docstxt/13847942560691.txt
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
antud temperatuuril, on tegemist luminestsentsiga (lad. = valgus). Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. "Normaalsest" madalama temperatuuri tõttu nimetatakse luminestsentsi ka külmaks valguseks. Luminestsentsi põhjused peituvad aine ehituses. Mõnikord eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia - seda nähtust nim. kemoluminestsentsiks. Viimase alamliigiks on bioluminestsents - mõnede organismide helendumine, tavaliselt liigisisese signalisatsiooni eesmärgil. Kui siia lisada veel teatud ainete võime valgust "salvestada", st. pärast valgustamist jätkata kiirgamist teatud aja vältel (nim. fosforestsentsiks, kuna nähtust täheldati kõigepealt fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad fotoluminestsentsil e
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5 Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4 Cu ...
3. Geenivektor, selle loomise protsess, ligaas, restriktaas (ja tekkivad „kleepuvad otsad"), rekombinantne DNA. Õp lk 37 – 39. Plasmiid. Viirusvektor, plasmiidne geenivektor. - õp lk 38. 4. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. (vt esitlus Geeniotehnol_enimuuritud). - Kasvaja jälgimine, bioluminestsents, inimese DNA viimine sea munarakku, mikroinjetsioon, bioplaste lagundavad bakterid, valgesilmsele äädikakärbsele punasilmsuse geen. GM taimed: kahjuritele vastuvõtmatud kultuurtaimed nt. banaan, riis, kartul. GM loomad: sead, lambad, kodulinnud, pärdikud, kalad, putukad: lehmapiima toitainetesisalduse tõstmine, kanamunades kasvajavastsed valgud, malaariatekitaja vastaseid valke tootvad putukad, tõstetud
82. Vedelikus sisalduvad lisandid on mittelenduvad või vähelenduvad. 83. Lisandina esineva aine keemist° erineb puhastatava vedeliku keemist°-st vähemalt 50°C võrra. Lihtdestillatsiooni aparatuur: 84. Luminestsents ehk mittesoojuslik valguskiirgus (ka toatemp): · Liigid: 85. Kemoluminestsents keemilises reaktsioonis tekkiv mittesoojuslik valguskiirgus. Näiteks luminooli oksüdeerumine. 86. o Bioluminestsents elusorganismides toimuv kemoluminestsents. Näiteks jaanimardika poolt toodetav rohekas valgus. 87. Fotoluminestsents valguse või ultraviolettkiirguse toimel tekkiv luminestsents. 88. o Fluorestsents aine võime valgustamisel lühikest aega helenduda. Näiteks klorofülli helendumine valguse käes. 89. o Fosforestsents aine pikaajaline helendumine pärast kiiritust või ergastust. 90. Triboluminestsents aine helendumine hõõrdumisel või purunemisel.
ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja kompaktpirnides ehk säästupirnides. Neis on lambi sisepind
Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja kompaktpirnides ehk säästupirnides. Neis on lambi
seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab bioluminestsents leida vastassugupoolt, peibutada
soojussensorites, infoedastuses (optiliste kiudude kaudu) ja öönägemisseadmetes. Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse EM-kiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents. Tehislikult on nähtav valgus kasutuses igal pool, kus on vaja midagi inimsilmale nähtavaks teha. Ultraviolettkiirgus on EMK vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse luminofoorlampides, kus UV-kiirgus muudetakse nähtavaks valguseks,
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
Dinophysis ja Prorocentrum) ja zooplanktonil nii järsud kui sinivetikad e tsüanobakterid fütoplanktonis, sest neil on pikem (teatakse 25-30 erinevat liiki). eluiga võrreldes fütoplanktoniga. Mürgistusjuhte pole Eestis siiani · registreeritud. · Fütobentos ( põhjavetikad ja · soontaimed) maailma veekogudes · Bioluminestsents on organismide · valguskiirgamine. · Kui räägime fütobentosest laias Luminestseeruvatel organismidel mõistes, saame eristada on olemas spetsiaalsed rakud - makrofütobentose ja fototsüüdid või helendusorganid - mikrofütobentose. Neist esimese fotofoorid. Helendumine võib moodustavad makrovetikad ja
öönägemisseadmetes. Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse EM-kiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400–790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390–750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents. Tehislikult on nähtav valgus kasutuses igal pool, kus on vaja midagi inimsilmale nähtavaks teha. Ultraviolettkiirgus on EMK (elektromagn. kiirgus vist) vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis. Kasutatakse
taevavõlvil. c) passiivne kalade rändamine allavoolu või hoovusega kaasa; d) kalade kudemisränne Angerjad elavad ja toituvad Põhja-Ameerika ja Euroopa jõgedes, kuid nad ei sigi seal. Sigimiseks rändavad nad kuni 5000 km, et kudeda Atlandi ookeani lääneosas Sargasso meres. Nende marjateradest kooruvad lehekujulised vastsed, mis on alla 5 cm pikad. Kasvavatel angerjatel kulub umbes kolm aastat, et ujuda tagasi jõgedesse toituma. 9) bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi
Näiteks melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes (blond vähe melaniine; punapea palju feomelaniini; brünett palju eumelaniini) · Struktuursed värvid saavutatakse kehakatte mikrosturkuuri abil, mis laseb valgusel selektiivselt peegelduda · Abivahendid osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutmiseks keskkonnast saadud vahendeid (nt Ameerika rohevaksiklase röövik) o Bioluminestsents valguse kasutamine signaliseerimisel ei ole loomariigis väga levinud (putukad; süvaveeloomad). Vaölguse lainepikkus 546 orhekaskollast-590 oranzini. Keskne ensüüm lutsiferiin, sümbiontsed bakterid. Värvuse funktsioonid · Nägemisega seotud funktsioonid o Enesekaitse kiskjate vastu, kellel on toiduhankimisel nägemismeel varjevärvus püüd vältida kiskja poolt märkamist
Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse elektromagnetkiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit lainepikkuste skaalas, milleks on vastavalt 390750 nm. Inimene saab suure osa informatsioonist nägemismeele kaudu ehk nähtava valguse abil. Looduslikeks allikateks on näiteks tähed (sh. Päike), leek ja bioluminestsents. Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud
Bakteri vastus molekulaarse hapniku olemasolule keskkonnas sõltub mitmete ensüümide olemasolust, mis on O2 või hapnikuradikaalidest sõltuvad. Kõik bakterid sisaldavad ensüüme, mis on võimelised reageerima O 2-le. Näiteks flavoproteiinide oksüdeerumise tulemusel O2-ga tekib alati vesinikperoksiid H2O2 ning väheses koguses eriti reaktiivne superoksiidradikaal O 2.-. Flavoproteiinid osalevad väga erinevates bioloogilistes protsessides, nagu bioluminestsents, fotosüntees, DNA parandamine ja apoptoos. Klorofüll ja teised pigmendid, mida bakter sisaldab, võivad reageerida molekulaarse hapnikuga ning genereerida monohapniku O-, radikaali, mis on samuti reaktiivne. Aeroobsetel ja aerotolerantsetel bakteritel superoksiid-dismutaas takistab superoksiid-radikaalide kuhjumist ning hoiab ära või vähendab reaktiivsete hapnikuradikaalide ehk ROS-ide (inglise keeles reactive oxygen radicals) toksilist toimet rakkude biomolekulidele
Oluline erinevus soojuskiirgusest seisneb elektronile energia andmise viisis ehk ergastamises. Selle järgi eristatakse näiteks järgmisi luminestsentsi liike: · fotoluminestsents (ergastatakse valguse, põhiliselt ultravalguse abil); · radioluminestsents (ergastatakse teiste kiirguste abil); · katoodluminestsents (ergastatakse kiirete elektronide abil) · kemoluminestsents (ergastatakse keemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · bioluminestsents (ergastatakse biokeemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · elektroluminestsets (ergastatakse elektrivälja abil) Luminestsentsile on iseloomulik see, et kiirgus kestab ka pärast ergastamise lõppu (esineb järelhelendus). Aeg, mille jooksul kiirgus veel kestab oleneb kiirgajast ja ergastusest ning võib ulatuda nanosekunditest kuni ööpäevadeni. Järelhelenduse kestuse järgi jaotatakse luminestsentsi fluorstsentsiks (järelhelenduse aeg
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
