Psühhosomaatika (0)

Psühhosomaatika
Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega.
( Soma - kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita.
Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused.
Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire.
Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral.
Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu.
Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine.
Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis:
Pulss , vererõhk, kehatemperatuur , vee sisaldus, soolsus , suhkru sisaldus, vere näitajad, pH, jne.
Psüühikahäired
Tekivad, kui aju psüühilistes funktsioonides esineb hälbeid, mis põhjustavad aju närviühendustes nihkeid sünaptilistes ülekannetes ja see võib tekitada ajus arusaamatusi (nt hirmutunne) või halvendavad mingil moel organismi kohanemist situatsioonis (nt hallutsinatsioonid).
Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus.
RHK-10, Psüühikahäired (F)
F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus )
F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus )
F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia )
F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon )
F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad , äge stress)
F5 – Söömishäired , unehäired , seksuaal-düsfunktsioonid
F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired
F7 – Vaimne alaareng
F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism)
F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus , et vanemad surevad)
F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired
F53.0 – Kerged
F53.1 – Rasked
Ff53.8 – Muud
F0 – orgaanilised psüühikahäired
Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja ) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon . Nt Altzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni.
F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired

• Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest.
  
• Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi.
  
• Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid.
  

F2 – psühhootilised häired

• Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega.
  
• Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma.
  
• Esinevad luulumõtted , katatonne rahutus , stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid.
  
• Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid : rõõm , kurbus jne).
  

F3 – meeleoluhäired

• Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon.
  
• Tunnuseks on meeleolude muutused:
  
• Alanemine (depressioon).
  
• Ootamatu tõus (maania).
  
• Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus.
  

F4 – ärevus -, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired

• Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm , südame kloppimine, higistamine , hingamisraskus, õhupuudus , iiveldustunne , lihaspinge, unetus .
  
• Hirm – ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht.
  
• Arenguliselt on ärevusel adaptiivne iseloom.
  
• Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet.
  
• Häirivad oluliselt elukvaliteeti.
  
• Ärevushäired on kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a-16%.
  
• Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus.
  
• Pinge – võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus , pisarate käepärasus, rahutustunne.
  

Ärevuse somaatilised sümptomid

• Kardiaalsed (vereringkond): Tahhükardia , veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres.
  
• Pulmonaalsed ( kopsud ): survetunne rindkeres, õhupuudustunne, klomp kurgus, ohkamine, poomistunne, hingeldus.
  
• Vegetodüstoonilised: pearinglus - ja minestustunne, tinnitus, hägune nägemine, kuumad ja külmad hood, punastamine.
  
• Vegetodüstoonia - Vegetatiivse närvisüsteemi häirest põhjustatud seisund, mis avaldub südamekloppimise, higistamise, südame lisalöökide ning kõrgenenud vererõhuna.
  
• Iiveldustunne, oksendamine , kõhulahtisus , kõhukinnisus, kõrvetised.
  
• Anorgasmia, menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse.
  
• Higistamine, suukuivus, sage urineerimine.
  

Lihtfoobiad

• Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees).
  
• Elupuhune esinemissagedus ~11%.
  
• Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted.
  
• Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax, vahel aitab platseeboravim).
  

Paanikahäire

• Keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude (paanikahoogude) esinemine ilma ühegi ilmse põhjuseta.
  
• Tavaliselt ootamatu algusega südamekloppimisega, nõrkus, valu rindkeres, õhupuudus, surmahirm. Katkestatakse käimasoleva tegevused.
  
• Hood on ootamatud ja mitte progresseeruvad, kestavad minuteid.
  
• Esineb 1-6x sagedamini naistel.
  
• Diagnostilistele kriteeriumitele vastas mingil eluperioodil 0,4-2,9% küsitletutest.
  
• Sageli esineb perekonniti.
  

Paanikahoog

• Järsku tekkiv hirmu või ärevushoog
  
• Üksikuid juhuslikke hooge võib tekkida ka tervetel inimestel
  
• Hoo vältel võivad esineda sümptomid: südamepekslemine, higistamine, treemor, õhupuudustunne, valu või raskustunne rinnus, poomistunne, iiveldus või kõhuvalu , pearinglus, depersonalisatsioon, enesevalitsemise kaotamine või „hulluks minemise“ hirm, surmahirm, paresteesiad („surisev” sensatsioon jäsemetes).
  

Paanikahäire

• Üldjuhul algab ootamatult.
  
• Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole.
  
• Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus.
  
• Vältiv käitumine.
  
• Sageli kaasneb agorafoobia – avalike kohtade hirm.
  
• Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma.
  
• 40% sümptomivabad.
  
• 40% kergemad sümptomid.
  
• 20% psühhosotsiaalselt invaliidistunud.
  
• Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne.
  

Agorafoobia

• Tavaliselt tekib koos paanikahoogudega.
  
• Kujutab endast ärevust kohtades või olukordades , kust lahkumine võib olla raske või piinlikkust tekitav või, kus abi pole käepärast.
  
• Tüüpilisemad situatsioonid on: kodunt üksi lahkumine, rahvahulgas viibimine , järjekorras seismine, sillal viibimine, sõitmine ühistranspordiga.
  
• Olukordi välditakse või talutakse suure ebamugavustundega.
  
• Võib olla väga invaliidistav.
  

Paanikahäire psühhoterapeutiline ravi
Väga oluline on patsiendi informeerimine, mis juba iseenesest vähendab ärevust

• Hingamise kontrollimine
  
• Lõõgastumine
  
• Visualisatsioon
  
• Ekspositsioon
  
• Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia
  

Generaliseerunud ärevus

• Iseloomulik on pidev ja pikaajaline ärevus.
  
• Mõtted on keskendunud mitmesuguste igapäevaelu probleemidele.
  
• Raske on kontrollida oma muretsemist, muretsemine muretsemise pärast.
  
• Kaasnevad ärevuse kehalised sümptomid.
  
• 60%- on lisaks mingil eluetapil ka depressioon.
  
• Pikaajaline ja sinusoidse kuluga.
  
• Medikamentoosne ravi sageli pikk.
  

Sotsiaalfoobia

• Kartus: esineda, (lastel hirm suuliselt vastata), olla õnnitletav, kõnetada kedagi, süüa teiste läheduses, allkirja kirjutada avalikus kohas (2-3%).
  
• Kujuneb vältiv käitumine.
  
• Algab noorukieas, keskmiselt 14-20a-lt.
  
• Esinemissagedus elu jooksul 1,5-5%.
  
• Esineb nii meestel kui naistel.
  
• Sageli nendel inimestel piiratud sotsiaalne tugivõrgustik.
  
• Perekondlik esinemine – ilmselt mõjutavad nii geneetilised kui kasvatuslikud faktorid .
  

Sotsiaalfoobia tunnused

• Intensiivne ja püsiv hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees
  
• Ärevuse sisuks mure, et ta võib sattuda alandavasse või piinlikku olukorda
  
• Võib olla üldistunud ja spetsiifilisem
  
• See hirm on liiga tugev või põhjendamatu
  
• Hirmutavaid olukordi välditakse
  
• Tüüpiliselt avaldub hirm mitte väga lähedaste tuttavatega suheldes
  

Obsessiiv -kompulsiivne häire e sundhäire

• Korduvad pealetükkivad sundmõtted või –teod (pooltel alanud enne 20eluaastat)
  
• Tegu on stereotüüpne, korduvad inimeste teadvuses
  
• Mõte (hirm), et tegu ei suudeta ohjeldada
  
• Mõte, et tegu ei valmista rahulolutunnet
  
• Sümptomid tekitavad sisemist pinget, sageli kaasneb depressioon
  
• Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti
  
• Patsiendid peavad neid enda mõteteks kuigi need tekivad vastu tahtmist
  

Obsessiiv-kompulsiivsed häired

• Naistel rohkem perioodiliselt esinevat häiret, mis algab hilisemas eas
  
• Meeste puhul sageli täheldatakse pikaajalist häiret, mis algab varem, sümptomiks eelkõige sundteod
  
• Raskematel juhtudel sarnane psühhootilistele häiretele
  
• Skemaatilised käitumismudelid, mida inimene uuesti kordab ja need ei ole meeldivad ega otstarbekad – eesmärgiks ära hoida mingit sündmust, mida inimene kardab , kuna peab seda endale ohtlikuks. Alati kaasneb ärevus, kui püüab sundtegusid vältida, aga ärevus suureneb
  

Sagedasemad sundmõtted

• Kontaminatsiooni- e nakatumishirm, sageli kaasneb sundteona pesemine
  
• Obsessiivne kahtlemine – sageli kaasnevad kontrollimisrituaalid
  
• Somaatilised sundmõtted – AIDS
  
• Sümmeetria ja süsteemivajadus
  
• Agressiivsed- ja seksuaalsed sundmõtted
  

Sagedasemad sundteod

• Kontrollimine
  
• Pesemine
  
• Arvutamine
  
• Küsimine või katsumine
  
• Sümmeetriline korrastamine
  
• Kogumine
  
• Mitu eritegevust
  

Ärevushäired – ravi

• Farmakoteraapia – selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, trankvilisaatorid
  
• Psühhoteraapia – KKT – lahenduslik probleemikäsitlus ning vältimise astmeline ületamine
  
• Trankvilisaatorid ja anksiolüütikumid: ärevuse ja hirmu leevendamiseks (oht füüsilise sõltuvuse tekkimine)
  
• SSRI (selective serotonin reuptake inhibitors) – ravikuurid pikaaegsed:
  
• Paanikahäirel ~1 aasta
  
• Üldistunud ärevushäirel perioodiline? Eluaegne?
  

Postraumaatiline stressihäire

• Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitavad tugevat ärevust
  
• Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud
  
• Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine
  
• Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise.
  

Hüperkineetilised häired

• Keskendumisprobleemid
  
• Hüperaktiivsus
  
• Impulsiivsus
  
• Algus enne kooliiga, sümptomid esinevad erinevates keskkondades
  
• Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1%
  
• Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1
  
• Häire teket mõjutavad nii arengulised, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid
  
• Sageli esineb koos muu psüühika häirega:
  
• Käitumishäired 30-50%
  
• Depressioon
  
• Õppimishäired
  
• Keskendumishäired
  

Keskendumisraskuste avaldumine

• Raskused tähelepanu säilimisel mängides
  
• Sageli ei kuule , kui temaga räägitakse
  
• Ei kuula instruktsioone lõpuni
  
• Raskused tegevuse organiseerimisel
  
• Tegevuste vältimine , mis nõuavad pikaajalist vaimset pingutust
  
• Asjade kaotamine
  
• Kergelt häiritav väliste stiimulite poolt
  
• Unustamine
  

Impulsiivsus

• Sageli vastab enne, kui küsimus on lõppenud
  
• Raskusi järjekorras ootamisega
  
• Teiste katkestamine või vahelesegamine
  
• Liigne jutukus arvestamata sotsiaalseid olukordi
  

Sümptomite laialdasus

• Sümptomid peavad esinema rohkem kui ühes situatsioonis – koolis, kodus, haiglas , trennis, külas jne
  
• Põhjustavad olulist sotsiaalset, akadeemilist või tööalast kahjustust
  
• Raviks: rahulik keskkond, päevakava, ärritajate vähendamine
  
• Laste puhul väiksemad õpperühmad
  
• Ravimid : KNS stimulandid – metüülfenidaat jt (efektiivne 3/4 patsientidest)
  
• Prognoos: täiskasvanud eas osa elab suhteliselt normaalselt, osal probleemid jäävad (alkohoolikud jt)
  

Dissotsiatiivsed häired
Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel.
Bipolaarne meeleoluhäire
Maniakaalne episood :

• püsivalt kõrgenenud meeleolu
  
• kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulumõteteks
  
• energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus – mis võivad areneda agressiivseks või vägivaldseks käitumiseks
  
• ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus
  
• kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familaarsus
  
• seksuaalsuse tõus
  
• unevajaduse vähenemine
  
• söömise, joomise, isikliku hügeeninõuete eiramine kuni ohtlike terviseseisunditeni ja enesehooldamatuseni
  
• mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus, upsakus, mühaklik käitumine.
  
• Ärrituvus ja kahtlustamine võivad areneda tagakiusamisluuluks
  
• Võivad tekkida suurus- või religioossed luulumõtted
  
• Mõtete kiirenemine ja kõnevajadus võivad kujuneda teiestele arusaamatuks
  
• Vahel kuulmishallutsiatsioonid
  

Rasedusaegne ja sünnijärgne depressioon

• Ei erine oluliselt tavalisest depressioonist
  
• 10-20% naistest avaldub depressioon raseduse ajal
  
• 14% naistest avaldub depressioon aasta jooksul peale sünnitust
  
• Ärevust esineb perinataalperioodis sama sageli kui depressiooni. Sageli esinevad koos
  
• Kindlat tekkepõhjust ei teata (hormonaalsed nihked)
  

Perinataalne – Of, relating to, or being the period around childbirth, especially the five months before and one month after birth .
Depressiooni ja ärevushäire riskifaktorid rasedatel või sünnitusjärgselt

• Käimasolev psüühikahäire või varem olnud
  
• Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv
  
• Uimastite, alkoholi kuritarvitamine
  
• Stressi tekitavad elusündmused
  
• Toetuse puudus
  
• Keerulised suhted naisetel oma emadega
  
• Sünnituskomplikatsioonid
  
• mitmikute sünd
  
• imikute terviseprobleemid
  
• imetamisraskused
  
• probleemid lähi -peresuhetes
  
• üksikvanemlus
  
• imikust tulenevad probleemid
  
• ebarealistlikud ootused emadusele
  
• täiuseiha
  

Lisaks tablettravi kaalumisele

• selgitada, et depressioon ja ärevushäired on ravitavad ja kontrollitavad
  
• tagada küllaldane info depressiooni ja ärevuse kohta
  
• julgustada tervishoiuspetsialistidega regulaarset kontakti pidama
  
• julgustama otsima lähikondlaste toel võimalust vabadele hetkedele ja abile majapidamistöödes
  
• julgustama otsima sõpruskontakte teiste naistega
  
• julgustama pöörates tähelepanu ka kõige väiksematele edasiminekutele
  

Hetkeline masendustunne on normaalne tundeelu reakstsioon suurte elumuutuste puhul, nagu seda on ka rasedus naiste jaoks

• Kohanemisega kaasnev meeleolu kõikumine on loomulik
  
• Depressioonist sellistel perioodidel saame rääkida vaid püsivaks muutunud masendustundest
  
• Kerge ärevus ja hirm on igapäevased ja iseenesest normaalsed tunded
  
• Ärevushäiretest saame rääkida siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab tegevusvõimet
  

Nn emakurbus (Baby blues)

• Umbes 50-80% emadest tunnevad kurvameelsust esimesel sünnitusjärgsel nädalal
  
• Enamasti 3-da sünnitusjärgse päeva paiku tekib ärritus ja nutuvalmidus, mis möödub II nädala lõpuks
  
• Seisundit seostatakse kiirete hormonaalsete muutustega naise organismis
  

Psühhoos

• Sünnitusjärgne psühhoos on harv, aga väga tõsine seisund, mida esineb 1-2 naisel 1000-st
  
• avaldub esimeste sünnitusjärgsete päevade, nädalate jooksul, aga võib ka ilmneda kuni 12 nädalat peale sünnitust ja kesta kuid
  
• kindlat tekkepõhjust ei teata
  
• vahel mõne psühhootilise häire esmane avaldus
  
• bipolaarse häire ägenemise risk suureneb raseduse ajal oluliselt, eriti kui naine raseduse ajal keeldub ravist
  

Psüühikaravimid ja rasedus

• Kõik psühhofarmakonid läbivad platsentat
  
• Psühhofarmakone võimalusel tuleks vältida, eriti raseduse I trimestril
  
• absoluutseid vastunädustusi on väga vähe
  
• psühhofarmakonide kasutajatel 2-4% väärarengutega lapsed, osadel lastel võõrutussümptomid, osadel mürgistussümptomid, hiljem käitumishäired
  
• kõik psüühikaravimid erituvad mingil määral ka rinnapiima
  

Psühhoteraapia

• Kasutatakse erinevaid meetodeid !
  
• Pole ühtegi psühhoteraapiameetodit, mis oleks efektiivne kõigi psüühika- ja käitumishäirete ravis
  
• Metoodika peab olema teaduspõhine
  
• KKT (kognitiiv-käitumisteraapia) efektiivne enamike häirete ravis
  
• Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil (Popper 1959)
  

Kognitiiv-käitumusliku teraapia üldprintsiibid

• Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering
  
• sekkutakse häire säilimismehhanismi
  
• patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena
  
• patsient teeb kokkulepitud kodutöid
  
• teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud
  
• ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks
  
• modifitseeritakse ja uskumuste sisu, käitumist
  

Uurimismeetodid neuroloogias
Kliiniline hinnang

• Kaebused
  
  • Aeg
    
  • Haiguskriitika
    
  • Anamnees (Haiguse tekke-/eellugu) võib olla ainuke diagnoosimise meetod
    
    • Peavalu
      

• Lähedaste hinnang
  
• Korduvad uuringud
  
• Statsionaarne ravi
  

Neuroloogilise leiu analüüs – kus on kahjustus?

• Motoorika häired
  
  • Halvatused
    
  • Liigutushäired
    
  • Tasakaaluhäired
    
• Kortikaalsed sündroomid
  
• Mis piirkond on kahjustunud ?
  

Peaaju funktsioonid

• Otsmikusagar (Frontaalsagar)
  
  • Intelligents
    
  • I nhibeerimine
    
• Oimusagar (Temporaalsagar)
  
  • Kõne
    
  • Lõhnatundlikkus
    
  • Kuulmisega seotud funktsioonid
    
• Kiirusagar (Parietaalsagar)
  
  • Õpitud oskused
    
• Kuklasagar (Oktsipitaalsagar)
  
  • Nägemisfunktsioonid
    

Kompuuter - tomograafia (KT)
Kompuutertomograafia on uuring, mis kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirtega teeb uuritavast
piirkonnast 0,6‒10 mm paksusega pildilõiked, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest.

• Röntgenkiirgusel põhinev
  
• Efektiivne:
  
  • Erakorralises töös
    
  • Trauma , insuldi puhul
    

Magnet- resonants tomograafia (MRT)
Magnetresonantstomograafia on uuring, mis võimaldab tugeva magnetvälja abil saada keha erinevatest piirkondadest ja elunditest nii kahe- kui ka kolmemõõtmelisi kujutisi. Uuring on täiesti valutu ning organismi rakkudele kahjutu.

• Magnetväljal põhinev
  
• Täpseim uuring kesknärvisüsteemist!
  

Molekulaarne kuvamine
ENMG – Eleketroneuromüograafia
Elektroneuromüograafia on elektromüograafia ja elektroneurograafia kombineeritud kasutamine. See võimaldab perifeerse närviülekande kiiruse mõõtmist stimuleerimisel (elektroneurograafia) ning lihaste aktiivsusel tekkiva elektrilise aktiivsuse mõõtmist (elektromüograafia). Nende kombineeritud kasutamine võimaldab neuromuskulaarsete häirete allika ja asukoha määratlemise ning täpsemate diagnooside panemise.
Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustust
Perifeerne närvisüsteem:

• Seljaaju eesmine sarv
  
• Närvijuur
  
• Närv
  
• Sünaps
  
• Lihas
  

Provokatsioonitestid

• Füüsiline koormus
  
• Tilt -test (Uuritav fikseeritakse voodi külge ning teda liigutatakse erinevatesse asenditesse, et provotseerida südametegevuse muutust neuraalse aktiivsuse tagajärjel)
  

• Autonoomsed häired:
  
  • MSA
    
  • POTS - posturaalse tahhükardia sündroom
    

POTS – posturaalse tahhükardia sündroom
Konditsioon mille puhul muutus selili lamamise asendist püstisesse asendisse põhjustab ebanormaalselt kõrget südametegevuse aktiivsuse tõusu ehk tahhükardiat.

• Ortostaasi talumatus (Püstise asendi talumatus)
  
• Füüsilise koormuse talumatus
  
• Hulgi-kaebusi
  

Liikvori analüüs
Liikvori funktsioonideks on aju mehhaaniline kaitse trauma eest, “ujuvuskandvus” (liikvor vähendab aju kaalu mõju 1500 g-lt 50 g-le), toitainete ja keemiliste ainete transport ajuni, intrakraniaalse rõhu säilitamine ja mõningane antibakteriaalne kaitse.
Erinevaid liikvori uuringuid kasutatakse mitmesuguste kesknärvisüsteemi haiguslike protsesside diagnostikas.
Ainuke diagnoosimisvõimalus põletike korral.
Psüühikahäiretega kulgevad neuroloogilised haigused
Elukvaliteet raskete haiguste korral
Locked in – “luku taga”

• Raske peaajutüve kahjustus
  
• Vaimne võimekus on normaalne
  
• Kõnetus
  
• Käsi-jalgi ei liiguta
  
• Suudab liigutada silmi
  
• Suudab silmi pilgutada
  
• Haigus ei süvene
  
  • Ei parane
    

Kuidas elab inimene, kes saab liigutada ja pilgutada vaid silmi?

• Elukvaliteedi uuring
  
• Enam kui 12 kuud samas seisundis
  
• Küsitleti otse inimesi, mitte lähedaseid
  
• Kõik uuritud elasid oma kodus
  
• Kokku oli nõus osalema 8 uuritavat
  
• Elukvaliteedi küsimustik , SF-36
  

Uuringud - Tilt-test

• Lauda tuleb tõsta 70-90 kraadi
  
• Tõstmise kiirus tulemust ei mõjuta
  
• Autonoomsed häired – sümpaatilise närvisüsteemi häire
  
  • Vererõhu muutused
    
  • Südame rütmi muutused
    

• MSA - Multisüsteemne atroofia
  
• POTS – Tahhüardia suureneb kogu aeg ortostaasis, mitte ei teki korraks
  

Tavalised kaebused:

• Migreen
  
• Fibromüalgia - Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine.
  
• Unehäired
  
• Funktsionaalsed seedehäired
  
• Väsimus
  
• Kliiniliselt ärev
  
• Kurnatud patsient
  
• Tahhükardia
  

Pea- ja seljaaju haigused
Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises
Dementsus
Vähemalt kaks järgnevatest:

• Kahjustunud:
  

• uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu)
  
• Komplekssete ülesannetega toimetulek
  
• Abstraktne mõtlemine
  
• Ruumililiste- ja orienteerumisvõimete langus
  
• Kõne kahjustus ( afaasia )
  

• Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid
  
• Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelenevaga
  
• Ei esine ainult deliiriumi ajal
  
• Pole psühhiaatriline haigus
  

Deliirium – erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus ), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega.
Mälu käepärasuse häired ja vanus
Lihtsalt vana inimene
Dementsuste diagnostika

• Anamnees
  
  • Lähedastelt
    
    • Sümptomite kestvus
      
    • Igapäevaelu tegevused
      
    • Varasem anamnees
      

• Kognitiivne staatus
  
• Laske mind koju, “ma ei taha uuringuid”
  
• Neuroloogiline staatus
  
  • Kliiniline leid
    
    • Neuroloogiline koldeleid
      
    • Parkinsonistlik sündroom
      
  • Epilepsia
    

Alzheimeri haigus – kõige tavalisem dementsus vanemas eas

• Juhtivalt mäluhäired
  
• Kliiniliselt dementsus
  
• Defitsiit vähemalt kahes funktsioonis
  
• Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire
  
• Diagnoosi toetavad :
  
  • Kõnehäire
    
  • Apraksia - on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu
    
  • Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks.
    
  • Pärilik anamnees
    
  • ADL muutused
    
• MRT/KT ajuatroofia
  

Veel tunnuseid:

• Mäluhäired
  
  • unustamine
    
• Orienteerumisraskused
  
  • Ekslemine
    
• Progresseeruv haigus
  
  • Probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek
    
  • Kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära
    

Dementsused ilma mäluhäireteta
Frontotemporaalsagara degeneratsioonid

• Varajase algusega
  
• Vanus haigestumisel
  

• 65 a. inimeste arv suureneb 25% võrra ajavahemikus 1992 – 2020 a.
  •Aastaks 2015 prognoositi vähist tingitud surmajuhte 9 milj. Aastas
  2013 a. 8154 uut vähijuhtu Eestis
  
  • 50% lokaalne
    
  • 20% kaugmetastaasidega
    
  • 49,3% neist mehed
    
  •Mehed: eesnäärmePK ja kopsuPK
  •Naised: rinnaPK ja nahaPK
  •2013 a. lõpus 45 000 vähihaiget Eestis
  •2014 a. suri vähi tõttu 3888 haiget Eestis
  Meestel:
  
  • kopsuPK ↓
    
  • maoPK ↓
    
  • eesnäärmePK ↑
    
  • käär- ja pärasoolePK ↑
    
  Naistel:
  
  • rinnaPK ↑
    
  • käär- ja pärasoolePK ↑
    
  • maoPK ↓
    
  
  VÄHIELULEMUS
  1 a. 69%
  •NahaPK 91%, Hodgkini tõbi 92%
  •MaksaPK 11%, kõhunäärmePK 12%
  5 a. 53%
  •Hodgkini tõbi 88%, kilpnäärmePK85%
  •maksPK 3%, maksaPK 4%, söögitoruPK 5%
  Eesnäärmevähk
  Riskitegurid :
  •perekondlik komponent - kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on eesnäärmevähk, neil on 2-4 X suurem tõenäosus haigestuda
  • Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda.
  •Puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada.
  • Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem
  Kopsuvähk
  Riskitegurid:
  •Kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel.
  •Kantserogeenid:
  
  • Tubakas - 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine - 3–5% juhtudest.
    
  • Radoon - värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas , mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni.
    
  • Asbest - üliväikesed teravad kiud, mis sisse hingates kahjustavad kopse.
    
  •10% haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega.
  Rinnavähk
  Riskitegurid:
  •neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid.
  •olla naine (naissuguhormoonide mõju)
  •perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga)
  •vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega)
  Kaasnevad komplikatsioonid:
  Vähivalu esinemissagedus
  50%-l haigetest on valu diagnoosi panemise hetkel
  80-90% kaugelearenenud kasvajaga haigetest on valu
  KUNI 90%-L VÄHIHAIGETEST ON VALU ERINEVAS HAIGUSE ETAPIS
  •VALU SEOTUD KASVAJA ENDAGA (70%)
  näit luumetastaasid, närvi kompressioon või infiltratsioon jne.
  •VALU SEOTUD RAVIGA (25%)
  operatsiooni- vôi kemoteraapia vôi kiiritusravi järgne
  •VALU POLE SEOTUD KASVAJAGA (10%)
  Valu
  Valu on ebameeldiv tunnetuslik ja emotsionaalne kogemus, mis seondub ägeda või kestva koekahjustusega¹
  •Valu on see, mida patsient kirjeldab ¹
  •Kuna valu on väga subjektiivne, siis on patsiendi sõnad arstile valu hindamise seisukohalt kuldstandardiks ²
  Valutee:
  Valutaju mõjutavad faktorid:
  •Eelnev valukogemus
  •Tähelepanu
  •Meeleolu
  •Sisendus
  •Arvamused ja ootused
  •Ärkveloleku tase
  • Religioon
  •Kasvatus
  Vähivalu – Multidimensionaalne nähtus
  Valu mõju patsiendile:
  •Stresshormoonide tõus
  •Metabolismi kiirenemine
  •Hüübimishäired
  •Vee retensioon
  •Immuunsüsteemi nõrgenemine
  •Aeglustunud haavade paranemine jne.
  Valu tüsistused:
  •RASKE KÖHIDA → ATELEKTAAS, RÖGA RETENSIOON → HÜPOKSEEMIA, RESP.INF.
  •TAHHÜKARDIA, HÜPERTENSIOON → MÜOKARDI HAPNIKU VAJADUSE TÕUS → MÜOKARDI ISHEEMIA, INFARKT
  •HÜÜBIMISSÜSTEEMI HÄIRED, VÄHENE LIIKUMINE → SÜVAVEENI TROMBOOS → KOPSUARTERI TROMBEMBOOLIA
  •MAO TÜHJENEMISE AEGLUSTUMINE, PERISTALTIKA AEGLUSTUMINE → SUBIILEUS
  •KATEHHOOLAMIINIDE TÕUS, HÜPERGLÜKEEMIA, Na JA VEE RETENSIOON → HAAVAD EI PARANE, IMMUUNSÜSTEEMI PUUDULIKKUS → INFEKTSIOONID
  Valu ja psüühilise seisundi seos:
  Valu põhjustab:
  •Funktsionaalsuse, liikuvuse …
  •Aktiivsuse…
  •Isu…
  •Töö tõhususe…
  •Füüsilise suutlikkuse…
  •Unekvaliteedi …
  •Seksuaalsuse…
  •Lõõgastumisvõime
  ALANEMIST
  NING..
  •Valu ja piinade…
  •Demoralisatsiooni…
  •Depressiooni…
  •Ärevuse, ängistuse…
  •Sutsidaalsete mõtete…
  TÕUSU
  Valu iseloomustus
  •AJAFAKTORI JÄRGI
  
  • ÄGE VALU (äge algus,objektiivne ja subjektiivne, pôhjuse ravi)
    
  • KROONILINE VALU (kestus üle 3 kuu, subjektiivne, alguse aeg ebamäärane, tingib tüsistusi, pôhjuse ja ka valu tüsistuste ravi)
    
  • LÄBIMURDE- E. LÖÖKVALU (äge algus, lühikese kestusega, erinev valu iseloom)
    
  •Valu tugevnemine füüsilisel koormusel (nn. stiimulsõltuv)
  •Spontaanne valu (nn. stiimulsõltumatu): näit. koolika
  •Valuraviga seotud (nn. doosi lõpu valu) valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi
  Valu tüübid:
  Neuropaatiline – Tsentraalne või perifeerne
  Nontsitseptiivne – Somaatiline (nahk, luud , lihased) või vistseraalne (siseorganid)
  Segatüüpi
  Valu hindamine
  •Esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust.
  •Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit.
  •Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik kasutada 10-pallilist valu intensiivsuse arvskaalat või visuaalset analoogskaalat (VAS).
  Ravitaktika
  Esmalt tuleb valuravile seada kindlad eesmärgid:
  -pikendada valuvaba une perioodi
  -leevendada valu patsiendi jõudeolekus
  -leevendada valu, kui patsient on aktiivne
  MURELIKUD JA DEPRESSIIVSED PATSIENDID VAJAVAD ANALGEETIKUMIDELE LISAKS PSÜHHOTROOPSEID RAVIMEID.
  PSÜHHOLOOGILISE FAKTORI ALAHINDAMINE MUUDAB VALURAVI JUHITAMATUKS.
  VALUVAIGISTITE KASUTAMINE
  1.SUU KAUDU/NAHA KAUDU
  Eelistada tuleks mitte-invasiivset ravimi manustamist. Võimalusel tuleb ravim manustada suu kaudu. Haigetel , kellel esineb düsfaagia, oksendamine või gastrointestinaalsulgus kasutada transdermaalselt toimivaid plaastreid, suposiide või subkutaanset püsiinfusiooni.
  Lihasesisene valuvaigisti manustamine ei ole aktsepteeritud, sest imendumine lihasest on ebaühtlane , süstitavad ravimid lühitoimelised ning süstimine põhjustab haigele täiendavat valu.
  2.KELLAAJALISELT
  Valuvaigistid tuleb ordineerida kindla ajavahemiku järel, seega ravimit tuleb võtta regulaarselt, mitte vajadusel.
  Kergem on valu ära hoida, kui valu kupeerida.
  3.Individuaalne
  Opiaatidel ei ole standardannust. "Õige " annus on patsiendi valu leevendav annus talutavate kõrvaltoimetega.
  4.Detailne
  Patsiendile tuleks anda raviskeem kirjalikult, kus oleks selgitus ravimi kohta, annused ja manustamisajad.
  Sõltuvus
  •Füüsilist sõltuvust iseloomustab ärajäämanähtude teke ravi järsul katkestamisel või antagonisti manustamisel.
  –Nähud vastupidised ravimi toimele
  –Vegetatiivse NS talitlushäired: silelihaselundite spasmid, sülje- ja higivoolus, tahhükardia, RR muutused kuni kollapsini
  •Et vältida ärajäämanähte, tuleb ravimi annust järk-järgult vähendada.
  •Psüühiline sõltuvus e. iha on käitumuslik mudel, mida iseloomustab ravimi ihaldamine ning tahtmine see iga hinna eest hankida.
  •Pseudosõltuvus e. Iatrogeenne sõltuvus
  •Terapeutiline sõltuvus (therapeutic dependence)
  DAWN – Drug Abuse Warning Network
  •Laialdane kliiniline kogemus on näidanud, et vähihaigetel, kes saavad opioide valude tõttu, ei kujune psüühilist sõltuvust.
  •Valu on füsioloogiline antidood psüühilise sõltuvuse tekkeks.
  •Opioidi manustamine tuleb lõpetada, kui valu on vähivastase raviga likvideeritud. Et vältida füüsilisest sõltuvusest tingitud ärajäämanähte, tuleb ravimi annust järk-järgult vähendada analoogselt doosi tiitrimisega valuravi alguses.
  Tolerantsus
  Füüsiline sõltuvus ja tolerantsus on normaalsed farmakodünaamilised vastused opiaatide kestvale kasutamisele.
  •Tolerantsust iseloomustab ravimi toime kestvuse ja efektiivsuse vähenemine selle korduval manustamisel, nõudes suuremat annust, et säilitada analgeetiline efekt.
  •Tõelist tolerantsust ravimi suhtes esineb väga harva. Tavaliselt on tegemist haiguse progresseerumisega või haigusest tingitud psühholoogiliste probleemidega.
  •Tolerantsus võib tekkida ka opioidide kõrvaltoimete suhtes (välja arvatud kõhukinnisust).
  Kannabinoidid
  •SÜNTEETILISED:
  
  • Dronabinool (tetrahüdrokannabinoid-THC) - Marinol® (anoreksia ja kahheksia AIDSi haigetel)
    
  • Nabiloon - Cesamet®, Nabilone® (keemiaravist tingitud iiveldus ja oksendamine kui teised ravimid ei aita)
    
  • STANDARDISEERITUD KANEPI PREPARAADID :
  
  • Ekstraheeritud (THC/CBD-kannabidiool) - Sativex® (sclerosis multiplexi haigetel spastika leevendamiseks)
    
  •Vähivalu III faasi uuringud
  •Neuropaatilise valu II faasi uuringud
  
  • Kuivatatud kanepi õisikud
    
  Müüdid valuravis
  MORFIIN ON KÕIGE TUGEVAM VALUVAIGISTI
  MORFIIN = SURM
  VALURAVIMID ON HIRMUS KEEMIA
  SÜSTID ON EFFEKTIIVSEMAD KUI TABLETID
  NARKOMAANIKS MUUTUMINE
  ÜHEL HETKEL EI MÕJU ENAM ÜKSKI VALUVAIGISTI
  KES KANNATAB SEE KAUA ELAB
  Valuvaigistite mõju sõltuvus manustamise viisist
  Valu seos ootusega stiimuli intensiivsuse kohta
  Kuidas kesknärvisüsteem võtab vastu valustiimuleid
  Palliatiivne ravi
  Palliatiivne ravi on suunatud elu ohustava haigusega silmitsi olevate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamiseks. Palliatiivse ravi eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi.
  PALLIATIIVSE RAVI EESMÄRK ON SAAVUTADA PARIM HAIGE JA TEMA PEREKONNA ELUKVALITEET.
  PALLIATIIVNE RAVI PEAKS ALGAMA DIAGNOOSI PANEMISE HETKEST, TOIMUMA PARALLEELSELT AKTIIVRAVIGA NING JÄTKUMA KUNI PATSIENDI SURMANI JA PATSIENDI PEREKONNAGA KA PÄRAST SURMA.
  Elu lõpust rääkimine nõuab head suhtlemisoskust, sensitiivsust ja haige soovidega arvestamist.
  Surija kriisi (ka leina) 5-etapiline mudel (Kübler-Ross)
  1.Eitus
  2.Viha
  3. Kauplemine
  4.Masendus
  5.Leppimine