid on mittelenduvad või vähelenduvad. 83. Lisandina esineva aine keemist° erineb puhastatava vedeliku keemist°-st vähemalt 50°C võrra. Lihtdestillatsiooni aparatuur: 84. Luminestsents ehk mittesoojuslik valguskiirgus (ka toatemp): · Liigid: 85. Kemoluminestsents keemilises reaktsioonis tekkiv mittesoojuslik valguskiirgus. Näiteks luminooli oksüdeerumine. 86. o Bioluminestsents elusorganismides toimuv kemoluminestsents. Näiteks jaanimardika poolt toodetav rohekas valgus. 87. Fotoluminestsents valguse või ultraviolettkiirguse toimel tekkiv luminestsents. 88. o Fluorestsents aine võime valgustamisel lühikest aega helenduda. Näiteks klorofülli helendumine valguse käes. 89. o Fosforestsents aine pikaajaline helendumine pärast kiiritust või ergastust. 90. Triboluminestsents aine helendumine hõõrdumisel või purunemisel
ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja kompaktpirnides ehk säästupirnides. Neis on lambi sisepind
Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja kompaktpirnides ehk säästupirnides. Neis on lambi
seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena.
soojussensorites, infoedastuses (optiliste kiudude kaudu) ja öönägemisseadmetes. Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse EM-kiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents. Tehislikult on nähtav valgus kasutuses igal pool, kus on vaja midagi inimsilmale nähtavaks teha. Ultraviolettkiirgus on EMK vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse luminofoorlampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks,
S = r a, S r => S + a {a =r }, kus S tasakaaluline kiirgus, r kiirguv kiirus, a neelduv kiirgus ja {a=r} tasakaalutingimus Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku. Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega. Elektroluminestsents on aine helendumine kui see asetada staatilisse elektrivälja. Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida.
S = r a, S r => S + a {a =r }, kus S tasakaaluline kiirgus, r kiirguv kiirus, a neelduv kiirgus ja {a=r} tasakaalutingimus Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus. Kemoluminestsents tekib siis kui eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia. Bioluminestsents on mõnede organismide helendumine. Fosforestsents on fosoforit sisaldavate ainete omadus kiirata energiat, mida nad on eelnevalt endasse salvestanud, mille tingib värvainete omadus teisendada kogu ainele langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku. Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega. Elektroluminestsents on aine helendumine kui see asetada staatilisse elektrivälja. Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida.
Dinophysis ja Prorocentrum) ja zooplanktonil nii järsud kui sinivetikad e tsüanobakterid fütoplanktonis, sest neil on pikem (teatakse 25-30 erinevat liiki). eluiga võrreldes fütoplanktoniga. Mürgistusjuhte pole Eestis siiani · registreeritud. · Fütobentos ( põhjavetikad ja · soontaimed) maailma veekogudes · Bioluminestsents on organismide · valguskiirgamine. · Kui räägime fütobentosest laias Luminestseeruvatel organismidel mõistes, saame eristada on olemas spetsiaalsed rakud - makrofütobentose ja fototsüüdid või helendusorganid - mikrofütobentose. Neist esimese fotofoorid. Helendumine võib moodustavad makrovetikad ja
öönägemisseadmetes. Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse EM-kiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents. Tehislikult on nähtav valgus kasutuses igal pool, kus on vaja midagi inimsilmale nähtavaks teha. Ultraviolettkiirgus on EMK (elektromagn. kiirgus vist) vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse
taevavõlvil. c) passiivne kalade rändamine allavoolu või hoovusega kaasa; d) kalade kudemisränne Angerjad elavad ja toituvad Põhja-Ameerika ja Euroopa jõgedes, kuid nad ei sigi seal. Sigimiseks rändavad nad kuni 5000 km, et kudeda Atlandi ookeani lääneosas Sargasso meres. Nende marjateradest kooruvad lehekujulised vastsed, mis on alla 5 cm pikad. Kasvavatel angerjatel kulub umbes kolm aastat, et ujuda tagasi jõgedesse toituma. 9) bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi
Näiteks melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes (blond vähe melaniine; punapea palju feomelaniini; brünett palju eumelaniini) · Struktuursed värvid saavutatakse kehakatte mikrosturkuuri abil, mis laseb valgusel selektiivselt peegelduda · Abivahendid osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutmiseks keskkonnast saadud vahendeid (nt Ameerika rohevaksiklase röövik) o Bioluminestsents valguse kasutamine signaliseerimisel ei ole loomariigis väga levinud (putukad; süvaveeloomad). Vaölguse lainepikkus 546 orhekaskollast-590 oranzini. Keskne ensüüm lutsiferiin, sümbiontsed bakterid. Värvuse funktsioonid · Nägemisega seotud funktsioonid o Enesekaitse kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel nägemismeel varjevärvus püüd vältida kiskja poolt märkamist
Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse elektromagnetkiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents. Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud
Bakteri vastus molekulaarse hapniku olemasolule keskkonnas sõltub mitmete ensüümide olemasolust, mis on O2 või hapnikuradikaalidest sõltuvad. Kõik bakterid sisaldavad ensüüme, mis on võimelised reageerima O 2-le. Näiteks flavoproteiinide oksüdeerumise tulemusel O2-ga tekib alati vesinikperoksiid H2O2 ning väheses koguses eriti reaktiivne superoksiidradikaal O 2.-. Flavoproteiinid osalevad väga erinevates bioloogilistes protsessides, nagu bioluminestsents, fotosüntees, DNA parandamine ja apoptoos. Klorofüll ja teised pigmendid, mida bakter sisaldab, võivad reageerida molekulaarse hapnikuga ning genereerida monohapniku O-, radikaali, mis on samuti reaktiivne. Aeroobsetel ja aerotolerantsetel bakteritel superoksiid-dismutaas takistab superoksiid-radikaalide kuhjumist ning hoiab ära või vähendab reaktiivsete hapnikuradikaalide ehk ROS-ide (inglise keeles reactive oxygen radicals) toksilist toimet rakkude biomolekulidele
Oluline erinevus soojuskiirgusest seisneb elektronile energia andmise viisis ehk ergastamises. Selle järgi eristatakse näiteks järgmisi luminestsentsi liike: · fotoluminestsents (ergastatakse valguse, põhiliselt ultravalguse abil); · radioluminestsents (ergastatakse teiste kiirguste abil); · katoodluminestsents (ergastatakse kiirete elektronide abil) · kemoluminestsents (ergastatakse keemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · bioluminestsents (ergastatakse biokeemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · elektroluminestsets (ergastatakse elektrivälja abil) Luminestsentsile on iseloomulik see, et kiirgus kestab ka pärast ergastamise lõppu (esineb järelhelendus). Aeg, mille jooksul kiirgus veel kestab oleneb kiirgajast ja ergastusest ning võib ulatuda nanosekunditest kuni ööpäevadeni. Järelhelenduse kestuse järgi jaotatakse luminestsentsi fluorstsentsiks (järelhelenduse aeg
muutumine Kohastumine- pöördumatu, organismi ehituse ja talitluse pärilik muutumine Populatsioon on mingite kindlate tingimustega kohastunud, st. pika aja vältel on tekkinud muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates keskkonnatingimustes. KÄITUMUSLIKUD Hoiatuskuju Ähvardav käitumine Migratsioon FÜSIOLOOGILISED Anabioos, taliuinak, talveuni, tarduni, suveuni Bioluminestsents MORFOLOOGILISED Kaitsevärvus (valge, triibuline, mimikri, mimees) Hoiatusvärvus Kehaanatoomia muutused Morfoloogilised kohastumused: 1) lendamiseks (linnu tiivad pole kohastumus!) 2) ujumiseks (kala uimed pole kohastumus) 3) kuivas, kuumas kliimas elamiseks (kaetud vahaga) 4) külmas kliimas elamiseks 5) pimedas elamiseks
annaabi.ee 
