ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; - kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; - süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime
viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid Põhjamaades on pestitsiidide hulgas suurima osatähtsusega herbitsiidid. Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist. Keemilist umbrohutõrjet on võimalik asendada teatud ulatuses mitmesuguste mullaharimisvõtetega. Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida. Samuti on tänaseks Eestis massiliselt levinud umbrohu liigid, mille hävitamine vaid
Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan) Insektitsiid ehk putukamürk Desinfektandid (ained, mis eemaldavad mikroobe, kuid mitte nende spoore) Antiseptikud (hävitavad mikroobe) Antibiootikumid Bakteritsiid
· Mügarbakterid küntakse mulda · Taimekaitsevahendeid: - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda - linnud hävitavad kahjureid Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. Herbitsiidid võib jaotada laias laastus kolmeks: kontaktsed herbitsiidid hävitavad vaid neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. Kuna juurte kaudu toimivad taimemürgid võivad kergesti sattuda põhjavette ja selle reostada, üritatakse nende kasutamist võimalikult piirata. süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid sisenevad taime lehtede või juurte kaudu ning liiguvad koos taimemahlaga taime teistesse osadesse, põhjustade taimes talitlushäireid. Peetakse reeglina ohutumateks kui kontaktseid herbitsiide.
Insektitsiidi, herbitsiidi ning fungitsiidi ja bakteritsiidi kasutus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal. Maa Pestitsiid Kasutuskogus Kasutuskogus 1995.a (kg/ha) 2001.a (kg/ha) Eesti insektitsiidid 0,002 0,003 herbitsiidid 0,11 0,33 fungitsiidid ja 0,03 0,001 bakteritsiidid Iirimaa insektitsiidid 0,02 0,01 herbitsiidid 0,31 0,32
· Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi Jaotus · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)
1. Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohu...
süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline. Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu toimivad (mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. 47. Superumbrohud, Herbitsiidide resistentsus.
süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline. Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu toimivad (mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. 47
Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Insektitsiidid e. Putukakaitsevahendid on Decis, Fastac, Raid, Neko, Mavrik, Karate, Neem- Azal, Actara. Herbitsiidid e. Umbrohukaitsevahendid on Roundup, Starane, Stomp, Titus, Agil. Fungitsiidid e. Haiguskaitsevahendid on Previcur, Topas, Acrobat, Effector, Score, Tattoo, Aliette, kaalium-permanganaat, vaskoksiidkloriid. Toalilledele kaitsevahendid on Neko, Raid. Kasutatakse ka liimipabereid ja liimivööd nii toalilledele, kasvuhoonetesse kui ka puude ümber. Feromoonpüünised kasutatakse õuna-, kirsi- ja ploomipuude peal.
1. Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad 5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti? Kilekott läheb rasvaseks. 6. Rasvhappe seebistumine... Toiduainete keetmisel rasvad sulavad ja lähevad rasvad vedelikku ni...
Pisut vähem kasutatakse neid Hispaanias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Euroopa riikide edetabeli lõpuosas on Taani, Rootsi ja Soome, kus kasutatakse taimekaitsevahendeid alla kahe kilogrammi haritava maa hektari kohta. Eestis kasutatakse pestitsiide veelgi vähem toimeaines tuleb meil haritava maa hektari kohta ca 200 grammi pestitsiide (A. Luik 2002). Suurema osa Eestis kasutatavatest pestitsiididest moodustavad herbitsiidid ja seda just teraviljakasvatuses, kus 80% kasutatavatest taimekaitsevahenditest moodustavad herbitsiidid. Herbitsiide kasutatakse suhteliselt palju ka köögiviljanduses, vähendamaks vaheltharimise kordi ja käsitsi kõplamist (A. Luik 2002). Pestitsiidid, sealhulgas ka herbitsiidid, on kallid ja nende kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonnakaitselisi probleeme. Seetõttu tuleks herbitsiidide kasutamist piirata. Üks võimalus vähendada pestitsiidide koormust keskkonnale, on
Ülerahvastumisega seotud keskkonnaprobleemid Kristi Mets TTÜ 2011 Maailma kasvav rahvaarv Viimase viiekümne aastaga on maailma rahvaarv tõusnud 3 miljardilt 6 miljardini Maailma kasvav rahvaarv Maailma inimpopulatsioon 2010. aastal 6,8 miljardit inimest 2050. aastal 9 + miljardit inimest Selle presentatsiooni esitamiseks kulunud aja jooksul sündinud laste arv: · http://www.overpopulation.org/impact.html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine ...
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi j...
· halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest)
Veeorganismid võivad plastikhõljumit pidada plantoniks ning söövad selle ära. Kuna kala on inimese poolt armastatud toit, siis satub kilekott inimese söögilauale tagasi. Selle kohta kehtib ütlus, et kui ise supi kokku keetsid, pead selle ka ära sööma. Kemikaalidest rääkides on ohtliku tähtsusega taimekaitsevahendid. Vietnami sõja ajal kasutati herbitsiide, et sundida puid lehti maha ajama, sest nii oli kõige lihtsam tuvastada partisanide asukohti. Herbitsiidid sisaldavad aga furaane ehk dioksiide, mis tekivad tööstuses ebameeldivate kõrvalsaadustena. Taimekaitsevahendite atmosfääri sattumisel tekivad happevihmad, mis alla sadades tekitavad organite ja ainevahetuse häired, geneetilist mutatsiooni, nahakahjustusi ning allergiad. Aastaid tagasi algatasid New Yorkis haigete laste emad kohtuasja, kus süüdistasid prügimäe lähedust oma laste haigustes. Kõik oli õigustatud, kuid tasub veidi järele mõelda.
Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud i...
siiski jätta osad umbrohuseemned pinnasele Näiteks suure täpsusega maaharimisel ribadena saab põllul suunata umbrohuga pinnase maa alla või kõrvale ja puhta mulla suunata tagasi kultuurile. Nii väheneb umbrohu levik kultuuri ribal. Mulla umbrohuseemnetega mulla suunamine mujale on kasulik, kuna sedasi võib mitu aastat aega minna, enne kui samad seemned uuesti kaevatakse mullaga kultuuri ribale. Väljakutsed maaharimise teaduses Hästi arenenud herbitsiidid on vähendanud nõudlust kemikaali vabade umbrohutõrje vahendite osas ning pigem on keskendutud muudele probleemidele. Integreeritumate lähenemisviiside kasutamiseks on vaja paremaid teadmisi keerumast ökosüsteemi käitumisest, uusi taktikaid ja meetoode, mis lubaks kombineerida erinevaid taktikaid spetsiifiliselt ruumis. Vaja oleks rohkem uuringuid ja katseid nendel meetoodidel, mis aitaks parandada nende efektiivsust ning muuta neid mugavamaks
Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik
surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) mikroväetised ja mikroelemendid mullas, Mikroväetised (miks kasutatakse ja ohud) Mikroelemente võib muldadesse viia reoveesetetega. Vähesel määral võib mulda lisada Zn, Mo, Co
Keemiline tõrje · Pritsimine keelatud: üle 25 oC juures, vaheltult enne vihma ja peale vihma ning kaste ajal. · Pritsida ei tohi õitsvate taimedega ala(v.a. kui taimekaitsevahendi pakendis ei ole sätestatud teisiti) · Hügieeninõuded- töö tegemise ajal ei tohi süüa,juua,suitsetada jne. · Töö vaheajal pestakse nägu ja käsi. · Peale töö lõppu ennast üleni ära pesta ja puhtad riided selga panna. Optimaalne temperatuur pritsimisel on +16 oC kuni +24oC Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000.-) Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse järgi: 1. Herbitsiidid-umbrohutõrjevahend ("Starane") 2. Insektitsiidid-putukate tõrjevahend ("Mavrik") 3. Akaritsiidid-lestatõrje vahend ("VertimeX") 4. Fungitsiidid-seente tõrjev...
BIOTSIID Tartu 2013 Biotsiidi definitsioon ning identifitseerimine Biotsiid (biotsiidne toode) on kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldis...
Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise tagajärjel hävinud. Põhjuseks põllumajanduse ja arendustegevuse areng. Mõjutav faktor on ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad. Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire. Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest Happevihmad - tööstusettevõtted suurendavad reostusainete sh väävli ja lämmastiku hulka atmosfääris. Pestitsiidid - kasutatakse kahjurite tõrjumiseks kuna see aitab suurendada põllumajanduse saagikust, samas saastavad need aga pinnast ja vett ning paljude taime ja loomaliikide arvukus langeb.
Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumajanduskemikaalidest saavad keskkonnamürgid siis, kui nad muutuvad jäätmeteks. Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks. Mürkkemikaalideks on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid, mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid, mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürgitusjuhtum registreesiti esma-kordselt kuuekümnendate aastate lõpus Jaapanis, ja seitsmekümnendate lõpul Taivanil, kui inimeste toitu, nimelt riisi, sattus juhuslikult suures koguses trafoõli, mis sisaldas püsivaid kloororgaanillisi saasteaineid. Mürgituse saajatel esinesid näol pigmendilaigud, küüned muutusid siniseks jne.
Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 ...
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
Erinevatele metsikutele liikidele kujutab ohtu karusnahkadega kauplemine, liblikate ülepüük kollektsionääridele, merekarpide korjamine, troopiliste kalade püük, primaatide, lindude, roomajate, korallide ning mitmete ohustatud taimedega kauplemine ( ENVIR. 2009). 2.4. Saaste Reostus mõjutab õhu- ning veekvaliteeti olleks ohtlik inimesele ning teistele liikidele. Põlljumajandusmaastiku ja seda ümbritseva ala puhul on peamine probleem väetised, pestitsiidid ja herbitsiidid. Erinevad mürgid võivad kahjustada näiteks toiduahelaid (DDT putukamürk, mille tõttu kannatasid paljud linnuliigid) ( ENVIR. 2009). Veekogudesse on läbi aegade veetud erinevaid jäätmeid mille toksilised mõjud võivad põhjustada veekogude õitsemist, mille tagajärjel muutub elupaik paljudele liikidele kõlbmatuks. Samuti on tänu vette paisatud kemikaalidele paljudes kalades suur elavhõbeda sisaldus ( ENVIR. 2009).
Küsimused lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Rekombinantse DNA metoodika loomiseni viis restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites 1970.. 3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele ...
Keemia elukeskkonna kaitsel Referaat Inimese eluks kõige vajalikumad loodusvarad - õhk, vesi, muld, taimed ja loomad - on taastuvad. Kuid inimkond kasutab kõiki neid varasid nii intensiivselt, et looduskeskkond ei suuda tekkinud survele alati vastu seista. Nii peab inimene püüdma vältida ja leevendada oma tegevuse kahjulikku mõju. Keskkonna kaitsmine on tegelikult inimkonna kaitsmine tema enda eest. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid oma jääkgaaside, tahma ja tolmuga. Suurlinnades võib tuulevaikse ilmaga tekkida õhus suitsust ja suitsulisandeist mürgine udu, nn sudu. Korstnatest koos suitsuga kõrgele tõusnud keemilised ühendid lahustuvad õhuniiskuses, tekitades happeid. Õhureostuse vältimiseks tuleb korstnatele paigaldada filtrid, mis jääk-gaasidest kahjulikud lisandid välja korjavad. Sõidukimootorite heitgaasides on inimese tervisele eriti ohtlikud ...
· pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus Reostusallikad - Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest)
m) reovesi- vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Tekib olmes, tööstuses, põllumajanduses n) Heitvesi- puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning suunatakse suublasse( looduslikku veekokku) 2. Mis on ohtlikud jäätmed, nende käitlemine- jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ( aegunud ravimid, kodukeemia, laborikeemia, värvid/lakid, herbitsiidid, pestitsiidid, akud, Õlid, raskemetallid, osoonikihti lõhkuvad ained). Jäätmed põletatakse jäätmepõletustehases, protsess on rangelt kontrollitud ja tekkiv energia kasutatakse soojusena. 3. Pakendi liigid: 1)Müügipakend- lõppkasutajale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa.2)rühmapakend- mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas 3) veopakend- mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitlemiseks ja veoks
Väetamine Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K TAIMEKAITSE 1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 2. Teravilju kahjustavad olulisemalt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused 3. Talivilju lumiseen Umbrohutõrje Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up Kasvuregulaatorid Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine Putukamürk Putukamürkide ehk insektsiidide ülesandeks on hävitada kõik taimest toituvad putukad Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused-
8 · Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg, valge iminõges, põldmünt, harilik naat, soo-nõianõges, kõrvenõges, harilik orashein, põldosi, paiseleht, harilik puju: o a) võsundilised; o b) risoomsed; o c) roomjuurelised. 9. Mõisteid taimekaitsest (pestitsiidid, insektitsiidid, herbitsiidid, kontaktsed preparaadid, süsteemsed preparaadid, üldhävitava toimega preparaadid, glüfosaadid, valiva toimega preparaadid, mullaherbitsiidid, paagisegud, kasutusnorm, ooteaeg, tööoode) Ooteaeg vaheaeg ööpäevades tkv viimase pritsimise ja saagi koristamise vahel; ladudes viimase pritsimise ja lao kasutuselevõtu vahel Tööoode vaheaeg päevades tkv kasutamise ja taimede hooldustööde alustamise vahel
1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid...
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuv...
6 halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus. On ka veel väiksemad põhjused: · Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
Seega on antud teema väga oluline nii liikide säilitamisel kui ka ökosüsteemi kui terviku stabiilsuse tagamisel. 2 Pestitsiidid ja nende mõju Pestitsiidid on keemilised ained, mida kasutatakse peamiselt kahjurite tõrjeks, kuid lisaks takistavad nad toidu või muude materjalide riknemist ja ka haiguste levikut. Keemiliselt jagunevad pestitsiidid anorgaanilisteks ja orgaanilisteks, oma toimevaldkonna järgi jagunevad nad aga neljaks: herbitsiidid ehk taimemürgid, fungitsiidid ehk seenemürgid, insektitsiidid ehk putukamürgid ja rodentitsiidid ehk näriliste tõrjevahendid (Miller & Spoolman 2008). Sageli pihustatakse kahjurite tõrjeks pestitsiide vajalikust kogusest rohkem teadmata, et kasutatava tõrjeaine mõju ei piirdu ainult talle suunatud liigi mõjutamise või hävitamisega. Kuna kasutatud tõrjeained on keemiliselt väga püsivad ning spetsiifiliste füüsikaliste omadustega,
mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine; · Keemiline umbrohutõrje herbitsiidid, · Haiguste tõrje lehemädaniku tõrje, · Kahjurite tõrje lehetäid, kartulimardikas Väetamine ja saagi kvaliteet · Lämmastik (N) · Iga 45 kg N-i pikendab kasvuperioodi 7-10 päeva võrra. · Suureneb: saak, proteiinisisaldus, C- vitamiinisisaldus, mugulate tumenemine, mugulate veesisaldus. Väetamine ja saagi kvaliteet Väheneb, halveneb: tärklisesisaldus, maitse, muredus, vastupidavus mehaanilistele vigastustele. Fosfor
Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja antoomilis-morfoloogilisest ehitusest. Füüsikaline selektiivsus Morfoloogiline selektiivsus Biokeemiline selektiivsus Fotosünteesi pidurdavad Hingamist pidurdavad Kasvuained rakud hakkavad vohama, taimed kasvavad surnuks Mitoosi pidurdavad Biosünteesi takistavad 33 Valiva toimega herbitsiidid võivad olla laia või kitsa valivusega, näiteks laia valivusega hävitab kas ühe- või kaheidulehelisi. Täiendavalt lugeda Kemira koduleheküljelt! 1) kontaktsed herbitsiidid kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. Mõju on lühiajaline kuid seda on ka kohe näha. 2) Süsteemsed herbitsiidid kanduvad taimed laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või vastupidi
NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O NH4NO3 on enamkasutatav - vähe jääki, palju N Segaväetised sisaldavad lisaks lämmastikule fosforit, kaaliumi ja mikroelemente Mürkkemikaalid ... on ksenobiootikumid (kr k xenos-võõras, bios-elu), satuvad mulda inimtegevuse tulemusena I. Taimekaitsevahendid pestitsiidid 1) Insektitsiidid putukate hävitamiseks (DDT dikloor- difenüültriklooretaan - ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl ) 2) Fungitsiidid seentehävitamiseks 3) Herbitsiidid umbrohu hävitamiseks 4) Arboritsiidid põõsaste vohamise vastu II. Detergendid - pesuvahendid DDT dikloor-difenüültriklooretaan ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl DDT struktuurvalem lähtub etaanist C2H6 (H3C-CH3) Ühe süsiniku juures on 3H asendatud klooriga (3Cl), teise C juures on 2H asemel kaks fenüül(Ph)rühma, milles üks H on asendatud klooriga -C6H4Cl LUBJAKIVI (CaCO3) ... lahustub mullas oleva vee ja CO2(g) toimel:
DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada ne...
Tallinna Ülikool Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide...
Eelpool nimetatud meetodid on ühtlasi ka ainukesed viisid, kuidas mahetootjad saavad umbrohuga võidelda. Tavatootjad saavad kasutada ka keemilist tõrjet, mida pritsitakse põldudele kas enne külvi või siis peale külvi ja enne kultuuride tärkamist. Külvi tulemusel ergutatakse taaskord esmalt umbrohud kasvama ning seejärel pritsimise tulemusel nad hävitatakse enne kui põhikultuurid jõuavad tärgata või kasvada teatud suuruseni. Taimekaitse kemikaalid, herbitsiidid, on kas kontaktsed- nad toimivad ainult selle taime pinnal, kuhu nad pritsitakse või siis süsteemsed, mis kanduvad edasi praktiliselt tervesse taime kohast, kus kemikaal taimega kokku puutub. Herbitsiide on nii üldhävitavaid, mis surmavad kogu taimestiku kui ka valiva toimega, mis on suunatud kindlatele taimedele. Üldhävitavate herbitsiidide levinuim toimeaine on glüfosaat.[1] 3.2 Putukatõrje Putukaid ilma kemikaalideta väga tõrjuda ei saagi, mahepõllunduses kasutatakse näiteks
jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele, sest kokkupuutel õliga kaotab sulestik veekindluse, mistõttu linnud hukkuvad. Arvatakse, et merereostuse tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. /3/ Veereostuse tüübid Mürgine aine - toksiline aine on keemiline saasteaine, mis ei ole kehaomane aine veeökosüsteemile. Suurimad mürgised reostusained on herbitsiidid, pestitsiidid ja tööstuskemikaalide ühendid. /6/ Orgaaniline aine - orgaaniline reostus tekib siis, kui ülemäärase orgaanilise aine, näiteks sõnnik või kanalisatsioon, siseneb vette. Kui orgaaniline aine tiigis kasvab, suureneb lagundajate arv. Need lagundajad võivad kiiresti kasvada ja kasutada palju hapnikku nende kasvu jooksul . See viib hapniku puuduseni. Hapnikupuudus võib veeloomadele tappev olla. Kui veeorganismid surevad, lagundatakse nad
4. TAIMEKAITSE Seemnete puhtimine (lahusega, mitte pulbriga) – kaitseb idaindeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate eest. Teravilju kahjustavad oluliselt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused ja nii edasi. Talivilju kahjustab lumiseen. Umbrohutõrtje - Kasvuaegselt esimene taimekasvatustöö. Kasutatavaid preparaate nimetatakse herbitsiidideks. Herbitsiidid on valiva (kitsa toimespektriga) ja üldhävitatava toimega (laia toimespektriga). Kõik kõrrelised taimed on üheidu lehelised, ülejäänud on kaheidu lehelised. Kasvuregulaator – Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine. Putukamürgid ehk insektsiidid – Ülesandeks on hävitada kõik taimedest toituvad putukad. Kõik insektsiidid mõjuvad putukatele erinevalt. Süsteemse toimega insektsiidid imenduvad taime
ilmnemise, toomata seejuures endaga kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid (allergeensus, toksilisus), on reaalsusest veel väga kaugel, mõnede teadalste hinnangul ka veel 20 aasta kaugusel. Muundkultuuride keskmine saagikus pole osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks. [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=35&Itemid=46] (8.03.2008) Glüfosaadid, toime inimesele ja loodusele Glüfosaatide baasil valmistatavad herbitsiidid ilmusid turule esmakordselt 1970-nendate aastate alguses ning praegusel ajal kasutatakse neid maailmas praegu kõige rohkem. Glüfosaatide populaarsus on eelkõige tingitud esmastootja Monsanto Company kinnitustest, et tooted pole ohtlikud inimesele ega keskkonnale. Kasutamine on viimasel aastakümnel järsult suurenenud tänu glüfosaadikindlate kultuuride väljatöötamisele. Praegu on tuntumad herbitsiidikindlad kultuurid sojauba, puuvill, mais, raps jne. Tuntuim
happevihmade näol. Reostuse põhjused REOVEED: 1989. aastal valati ainuüksi Suurbritannias jõgedesse 1,4 miljardit heitvett. Enamik jõuab sellest ojade ja jõgede kaudu otse merre. Reovetes leiduvad mürkained toetavad seente orgaanilistest jäätmetest toituvate bakterite arengut. Bakterid levivad rohelistele taimedele ning kasutavad ära vees sisalduva hapniku, põhjustades taimede ja loomade surma. PÕLLUMAJANDUS: Pestitsiidid, kunstväetised ning herbitsiidid imbuvad vihmade ajal pinnase kaudu jõgedesse, lisades oma osa vees olevatele mürkidele. KALAKASVATUS: On omamoodi irooniline, et kalakasvandused, mis üritavad taastada reostuse poolt hävitatud lõhe- ja forellipopulatsioone, vähendavad muude loomade ellujäämisvõimalusi. Pestitsiidide kasutamine liigsete veeputukate hävitamisel ohustab tõsiselt vähke, krabilisi ja molluskeid. LEMLELISTE VOHAMINE Puhastusseadmetest, tööstusettevõtetest ning põldudelt jõgedesse
eesmärgiks on kahjulike organismirühmade (algloomad, bakterid, seened, limused, putukad, linnud, loomad, taimed) hävitamine ning taimehaiguste tõrje. Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse: 1) Insektitsiidid – eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid, nende mune, vastseid, täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad, hingamisteid kahjustavad). 2) Fungitsiidid – kasutatakse seen- ja viirushaiguste (taimehaiguste) puhul; 3) Herbitsiidid – kasutatakse ebasobivate taimede hävitamiseks. Pestitsiidide kasutamisel nii pos kui neg mõjud. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. 3.2. Söötade kasutamise efektiivsus Söödakulude osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü, Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus.
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
tagada niiskusevarude säilimine mullas, tärganud umbrohtude hävitamine ja põllu tasasus. 3.4 Külvinormid, külvitihedus, külviaeg Külviaeg on üks tähtsamaid faktoreid maksimaalse saagi saamiseks. Soja tuleb külvata hõredalt, sest tiheda külvi korral ei moodusta kaunu. Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm-ni seemnekasvatuskülvides. Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel. Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast külvi maa korralikult rullida, et seeme saaks mullaga hästi kontakti, sest soja vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem kombainiga koristada, sest sojataimel on esimesed kaunad küllalt maapinna lähedal (8-10 cm). 7 3.5 Seemnete töötlemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
