Vanemhool ja paarumissüsteemid (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

KÄITUMISE ÖKOLOOGIA - Daamide valik kokkuvõte

Signe Vois KELA SÕ DAAMIDE VALIK DAAMIDE DEFITSIIT Loomariigis, kui ka inimkonna riigis on olnud alati, et isaseid on rohkem kui emaseid. Seetõttu ongi emased ettevaatlikud. Toitainerikkaid munarakke on kulukas valmistada ja emasorganismil tuleb nendega kokkuhoidlik olla. Looduses on lood natukene hullem, kui meil inimestel, kuna partneri valik väga ei sõltu neist, sest isaste ja emaste osakaal on umbes üks ühele. Soovides leida seksipartnerit, tuleb isastel selle eest võistelda! Isasloomadel on oma sugulise edu tagamiseks aegade jooksul välja kujunenud mitmekesised käitumisviisid. Laias laastus võib need jaotada kahte kategooriasse: ühte kuuluvad isaste omavahelised jõuproovid, teise emase poolehoiu pälvimise võtted. VERISED TURNIIRID Paljude loomade isased peavad emaste pärast tuliseid võitlusi. Ägedate pulmaturniiride poolest on tuntud sõralised (sokud, hirved, põdrapullid, isasveised) ja suured mereimetajad (morsad,

Ökoloogia ja keskkond

12

doc

Etoloogia täiendmooduli konspekt

Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas ­ geneetiline materjal kahekordistus ­ rakk jagunes ­ siis hakati seksima ­ kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, ­ tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid ­ toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ­ ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea peale sugulise sigimise teket. M

Bioloogia

21

docx

Etoloogia alusmoodul-Tartu Ülikool

1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Wh

Etoloogia

16

doc

Kapibaara ja ta käitume

TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2008  SISUKORD Tallinn 2008............................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 ÜLDINFO.................................................................................................................................. 3 Kapibaara ehitus......................................................................................................................3 Levik ja kaitse..................................................................................................

Psüholoogia

31

odt

ETOLOOGIA II moodul KONSPEKT

ETOLOOGIA II moodul Ürgema needus 14.nov R. Mänd Kõigepealt olid ainuraksed · Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks ­ tütarrakud saavad identsed DNA) Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima · DNA kahekordistub, liitub teistega, DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega · Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda. · Suguline sigimine levis väga kiiresti ­ tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt. - Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga ­ suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid. + Paindlikum süsteem ­ kui keskkond peaks järsku muutuma, siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas. Homoseksualism · Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SUGUDEKS jaotunud (nt

Etoloogia

134

docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus).  eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist  eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.):  huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed  nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse  järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl

Etoloogia

27

docx

Etoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) ­ soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi ­ vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerikas keskenduti õppimisvõime uur

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

6

odt

ETOLOOGIA II MOODULI KONTROLLTÖÖ

II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne ­ emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik ­ isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud ­ teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased ­ võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed ­ kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ­ ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents ­ väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suuremat valikuvõi

Algoloogia

Kommentaarid (0)