NIMI ERIALA Mesilaste rassid Mesilastel on palju rasse, kuid kõige tavalisemad mesilased, keda kasvab keskmine mesinik on loetletud allpool. Keskpärane mesinik saab tavaliselt osta mesilasi internetist ning seejärel toimetatakse need talle. Mesilased on inimestele sarnased teatud mõttes, täpsemalt siis mitmekesiste rasside suhtes, mis moodustavad iga mesilaspere. Igal mesilasperel on oma isikupära. Aafrika mesilased See konkreetne liik mesilasi on pärit 1900. aastast Ida-Aafrikast. Brasiilia mesinikud hakkasid importima Aafrika mesilasi 1950ndal aastal põhja. Praegu leidub neid mesilasi üle maailma koos paljude ristanditega. See konkreetne liik mesilasi on palju kaitsvamad ja nad sülemlevad rohkem kui teised mesilasliigid. Esimene Aafrika mesilaspere avastati Ameerika Ühendriikides aastal 1990. Buckfasti mesilased Buckfasti mesilased on ristandliik, mis aretati Saksamaal, Karl Kehrle poolt, kes on tuntud ka
meetootja osariik. Nad tootsid 37,83 miljonit kilo mett-peaaegu kaks korda nii palju kui toodeti Lõuna Dakota osariigis-19.88 miljonit kilo mett. Paljud mesilased, kes tootsid mett Põhjapoolsetel aladel, töötasid ka läänes nagu näiteks Californias ja veel mõnes rannikuäärses või lõunapoolses osariigis. Aga tänapäeval on mesilaste mee tootmine teisejärguline funktsioon, et neid soojemasse kliimasse transportida. Mesinikud toetuvad väga palju sissetulekule, mille nad saavad mesilasi üle riigi transportides. Nad teevad seda selleks, et mesilased tolmeldaksid põllukultuure. Mesinikud saavad sellest sama palju tulu kui mee tootmisest. Fookus on tolmeldamisel. "Üks amps kolmest ampsust toidust mida sa sööd on vajanud mesilaste tolmeldamist," seletas Jason Miller, asepresident Milleri Mee farmist. Miller on viienda generatsiooni mesinik. Tema vana-vanaisa alustas seda firmat aastal 1894 ja tänaseks on neil ligikaudu 15 000 mesitaru. 1970
Aialoomad Mesilased G.A.G. 6b Paula Juurik Meemesilane Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas. Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas. Kunagi kodustati ta Aasias, kuid tänapäeval on ta tuntud kogu maailmas. Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need
Kodumesilane Kodumesilane e. meemesilane on üks vähestest kodustatud putukatest. Mesilasi kasvatatkse mee saamiseks. Mesilastelt saab ka mesilasvaha ja mesilasmürki. Mesilased on kõike olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad lendavad õielt õiele, teostades sel viisil risttolmlemist. Kodumesilane on tuntuim mesilane, keda kasvatatakse tarudes. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske.
vastsekesta sisse, kuid siin pupaariumi ei teki. Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks. Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Kahetiivaliste liigid. Kihulased Moskiitolased Parmlased Sirelased Röövkärblased Laibakärblased Nahakiinlased Maokiinlased Sirelased Sirelasi võib kohata päikesepaistelistel päevadel õitel või nende läheduses lendamas. Nende herilasi või mesilasi meenutava mustri tõttu peavad paljud neid ekslikult ohtlikuks. Sirelased on väga head lendajad, kes saavad kiirelt tiibu liigutades kaua aega ühe koha peal õhus rippuda. Sirelaste röövtoidulised vastsed elavad veekogudes, sipelgate ja kimalaste pesades ning lehetäikolooniates. Parmlased. Parmud ründavad inimesi ja loomi päikesepaistelistel suvepäevadel. Nende vastsed elavad soistel aladel niiskes pinnases. Sarnaselt pistesääskedega toituvad parmud tavaliselt
SISSEJUHATUS Käesolev uurimustöö käsitleb mesindust mõjutavaid tegureid. Teema valik tulenes uudishimust mesinduse vastu, mis sai alguse sugulaste mesindustalust, mida olen oma sünnist saati igal aastal külastatud ja kus eelmisel suvel sain esmakordselt ka tööd teha. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida mesindust mõjutavaid tegureid, kuid kuna mesinduse teema on väga lai, siis otsustasin piirduda otseselt mesinikke, meesaaki ja mesilasi mõjutavate teguritega. Selleks, et tööeesmärk täita, tuli liigitada tegurid kolme valdkonda: 1. mesinikuga seotud tegurid; 2. meesaaki mõjutavad tegurid; 3. mesilastega seotud tegurid. Uurimisülesanneteks on saada ülevaade kõikidest käsitletavatest teguritest ja uurida lähemalt nende mõju mesindusele. Materjali saamiseks küsitlesin mesinikest sugulasi ja hankisin materjali Internetist ning raamatukogu mesindusteemalistest raamatutest.
piirnevatel Jugoslaavia lagendikel. Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina ka veel Venemaa Euroopa-osa stepialadel kuni metsavööndini ja lõuna pool kuni Musta Aasovi mereni. Tagakarüaati mesilane asub väikesel maa-alal Tagakarpaatias. [http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/krainimesilased] Kraini mesilased Eestis Kõige enam on Eestis levinud kraini mesilane ja selle baasil moodustunud ristandid. Kraini mesilasi hakati sisse tooma Austriast juba nõukogude ajal. Kõige esimesena toodi mesilasi Tallinna külje all asuvasse Harku järve tõumesilasse. Neid mesilasi tuuakse siiani Eestisse tõuparandamise eesmärgil, nüüd juba emadekasvatajate endi initsiatiivil. [http://www.estbee.eu/mesilastoud] Kraini mesilaste iseloomustus Kraini mesilased kuuluvad hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on kolm keskmist kuni laia valkjashalli karvavööd. Mõnel mesilasel esineb ka üks kuni kaks
21–28 mm. Nende pesakond on moodustatud üheks aastaks. Vapsikul on apelsinikarva kollakaspruun pea, must rindmik ja kollastel tagakeha loogetel tumepruunid laigud taha väljaulatuvate tippudega. • Aiakahjurite hävitajatena teevad nad tänuväärset tööd tassides oma pessa vastsete toitmiseks sitikaid-putukaid. Kuid juhul kui vapsiku pesa paikneb mesila läheduses, siis tarvitavad nad toiduks peale teiste putukate ka mesilasi. Vapsikud röövivad mesilasi lennulaualt ja isegi taru seest. Oma ohvrilt sööb ta ära tagakeha koos meepõiega ning sooled. Üks vapsik võib lühikese ajaga hävitada kümmekond mesilast. Vapsiku tugeva kehaehituse tõttu on mesilased tema vastu võimetud, vaid harva õnnestub neil hulgana mõnd vapsikut tagakeha loogete vahelt surnuks nõelata. VESPA CRABRO AASIA VAPSIK E. AASIA HERILANE • Aasia herilane jõudis savinõudega Hiinast Prantsusmaale 2004. aastal läbi Bordeaux’ sadama
Sülemikuppe on vähe ning lesehauet esineb samuti vähe. 3.2. Sülemlemine ja muu seonduv Itaalia mesilane on küllaltki sülemlemiskaine mistõttu sülemlemistung on liigil väike. Sülemlemismeeleolu on võimalik kõrvaldada viies mesilased töömeeleollu kasutades selleks vastavaid abinõusid ning nippe. Itaalia mesilaste sülemlemistungi arvesse võttes, peaks arvestada järgmiste tehnoloogiliste võtetega: · Pidada itaalia mesilasi korpustarudes, kus on võimalik hoida suurt pesaruumi · Pesa laiendamine peab toimuma õigeaegselt, peab hoidma pidevalt lisaruumi · Lisada rohkem kärjepõhjaga raame taru laiendamisel · Arvestada suurema kevadise söödakulutusega talvitumisel · Kevadel ei tohiks söödavarud langeda alla 8 kg pere kohta · Mesilasperede paljundamisel ja mesilasemade kasvatamisel kasutada mesilasperesid mis on vähese sülemlemistungiga
erinev värv ning õhus need segunevad. Olen kuulnud, et vahest on tolmlemine nii hoogne, et metsade kohal on lausa kollakad pilved. Mesilased kasutavad õietolmu suira valmistamiseks, suirast täpsemalt hiljem. Üks mesilaspere võib hooajaga koguda kuni 50kg õietolmu. Kuna õietolm omab väga suurt kasulikkust ka inimestele siis paljud mesinikud koguvad õietolmu. Tarude lennuava ette kinnitatakse väikesed harjakesed, mille abil on võimalik õietolm lihtasti, ilma mesilasi häirmata ja kahjustamata kätte saada. 2 Õietolmu mõju inimestele Vaatamata sellele, et paljudele põhjustab õhus lendlev õietolm allergilist reaktsiooni, sisaldab see ka palju kasulikke aineid. Näiteks leidub õietolmus palju vitamiine, peamiselt B12 ja E-vitamiine. Õietolm on väga väärtuslik ka valkude poolest, sisaldades palju vabu aminohappeid. Asendamatuid aminohappeid on õietolmus 5-6 korda rohkem, kui loomalihas või piimas.
Kiletiivaliste toitumine Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
2006. aasta lõpus, kui Põhja-Ameerikas oli drastiline kadumiste suurenemine (suurenes umbes 25%)[2]. Perede kokkuvarisemine on ökoloogiliselt väga suur probleem, kuigi tavaarusaama järgi võiks mesilaste tähtsus olla vaid mee tootmine, siis tegelikult püsib nende najal püsti kogu elu. Teadlased on välja arvutanud, et kui mesilased sureksid, lõpeks elu nelja aasta pärast. Albert Einsteinile on omistatud tsitaat: ,,Kui pole mesilasi, pole tolmendamist, pole taimi, pole loomi, pole inimesi." Seeõttu on viimastel aastatel tehtud suuremahulisi uurimustöid, et leida CCD põhjuseid. Lisaks Ameerika Ühendriikidele on fenomeni uuritud ka Euroopas Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Kreekas, Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja mujal[3][4][5]. Võimalikke põhjuseid on välja pakkunud ka Taiwani teadlased.[6] Sündroomi põhjus või põhjused ei olnud veel viimase ajani teada. Enamlevinud pakkumised
tagakehaga putukas võrdkujule vastavaid liike leidub eelkõige voltherilaste ja mesilaste sugukondades. Teiste rühmade välimus varieerub tugevalt, kuigi valdavalt on kõigil neil putukatel väga kitsas ,,talje'' (see on tekkinud tagakeha esimesest ja teisest lülist), suhteliselt suured liitsilmad ning haukamissuised. Mesilaste kodu Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi, v.a. parasitoidsed liigid, ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised.
Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või lähisekvatoriaalsed (puna-kollased, punased j apruunid ferraliitmullad) Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja: · Mesilasi ja teisi putukaid, kes tolmendaksid puude õisi · Inimeste abi, kes teevad kahjuritõrjet ja hoiavad sellega kahjurite levikut kontrolli all · Suhteliselt viljakat mulda · Sobivat pinnamoodi (põhjavesi) Osakaal Puuvilja- ja marjaaedade osakaal Eesti looduses on üsna väike, kuna need on kõik inimeste enda loodud ja neid pole koguaeg olemas olnud ning nende kaotamisel ei oleks loodusele suurt mõju. Küll aga toituvad nende saadustest paljud
lõpetada ja vanasse taru asukohta tuleks mingit sorti lendu takistav asi panna. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Taimed tarude läheduses Mesila naabruses peaks kasvama häid meetaimi. Päris head efekti annab mesila paiknemine pajupõõsaste vahetus läheduses. Pajude positiivne mõju kevadarengule on suur. Ka kanarbikuvälja lähedus on hea, sest sealt saab väärtuslikku mett, lisaks kasvab kanarbikunektari ja õietolmu peal üles tugev põlvkond talvituvaid mesilasi. [Mesiniku magus elu M. Vabar] Korjemaa parandamine Põllupeenrad, metsaservad, kraavikaldad ja muud tava põllumajandusest eemale jäänud maalapid võivad anda tublisti mett. Kui neil aladel levitada just vajalikul ajal õitsevaid meetaimi, siis muutub mesilaste toimetulemine lihtsamaks. Jäätmemaadele võib igaüks ise külvata sobilike meetaimede seemneid või maasse torgata mõne pajukepi. Hilissuveks võib laiali puistada mesikaseemneid või istutada mõni paakspuu
Maha võtmise järel viiakse sülem õhtuni jahedasse ja pimedasse Tarru ajamine: Tarru pannakse meekärg; suira kärg; lahtise haudme kärg; 6 kunstkärge(või 3 ülesehitatud kärge ja 3 kunstkärge) Tarru panemine: 1. tõstetakse kulbiga sülemikust taruraamidele. 2. raputatakse tarru sülemikust kallates 3. aetakse tarru – taru ette pannakse kahele jalale toetuv jooksulaud, millele asetatakse sülemik, jooksulaua teine ots toetatakse lennuavale. Seejärel võetakse mõni kulbitäis mesilasi ja pannakse lennulauale. 4. mesilased tõstetakse tarru kärjekandekastist koos raamidega. Põhipere, kust sülem väljus tuleb koheselt läbi vaadata ja eemaldada kõik emakupud peale ühe korraliku. Kui pere ei ole suur, võib sülemipere panna samasse tarusse põhiperega ja peakorjeajal ühendada eemaldades vanema ema. Kunstperede moodustamine 1. Individuaalne võrsikpere - Põhiperest võetakse 3…5 raami kaanetatud hauet, 2 meekärge koos noorte mesilastega ja paigutatakse uude tarusse. 2
Agu Sihvka annab aru Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne. Kahjuks öise häire korraldamine nii hästi ei lõppenud. Kuna meil oli igav siis nad ärandasid võimlemisõpetaja Pauksaare ratta ära ja panid selle metsa puu otsa
kärje alläärde või kärjes olevate aukude äärtele. ja kaal 200–250 mg. Emakupu läbimõõt on 7-9 mm. Normaalses Lisaks munemisele on ema ülesandeks mesilaspere kooshoidmine. peres muneb ema emakupualgesse sel juhul, Paarunud ema ülalõua näärmenõre, nn. emaaine, informeerib mesilasi kui pere valmistub paljunema ehk sülemlema. omavahelisel otsesel kokkupuutel ema olemasolust peres. Mesilased Emakuppe nimetatakse sel juhul sülemikuppu- eristavad oma pere ema võõrast emast ka lõhna järgi. Võõra ema vastu deks. Olenevalt tõust võib kuppude arv mesi- on pere vaenulik. lasperes olla ühest-kahest kuni sajani
Mesilased Mesilasi on neli liiki. 1.Hiidmesilane 2.Kääbusmesilane 3.India mesilane 4.Meemesilane · Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. · Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad v...
KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub...
Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet. Harilik nahanäkk suhteliselt väike mustjas mardikas
Kõik inimesed tunneksid end ühtsena universumi, teineteise, looduse ja ühiskonnaga. Maailm, kus iga isikus saab mitmekülgset areneda ja seejuures ta tunnetab, et suurim isiklik areng toimub koostöös teistega. See oleks maailm, kus tegemised omaksid mõtet. Sünni ja surma vastu pole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. Sellepärast teeksin tervest sellest maailmast oma kodu ja sisustaksin selle armastusega. Kasvataksin õunapuid, mesilasi ja lumivalgeid turteltuvisid. Jagaksin oma rõõme kõigiga, kuid vahel tahaksin lihtsalt astuda tasa ja õrnalt mööda magava hommiku päikest Tahaksin õpetada tervet maailma laulma harmoonias. Kas või korraks sooviks ma näha maailma, kus kõik seisavad käsikäes ning üle mägede kajaks rahu hääl. Rahu laul kõlaks alati ning see ei laseks puruneda klaasil.
Tulerauda löödi vastu ränikivi, nii, et tekkisid sädemed, mis süütasid taela. Hõõguva taela abil sai süüdata tule.Tuletaela viljakehast lõigatud liistakutest saadi pärast vastavat töötlemist midagi vilditüki sarnast, seda kasutati laste kinnaste ja haavasidemete valmistamisel; tänapäevalgi tehakse sellest kübaraid.Kuivatatud kasekäsna tarvitati sule ja tindiga kirjutamisel kuivatuspressina. Mesinikud on kasutanud kasekäsna hõõguvaid viljakehi mesilasi rahustava suitsu tegemiseks.Tänapäeval kasutatakse puuseeni omapärase dekoratiivse paberi tegeviseks. http://www.hkhk.edu.ee/puuseened http://www.hvprojektid.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20&Itemid=16 https://www.google.ee/search? hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1152&bih=802&q=toriksiined&oq=toriksiin ed&gs_l=img.3...2136.5587.0.5704.13.13.0.0.0.0.370.1574.8j2j0j2.12.0.ernk_timecombined.. .0...1.1.32.img..8.5.620.xE5_oExLgiU#hl=et&q=torikseened&spell=1&tbm=isch
ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõikide meetaimedeni. 2. MESILASHAIGUSED Mesilashaiguste avastamiseks on vajalik mesilaste puhul jälgida mitmeid sümptomeid. Nagu näiteks hajutatud haudmeväli ehk tunnus avaldub selles, et tühjad kärjekannud on hajutatult haudme hulgas, samuti võib esineda augustatud kärjekannusid, mis on muust tasapinnast madalamad või tumedamad, lisaks surnud hauet, hallitust, ebameeldiv lõhna, surnud mesilasi taru ees või väljaheiteid taru seinatel. Mesilashaigusi on siiski küllalt raske kindlaks määrata ilma laboratooriumi abita, see võib õnneks minna ainult kogenud mesinikel või vastava väljaõppe saanud isikutel. Kui nähakse surnud mesilasi, siis võidakse ekslikult koheselt arvata, et tegemist on mesilashaigusega, kuid tegelikkuses võib täiskasvanud mesilaste ja haudme suremist põhjustada ka mürgiste pestitsiidide tarvitamine
,,Ma olen otsija nagu kõik teisedki ,, (K. Ristikin) Peagi saabub aeg, mil jätame hüvasti oma kalli koolihoonega. Viimsel pidulikul lõpuaktusel võtavad traditsiooniliselt sõna õpetajad ning mõni lapsevanemgi. Sõnavõttudel puudutatakse alatihti õige elutee ja ,,õnne" teemasid. Meie, lõpetajad, oleme nagu punt mesilasi, kes kohe, kohe saavad tarust välja, lillede keskele oma õit leidma. Teekond selle ,,lilleni" võib lõpetajatele tunduda natuke kõhetust tekitavalt kuid seal hulgas ka meeldiva uudishimuna. Ikkagi üks sammuke suure maailma suunas lähemal. On aeg, kus võetakse ise oma otsused vastu. Kas langetame õiged või valed, ei oska keegi kindlaks teha. Need tulevad teekonna käigus välja. Kuid just nimelt samm sammult me liigumegi, nagu inglastel kombeks öelda step by step
Taime peab kastma mõõdukalt ja regulaarselt. Ta ei talu ülekastmist ega ka kuivale jäämist. Maasikapuu ei talu tõmbetuult ja õues olles tugevat tuult ja öökülmi. Kui taim on suvel õues, peab olema tuulekaitse. · Portugalis tehakse maasikapuu viljadest alkohoolset jooki, kuid Portugalis pole ainsatki maasikapuuistandust ja seetõttu ei toodeta seda suurtes kogustes. · Maasikapuud ei soovitata istutada sinna, kus kasvatatakse mesilasi, sest maasikapuu õied annavad meele kibeda maitse. Pildid Kasutatud kirjandus https://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=4648 https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_maasikapuu
Jana Raudsepp 09.03.2017 Mesilased Maailmas on umbes 20 000 erinevat mesilasliiki. Mesilased elavad kolooniates, mis koosnevad mesilaste kuningannast, töömesilastest ja leskedest. Igal mesilasel on ma kindel roll või ülesanne koloonia tööjaotuses. Koloonia on ülesehitatud tuhandetele isenditele, mis funktsioneerivad tervikuna. Töömesilased ja mesilaskuninganna on emased aga ainult mesilaskuninganna on paljunemisvõimeline. Kõik lesed on isased. Töömesilased puhastavad tarusid, koguvad õietolmu ja nektarit, et toitu kolooniat ning hoolitsevad ka järglaste eest. Leskede ainsaks tööks on paaritumine kuningannaga. Mesilaskuninganna ainsaks ülesandeks on munade munemine. Mesilased mürk asub keha tagaosas paiknevas astlas ning ainult emased mesil...
Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Eelkõige on need hea
Juhan Liivi luule Tanel Vähk Juhan Liivi loodusluule 1.Juhan Liivi loodusluule lemmikmotiivideks on aastaajad,loodusobjektid- kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sa...
Mesilaste väline kehaehitus *pea *rindmik *tagakeha *2 paari tiibu *kolm paari jalgu Siseelundkond Eluviis, elupaik *Mesilased ehitavad tarudesse kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist...
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augustis
Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Teosed Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost". Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" I osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostaja: Toomas Karjahärm. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" II osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel, eessõna: Jüri Adams. Ilmamaa, Tartu 2001 Tõlked Aleksandr Butlerov. Kuidas mesilasi pidada. Jurjev, 1897 Adold Damaschke. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. Rudolf Diesel. Solidarismus. Tallinn, 1910 Pilte ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan Vaatamast !
Tumedate, sinakasroheliste lehtedega ja pisut võnkliku varrega punane tolmpea kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku. Mullas on taimel pikkade juurtega peenike risoom, mis mõnikord moodustab kõrvalharudel tütartaimi. Uued taimed võivad areneda ka juurepungadest. Paljunemine Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi, kuigi tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga
Eesti muinasaja lõpul 1. Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep, lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti
Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on ,,Selts kiletiivalised: mesilased, kimalased, herilased". Referaat jaguneb viieks peatükiks. Esimeses peatükis kästilen lülijalgsete hõimkonda. Teises peatükis on ülevaade putukate klassist, nende kehaehitusest ning elutsüklist. Kolmandas peatükis on kiletiivaliste kehaehitusest ja toodud välja nende rühmad. Neljandas peatükis on väljatoodud mesilaste perekonnad, eristamise viisid, kehaehitus ning milliseid mesilasi on olemas. Viiendas peatükis käsitlen herilasi, nende kehaehitust ja eluviisi. Kuuendas peatükis on ülevaade kimalastest. Kehaehitust seekord ei vaadelnud, kuna see kordub eelmistega. Selle asemel vaatlesin, kuidas kimalasi saab eristada. 4 Selts kiletiivalised (Hymenoptera) kuuluvad loomade riiki, lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi. Kõik lendlevad putukad on kilejate tiibadega, kuid
Klass Putukad (Insecta) Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme tüüpi mesilasi: emamesilane; lesed; ning töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib olla kuni 60 000 mesilast, nende peale on ainult üks ema. TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia http://www.nupsu.ee/parenting/img/articles/1189509449_mesilane_mid.jpg Tuntuim on kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud
Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased
Lina taim Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis.
Sülemlemine 4 Mee tootmine 4 Mee tootmise vajalikus 5 Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade külge rohkesti õietolmu, mida putukas aeg-ajalt jalgadega kokku pühib ja tagajalgade külge paigutab. Sealt edasi paigutatakse õietolm kärjekannudesse ning segavad sellesse mett. Nii tekib suir
16.)MESILASTE DRESSEERIMINE:Kõigil oli mingi pioneeriülesanne.Sihvka ja Kiilikese ülesandeks oli lapsehoidmine.Sellega nad eriti hästi hakkama ei saanud.Siis otsustasid nad abiks olla korstnapühkijale,sest vana mees ei talunud enam kõrgust.Nad ronisid katusele,lasid korstnasse luua,mis oli nööri otsa kinnitatud,kuid nöör tuli lahti ja luud jäi korstnasse.Poisid tundsid ennast selle pahanduse pärast väga halvasti ja tahtsid asja kuidagi heaks teha.Nii tulid nad mõttele majaperemeha mesilasi dresseerima hakata-et need hakkaksid Sihvka aias õunapuudelt käima mett kogumas.Nad ostsid väikese purgi mett,segasid selle sooja veega ja puistasid sinna peale õunapuu õisi.Sellega hakkasid nad mesilasi õunapuude poole meelitama.See neil ka õnnestus ja majaperemees oli väga rõõmus selle üle. 17.)ÖINE HÄIRE:Lapsed olid laagris.Kui Kiilike ja Sihvka öövalvesse jäid,otsustasid nad häire korraldada.Häire põhjuseks pidi olema vargus.Nad
pesa ruumipuudusel enam loomulikult laieneda ei saa. Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud - töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude ehitamisest, andudes ainuüksi munemisele. Elutsükkel Suve jooksul võib herilaspere kasvada mitmesajaliikmeliseks. Noored töölised toovad vastsetele, samuti ka emale toitu: algul magusat taimemahla, hiljem kärbseid, mesilasi, liblikate röövikuid - kõiki putukaid, kellest jõud üle käib. Mürginõela pistega või lihtsalt tugevate suiste abil surmab herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ka raibete küljest puretakse selleks tükikesi. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Viljapuuaias imevad herilased ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla.
(2005) ja püsikultuuride all on 10,3%. Tähtsaimad väljaveo tarbeks kasvatatud kultuurid on kohvipuu, teepõõsas, neitsikummel (sellest saadakse putukamürki püreetrit) ja kiinapuu (tema koorest saadakse hiniini). Viljeldakse ka bataati, maniokki, taro, sorgot, maisi, riisi, kartulit, aeduba, banaani, maapähklit, suhkruroogu ja tubakat ning kasvatatakse lilli. Peetakse veiseid ( palju kasvatatakse pikasarvelisi ankole veiseid), kitsi, lambaid, sigu, kodulind ja mesilasi. Püütakse kala. Kaevandatakse kassiteriiti ja volframiiti. Töötlevas tööstuses valdavad põllumajandussaadusi töötlevad väikeettevõtted, tegutseb ka ehitusmaterjali- (tsemendi-), mööbli-, tekstiili- ja jalatsitööstuse ettevõtteid. Raudteid Rwandas ei ole, maanteid on umbes 10 00km , neist kõvakettelisi 10%. Kivu järvel sõidetakse väikelaevadega. Kigali lähedal on rahvusvaheline lennujaam. Rwanda peamised väljaveokaubad on kohv, tee, loomanahad ja
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putuk...
hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota · puuvarbadest ja vaiadest kalapüünist kaitsa.
Looduslik mesi · Jaguneb botaanilise päritolu alusel: - õiemeeks - lehemeeks 22 Biodünaamiline mesi · Tänapäeval toodetud mesi jääb nii oma raviomadustelt kui ka maitselt maha 100 aastat ja enamgi tagasi tarudest või puuõõnsustes elavatelt mesilasperedelt saadud meest · Sellele ideaalile püüab lähedale saada biodünaamiline mesindus 23 Biodünaamilise mee kvaliteedi tagavad: - mesilasi hoitakse aasta ringi suurtel looduslikel aladel, - mesi on kogutud paljudelt erinevatelt taimeliikidelt, - selle koostis on rikkalikum (mesilased eelistavad just sellist mett), - mahemesila peab asuma 5 km raadiuses eemal intensiivtootmisest. 24 Mee säilitamine · Mee säilitamine sõltub selle kvaliteedist · Mee niiskusesisaldus ei tohi olla üle 20% · Parim hoiuruum: - jahe - pime - temperatuur 10 kraadi ringis
DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses. Fiano di Avellino valmistatakse Fiano viinamarjasordist valge. Fiano ladinakeelne nimi väljendab kõige paremini sordi kaasasündinud omapära: küpsed marjad on äärmiselt aromaatsed ja nii magusad, et korje-eelne põld meelitab kokku mesilasi Läbi Avellino tasandiku Rooma suunduav tähtsaim antiikaegne maantee Via Apia ladina keelsetest sõnadest, mis tähendab "mesilaste maantee" , mille nimi on seotud sama looga, kuna teeäärsed veiniaiad meelitasid kokku häirivas koguses putukaid. Veinid on tihedad ja mahlased, loodud pigem värskena joomiseks, arvestamata seda, et Fiano di Avellinol on võime pikalt laagerduda pudelis. Veinide säilimise ja arenemise võime
Põllumajandus Inkad tegelesid väga palju põllumajandusega. Eriti palju kasvatasid nad maisi. Mais oli neile kõige püham toit ja isegi kalendri tegid nad maisi külvamise-kasvatamise-korjamise järgi. Veel kasvatati puuvilla, tomatit, avokaadot, pipart, maasikaid, pähkleid, kabatsokki, magusat kartulit, ube, ananassi, banaani vürtse ja kokalehti, et valmistada sokolaadi (nad kasutasid neid ka narkootikumidena). Ning inkad pidasid ka mesilasi. Inkad ei kannatanud kunagi nälga nad kasvatasid isegi rohkem toitu kui neil vaja oli ja ülejäänud toidu said nad hõlpsasti kuivatada kuna Alpides on selleks head võimalused. Majandus põhines kõplapõllundusel, viljeldi põhiliselt maisi ja kartulit, loodi terrasspõllundus ja niisutussüsteem . Terrasspõllud Inkad leiutasid terrasspõllunduse. Nad elasid mägedes ja seega oli tasane maa haruldane. Nii tegid nad ise maad tasaseks,
Hei! Too nüüd kala tagasi!Kala oli vanamehe oma ja kiilike palus seda näitamiseks. · Millise vingerpussi tegid poisid Agu Sihvka algatusel Kiilikesele vastu? Nad äratasid kiilikese varahommikul ülesse ja karjusid,et kähku kooli. Sport ja kollektiivsus · Miks viisid b-klassi õpilased suurel söögivahetunnil oma kompotid a-klassi lauale?Kuna neil oli vaja , et nad end täis sööksid ja ei jaksaks joosta. · Kuidas me dresseerisime mesilasi · Mis juhtus Agu Sihvka ja kiilikese hoolealusega?nende hoolealune tõmbas endale pliidiraua pähe. · Miks tundsid Kiilike ja Agu Sihvka pärast Mihkel Partsu maja korstna pühkimist süülmepiina? Nad jätsid luua korstna sisse Miks tahtsid poisid mesilased Mihkli aeda meelitada? ........................................................................................................................................ Kuidas me korraldasime öise häire
luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on epiteet ‘’ja kauneid radasid rajab’’ ja metafoor ‘’ja põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 2. Mesilasi võrdleb ta inimestega, sest nagu mesilased inimesed võitlevad üle suurte takistustesse, et oma kodumaale jõuda, tehes ükskõik mida, et jõuda oma isamaale. 3. Ta kasutab seal luules palju võrdlust, ta võrdleb omaaegset ühiskonda pigem negatiivsete asjadega ja toob välja, et ühiskonnas on palju halbu ja vastikuid inimesi ehk prussakaid. Ning kõik olid kinni jäänud ämblikuvõrku ning suitsu kätte ja
Ürt ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks. Ta mõjub antiseptiliselt, desinfitseerivalt ja kiirendab haavade paranemist. Tee on mõjus kuristamisvahend kurguvalu puhul ja ergutab imetavate emade piimasekretsiooni. Muud kasutusalad kasutatakse kosmeetikas. Pesuvees ja vanillilisandina mõjuvad salveilehed põletikuvastaselt ning aitavad probleemse naha puhul. Kasutatakse ka seebitööstuses. Kasutamine haljastuses Õitsev salvei meelitab ligi arvukalt mesilasi ja liblikaid. Ta sobib juurvilja- ja maitsetaimede aeda, aga ka kiviktaimlasse. Ka pütis kasvab ta hästi. Väga dekoratiivsed on tema kirjulehised vormid. Muu oluline informatsioon salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja õlist loobuma. Suvetarkusena võib soovitada, et pange salveilehti grillsütele, nõnda kaovad sääsed lähiümbrusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
