Meioosi teel jagunevad sugurakud. Selle käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus. Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mehe paljunemiselundid: *seemnejuha seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse *munand seal valmivad permid *munandimanus küpsed permid liiguvad sinna ja muutuvad viljastumisvõimelisteks *suguti korgaskeha erektsiooni ajal täitub veega ja suguti jäigastub *munandikott munandid asuvad seal *sugutilukk *seemnepõieke Naise paljunemiselundid: *munasari seal valmivad munarakud *munajuha küpsenud munarakk liigub mööda seda *emakas hakkab arenema loode *tupp selle kaudu viljastatakse munarakk 6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel
Kehavälise viljastumise embrüosiirdamise etapid inimesel: Viljastumine „invitro“ jaguneb kaheks: *Spermid ja munarakud katseklaasis kokku * Mikroinjektsioon (sperm süstitakse munarakku) Munarakud munajuhas või munasarjas. Kasutatakse ultrahelikuva abil spetsiaalset nõelpipetti. Munarakke kontrollitakse, puuetega rakud kontrollitakse. Munarakud + permid sobivale söötmele jäetakse üleöö +37 kraadi juurde. Need viljastunud munarakud, mis sisaldavad kahte tuuma, valitakse välja. Sügoot kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siirdatakse 2-3 embrüot. Iga kolmas selline katse lõppeb lapse sünniga. 1. Võrrelge embrüosiirdamist inimesel ja loomal!
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit.
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
5 m pikkuse juha kaudu optimaalne spermiogoonid -> primaarsed spermatotsüüdid (46 kromosoomi) -> spemide hulk kusitisse sekundaarsed spermatotsüüdid ( 22 kromosoomi + x/y kromosoom) -> MUNANDI, MUNANDIMANUSE JA SEEMNEVÄÄDI KATTED spermatiidid -> spermatosoidid ehk permid - kõik katted on kõhuseina derivaadid, mis looteeas sopistusid välja seoses EPIDIDYMIS – MUNANDIMANUS munandi laskumisega munandikotti Osad - Tunica vaginalis testis – munandi tuppkest - Caput – jämenenud osa ülapoolusel
elimineerida kahjulikke mutatsioone. NeoD, erinevalt NT'st, soovib kasutada LV mehhanismi ka mittekahjulike mutatsioonide fikseerumise seletamiseks. NT kohaselt on selleks aga kaugelt valdavalt GT. DNA replikatsioon ei ole ideaalne protsess, tekib vigu sisse (parandab ennast ise) Põhiline idee: mutatsioonid fikseeruvad paremini seal, kus toimub enam rakkude jagunemisi. Seega spermid on palju enama tõenäosusega kohad, kus uued mutatsioonid genereeruvad, sest permid elavad üle väga palju enam rakujagunemise tsükleid kui munarakud. Imetajatel vastavalt ca 200/33. EVOLUTSIOONI EDENDAVAD MEESTERAHVAD See hüpotees on tuntud kui male-driven-evolution. Eksperimentaalseid andmeid on vähe, kuid lindude puhul on tõepoolest näidatud, et vahe permide ja munarakkude muteerumiskiiruses on 2,5-4,5 kordne. Seega hüpoteesil näib olevat tõepõhi all. Mutatsioonide varieeruvus:
kontraktsioone ja soodustab piimanäärmete näärmerakkude kasvu. Östrogeen inhibeerib folliikulite arengut. Progesteroon inhibeerib seda, et sperm ei pääseks enam sisse- munaraku kest on nii tugev. Östrogeeni tase tõuseb kuni ovulatsioonini, seejärel hakkab langema. Samal ajal tõuseb progesterooni tase (peale ovulatsiooni) ja langeb alles siis, kui menstruatsioon algab. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Viljastamine toimub merevees, nii permid kui munarakud on seal. Munarakk eraldab peptiide, mida sperm ära tunneb (avab Ca kanali) ja hakkab liikuma atraktantide toimel munaraku poole (kemotaksis); Spermi välismembraanis olevad retseptorid tunnevad ära glükoproteiine ja spermid seonduvad kallerkestaga (kõige välimine kest) munarakul. Järgneb akrosomaalreaktsioon: akrosoom moodustab akrosomaaljätke, mis tungib munaraku seinani. Akrosoomist moodustuvad ka aktiinifilamendid. Akrosomaaljätke peal on valgud
(23), mitoos diploidse kromosoomistiku (46). Meioosil 2 järjestikust jagunemist. Mitoosil 1. Mitoosis on rakud identsed, meioos annab geneetilise varieeruvuse; geneetilise varieeruvuse annab ristsiire. Sugurakkude areng. Iseloomulikud tunnused. 1.Haploidse kromosoomistikuga. 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam. 4.sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermatogenees. Seemnerakkude ehk permide areng mehel. Permid moodustuvad munandite väänilistes torukestes. Seemnetorukesed ei tohi verega kokku puutuda, see hävitab permid ja neid tootva koe. 30 Spermid Varustatud viburuga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. DNA on tihedalt kokku paiktud. Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munaraku kesta läbimiseks. Permide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Ovogenees.
· ,,Taluperemehed" territoriaalsed isendid (lõvid) · ,,Rahamehed" nt linnud, kes annetavad kala pulmakingiks · Ilueedid nt paabulinnud · Petised nt sääsed, kes kingivad ainult tühja kingikarbi · ,,Tõelised" parasiidid nt sarvkala, kelle isased imevad end emaste kõhu külge, toituvad emase organismist, kaotavad kõik organid peale seemnesarjade, emane eritab oma organismi hormooni, mis vallandab isaste permid. Nt 2 ussid, kes ronivad emaste kõhuõõnde, võtavad koha sisse emaste munasarja juures ja elavad seal. · ,,Pereisad" võtavad oma õlule järglaste kasvatamise · Spermakonkurents isased ja emased kopuleeruvad läbisegi, vabalt. Mitmed isased mitmete emastega, emased ka mitmete isastega. Sellised isased toodavad väga palju seemnerakke Emaste valikuvõimalused · Passiivne valik isased panevad oma jõustruktuurid paika võitluste teel, tugevad