Masina osadest ja kontroll (0)

Mootor
Mootoriks nimetatakse masinat,  milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris , siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse  küttesegu süütamise viisi järgi:
Diiselmootor – survesüüde
Ottomootor – sädesüüde
Töötsükli osade arvu järgi:
Neljataktiline mootor – nii otto-, kui diiselmootor
Kahetaktiline mootor – nii otto-, kui diiselmootor
Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist,  mille sees on vänt- ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasi-tagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu  temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse õhu hulka diiselkütus. Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et küttesegu süttib. Küttesegu põlemisest tekkivad gaasid, ning rõhk silindris suureneb. Järgneb jälle töötakt. Õhu sisse laskmiseks ja tööd teinud gaaside välja laskmiseks on silindri kaanes avad, mida  kindlaksmääratud momendil avavad ja sulevad gaasijaotusmehhanismi klapid . Kütus pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar.  Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks õhufilter ummistub või pihustid riknevad . Siit järeldus, üle normi silindrisse sisestatud kütus ei suurenda mootori võimsust. Mootori võimsust saab suurendada silindrite arvu, silindrite läbimõõdu, kolvi käigu ja väntvõlli pööretearvu suurendamisega. Samuti saab suurendada mootori võimsust tavamootorile ülelaadimise lisamisega (rohkem õhku, rohkem kütust, suurem võimsus). Küttesegu põlemisest tekib mootoris palju soojusenergiat, osa muundatakse mehaaniliseks energiaks osa jääb aga üle. Mootori ülekuumenemise vältimiseks tuleb liigne soojus mootorist eemale juhtida. Soojuse eemalejuhtimiseks kasutatakse jahutussüsteemi, mida on kasutusel kaks: õhkjahutussüsteem ja vedelikjahutussüsteem.  Kõige sobivama soojusrežiimi tagab mootorile vedelikjahutussüsteem. Ülekuumenenud mootoris suureneb detailide kulumine , võimalik on kolbide kinnikiilumine silindritesse. Ülejahutatud mootoris kütus aurustub halvasti, ei sütti korralikult ega põle täielikult. Mootori töö on normaalne ja ökonoomne ainult kindlal temperatuuril (90…95°C). Vedelikjahutussüsteemis ringleb vedelik nimetusega antifriis so külmumiskindel vedelik. Antifriis on kasutatav aastaringselt . Sügisel enne külmade tulekut tuleb kontrollida antifriisi tihedust , mis meie kliimas peaks olema 1070 kg/m³. Kui vedeliku tihedus on sellest väiksem lisatakse kontsentraati ja kui suurem siis destilleeritud vett. Antifriisi kasutusaeg on kolm aastat. Talvel tuleb jahutussüsteem ja mootor soojustada, et tagada sobiv soojusrežiimi. Selleks , et jahutussüsteemis püsiks kindel temperatuur ja vedeliku kadu oleks minimaalne on süsteem kinnine ning varustatud auru- ja õhu klappidega. Väikestel koormustel töötemperatuuri hoidmiseks on mootori jahutussüsteemis termostaat , mis jagab vedeliku ringvoolu kaheks: suureks ja väikeseks ringvooluks. Talvel külma ilmaga, kui kasutatakse antifriisi kontsentraati ja suurt ringvoolu (radiaatorit) ei soojustata, võib radiaatoris antifriis hanguda, vedelik süsteemis ei ringle, jahutust ei toimu ning mootor kuumeneb üle. Mootori jahutamisest võtab osa enda kanda ka õlitussüsteem. Õli , puutudes kokku kuumade pindadega, kuumeneb ja võtab sealt osa soojust kaasa. Õli tähtsam ülesanne on koostöötavate pindade määrimine, et vähendada kulumist ja hõõrdejõudusid. Et õli kasutusekäigus üle ei kuumeneks ja määrimisvõimet ei kaotaks, tuleb seda jahutamise eesmärgil jahutusradiaatorist läbi juhtida. Õli ei ole kasutuselt igavene, vaid kaotab teatud aja möödudes määrimisomadused. Mootori tõrgeteta töö tagamiseks tuleb õli hoolduste käigus välja vahetada. Traktorimootorites kasutatakse universaalset traktoriõli, mis sobib mootorisse , käigukasti ja hüdrosüsteemi. Õlivahetusega samal ajal vahetatakse ka õlifilter. Õlifiltrisse koguneb šlamm ja muud õlis hõljuvad osised, mis õlisse kasutuse käigus tekkivad. Et õli võtaks süsteemist kaasa seintele tekkinud sademe lisatakse õlisse pesevaid lisandeid. Sade eraldub õlist samuti filtris . Tänu suurele surveastmele (näitab, mitu korda surutakse silindris kokku õhku) tuleb mootori käivitamiseks kulutada palju energiat. Mootorite käivitamiseks kasutatakse põhiliselt alalisvoolumootorit. Energia elektrimootori käivitamiseks võetakse akust. Käivitamise kergendamiseks paigaldatakse silindrisse hõõgküünlad, mis käivituse ajal kuumutavad õhku ja küttesegu. Riknenud hõõgküünaldega on võimatu diiselmootorit käivitada. Korras käiviti, aku ja hõõgküünlad tagavad diiselmootori hetkelise käivituse. Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle- ega alakoormata, kõige sobivam on 85…95 % koormusrežiim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigirežiimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator . Uutel traktoritel on mehhaaniline regulaator asendatud digitaalsega st mootori koormust jälgib andurite abil arvuti ja avab elektriliselt juhitavaid pihusteid just nii pikaks ajaks kui vaja. Mootori igapäevane hooldus seisneb jahutusvedeliku ja mootoriõli tasapinna kontrollis , õige kütusega tankimises, suure tolmususe korral õhufiltri ja radiaatori puhastuses, välises ülevaatuses ja töökäigus mõõteriistade jälgimises. Perioodilist tehnilist hooldust tuleb teha mootorile valmistajatehase juhendi järgi ja soovitavalt selleks tööks ettevalmistatud inimeste poolt spetsialiseeritud töökojas.
3.2. Jõuülekanne
Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele.
Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis  jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit).Siduri korrasolekut näitab pedaali vabakäik, mis väheneb, kui ketas kulub. Ketta suur kulumine põhjustab siduri rikke. Kulunud veetav ketas kuulub vahetamisele. Vaheülekannet kasutatakse paljude traktorite juures vaheastmena siduri ja käigukasti vahel. Vaheülekandeks võib olla kaks paari hammasrattaid või planetaarreduktor ja see võimaldab käikude arvu kahekordistada. Tööle lülitatakse vaheülekanne eraldi hoovaga. Planetaarreduktorit juhitakse hüdrauliliselt. Järgmiseks osaks jõuülekandes on paljukäiguline käigukast, mis tagab traktoritele suure liikumiskiiruste valiku. Käigud jaotatakse kolme gruppi: aeglased töökäigud, kiired töökäigud ja transpordikäigud ning kokku võib neid olla  16…36. Lihtkäigukastis nihutatakse nuutvõllidel paiknevaid hammasrattaid hambumisse ja hambumisest välja hammasrattaga kontaktis olevate kahvlite abil. Kahvlid on ühenduses käiguvahetusmehhanismiga, mida juhitakse käigukangiga. Planetaarreduktoritega käigukastis (mida nimetatakse ka automaatkäigukastiks) on  hammasrattad kogu aeg hambumises ja käiguvahetus toimub pidurite ning mitmekettaliste hõõrdesidurite abil. Käigukasti hüdrosüsteemi käiguvaliku jaoturi juhtimine võib olla mehhaaniline, pneumaatiline, elektriline. Käigukastide juhtimisseadmete komplekti on  jõudnud  ka arvuti. Arvuti lülitab käikusid sisse-välja ning vahetab neid vastavalt juhi poolt etteantud liikumiskiirusele ja koormusele. Planetaarreduktoritega käigukastide eelis on  väikesed mõõtmed, lihtne juhtimine ja suur töökindlus. Hammasrataste tööpindade ja laagrite määrimiseks kasutatakse käigukastides jõuülekandeõli. Kasutuse käigus jõuülekandeõli rikneb ja kuulub vahetamisele. Hüdrauliliselt juhitavates planetaarreduktoritega käigukastides kasutatakse tööpindade määrimiseks ja hüdrosüsteemi tööle panekuks ühte õli so universaalset traktoriõli. Käigukastide perioodiline hooldus seisneb jõuülekandeõli tasapinna kontrollis, õli ja õlifiltri vahetuses, välises ülevaatuses ja käiguvahetusmehhanismi ja hüdrosüsteemi töö kontrollis. Käigukastide hooldust tehakse spetsialiseeritud töökodades. Osadel traktoritel kasutatakse hüdrodünaamilist jõuülekannet. Mootori väntvõlliga on läbi hüdrosiduri ühenduses kolbpump. Kolbpumbale järgneb õlivooluregulaator, mis suunab õli hüdromootorisse või paaki. Regulaatoriga on ühenduses veel ka õli jahutusradiaator, milles kuumenenud õli jahutatakse soovitud temperatuurini. Hüdromootori võlliga on ühenduses kolme-nelja käigulise käigukasti sisendvõll.
Käigukastist läheb jõuülekanne tagasilda. Tagasillas paiknevad sees peaülekanne ja diferentsiaal . Peaülekandes on võllide asetus selline, kus traktoriga pikisuunas paiknevalt võllilt kantakse pöördemoment üle ristisuunas paiknevatele võllidele. Peaülekande veetava hammasrattaga on ühenduses diferentsiaal e koonushammasratas planetaarreduktor. Selle reduktori abil kantakse käigukastist tulev pöördemoment üle läbi rattavõllide ratastele. Paljudel traktoritel järgneb diferentsiaalile lõppülekanne, millega suurendatakse ratastele ülekantavat pöördemomenti. Lõppülekandeks võib olla silinderhammasrataste paar või planetaarreduktor. Lõppülekanne võib  paikneda tagasillas sees või eraldi keres , planetaarreduktor rataste juures. Peaülekanne, diferentsiaal ja lõppülekanne on hammasratasülekanded, millede hammasrataste tööpinnad ja laagrid vajavad määrimist. Tööpindade määrimiseks kasutatakse jõuülekandeõli. Jõuülekandeõli ei vahetata sageli, sest töötingimused on kerged ja õli määrimisomadused säilivad kauem.
 
3.3.  Juhtimisseadmed
Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade . Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur  ja seisupidur . Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav. Sõidupiduripedaale on traktoril kaks: üks parempoolse teine vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel piduripedaalid ühendatakse ja pedaalidele vajutamisel pidurdatakse veorattaid üheaegselt. Põllutöödel ühendatakse pedaalid lahti ja pööretel pidurdatakse pöördesisest ratast. Peale traktori mootori seiskamist lülitatakse sisse seisupidur, sellega tagatakse traktori seismine kohapeal. Pidurid võivad traktoril olla ketas-, trummelklots- või trummellintpidurid. Ketaspidurite korral pidurdatakse lõppülekande võlliga hammasühenduses olevat ja pöörlevat friktsioonkattega ketast . Trummelklotspidurite korral pidurdatakse klotsidega pöörlevat trumlit seest poolt. Trummellintpidurite korral pidurdatakse friktsioonkattega lindiga pöörlevat trumlit väljast poolt. Pidurite juhtimine võib olla mehhaaniline, hüdrauliline või pneumaatiline. Mehhaanilise jõuülekande korral pidurdatakse traktorit otse inimese lihaste jõul. Hüdrauliliselt juhitavate pidurite puhul võimendatakse lihaste jõudu staatilise hüdrosüsteemi abil. Pneumaatiliselt juhitavate pidurite puhul lülitatakse jalaga või käega pidurikraani. Suruõhk juhitakse jõusilindrisse, millega mõjutatakse piduriklotse. Pidurite perioodiline hooldus seisneb pedaalide ( seisupiduril hoova ) vabakäigu ja käiguulatuse kontrollis ning reguleerimises.
Rooliseade on juhtrataste suunamiseks ja traktoritel võib see olla mehaaniline , hüdromehhaaniline või hüdrauliline. Mehhaanilise rooliseadme puhul pööratakse traktorite juhtrattaid  füüsilise jõuga. Juhi töö kergendamiseks lisatakse mehhaanilisele rooliseadmele roolivõimendi. Siis nimetatakse seda hüdromehhaaniliseks rooliseadmeks. Kasutatakse ka hüdraulilisi  rooliseadmeid, kus rattaid pööratakse jõusilindri(te) abil. Roolivõimendi või hüdraulilise rooliseadme tööle panekuks on traktorile paigaldatud eraldi hüdrosüsteem. Selle hüdrosüsteemi jaoturi siibri asendit juhitakse rooli pööramisega. Hüdromehaanilise rooliseadme korral juhitakse jaoturit otse rooliga ja hüdraulilise rooliseadme korral juhitakse jaoturit dosaatorpumbaga, mille võlli pööratakse rooliga. Hüdrosüsteemis pannakse õli liikuma hammasratas - või rootorpumbaga, mis saab jõuülekande mootori väntvõllilt või vaheülekande võllilt. Süsteemi kaitseks on hüdrosüsteemis kaitseklapp, mis rakendub ülerõhu korral. Rooliseadme töötamise ajal seadme detailid kuluvad, mille tulemusena suurenevad koostöökohtade lõtkud. Suured lõtkud rooliseadmes võivad traktoriga liikumise muuta ohtlikuks. Perioodiliste hoolduste ajal kontrollitakse rooliseadme juures juhtrataste suunangut, lõtke hoovastiku kuulliigendites ja rattalaagrites, poltliidete kinnitust, hüdrosüsteemi kaitseklapi rakendumisrõhku. Kui lõtkude reguleerimine ei anna tulemusi asendatakse kulunud detailid uutega. Kõigil traktoritel on valmistajatehaste poolt määratud  rooliratta vabakäik
3.4. Elektriseadmed
Traktori elektrisüsteem koosneb elektrienergiaallikates, elektrienergia tarbijatest, lülititest, kaitsmetest ja ühendusjuhtmetest. Elektrienergiaallikateks on aku ja vahelduvvoolugeneraator. Generaator ja aku on traktori elektrisüsteemi vooluringi lülitatud rööbiti. Energiat tarbitakse sellest, millel klemmipinge kõrgem. Traktori mootori töötamise ajal tarbitakse energiat generaatorist ja muul ajal akust.  Akusse salvestatud energiat tarbitakse veel mootori käivitamise ajal ja  siis, kui generaatori klemmipinge mingil põhjusel on aku omast väiksem. Akusse saab salvestada teatud kindla koguse elektrienergiat, mille hulk sõltub aku elemendi plaatide tehnilisest seisukorrast ja pindalast. Kui aku kasutuse käigus plaadid kattuvad pliisulfaadiga ja elektrolüüdi tihedus väheneb, toimub aku tühjenemine. Laadimise ajal pliisulfaat laguneb ja sulfaatioon läheb elektrolüüti tagasi, tihedus elektrolüüdil suureneb. Laetud akus elektrolüüdi tihedus on 1280 kg/m³.  Tiheduse mõõtmise järgi saab otsustada aku laetust. Täislaetud kuueelemendilisel aku klemmipinge on 12,6 V. Kui klemmipinge alaneb 12 V-ni on aku juba pooltühi. Kasutatakse vedela elektrolüüdiga ja geelelektrolüüdiga akusid . Geelelektrolüüdiga akud on töökindlamad, kuna elektrolüüdist ei saa vesi aurustuda. Vedela elektrolüüdiga akud kardavad talvel ka külma. Täislaetud akus elektrolüüt kristalliseerub - 65°C juures, tühjaks saanud akus aga - 15°C juures. Generaatorina on traktoritel ja liikurmasinatel kasutusel põhiliselt kolmefaasiline kroonrootoriga vahelduvvoolu generaator. Osadel traktoritel kasutatakse ka vahelduvvooluinduktorgeneraatoreid. Kuna vahelduvvoolu traktori elektrisüsteemis kasutada ei saa, siis lisatakse generaatorile dioodalaldi. Töötamise ajal vajavad generaator ja alaldi jahutamist, seetõttu lisatakse generaatorivõllile ventilaator. Vahelduvvoolugeneraator ja alaldi on tundlikud ülekoormuse ja lühise suhtes st võivad kergesti rikneda. Generaatori klemmipinge sõltub generaatori rootori pöörlemissagedusest ja mida suuremaks see läheb, seda kõrgemale tõuseb pinge. Pinge tõusu elektrisüsteemis piirab pingeregulaator. Pingeregulaator paikneb rootori ergutusmähise vooluringis. Selle regulaatori korrasolekust sõltub generaatori töö. Käiviti, mis on elektrimootor koos juhtimismehhanismiga, on traktori elektrisüsteemis kõige suurem elektrienergia tarbija. Selle alalisvooluelektrimootori tarbimisvõimsus on 4…8 kW. Käivitamise ajal ühendatakse elektrimootori hammasratas hooratta hammasvööga ja pööratakse väntvõlli pöörlemissagedusega 200…300 p/min. Kuna mootori väntvõlli on raske pöörata ja mootoriks on väikese sisetakistusega elektriseade tõuseb vool mootori vooluringis  300…800 A-ni. Traktori mootor peab käivituma kiiresti 20…30 sek jooksul, sest sellist voolutugevust kannatab juhtmestik lühiajaliselt. Kui mootor koheselt ei käivitu, tuleb rike kõrvaldada ja siis käivitada uuesti. Kui käivitit üle lubatud normi koormata riknevad nii aku kui käiviti.
Teiseks suureks tarbijaks elektrisüsteemis on laternad. Valgustuseks laternad paiknevad traktoril nii ees kui taga. Ees sõidutuled ja taga töötuled. Teedel, liikluses osalemise ajal, tagumisi töötulesid sisse lülitada ei tohi. Tagumised töötuled on vajalikud öösel põllul töötamise ajal. Esimesed valgustuslaternad peavad vastama Euroopa parempoolse liikluse laternate nõuetele. Nende laternate lähituled vajavad kontrollimist ja reguleerimist. Seda tuleb teha peale igat lampide vahetust. Peale valgustuslaternate on traktori elektrisüsteemi lülitatud veel märgulaternad. Need on järgmised: suunalaternad, gabariidilaternad, pidurilaternad, ohulaternad ja numbrivalgusti. Elektrienergiat tarbivad veel ventilaatorimootor, klaasipuhasti mootor, istme tõstmis-langetusmootor, signaal jne. Juhtmestik elektrisüsteemil on plast isolatsiooniga mitmekiulise soonega. Elektrisüsteem  on ühejuhtmeline pluss juhtmes ja miinus masina keres. Elektrisüsteemi kaitstakse lühiste eest sulavkaitsmetega ja neid on iga tarbija tarvis. Sulavkaitsmed paiknevad eraldi alusel traktori kabiinis. Elektriseadmete hooldus seisneb välises ülevaatuses, mõõtmistes, generaatori rihmülekande pingutuses, laternate reguleerimises, riknenud lampide ja kaitsmete vahetuses, aku kontrollis, käiviti korrastamise.
 
3.5. Lisaseadmed
Lisaseadmete hulka kuuluvad juhikabiin, hüdrosüsteem, riputusseade ja jõuvõtuvõll(id). Juhikabiin on traktorijuhi töökoht, kus paiknevad kõik juhtimiseks vajalikud seadised. Juhi iste, rooli ja hoovastiku asend on reguleeritav ja peab vastama Euroopas kehtestatud nõuetele. Tänavatel ja teedel transporttööde ajal peab turvavöö olema kinni. Kliimaseadmega tagatakse kabiinis nii suvel kui talvel optimaalne töötemperatuur. Kliimaseadme komplekti kuulub ka õhufilter. Tolmustes tingimustes töötamise ajal vajab filter sagedast puhastust ja lõplikult  ummistunud filtri element vahetatakse uue vastu. Hea väljavaate tagamiseks on kabiini seinad klaasist. Klaasi pind  põllul töötamise ajal mustub ja vajab sagedast pesu. Tuuleklaasi hoiab puhta klaasipuhasti, kuid ülejäänud pind vajab käsi- või masinpesu . Klaasipuhastiga koos töötab pesusüsteem, millest tuuleklaasi pinnale pritsitakse pihusti abil pesuvedelikku. Pesuvedeliku võtab pump paagist, mida peab juht vastavalt vajadusele täitma.
Hüdrosüsteem on selleks, et  traktori mootoris tekkiv mehaaniline energia muuta õlirõhuenergiaks ja uuesti mehhaaniliseks tagasi. See süsteem võimaldab ühest traktori osast teise üle kanda näiteks pöördemomenti piltlikult öeldes läbi torustiku. Hüdrosüsteemis on küll energiakadu , võrreldes mehhaanilise jõuülekandega tunduvalt suurem, kuid sellega hoitakse kokku näiteks hulga metalli. Hüdrosüsteemi põhiosad on õlipaak, õlipump, jaotur (id), kaitseklapp, jõusilinder, hüdromootor ja ühendustorud- voolikud . Õlipaagis paikneb hüdrosüsteemi tööks vajalik hüdroõli. Paagi maht sõltub süsteemist ja võib olla 10...200 l. Paagis paikneb tavaliselt filter paaki tagasi tuleva õli puhastamiseks . Perioodiliste hoolduste ajal filtrit puhastatakse. Hüdrosüsteemis kasutatav õli peab vastama hüdrosüsteemi õlile kehtestatud nõuetele. Teiste kaubanduses saadavate õlide kasutamine ei ole soovitatav, sest hüdrosüsteem lakkab töötamast. Hüdroõli kaotab kasutuse käigus oma omadused ja kuulub vahetamisele. Seda tehakse tavaliselt kaks korda aastas kevad-suvise ja sügis-talvise tööperioodi alul. Õli hüdrodüsteemis pannakse ringlema õlipumba abil. Õlipumbaks kasutatakse hammasratas-, rootor - või kolbpumpa. Õlipump käitatakse hammasratasülekande abil otse mootorilt. Pumba ja mootori vahel võib olla ka lülitusseade, mille abil saab pumpa sisse-välja lülitada. Pump võtab paagist õli ja pumpab selle jaoturisse. Kui jaoturi siibreid ei ole liigutatud suundub õli jaoturist paaki tagasi. Jaoturi siibrite abil suunatakse õli jõusilindrisse või hüdromootorisse ja tagasi paaki. Jõusilindreid ja hüdromootoreid kasutatakse tööseadmete liigutamiseks või töölepanekuks. Õli hüdrosüsteemis voolab torudes ja voolikutes, mis peavad taluma suuri rõhkusid. Torustik valmistatakse tõmmatud terastorust ja voolikutele paigaldatakse tugevduseks voolikukihtide vahele terastraadist punutud sukk. Enne kasutuselevõttu voolikud katsetatakse, sest rõhk hüdrosüsteemis võib tõusta 100…300 bar-ni. Töörõhku reguleerib hüdrosüsteemis automaatselt kaitseklapp(id), mis lasevad liigse õli paaki tagasi. Hüdrosüsteemi perioodiline hooldus seisneb süsteemi välises ülevaatuses, poltliidete kinnituse kontrollis, õli vahetuses, filtri puhastuses, kaitseklapi avanemisrõhu kontrollis ning vajadusel reguleerimises, pumba jõudluse kontrollis ja õli temperatuuri mõõtmises. Korras hüdrosüsteem töötab tõrgeteta siis, kui seda õigeaegselt hooldatakse. Riputusseade võib paikneda traktoril ees või taga ning mõlemal pool korraga ja selle külge kinnitatakse põllutöömasinate haakeseadmeid. Tööasendisse ja transpordiasendisse tõstetakse riputusseadet jõusilindri(te) abil. Selle jõusilindri(te) juhtimiseks on jaoturil eraldi sektsioon või siiber , millel neli asendit: neutraal -, tõste-, langetus- ja ujuvasend. Ujuvasendit on vaja siis, kui traktori haakes on töömasin, mis traktori suhtes peab saama ülesse-alla liikuda. Paljudel traktoritel on võimalik riputusseadme kaudu kanda töömasina kaal üle traktorile. Seda seadet nimetatakse haardekaalusuurendiks ning võib olla see mehaaniline või hüdrauliline. Hüdraulilise haardekaalusuurendi puhul lisatakse hüdrosüsteemi eraldi regulaator. Regulaatoriga hoitakse jõusilindri tõstepooles sees teatud rõhk. Rõhk sõltub töömasina kaalust ja reguleeritakse parajasti nii suureks, et ei tõsta töömasinat maast lahti. Haardekaalusuurendit saab kasutada ripp - ja poolrippmasinate puhul.
Jõuvõtuvõll on traktoritel töömasinate käitamiseks. Jõuvõtuvõllil pöörlemissagedus mootori nimipöörlemissagedusel võib olla 540 p/min või 1000 p/min ja mõlemad. Töömasina kardaanvõlliga ühendamiseks on jõuvõtuvõllil nuutots, mis maailmas kokkulepitud mõõtmetega 6 nuudiga, 21 nuudiga milledel läbimõõt 35 mm ja 20 nuudiga millel läbimõõt 45 mm. Klassikalistel traktoritel paikneb jõuvõtuvõll  tagasilla küljes, ulatub sillast välja ja suletav ohutuskaanega. Kui riputusseade paikneb traktoril esisilla juures, paigaldatakse jõuvõtuvõll ka esisilla juurde. Pöördemomendi ülekandmiseks kasutatakse mehhaanilist- või hüdraulilist jõuülekannet .Viimase puhul on hüdromootori võll  jõuvõtuvõlliks. Jõuvõtuvõlli saab sisse ja välja lülitada mehhaanilise puhul siduri ja hüdraulilise puhul jaoturi abil. Jõuvõtuvõll võib olla sõltuva ajamiga ja sõltumatu ajamiga. Sõltuv ajam on siis, kui pöördemoment jõuvõtuvõlli käitamiseks võetakse traktori käigukastist või rattavõllilt ning võlli pöörlemissagedus muutub koos liikumiskiiruse muutumisega. Sõltumatu ajam on siis, kui pöördemoment võetakse otse mootori väntvõllilt.
3.6. Käiguosa
 Käiguosaks võib  traktori all olla vähemalt neli ratast või lõputu linttee e roomik . Veojõud traktori liikuma panemiseks tekib ratta või roomiku kokkupuutepunktis maaga. Et rattad või roomikud maapinna suhtes nühama ei hakkaks , tuleb neid teatud jõuga (see on traktori kaal, mis jaguneb rataste vahel) vastu maad suruda. Nühamus sõltub veel pinnase iseloomust ja rehvide-roomikute turvisest (mustrist rehvi või roomiku pinnal). Turvis on traktorite rehvidel isepuhastuv.  Pinnasel liikudes vajub rehv pinnasesse. Pinnasesse vajumine on sõltuvuses toetuspinna suurusest . Suure laiusea ja väikese töörõhuga rehvidel on  toetuspinda suurem, kui suure töörõhuga rehvidel. Traktoritel kasutatakse madalrõhurehve, millede töörõhk on vahemikus 70…250 kPa. Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav. Oluline on see vaheltharimistöödel, sest seal määrab rataste jooksulaiuse taimeridade asetus. Klassikalistel traktoritel on ees läbimõõdult väiksemad juhtrattad ja taga suure läbimõõduga veorattad. Kui esimesed rattad ka veavad, siis öeldakse, et traktor on vedava esisillaga. Jõuülekanne vedavasse esisilda võetakse käigukastist. Esisild ei ole koguaeg vedav, vaid lülitatakse sisse vajadusel. See lülitus võib toimuda automaatselt või käsitsi. Automaatjuhtimisel lülitub esisild sisse siis, kui tagumised veorattad hakkavad nühama. Traktori läbivuse parandamiseks kasutatakse veel diferentsiaali lukustamist st seda, et traktori veorattad ei saaks erineva pöörlemissagedusega pöörelda. Kui veorattad satuvad erinevatesse tingimustesse, siis see ratas, millel haardumine pinnasega puudub, hakkab kiiresti pöörlema ja teine ratas, millel haardumine on, seisab paigal. Sellist olukorda põhjustab vedavaid rattaid ühendav diferentsiaal. Seega diferentsiaali lukustamine tähendab rattavõllide ühendamist. Diferentsiaali lukustamine saab toimuda  ka automaatselt või käsitsi. Paljudel traktoritel diferentsiaal lukustub otsesõidul ja rataste pööramisel lukustus kaob. Diferentsiaali lukustumine võib toimuda ka mehaanilisel, kui kasutatakse iseblokeeruvaid diferentsiaale. Iseblokeeruvaid diferentsiaale kasutatakse põhiliselt vedavates esisildades.
Etüleenglükooli põhine kasutusvalmis jahutusvedelik kõikide bensiini- ja diiselmootorite jahutussüsteemidele. Tagab mootori õige tööreziimi, kaitseb külmumise ja korrosiooni vastu. Külmumistemperatuur kuni -36°C. Kasutusaeg jahutussüsteemis 2-3 aastat. Ei sisalda nitriite, amiine ega fosfaate.
Pika kasutustähtajaga etüleenglükooli põhine jahutusvedeliku kontsentraat bensiini- ja diiselmootorite jahutussüsteemidele. Kasutusaeg jahutussüsteemis min. 5 aastat. Ei sisalda nitriide, amiine, fosfaate, booraate ega silikaate. Eriti hea kaasaegsetele alumiiniumist ja teistest kergmetallidest valmistatud jahutussüstemi
Zero 100% antifriis-jahutusvedelik kaitseb jahutussüsteemi tõhusalt jäätumise ja korrosiooni eest. Zero sobib nii autodesse kui tööseadmetesse ja selle lisaainete lisamisel on arvestatud tänapäevaste mootorite alumiiniumosadega. Segu korral mahuvahekorraga 1:1 saavutatakse külmakindlus -36C. Jahutusvedelik on nitriidi-, amiini - ja fosfaadivaba.
JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100%
LÜHIKIRJELDUS:
Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi.
Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD:
· Roheline vedelik
· Tugevalt kontsentreeritud
· Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid
· Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltEELISED:
· Madal hind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse destileeritud veega
LAHJENDAMINE:
· Tootele tuleb lisada vähemalt 30% vett
· Lahjendades veega 1/1 saab jahutusvedeliku -36C
JAHUTUSVEDELIK -36C - auto mootori jahutusvedelikLÜHIKIRJELDUS:
Jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. MÄRKSÕNAD:
· Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid
· Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltLAHJENDAMINE:· Toodet ei lahjendata· Täieliku ohutusalase info saamiseks tutvu Ohutusnõuete Leh
AUSALT HEITGAASIDEST
Tänapäeval esitatakse sisepõlemismootoritele väga ranged saaste normid, mis nõuavad üha paremaid heitgaaside puhastusseadmeid. Näiteks Kalifornias (kus on suur autode kontsentratsioon) on autodele pandud nii head heitgaaside puhastuse seadmed , et kui selline auto sõidaks meie tänavatel, siis selle tossutorust välja tulev heitgaasis olev kahjulike ainete kogus oleks väiksem kui mootorisse sissehingatavas õhus sisalduv kahjulike ainete kogus ja meil sõidaks tänavatel ringi „õhupuhastajad“
Miks siis laitmatult töötav sisepõlemismootor üleüldsegi toodab kahjulikke saasteaineid ? Bensiini- ja diiselmootorites on kasutusel väga erinevad kütused mis mõlemad sisaldavad süsinikku (C) ja vesinikku (H). Peale selle on kütustes mõningaid lisaaineid ja oktaanarvu tõstjaid. Süsinikoksiidi (CO) ühendite reageerides õhu hapnikuga tekib süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O).
Ebatäieliku põlemuse tulemuseks on see, et heitgaasid sisaldavad vähem või rohkem kahjulikke ühendeid. Ebatäielik põlemine võib olla tingitud lühikesest kütuse põlemise ajast mootori silindris, põlemise temperatuuri erinevusest (normaalsest rikkam segu mille tõttu suureneb põlemistemperatuur), sissehingatava õhu temperatuuri erinevusest (kui õhku võetakse kapotialusest ruumist, kus temperatuur on tõusnud kuni 70 kraadini, siis sellises paisunud õhus on hapniku kogus väiksem võrreldes 25 kraadise õhuga), süütesüsteemi vigadest ja teistest faktoritest, mille tõttu sisaldavad heitgaasid rohkem või vähem kahjulikke aineid.
Teadupärast on õhus 78% lämmastikku (N) ja 21% hapnikku (O2), ülejäänud 1% moodustuvad muud gaasid. Selleks, et küttesegu põlemisel mootoris tekiks võimalikult vähe põlemisjääke, peab küttesegu olema sellise konsistentsiga , et 1kg bensiini kohta tuleks 14,7 kg (mitte liitert) õhku.
Heitgaasides sisalduvad komponendid:
Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja mittekahjulikeks.
Kahjututeks on:
Lämmastik N2
Hapnik O2
Süsinikdioksiid CO2
Veeaur H2O
Heitgaasides on alati hapnikku kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Süsinikdioksiid CO2 ja veeaur on põlemisjäägid. Mida lähemal on süsinikdioksiid 14% -le seda täielikum on olnud küttesegu põlemine mootori silindrites.
Tööstusettevõtete suits, autode heitgaasid ja moodsate reaktiivlennukite suitsujoad rikuvad ökoloogilist tasakaalu kõige enam. Süsihappegaasi, süsinikku sisaldavate kütteainete põlemisprodukti sisaldus on viimaste aastate jooksul järjest suurenenud. Atmosfääris leiduv süsihappegaas takistab soojusvahetust, mis põhjustab liigset soojenemist päeval ning liigset jahtumist öösel. Kui süsihappegaasi hulk atmosfääris peaks tõusma, siis põhjustaks see ka Maa temperatuuri tõusu. Fossiilseid kütteaineid põletades paiskab inimene atmosfääri tohutul hulgal süsihappegaasi. CO2 moodustab maa kohal soojust hoidva kupli. Seda nähtust nimetavad teadlased kasvuhooneefektiks.
Kahjulikud ained on:
Süsinikmonooksiid CO ( vingugaas )
Vesinikuühendid HC
Lämmastikoksiid IKS astmel NOx
Plii ja pliiühendid
Vääveloksiid SO2
Tahked osakesed ( tahm ).
VINGUGAAS CO:
… tekib siis kui mootori silindrisse tuleva segu koostises on liiga vähe hapnikku. Hapniku kogust saab mõjutada aga umbes õhufilter ja drosselklapi asend (kinni või avatud) muidugi ka (suletud asendisse unustatud toore klapp ) mängib oma osa. Suurenenud CO tekib kui tegemist on liiga rikka seguga. Vingugaas seob ennast punaste verelibledega ja sellega alandab vere hapniku vastuvõtlikkust. Samuti on otseselt seotud mootori tööiga silindritesse saabuva segu koostisest. Suurim on heitgaasides CO sisaldus silindrites põlemise ajal. Õhuga kokkupuutel CO hapendub suhteliselt kiiresti süsinikdioksiidiks CO2. Alates 0,3% CO sisaldusest sissehingatavas õhus võib olla surmav.
PÕLEMATA BENSIINI OSAKESED või VESINIKUÜHENDID HC:
Vähene hapnikukogus mootorisse saabunud põlemissegus (mis aitas kaasa mootori silindrites ebatäielikule põlemisele ja sellest tulenevalt vingugaasi koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa vale süütenurk (kui on hiline siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepinge juhtmed , küünlad, katkesti kontaktid jne.) ka rikas segu. Nö. “aromaatsed vesinikuühendid” on terava lõhnaga ja nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu mis on peaaegu lõhnatu kuid ärritab limaskesta ja on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ja on osaliselt süüdi metsade väljasuremises.
LÄMMASTIKOKSIID NOx
Õhu põhikomponendiks on lämmastik N2 (umbes 70%) mis ei reageeri normaaltingimustel hapnikuga. Suurel temperatuuril ja rõhul (mis toimub mootori silindris põlemisprotsessis) toimub keemiline reaktsioon mille tulemusena tekib lämmastikmonooksiid (NO). Väljudes mootori silindrist ja reageerides hapnikuga, moodustub lämmastikdioksiid NO2. Neid ühendeid koos nimetatakse ühiselt lämmastikoksiidideks IKS astmel NO+ NO2 = NOx noksideks. NOx hulk sõltub põlemistemperatuurist silindris kuupfunktsioonis st. kui põlemistemperatuur suureneb ( normist rikkama segu korral) siis NOx suureneb kuni kuubis korda.
Selleks, et vähendada noksgaase kasutatakse tänapäeva autodel heitgaaside tagastussüsteemi (EGR) mis töötab nii, et kui masin liigub ühtlase kiirusega maanteel siis juhitakse osa heitgaase silindritesse tagasi, millega küttesegu koostis halveneb ja põlemistemperatuur alaneb ja noksgaas väheneb kuni kuubis korda. Noksid suuremates kogustes ärritavad hingamiselundeid ja tekitavad mürgitusnähte. Päikese valguse ja HC koosmõjuna aitavad noksgaasid sudu ja happevihmade tekkimisele. Teadlaste hinnangul mõjutab viljakust heitgaasis sisalduvad lämmastikoksiid. Itaalias tehtud uuring näitab, et heitgaasid halvendavad noorte ja keskealiste meeste sperma kvaliteeti oluliselt.
PLII JA PLIIÜHENDID
Kuna tänapäeval kasutatakse enamuselt pliivaba st. etüleeritud bensiini siis enam ei tule rääkida pliiühenditest.
TAHKED OSAKESED
Tahked osakesed on väga väikesed kübemed, mis tekivad ebatäiusliku põlemisprotsessi korral põlemata kütusest ja õlist. Must suits, mida diiselmootor suure koormuse all töötades eritab, sisaldab suurel hulgal tahkeid osiseid, kuna suurel koormusel tekib mootoris põlemisõhu defitsiit ja osa kütust jääb põlemata. Tahked osakesed aitavad kaasa hingamisteedes vähi tekkimisele. Diiselmootori töötamisel tekib süsinikoksiidi (CO) suhteliselt vähe. Süsivesinik HC on diiselmootori tööprotsessi jääkaine, sisaldades halvasti lõhnavaid komponente. Ka HC põhjustab sudu teket jms.
Heitgaaside viimine nõutud tasemele ei ole nii lihtne kui võiks arvata. Tahkete osakestega läheks justkui lihtsalt – muudame põlemisprotsessi efektiivsemaks, osakeste hulk heitgaasides väheneb ja kütusekulu väheneb samuti. Efektiivsemaks saab põlemisprotsessi muuta õhu hulga suurendamisega.
Diiselmootorid töötavad paremini õhuliiaga – s.o põlemiskambrisse antakse veidi rohkem õhku kui seda vaja pihustatava kütuse põletamiseks. Tavaliselt hoolitseb mootori põlemisõhu eest turbokompressor . Et turbokompressori läbinud õhk on kuum ning seetõttu paisunud, tuleks teda jahutada, et põlemiskambri piiratud ruumalasse võimalikult palju hapniku mahutada. Selleks kasutatakse vahejahutit. Efektiivsust suurendab ka põlemistemperatuuri tõstmine. Eelpoolkirjeldatud võimalused on kõigile teada-tuntud ning neid on kasutatud juba aastaid.
Kui me soovime vähendada NOx ühendite hulka, ilmnevad mõned kitsaskohad: põlemistemperatuuri alandamine , mis vähendaks lämmastikoksiidide hulka, muudab põlemisprotsessi ebaefektiivsemaks ja seeläbi suurendab tahkete osakeste ja süsinikoksiidi emissiooni.
Seetõttu balansseerivad mootorivalmistajad madalaimate heitgaasinormide ja madalaimate kütusekulu kombinatsioonide otsinguil. Saavutanud madalate heitmete osas head tulemused, tuleb paratamatult lõivu maksta kütusekulu mõningase suurenemise arvelt. Kütusekulu suureneb eelkõige madalama põlemistemperatuuri tõttu.
HEITGAASIDE LAMBDA JA LAMBDA ANDUR .
Heitgaaside analüüsimisel on üheks oluliseks teguriks LAMBDA väärtus. Lambdat nimetatakse ka liigõhu teguriks mille väärtus saadakse kui tegelik õhu kogus küttesegus jagatakse teoreetiliselt vaja mineva õhu kogusega. Seega kui küttesegu on vahekorras 14,7kg õhku 1 kg bensiini kohta siis on LAMBDA 1,0.
Keskkonnaministri määrus lubab lambda väärtuse kõikumist väiksemaks ja suuremaks 3 sajandikku st. 0,97 – 1,03. Kui heitgaasis on kõrgendatud hapnikujääk (torustiku ebatiheduste ja aukude tõttu milledest imetakse lisaõhku) siis on ka lambda väärtus vale mõõdetuna sumbutaja otsast. On üksikuid juhtumeid kus küttesegu doseeritakse nii lahja, et mootor töötab vahelejätmistega mille tulemusena suureneb samuti hapniku hulk heitgaasis sest ta ei osalenud bensiini põletamisel ja LAMBDA väärtus on jällegi paigast ära. Lambda väärtus tuleb arvesse võtta kui auto on varustatud niinimetatud LAMBDA ANDURIGA ehk hapnikuanduriga.
Oma töös olen reguleerinud sadu sissepritsega ja karburaatoriga autosid ning sättinud küttesegu koostise LAMBDA väärtuse järgi paika vaatamata sellele, et masinad ei omanud lambdaandurit...
Kuidas siis töötab see LAMBDA ANDUR? Lambdaandur on väliskujult süüteküünla sarnane ja on keeratud vindiga väljalaskekollektorisse, või heitgaasitorusse või katalüsaatorisse. Oma ehituselt kujutab ta keemiatundidest tuttavat katseklaasi-kolbi mille sees on tsirkoonium ja sinna sisse on asetatud veel üks väiksem kolb nii, et tsirkoonium jääb kahe kolvi vahele.
Välisõhul on vaba juurdepääs sisemisesse „kolbi“, välimise kolvi pind puutub kokku heitgaasidega. Seega ühelt poolt puutub tsirkoonium kokku heitgaasidega ja teiselt poolt välisõhuga. Heitgaasides on kuni 5% hapniku ja sisemises kolvis olevas välisõhus 21% hapnikku. Sellises olukorras hakkavad välisõhu hapnikuioonid tungima läbi tsirkooniumi kihi väljalasketorustikku mis tekitab pinge (0,4 kuni 0,8 volti) Kaudselt võib asja vaadata kasutades ühendatud anumate seadust. Kui heitgaasis on normist vähem hapniku siis välisõhus olevad hapnikuioonid tungivad läbi tsirkooniumi kihi intensiivsemalt.
Kui heitgaasis on hapniku normist rohkem siis on välisõhust tulevate ioonide liikumine läbi tsirkooniumi palju aeglasem ja lambdaandurilt tulev pinge väiksem.
Lambda andurit saab kontrollida testriga, mõõtes väljundpinget. Tavaliselt kasutatakse katseeksituse meetodit. Autodatast uurides selgus, et lambdaandur hoiab heitgaaside CO 0,5 – 1,5% kanti, et katalüsaator suudaks raskusteta oma ülesannet täita.
Andur annab kompuutrile sekundi jooksul kuni 16 korda informatsiooni selle kohta kui palju on heitgaasis järgi hapniku. Kui hapniku on liiga palju siis arvuti annab pihustitele käskluse kauem avatud olla suurendades sellega bensiini kogust. Kui hapniku on liiga vähe siis vähendatakse bensiini kogust. Kui autol on lambdaandur siis on tal kindlasti ka katalüsaator. Sellise koosluse kohta öeldakse, et tegemist on aktiivse katalüsaatoriga (autodatas kasutatakse tähistust R-KAT)
Lambdaandur aitab kompuutril kamandada pihusteid nii, et küttesegu oleks optimaalne, et katalüsaator tuleks hõlpsalt toime heitgaaside järelpõletamisega.
Kui autol on kaks lambdaandurit (üks enne katalüsaatorit ja teine pärast katalüsaatorit) siis arvuti kontrollib viimaselt lambdaanduritelt saadud info põhjal, kas katalüsaator on toimiv või mitte. Kui asi toimib siis on katalüsaatorisse sisenevas heitgaasis suurem kogus hapniku kui katalüsaatorist väljudes sest heitgaasis järgi jäänud hapnik kasutatakse ära katalüsaatoris gaaside järelpõletamisel st. hapnikuga reageerimisel.
Kui lambdaandur asub väljalaskekollektorist kaugel siis sellisele andurile on sisse ehitatud kuumutusspiraal mille abil pärast külma mootori käivitamist kõetakse lambdaandur kiiresti 300-600 kraadini mis on anduri tööle hakkamise temperatuur. Näiteks minu 94 aasta Mondeo kohta ütleb Autodata, et küttekeha omav (Heated oxygen sensor ((HO2S)) töötab kui andur on saavutanud 482-572 kraadise temperatuuri.
Juhul kui väljalaske kollektori ja lambdaanduri vahele jäävas torustikus tekib auk siis imetakse sealt tühikäigul lisaõhku. Sellisel juhul annab lambdaandur arvutile signaali selle kohta, et segu on lahja kuna hapniku kogus on normist suurem (tegelikult segu ei ole lahja) ja automaatselt segatakse palju rikkam segu mis omakorda tingib katalüsaatori töökoormuse suurenemise ja hiljem riknemise.
Kasutatakse ka titaanandurit (tavaliselt 4 juhtmega ) kus hapniku mõjul muutub lambdaanduri takistus ja sellega saab arvuti vajalikku informatsiooni. Tollele andurile antakse peale 5 voltti kus takistuse muutusega muutub ka pinge. Need andurid omavad sisseehitatud küttekeha (valged juhtmed) mis tõstavad anduri temperatuuri kuni 600 kraadini.
Kasutatakse ka lineaarset lambdaandurit (6 juhtmega) mis on juba samm edasi ja siin tuleb andurist pinge mis kõigub +1 (lahja segu) ja -1 voldi(rikas segu) vahel. Selline lambdaandur on kasutusel lahjasegumootoritel ja anduri töötemperatuur on kuskil 750 kraadi ja selline olukord saavutatakse paarikümne sekundiga kuna anduri kütmise teeb ära sisseehitatud küttekeha.
Osadel autodel on katalüsaator aga lambdaandurit ei ole tehase poolt. Sellised masinad omavad siis passiivset katalüsaatorit (autodatas tähistatakse U–KAT) Tihti omavad sellised autod diagnostika toru mille kaudu saab heitgaase analüüsida enne katalüsaatorit. Siis  saab meistrimees reguleerida heitgaasi CO% õigeks enne katalüsaatorit mis on tavaliselt 0,5-1,5. Võrreldes CO% väärtuseid mõõtetorust ja summutaja otsast, on võimalik hinnata passiivse katalüsaatori korrasolekut.
KATALÜSAATORI TÖÖ PÕHIMÕTE.
Katalüsaatori põhimaterjal on AL2O3 ja kujutab endast keraamilist ainet mille sisse on tehtud kanalid mis on kaetud plaattina või pallaadiumi kihiga mille paksus on mõned mikronid .
Selleks, et heitgaasides oluliselt vähendada kahjulikke aineid, toimub seal heitgaaside järelpõletamine ehk reageerimine hapnikuga ehk oksüdeerimine. Selleks on vaja kuni 700 kraadist temperatuuri ja siin tuleb appi katalüsaator milles tänu plaattinale saab toimuda heitgaaside süttimine juba 300 kraadi juures.
Kasutusel on ka nn. kaheastmelised katalüsaatorid kus teise astmena kasutatakse roodiumit (RH) ja siin taandatakse roodiumi ja hapniku abil NOx gaas lämmastikuks ja veeks NOx – N2 + H2O. Selline katalüsaator võib olla kokku ehitatud plaattina katalüsaatoriga ja siis on tegemist kaheastmelise katalüsaatoriga. Kui juurde lisatakse veel lambdaandur siis loetakse sellist kooslust kolmeastmeliseks katalüsaatoriks ehk kolmiskatalüsaatoriks. Vahel tuuakse katalüsaatorisse lisaõhu toru selleks, et katalüsaatoris toimuks parem oksüdeerimis ja taandamisprotsess. Kui mootor saab liiga rikast segu siis suureneb ka põlemise temperatuur silindrites mis toob kaasa heitgaaside temperatuuri kasvu mis omakorda võib katalüsaatori keraamilise osa känkrasse põletada. Samuti ei taha katalüsaator tooreid bensiiniaurusi (kui mootor jätab vahele vigase süütesüsteemi pärast või eriti lahja segu pärast) mis “kütavad” katalüsaatori üle. Tähelepanek:
Kuna katalüsaatori keraamiline osa ei oma soojusmahtuvust siis pärast 10 minutilist mootori seisakut jahtub katalüsaator nii palju, et pärast mootori käivitamist ei pruugi ta kohe tööle hakata.
Eriti kehtib see natuke vanemate autode juures kus katalüsaator asub väljalaskekollektorist kaugel. On olnud kahetsusväärseid juhtumeid kus on nö. „välja praagitud“ masin millel on korras katalüsaator.
Selleks, et sellist asja ei juhtuks oleme vajadusel enne heitgaaside mõõtmise algust teinud katalüsaatori “üles kütmist-käivitamist-äratamist” mis seisneb selles, et hoiame mootori pöörded 3000 p/min kuni 2 minutit ja alles pärast sellist toimingut teeme heitgaaside mõõtmise. Oma praktikast tean mitut juhtumit kus autol on vahetatud katalüsaator ja uue katiga ei saa õigeid heitgaasinumbreid siis on olnud tegemist „toore“ katalüsaatoriga. Tean juhust kus „toorele katalüsaatorile" sai tehtud 4 x 2 minutit 3000p/min ja alles siis läks asi tööle.
Selline lähenemine paneb kliendid võrdsesse olukorda kui mõõdetakse heitgaase vahetult saabunud kuuma katalüsaatoriga autol ja järjekorras seisnud autol pärast katalüsaatori “äratamist” st. kuumaks ajamist.
Tänapäeval paigaldab autoehitaja katalüsaatori võimalikult väljalaskekollektori lähedale, et ta võimalikult kiiresti tööle hakkaks. Ka ühe juhtmega Lambdaandur on keeratud väljalaskekollektorisse, siis jääb ära vajadus kuumitusspiraali lisamiseks mille läbi tõuseb töökindlus. Samas ei ole ma kohanud ühe juhtmega titaanandurit st. tavaliselt on sellel anduril sisse ehitatud küttekeha.
Mõnedel vanematel automudelitel on lambdaandur küllalt kaugel väljalaskekollektorist ja ta ei oma ka eraldi sisseehitatud küttespiraali või küte ei tööta, siis nn. "katalüsaatori äratamisega“ võib toimuda ka Lambdaanduri äratamine.
HEITGAASID JA NENDE MÕÕTMINE TEHNOÜLEVAATUSEL.
Tehnoülevaataja mõõdab heitgaase ja otsuse korrasoleku kohta võtab tema toetudes keskkonnaministri määrusele mis viitab valmistaja tehase poolt etteantud normidele. Usutavasti lähitulevikus ühtlustub heitgaaside hindamine. Asi on selles, et on erinevaid tehnoülevaatajaid kes lähenevad mõõtmisele erinevalt. Keskkonnaministri määrus peab primaarseks valmistaja tehase poolt etteantud väärtusi. Tihti kasutatakse sama määruse sõnastust: „kui andmed ei ole kättesaadavad siis tuleb kasutada tabelit 18“. See tabel lubab ülevaatust läbida palju „lõdvemalt“ seega need tehnoülevaatajad kes ei oska sahtlist autodatat välja võtta ( andmed ei ole kättesaadavad ) teevadki ülevaatust lõdvema normi järgi.
Mõnede autode puhul annab otsida lambdaandurit ja tihtilugu leiab selle pärast poole minutilist otsimist auto alt. Kui auto reg. tunnistusel on kirjutatud mootori tüüp: Bensiin -Kat siis on kindlasti tegemist autoga mis omab lambdaandurit ja katalüsaatorit. Sellisel juhul tehakse 2 mõõtmist so. tühikäigul ja mootori tõstetud pööretel.
Paljudes reg. tunnistustes ei ole kirjutatud mootori tüüp: Bensiin-Kat, see aga ei pea tähendama veel, et lambdaandurit ja/või katalüsaatorit ei ole. Tänu sellisele asjaolule võib tekkida erinevaid lähenemisi erinevate tehnoülevaatajate poolt kuna paljudes ülevaatuspunktides mõõdetakse heitgaasid enne auto alla minekut.
Lihtsamalt öeldes, heitgaaside mõõtmisel ja pärast hinnangu andmisel võidakse lambda anduriga varustatud autole kohaldada palju lõdvemaid norme mis on kohaldatavad autodele mis isegi katalüsaatorit ei oma.
Kui auto passis ei ole märget katalüsaatori olemasolu kohta siis saab katalüsaatori kohustuslikkuses (ilma auto alla vaatamata) veenduda kui avada bensiinipaagi luuk millel võib leida ingliskeelset märget : UNLEADED FUEL ONLY. See märge tähendab, et antud autol tohib kasutada ainult pliiühenditest puhastatud bensiini kuna puhastamata bensiini kasutamine ummistaks katalüsaatori põlemata pliiühenditega.
Kui luugil kirja ei ole siis võib selline kiri olla kusagil armatuurlaual või mõõte-signalisatsioonivahendite bloki klaasil.
Kui seal ka ei ole siis pärast bensiinipaagi korgi avamist võib leida täiteavas rohelise rõnga mis ei lase suurema toruläbimõõduga tankimispüstolit kasutada kui ainult rohelisest tankimisautomaadist mis on pliivaba bensiinitankla värv.
Kui autol on kapoti alla toodud heitgaaside mõõtmise diagnostikatoru siis on sellel masinal ka katalüsaator ja tavaliselt lambdaandurit ei ole. Kuna tehnoülevaatusel tehtav kohustuslik diislitest tekitab pidevalt peavalu ja arusaamatusi siis selgitan natuke „asja köögipoolt“.
Keskkonnaministri määrus kohustab kasutama valmistaja tehase poolt etteantud k-arvu, mille leiab tehnoülevaataja autol olevalt andmesildilt.
Andmesilt on nõutav 1998. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud sõidukil, v.a üksiksõiduki kinnitusel, kus andmesilt ei ole nõutav. Andmesildi puudumise kohta tehakse märge registreerimistunnistusele.
Valmistaja põhiandmesildile peab olema kantud direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt:
– diiselautol – heitgaasi neeldumisteguri «K» väärtus. Neeldumisteguri väärtus võib olla toodud ka lisaandmesildil või andmesildi kõrval.
Kui mainitud silt on mingil põhjusel kadunud 1997 aastal välja lastud autol või ka vanemal siis seaduse järgi ei tohiks nagu probleemi olla.
Keskkonnaministri määrus kohustab kasutama valmistaja tehase poolt etteantud k-arvu ja seejuures jäetakse teatud olukordades võimalus paindlikumalt asjasse suhtuda .
Selle tulemusena on olemas võimalus, kus ühe ja sama auto juures on võimalik kasutada 3 erinevat ranguse astet:
1.Valmistaja tehase andmesildilt leitud K-arv on aluseks mõõtetulemuste hindamisel.
2.Kui silti ei ole siis võetakse kasutusele nn. Autodata andmebaas  kus on valdava enamuse meil kasutusel olevate autode k-arvud. Olen märganud, et autodatas olevad K väärtused on tihtilugu lõdvemad kui andmesildil.
3.Kui ülevaatuspunkti juht ei ole muretsenud autodatat siis need andmed ei ole kättesaadavad ja kasutusele tuleb Keskkonnaministri määruses olev § 15 kus lubatakse suitsususe tegurit k= kuni 2,5 ning turbodiislil K= kuni 3,0 (euroliidu normid)
Need tehnoülevaatajad, kes täidavad seadust kogu rangusega loetakse kohusetundlikeks ja nad ei satu kontrollide "kõrgendatud tähelepanu alla".
Ülejäänud tehnoülevaatajad on kas laisad või lollid, et ei viitsi või ei oska kasutada andmebaasi ja nad võivad sattuda kontrollide "kõrgendatud tähelepanu alla".
On veel kolmas kategooria ülevaatajaid kes teavad, et K-arv andmesildil on halvim tulemus mis on saadud mootori valmistaja tehases uue mootori katsetustel kui kasutati
E T A L O N K Ü T U S T. Need on tehnoülevaatajad kes annavad soovitusi mõistes olukorda kütuseturul meie banaanivabariigis riskides võimalusega sattuda kontrollide "kõrgendatud tähelepanu alla".
TÄHELEPANEKUID DIISLITESTI TEGEMISEL JA SELLEST TULENEVAD SOOVITUSED.Vahel turbomootoritega masinatel ei vasta mõõdetud heitgaasid valmistaja tehase poolt etteantud väärtusele (sildil olevale). Praktika on näidanud, et tihti on viletsa mõõtetulemuse põhjuseks ajapikku kokku kogunenud liigne tahm mis on sadestunud turbosse ja katalüsaatorisse ja mujalegi. Turbomootoril võib suitsususe probleemiks olla heitgaaside vähene liikumiskiirus. Kuna korras turbo pöörleb kiirusega kuni 170 000 p/min siis turbo seintele ladestunud tahma poolt tehtud väiksemgi takistus ei lase turbiinil pöörelda ettenähtud kiirusel. Samuti heitgaasi- torustikku, katalüsaatorisse, resonaatorisse ja summutisse kogunenud tahm ei lase mootori max. pööretel väljuvatel heitgaasidel liikuda normaalkiirusel. Mootor ei saa vajalikku kogust õhku ja siit ka kõrgendatud tahmasisaldus mõõdetud heitgaasides. Seega kui autol on eeldatavalt talutav kütus ja kõik muu korras aga mõõtetulemus jääb pidevalt napilt suurem lubatust siis oleks õigem teha vahetult enne tehnoülevaatust "puhastussõit". Olen isiklikult soovitanud autoomanikel teha üks tuur Tallinnast Keilasse ja tagasi KOLMANDA käiguga ja tulemuseks on see, et 100% on kõik masinad pärast sellist "puhastust" välja andnud valmistaja tehase poolt etteantud väärtusest veelgi väiksema mõõtetulemuse. Kõik see jutt puudutab turbodiisleid.Kui tehnoülevaataja ei tea kuidas töötab diislitesti tegemise aparaat siis võib mõõtja teatud juhtudel vastu võtta vale otsuse. Diisli testimise aparaat omab kambert kuhu suunatakse väike osa heitgaasist. Selles kambris on ühes otsas valguskiire lambike ja vastas asub fotodiood. Seega sisuliselt mõõdetakse seda kui palju valgust suudab läbi tungida.Järgnevalt selgitan minu kasutuses oleva tõestusmaterjali põhjal.Tegemist oli Ford Mondeoga millele valmistaja tehas annab turbodiisli suitsususemõõtearvuks K=1,10. Tegime mootorile 8 vabakiirendust ja mõõdetud tulemusekeskväärtus oli 1,40 seega hinne mitterahuldav.Siis tuli SUITSUPAUS 20 minutit kus mootor oli välja suretatud. Pärast pausi tegime uue testi ja mõõtetulemuseks saime 0,71. Mis siis muutus? Võite küsida. Vastan, et ei midagi. Tehnoülevaataja teadis, et pärast 20 minutilist pausi ei olnud mõõtekambris eelmisest testist jäänud suitsuollust ja kambrisse tuli ainult viimase mõõdetud kiirendustesti suits...Rääkides piduritest ja nende kontrollimisest tehnoülevaatusel, lähtun ainult isiklikest kogemustest ja meie tehnoülevaatuspunktis kasutusel olevast BOCH firma piduristendist kui testime sõiduauto pidureid.Tehnoülevaatusel kontrollitakse autode pidureid rullstendidel millede tööpõhimõte on kõigil ühesugune. Piduristend mõõdab rataste pidurdusjõudusid ja seejärel analüüsib saadud mõõtetulemusi ning võtab iseseisvalt vastu otsuseid arvestades auto kaalu (eest, tagant ja ka üldist).
Piduristendi testirullide elektrimootorid asuvad liikuval alusel mis on omakorda ühendatud hoovastiku abil dünamomeetriga. Pärast seda kui elektrimootorid on pannud stendirullid pöörlema, hakkab arvuti kohe andmeid salvestama. Kui auto ratast pidurdatakse siis on elektrimootoril raskem piduristendi rullikuid ringi ajada ja sellega tahab elektrimootor nihkuda. Mootori alus on ühendatud hoova abil dünamomeetriga mis mõõdabki pidurdusjõudu njuutonites (kilod saame siis kui jagame mõõtetulemuse 9,81 ja ega väga palju mööda ka ei pane kui jagame lihtsustamise mõttes 10-ga).
Piduristend töötab tavѡliselt automaatre˛iimis kus testija peab täitma arvutiprogrammi poolt antavaid käsklusi mis kuvatakse kuvari ekraanile , piduristendi saab juhtida ka kaugjuhtimispuldi abil.
Tehakse külmpiduritesti, mis tähendab, et pidureid testides peab piduritrumli või piduriketta (mõõdetuna välispinnalt) temperatuur olema alla pluss 100 kraadi tselsiust. Piduritest kestab kuni 15 sekundit, et ta ei läheks üle kuumpiduritestiks, mida kasutatakse tüübikinnitusel ja varuosakatsetusel, aga see on juba teine jutt.NII TEHAKSE PIDURITEST
Piduritesti esimene toiming on esitelje kaalumine mis toimub sedasi, et sõidetakse auto esiratastega kaalupatjade peale ja kaal kaalub raskuse kilogrammides, mis fikseeritakse arvuti mälusse ja kuvatakse ka arvuti kuvaril. Vajalik on efektiivsuse arvutamiseks.Seejärel sõidetakse auto esiratastega piduristendi rullidele ning automaatika lülitab sisse elektrimootorid mis keerutavad piduristendi rullisid kiirusega 5 km/h. Alanud on veeretakistuse test ja siin ei vajutata piduripedaalile , et arvuti saaks fikseerida veeretakistuse mis näitab kui raskelt või kergelt rattad pöörlevad. Kui mõnel rattal on teistest märgatavalt suurem veeretakistus siis on piduriklotsid pärast viimast pidurdamist peale jäänud või on rattalaager “kinni poodud” või rehvis väike rõhk.Järgmiseks tuleb viskumistest mis tehakse nii, et hakatakse pidurdama sujuvalt suurendades piduripedaalile avaldatavat survet nii, et testitavad pidurid pidurdaks pidurdusjõuga mis oleks suurem kui 300N (njuutonit) kuni 700N. Saab teada, kuidas on kulunud trumlid, kettad milledest tuleb veel edaspidi juttu . Neljas toiming on piduritest mille käigus jätkatakse sujuvalt piduripedaalile avaldatava surve suurendamist kuni ühe ratta pidurdusjõud saavutab sellise suuruse kus ta blokeerub. Eeskiri ütleb, et piduripedaalile avaldatava jõu suurus ei tohiks ületada 49 KG.Pärast ühe ratta blokeerumist lülituvad mõlemad piduristendi rullikud välja ja arvuti fikseerib samal ajahetkel mõlema piduri tugevused.Ka ABS pidurid blokeeruvad piduritestis kuna ABS teadupärast ei tööta kiirusel 5 km/h. Ka tehnoülevaatuse eeskiri ütleb, et:“ 4) järsul pidurdamisel , alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema“.Viimane toiming on seisupiduri test ( rahvakeeli käsipidur kuigi käsipidur on mootorratta esiratta pidur ) kus kontrollija pidurdab sujuvalt seisupiduriga.Seisupiduri testi tehes ei tohiks piduri hoovale avaldatava jõu suurus ületada 40 KG, seda jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Tegelikult dünamomeetrit eriti ei kasutata kuna valdaval enamusel autodest töötab käsipiduri hoob normaalselt
 
OTSUSEID VÕETAKSE VASTU ARVESTADES JÄRGMISEID TEGUREID:
 Euroliitu kuuludes on tehnoülevaatuse eeskiri (edaspidi TÜE) enamjaolt sama mis euroliidu direktiiv 96/96.
Enamust alltoodud joonis 1 olevast tabelis ei normeerita euroliidu direktiivis ja seega ka TÜE-s. Neid suurusi saame kasutada selleks, et detailsemalt määratleda mida vahetada või reguleerida. Graafikutelt saab jälgida auto pidurite käitumist kogu piduritesti jooksul. TÜE ei kohusta meid seda tegema kuid kui klient soovib meie arvamust siis me seda ka ütleme.
Piduristendi programm näitab, milline ratas blokeerudes lõpetas piduritesti ja seda tähistab tärn maksimaalse pidurdusjõu numbri ees. Hüüumärgid näitavad, milline mõõdetud tulemus ei vasta nõuetele.
Pidurite seisukorrale hinnangu andmisel arvestatakse ühel teljel pidurite omavahelist erinevust. TÜE lubab ühel teljel pidurite pidurdusjõudude erinevust kuni 30% kui testitakse jalgpidurit. Seisupiduri testi tehes ei tohi pidurite erinevus olla üle 50%
Joonis 1
Joonisel 1 on näha, et piduritesti läbinud auto esiteljel on pidurite erinevus ainult 3%, tagateljel 2% ja käsipiduril 19%. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 50%.Eesti keeles tähendab see, et: „Kui auto kaalub 1000 kg siis kõigi nelja ratta summaarne pidurdusjõud peab olema vähemalt pool so. 500 kg“.Pidurdusjõu suhe (joonisel on 63%) näitabki kui võimsad on auto pidurid.Teen nüüd ise arvutuse : Pidurid njuutonites 2412+ 2350 +1470+ 1447 = 7679 N teisendades kilodeks saame 782,772 kg. Auto kaal on 1230 kgPidurite efektiivsuse protsentides saame 782,772 : 1230 x 100 = 63,64% ning ümmardades alla saamegi 63% M.O.T.T.Seisupiduri efektiivse saab kui võrreldakse, mitu % kogu auto kaalust moodustavad seisupiduriga pidurdatud tagarataste pidurdusjõud. Seisupiduri efektiivsus peab olema vähemalt 16% auto kogukaalust.
Seisupiduri efektiivsus 1524 N + 1239 N = 281,65 kg : 1230 x 100 = 22 (alla üardatult)
ENAMLEVINUD RIKKED JA PUUDUSED
Kui autoomanik või remonditöökoda, pärast pidurite visuaalset kontrolli leiab, et pidurid peaks nagu korras olema (klotside paksus korras, ei ole piduriõli leket, kõik liigub mis liikuma peab) siis see ei pea veel tähendama, et piduristend Teiega ühel meelel on. Piduriõliga kokkupuutes olevad liikuvad osad oksüdeeruvad (isegi roostetavad) kinni siis kui ei ole tükimat aega tehtud kogu süsteemis piduriõli vahetust. Asi on selles, et piduriõlil on omadus imada endasse õhus leiduvat niiskust mis koguneb ajapikku omavahel hõõrduvate pindade vahele. Tean mitmeid juhtumeid kus pärast piduriõli vahetust kaob mingi aja pärast pidurite erinevus ja mõnel autol on pidurite efektiivsus suurenenud kuni 10%
Pidurite erinevus tekib siis kui üks pidur on teisest sama telje pidurist tugevam või üks on teisest nõrgem. Erinevuse põhjusteks võivad olla piduriõli lekkimised, pidurikolbide kinnijäämised, pidurisuporti kinni kiilumised oma liuguril, pidurisüsteemis kasutatavate regulaatorite klappide ja kolbide kinnijäämised, klotside kulumised ja piduriketaste ning trumlite ebaühtlasest kulumistest tekkinud pidurite viskumine .
Kui üks kolb pidurisilindris liigub raskendatult (mida teie ei näe), siis piduritesti tehes võib tekkida olukord, kus korras piduriga ratta pidurdusjõud saavutab maksimumi kiiremini ja blokeerub. Piduristend lülitub hetkega välja fikseerides suure pidurite erinevuse, kuna sama telje teises otsas ratta pidur ei jõua saavutada saavuta maksimaalset pidurdusjõudu sest pidurisilindris liigub üks kolb raskendatult või on lausa kinni.
Pidurite viskumine on olukord kui mõnel rattal pidurdusjõud pulsseerib tugevnedes ja vähenedes. Graafiliselt joonistatuna on pidurijoonis nagu “Ameerika raudtee ”. Vahel on pidurite viskumine nii tugev, et piduripedaal (piduri testi tehes) hakkab jala all üles alla visklema. Sagedamini esineb suurt viskumist ovaalseks kulunud trummelpiduritel sest piduritrummel kulub sealt rohkem kus on metall pehmem.
Erinev materjali kõvadus tekib sellest, et pärast intensiivselt pidurdamist piduritrummel tugevalt kuumeneb. Pärast auto peatamist peab vahel edasi pidurdama (teinekord jällegi ei tagastu piduriklotsid korralikult) siis see osa piduritrumlist kuhu on piduriklotsid vastu surutud jahtub palju aeglasemalt kui ülejäänud piduritrumli osa. Nii toimubki piduritrumli pidev karastamine erinevatest kohtadest, mis kestab aastaid ja tulemuseks ongi ovaalseks kulunud piduritrummel.
Joonis 2.
Tagatelje pidurite graafikakõver joonisel 2 näitab ilmekalt pidurite viskumist, kus punane graafik näitab teljel vasakpoolset- ja roheline parempoolset pidurit. Joonis 1 näitab sama auto pidurite pidurdusjõudusi ja nagu näha, fikseeris arvuti pidurite erinevuseks ainult 2% kuigi enamus aega oli pidurite omavaheline erinevus lubatust suurem. Samas on näha, et kui pidurdusjõud suureneb siis võib viskumine väheneda.
Kui tõsta üks ratas üles ning keerata seda 90 kraadi siis auto alla lasta ja tehes uuesti piduritesti, hakkavad mõlema ratta pidurid koos viskuma ning sellega koos kaob pidurite erinevus…. Ilmekas näide on toodud allpool joonisel 3 ja siin käibki tagateljel nii vasaku kui ka parempoolse tagaratta viskumine koos.
TSMm RTL 2001, 45, 639
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri 1
Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrusega nr 170 ( RTL 2004, 112, 1759), jõustunud 01.10.2004
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine):
26.10.2004 nr 195 ( RTL 2004, 140, 2145) 07.11.2004
08.03.2005 nr 27 (RTL 2005, 30, 418) 18.03.2005
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329) § 13 lõike 3 ja § 66 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab nõuded mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk), välja arvatud ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste ning kaitsejõudude sõidukite, tehnoseisundi kontrollimisele. Määrus ei hõlma teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimist.
(2) Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste, kaitsejõudude sõidukite ning teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad kehtestatakse eraldi määrustega.
(3) Tehnoseisundi kontrollimise (edaspidi ülevaatus) eesmärk on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine, sõiduki registreerimistunnistuse andmete õigsuse tagamine ning liiklusregistri andmete täpsustamine.
(4) Määrus on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle sõidukid kuuluvad registreerimisele liiklusregistris.
§ 2. Mõisted
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) ADR-sõiduk on ohtlike veoste riigisisesel või rahvusvahelisel autoveol kasutatav sõiduk;
2) ADR-sõiduki ülevaatus on sõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine;
3) alarmsõiduki ülevaatus on alarmsõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine;
4) ARK büroo on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) allüksus maakonnas/linnas;
5)   buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud sõitjate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trollibussi;
6) direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv;
7) eksamisõiduki ülevaatus on eksamisõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine;
8) erakorraline ülevaatus on sõiduki ülevaatus, mille määrab õigusaktidega määratud korras liiklusjärelevalvet teostav isik pärast liiklust ohustavate rikete avastamist;
9) esmakordne kasutuselevõtt on sõiduki esmakordne registrisse kandmine Eestis või mõnes teises riigis;
10) kasutatud sõiduk on sõiduk, millel pärast esmakordset kasutuselevõttu on möödunud § 6 lõike 2 punkti 1 kohane korralisele ülevaatusele esitamise tähtaeg;
11) kontrollkaart on sõiduki ülevaatusel koostatav lisa 7 kohane dokument, millele märgitakse avastatud rikked ja puudused ning otsus sõiduki tehnoseisundi kohta;
12)  korduvülevaatus on ülevaataja poolt määratud ülevaatus sõidukile, millel korralisel ülevaatusel avastati olulisi rikkeid või puudusi;
13) korraline ülevaatus on perioodiline sõiduki ülevaatus määrusega ettenähtud mahus ja sagedusega;
14) «ohutu veoauto » (edaspidi S-auto) või «EURO3 ohutu veoauto» (edaspidiEURO3-auto) ja nende haagise ülevaatus on auto ja haagise tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine;
15) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki ülevaatus (edaspidi rahvusvaheline ülevaatus) on rahvusvahelises liikluses osaleva N kategooria sõiduki ja tema haagise, kui sõiduki või autorongi registrimass ületab 3500 kg, ning M 2 ja M3 kategooria sõiduki ja tema haagise tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine;
16) registreerimiseelne ülevaatus on sõiduki dokumentidele ja kehtivatele nõuetele vastavuse kontrollimine ettenähtud mahus;
17) sõiduk on mootorsõiduk või selle haagis , v.a ratastraktor , liikurmasin ning nende haagised . Sõidukite jaotus ülevaatuse gruppidesse on toodud lisas 1. Sõidukite jaotus kategooriatesse on toodud sõidukile kehtestatud tehnonõuetes;
18) takso on taksoveoks ettenähtud M1 kategooria sõiduk;
19) takso ülevaatus on takso või muu taksoveoks kohandatud ühissõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine;
20) tehnonõuded on sõiduki tehnoseisundile ja selle varustusele kehtestatud nõuded;
21) õppesõiduki ülevaatus on õppesõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine;
22) üksikkorras valmistatud sõiduk on sõiduk, mis on valmistatud ühes eksemplaris oma tarbeks;
23) ülevaataja on nõuetekohase haridusega ja eriväljaõppega töötaja, kes on ARK poolt volitatud kontrollima sõidukite tehnoseisundit;
24) ülevaatuspunkt on ARK-le või äriühingule kuuluvad nõuetekohase varustusega ruumid ja territoorium sõidukite ülevaatuse teostamiseks.
[RTL 2005, 30, 418 - jõust. 18.03.2005]
§ 3. Ülevaatuse korraldamise üldnõuded
(1) Sõidukite ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib ARK.
(2) Kõik liiklusregistrisse kantud sõidukid kuuluvad korralisele ülevaatusele.
(3) Sõiduki võib, sõltumata selle registreerimiskohast, esitada korralisele ja erakorralisele ülevaatusele mis tahes ülevaatuspunkti, millel on ARK-ga sõlmitud leping sõidukite ülevaatuse teostamiseks. Korduvülevaatuseks peab sõiduki esitama samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati. ADR-sõiduki ülevaatust, rahvusvahelist ülevaatust, S-auto või EURO3-auto ja nende haagiste ülevaatust teostatakse vastavat õigust omavates ülevaatuspunktides.
(4) Registreerimiseelseks ülevaatuseks peab sõiduki esitama ARK büroosse või ARK büroo poolt määratud ülevaatuspunkti.
(5) Ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele EL nõukogu direktiivi 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta lisas II (EÜT L 46, 17.02.1997, lk 1–19), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1882/2003/EÜ EÜ asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetlusele vastavates õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta nõukogu otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja käesoleva määruse lisas 5 toodud osad, seadmed, sõlmed ja varustus .
(6) Ülevaatuse tulemusena tuvastatakse sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavus või mittevastavus ja määratakse sõiduki järgmise ülevaatuse kuu ja aasta, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse.
(7) Kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või ARK büroosse või tagasi garažeerimiskohta.
§ 6. Ülevaatusele esitamise tähtajad
(1) Vastavalt sõiduki registreerimiseks kehtestatud korrale peab sõiduki registreerimiseelsele ülevaatusele esitama enne tollivormistust, registreerimist või liiklusregistri andmete muutmist.
(2) Korralisele, rahvusvahelisele, ADR-sõiduki, S-auto või EURO3-auto ja nende haagise, takso, õppe
1) sõidukid pärast esmakordset kasutuselevõttu:
a) M1 kategooria sõiduki, v.a alarmsõiduki, õppesõiduki, eksamisõiduki ja takso
12 kuu jooksul, kui esmakordsest kasutuselevõtust on möödunud 36 kuud
b) N1 kategooria sõiduki, v.a alarmsõiduki ja ADR-sõiduki
12 kuu jooksul, kui esmakordsest kasutuselevõtust on möödunud 12 kuud
c) L3, L4, L5 ja L7 kategooria sõiduki, v.a alarmsõiduki, õppesõiduki ja eksamisõiduki
d) O1 kategooria sõiduki
hiljemalt 36 kuu möödumisel esmakordsest kasutuselevõtust
e) M2 ja M3 kategooria sõiduki
f) N2 ja N3 kategooria sõiduki
g) O2, O3, ja O4 kategooria sõiduki
h) üksikkorras valmistatud sõiduki,
v.a O1 kategooria sõiduki
i) alarmsõiduki
j) õppesõiduki
k) eksamisõiduki
l) takso
m) ADR-sõiduki
n) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki
hiljemalt 12 kuu möödumisel esmakordsest kasutuselevõtust
 
2) kasutatud sõidukid:
a) M1 kategooria sõiduki vanusega mitte üle 10 aasta, v.a alarmsõiduki, õppesõiduki, eksamisõiduki ja takso
üks kord 24-kuulise perioodi jooksul
b) M1 kategooria sõiduki vanusega üle 10 aasta, v.a alarmsõiduki, õppesõiduki, eksamisõiduki ja takso
c) N1 kategooria sõiduki, v.a alarmsõiduki ja ADR-sõiduki
üks kord 12-kuulise perioodi jooksul
d) L3, L4, L5 ja L7 kategooria sõiduki vanusega mitte üle 10 aasta, v.a alarmsõiduki, õppesõiduki ja eksamisõiduki
e) O1 kategooria sõiduki vanusega mitte üle 10 aasta
hiljemalt 24 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest
f) M2 ja M3 kategooria sõiduki vanusega mitte üle 10 aasta
g) N2 ja N3 kategooria sõiduki
h) O2, O3 ja O4 kategooria sõiduki
i) L3, L4, L5 ja L7 kategooria sõiduki vanusega üle 10 aasta
j) O1 kategooria sõiduki vanusega üle 10 aasta
k) alarmsõiduki
l) õppesõiduki
m) eksamisõiduki
n) takso
o) rahvusvahelises liikluses osaleva sõiduki
p) ADR-sõiduki
r) S-auto või EURO3-auto ja nende haagise
s) üksikkorras valmistatud sõiduki, v.a O1 kategooria sõiduki
hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest
t) M2 ja M3 kategooria sõiduki vanusega üle 10 aasta
hiljemalt 6 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest
(3) M1 või N1 kategooria sõiduki, v.a alarmsõiduki, õppesõiduki, eksamisõiduki, takso ja ADR-sõiduki, järgmise ülevaatuse kuu määratakse sõiduki riikliku registreerimismärgi viimase numbri järgi järgmiselt:
Riikliku registreerimismärgi viimane number
Ülevaatuse kuu
1
märts
2
aprill
3
mai
4
juuni
5
juuli
6
august
7
september
8
oktoober
9
november
0
detsember
(4) Kui M1 või N1 kategooria sõiduk, v.a alarmsõiduk, õppesõiduk, eksamisõiduk, takso ja ADR-sõiduk, esitatakse korralisele ülevaatusele kolme kuu jooksul enne määratud ülevaatuse aega, loetakse sõiduk ülevaatusele esitatuks määratud ajal ja järgmise korralise ülevaatuse aeg määratakse sellest arvates.
(5) Kui M1 või N1 kategooria, v.a alarmsõiduk, õppesõiduk, eksamisõiduk, takso ja ADR-sõiduk, esitatakse korralisele ülevaatusele varem kui kolm kuud enne määratud ülevaatuse aega, siis uut ülevaatuse aega ei määrata ja jääb kehtima viimati määratud korralise ülevaatuse aeg.
(6) Kui M1 või N1 kategooria sõiduk, v.a alarmsõiduk, õppesõiduk, eksamisõiduk, takso ja ADR-sõiduk, esitatakse korralisele ülevaatusele pärast määratud ülevaatuse aega, määratakse järgmise korralise ülevaatuse aeg lähtudes viimasest määratud korralise ülevaatuse ajast.
(7) Erakorralisele ülevaatusele suunamine muudab kehtetuks sõidukile määratud korralise ülevaatuse kehtivusaja. Pärast erakorralise ülevaatuse läbimist jääb kehtima varem määratud korralise ülevaatuse aeg.
[RTL 2005, 30, 418 - jõust. 18.03.2005]
§ 7. Ülevaatusel nõutavad dokumendid
(1) Sõiduki registreerimiseelseks ülevaatuseks peab sõiduki omanik, rentija või kasutaja esitama ülevaatajale järgmised dokumendid:
1) sõiduki omandamise või valduse õiguslikku alust tõendavad dokumendid;
2) kehtiva liikluskindlustuspoliisi (kui sõideti ülevaatusele omal jõul);
3) volikirja, kui sõiduki esitaja ei ole selle omanik;
4) valmistajatehase või selle volitatud esindaja sertifikaadi või nende poolt väljastatud kirjaliku tõendi selle kohta, et buss, v.a liigendbuss, mille pikkus on üle 12 m, täidab sõiduki pöörderaadiuse kohta kehtestatud nõudeid;
5) registreerimistunnistuse, v.a esmakordselt kasutuselevõetaval sõidukil.
(2) Sõiduki korraliseks, korduvaks ja erakorraliseks ülevaatuseks peab sõiduki omanik, rentija või kasutaja esitama ülevaatajale järgmised dokumendid:
1) sõiduki registreerimistunnistuse või selle B-osa;
2) kehtiva liikluskindlustuspoliisi;
3) juhtimisõigust tõendava dokumendi;
4) volikirja, kui sõiduki esitaja ei ole omanik või registreerimistunnistusele märgitud kasutaja;
5) korduvülevaatusel eelmise ülevaatuse kontrollkaardi;
6) teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise akti erakorralisel ülevaatusel.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentidele tuleb esitada:
1) ohtlike veoste paak - või paakkonteinersõiduki, autokraana ja alates 2005. aasta 1. jaanuarist 7-tonnise ja suurema tõstevõimega hüdrotõstukiga või 10-meetrise ja suurema tõstekõrgusega korvtõstukiga varustatud sõiduki ülevaatuseks OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud tehnilise kontrolli protokoll . Kui ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõidukit kasutatakse rahvusvahelisel veol, tuleb lisaks esitada OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud veoanuma ADR vastavuse tunnistus ;
2) S-auto või EURO3-auto ja nende haagise ülevaatusel valmistaja või tema volitatud esindaja poolt väljastatud vormikohased tunnistused selle kohta, et veoauto ehitus vastab müra ning heitgaaside osas erinõuetele ning veoauto ja tema haagis vastavad kõrgendatud ohutusnõuetele;
3) takso ülevaatusel taksomeetri kohandamistunnistus.
[RTL 2005, 30, 418 - jõust. 18.03.2005]
§ 9. Ülevaatuse tulemuste hindamine
Sõiduki ülevaatuse tulemused peab ülevaataja kandma kontrollkaardile. Rikked ja puudused tuleb kontrollkaardile märkida alljärgnevalt:
1) VO – «väheohtlikud rikked ja puudused»: tehniliselt lihtsamad rikked ja puudused, mis ei ohusta liiklust rikke või puuduse kõrvaldamiseks vajaliku aja jooksul. Rikked ja puudused on lihtsalt kõrvaldatavad ühe osa või sõlme vahetamise, kinnitamise või lihtsa reguleerimise teel;
2) OV – «ohtlikud rikked ja puudused»: tehniliselt keerulised rikked ja puudused, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad ning liiklus- ja keskkonnaohtlikud rikked ja puudused. Remondi kvaliteedi kontrollimiseks on vajalik korduvülevaatus;
3) EOV – «eriti ohtlikud rikked ja puudused» : rikked ja puudused, mille esinemisel ei ole võimalik ohutult remondikohta sõita ka siis, kui ollakse teadlik rikke või puuduse olemasolust.
§ 10. Otsused ja nendest tulenevad piirangud
(1) Vastavalt registreerimiseelse ülevaatuse tulemustele märgib ülevaataja lisas 8 toodud registreerimiseelse ülevaatuse aktile otsuse sõiduki vastavusest paragrahvi 8 lõikele 1.
(2) Vastavalt korralisel, korduval või erakorralisel ülevaatusel avastatud rikete või puuduste iseloomule , ohtlikkusele ja arvule, peab ülevaataja ülevaatuse kontrollkaardile märkima ühe alljärgnevatest otsustest:
1) «tehniliselt korras» – sõiduki tegelikud andmed vastavad registreerimistunnistusele ja sõidukil ei esine rohkem kui neli väheohtlikku riket või puudust. Sõiduki omanik või kasutaja peab kõrvaldama kontrollkaardile kantud rikked või puudused esimesel võimalusel. Sõidukit ei pea korduvale ülevaatusele esitama;
2) «ülevaatus katkestatud» – sõiduki tegelikud andmed ei vasta registriandmetele või registreerimistunnistusele, sõiduk on omavoliliselt ümber ehitatud või sõidukile on omavoliliselt paigaldatud lisaseadmeid. Sõiduki ülevaatus teostatakse täies mahus ja kontrollkaardile märgitakse kõik avastatud rikked ja puudused. Dokumendi või tehasetähise võltsingu või võltsimise kahtluse korral peab ülevaataja sellest kohe teatama politseiprefektuurile ja ARK-le. Sõiduki omanik või kasutaja peab pärast ülevaatuse katkestamist esitama sõiduki koos kontrollkaardiga andmete kontrollimiseks või ümberehituse tunnustamiseks ARK büroole. Pärast puuduste kõrvaldamist tuleb sõiduk esitada ülevaatuse katkestuse määranud ülevaatuspunkti ülevaatuse vormistamiseks;
3) «esitada korduvülevaatusele» – sõidukil on viis või enam väheohtlikku riket või puudust ehk kasvõi üks ohtlik rike või puudus. Kuni vigade kõrvaldamiseni loetakse sõiduk mittevastavaks kehtivatele nõuetele, kuid erandina võib sellises tehnoseisundis sõidukiga sõita rikete või puuduste kõrvaldamiseks mööda lühimat teed garažeerimis- ja remondikohani ning pärast rikete või puuduste kõrvaldamist mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart;
4) «omal jõul sõitmiseks kõlbmatu» – sõidukil on vähemalt üks eriti ohtlik rike või puudus. Pärast rikete või puuduste kõrvaldamist tuleb sõiduk esitada korduvülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart.
Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused1)
Keskkonnaministri 12. juuni 2003. a määrus nr 51
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156) § 13 lõike 5 ja «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387) § 10 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused.
§ 2. Määruses kasutatavad mõisted
Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:
1) aurustumisel eralduvad saasteained – mootorsõiduki toitesüsteemist aurustumisel eralduvad süsivesinikud, v.a heitgaasis sisalduvad süsivesinikud;
2)  heitgaasi suitsusus – heitgaasi läbipaistvuse erinevus puhta õhu läbipaistvusest. Suitsususe hindamise aluseks on kiirguse neeldumistegur «K», mille mõõtühik on m –1;
3) katalüüsjärelpõleti – seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis saasteainete sisaldust, neid täiendavalt põletades;
4) liigõhutegur λ – kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe;
5) maagaas – sisepõlemismootori toitesüsteemis kasutatav kütus, mis põhiliselt koosneb looduslikust metaanist;
6) saasteainete heitkogused – sädesüütega mootori ehk ottomootori heitgaasis sisalduvad süsinikmonooksiidi (CO), süsinikdioksiidi (CO2), süsivesinike (CH) ja lämmastikoksiidide (NOx) ning sädesüütega gaasimootori ja diiselmootori heitgaasis sisalduvad CO, CO 2, CH, NOx, mittemetaansete süsivesinike (NMHC), metaani (CH 4) ja tahkete osakeste (PM) (ainult kompressioonsüütega mootorite ehk diiselmootorite heitgaasis) kogused ;
7) saasteainete kontrollsüsteem – seadmete kompleks (näiteks õhu väljalasketorustikku sisestamise süsteem, heitgaasi ringlussüsteem, katalüüsjärelpõletamine, tahkete osakeste püüdur, aurustuvate heitmete kontrollsüsteem jne), mis kontrollib, reguleerib ja piirab heitgaasis sisalduvaid saasteainete heitkoguseid;
8) sahhariidid e süsivesinikud (CH) – keemilised ühendid, mille molekulid koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest;
9) seisumüratase – müratase, mida tekitab töötava mootoriga seisev sõiduk;
10) sertifikaat – kirjalik tunnistus või silt sõiduki kerel , mis tõendab, et sõiduk või selle osa on läbinud tüübikinnituskatsed;
11) sisemüratase – müratase, mis on töötava mootoriga sõiduki kabiinis või keres;
12) sõiduki täismass – valmistaja poolt avaldatud suurim lubatud koormatud sõiduki mass;
13) sõidumüratase – müratase, mida sõiduk tekitab möödasõidul;
14) tuletatud mass (RW) – sõiduki tühimass, millele on lisatud 3,5-tonnise ja väiksema täismassiga M1 ja N 1 kategooria sõidukil 100 kg ja L kategooria sõidukil 75 kg;
15) töömaht – silindri maht, mis vabaneb kolvi liikumisel ülemisest surnud seisust alumisse. Mootori töömaht on silindrite töömahtude summa. Pöördkolbmootori (vankelmootori) töömaht on kolvi poolt vabastatav põlemiskambri kahekordne maht ühe kolvi kohta;
16) tühikäik – koormamata mootori töötamine vähimatel lubatud pööretel;
17) veeldatud naftagaas – nafta destilleerimisel saadav, põhiliselt propaani ja butaani segust koosnev sisepõlemismootoris kasutatav kütus;
18) VIN-kood ehk tehasetähis – tähtedest ja numbritest koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud kindla sõiduki tähistamiseks.
§ 3. Määruses kasutatavad lühendid
Määruses kasutatakse järgmisi lühendeid järgmises tähenduses:
1) EV – suurendatud keskkonnasõbralikkusega mootorsõiduk ( Enhanced Environmentally Friendly Vehicle )2);
2) ELR – katsetsüklite programm, mis koosneb mootori järjestikkustest koormustest püsival pöörlemissagedusel (European load response test )2);
3) ESC– katsetsüklite programm, mis koosneb kolmeteistkümnest püsivast katserežiimist (European steady state cycle test)2);
4) ETC – katsetsüklite programm, mis koosneb 1800-st sekund-sekundisse muutuvast katserežiimist (European transient cycle test)2);
5) G – mootori heitgaasi nimijõudlus, mis arvutatakse kahetaktilisel mootoril vastavalt valemile G = V * n/60 ja neljataktilisel mootoril vastavalt valemile G = V * n/120,
kus «V» on mootori töömaht liitrites (püsivate pöörete režiimil) ja «n» on väntvõlli pöörlemissagedus (min–1);
6) TJV – toodangu järelevalve;
7) TK – tüübikinnitus.
§ 4. Mootorsõiduki tüübikinnituse alus
Mootorsõiduki tüübikinnituse aluseks heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste ja suitsususe ning mürataseme osas on pädeva asutuse poolt mootorsõidukile, selle osale või süsteemile antud E- või e-sertifikaat.
§ 5. Rangemate piirväärtuste kehtivus
Kui valmistaja on kehtestanud mootorsõiduki heitgaasis sisalduvatele saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme rangemad piirväärtused kui selles määruses, siis ei tohi heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused, suitsusus ja müratase ületada valmistaja piirväärtusi.
§ 6. Süsinikdioksiidi sisaldus heitgaasis
CO2 sisaldus heitgaasis ( mahuprotsent ) ei tohi erineda valmistaja poolt määratud piirväärtusest rohkem kui 4 mahuprotsenti.
§ 7. Sädesüütega mootoriga sõiduki aurustuvate saasteainete piirväärtus
Sädesüütega mootoriga sõidukist ei tohi 60 minuti vältel eralduda aurustuvaid saasteaineid rohkem kui 2,0 g.
§ 8. Kiirusvõistlustel osalevad mootorsõidukid
Mootorsõidukid, mis osalevad kiirusvõistlustel ja omavad vastavat sissekannet registreerimistunnistuses ei pea täitma peatükis 2 kehtestatud nõudeid, kui nende mootorid on häälestatud võistluse nõuetele vastavalt ning nendega sõidetakse võistlusele, võistlusel ja sealt tagasi või treeningule, treeningul ja sealt tagasi.
2. peatükk
MOOTORSÕIDUKI HEITGAASIS SISALDUVATE SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA SUITSUSUSE PIIRVÄÄRTUSED
1. jagu
Piirväärtused tüübikinnitusel ja toodangu järelevalvel
§ 9. Kompressioonsüütega mootoriga sõiduki heitgaasi suitsususe piirväärtused
Kompressioonsüütega mootoriga sõiduki heitgaasi suitsususele kehtestatakse järgmised piirväärtused:
1) alates 1. jaanuarist 1994 esmakasutusele võetud kompressioonsüütega mootoriga sõiduki andmesildile märgitud kiirguse neeldumistegur «K» ei tohi ületada mootori töötamisel vabakiirendusrežiimil lisa 1 tabelis 1 esitatud kiirguse neeldumisteguri «K» piirväärtusi. Ülelaadega kompressioonsüütega mootoriga sõidukil liidetakse tabelis 1 esitatud piirväärtustele parandustegur 0,5 m–1;
2) alates 1. oktoobrist 2000 esmakasutusele võetud kompressioonsüütega mootoriga sõiduki, mille täismass on üle 3500 kg ja ehituslik kiirus üle 25 km/h, heitgaasi suitsusus ei tohi ületada olenevalt paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatud esmakasutusele võtmise ajast lisa 3 tabelites  8 ja 9 esitatud piirväärtusi.
§ 10. Sädesüütega mootoriga M ja N kategooria ja kompressioonsüütega mootoriga M ja N1 kategooria sõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused
(1) Sädesüütega mootoriga M ja N kategooria ja kompressioonsüütega mootoriga M ja N1 kategooria sõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) alates 1. jaanuarist 1994 kuni 30. septembrini 1994 esmakasutusele võetud sõiduki, mille täismass ei ületa 2500 kg ning sõitjate arv on kuus ja vähem, sh juht, lisa 2 tabelis 2 esitatud piirväärtusi;
2) alates 1. oktoobrist 1994 kuni 31. detsembrini 1996 esmakasutusele võetud sõidukil lisa 2 tabelis 3 esitatud piirväärtusi;
3) alates 1. jaanuarist 1997 kuni 31. detsembrini 2000 esmakasutusele võetud sõidukil lisa 2 tabelis 4 esitatud piirväärtusi;
4) alates 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2005 esmakasutusele võetud sõidukil lisas 2 tabeli 5 real  A esitatud piirväärtusi;
5) alates 1. jaanuarist 2006 esmakasutusele võetud sõidukil lisa 2 tabeli 5 real B esitatud piirväärtusi.
(2) Kui alates 1. jaanuarist 2001 esmakasutusele võetud mootorsõiduki alust on kasutatud liikurmasina valmistamiseks, tuleb lähtuda määruses esitatud piirväärtustest või, kui mootoril ei ole määruses nimetatud piirväärtuste kohast tüübitunnustust, peab ta olema sertifitseeritud keskkonnaministri 10. juuni 2002. a määruse nr 40 «Liikurmasinatele paigaldatavatest mootoritest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piitväärtused» (RTL 2002, 66, 1033) kohaselt.
(3) Alates 1. jaanuarist 2003 esmakasutusele võetud sädesüütega mootoriga M1 ja N1 kategooria sõiduki, mille täismass ei ületa 2500 kg ja sõitjate arv on kuus või vähem, sh juht, külmkäivitamisel välisõhu temperatuuril 266 K (–7  0C) ei tohi heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ületada lisa 2 tabelis 6 esitatud piirväärtusi.
§ 11. Täismassiga üle 3500 kg, ehitusliku kiirusega üle 25 km/h, diiselkütusel töötava kompressioonsüütega mootoriga või veeldatud naftagaasil ja maagaasil töötava ning ühelt kütuse liigilt teisele ümberlülitatava sädesüütega mootoriga M2 , M3, N2, N3 kategooria sõidukite heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste ja suitsususe piirväärtused
(1) Täismassiga üle 3500 kg, ehitusliku kiirusega üle 25 km/h, diiselkütusel töötava kompressioonsüütega mootoriga või veeldatud naftagaasil ja maagaasil töötava ning ühelt kütuse liigilt teisele ümberlülitatava sädesüütega mootoriga M2 , M3, N2, N3 kategooria sõidukite, v.a sõidukite, mille tüübikinnitus on toimunud § 10 lõike 1 kohaselt, heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi ületada lisa 3 tabelis 7 esitatud piirväärtusi.
(2) Täismassiga üle 3500 kg, ehitusliku kiirusega üle 25 km/h, diiselkütusel töötava kompressioonsüütega mootoriga või veeldatud naftagaasil ja maagaasil töötava ning ühelt kütuse liigilt teisele ümberlülitatava sädesüütega mootoriga M2 , M3, N2, N3 kategooria sõidukitele kehtestatakse heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste ja suitsususe piirväärtused järgmiselt:
1) alates 1. oktoobrist 2001 esmakasutusele võetud ELR- ja ESC-katsekohustuslike mootoritega sõidukite heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ja suitsusus ei tohi ületada lisa 3 tabelites 8 ja 9 real A esitatud piirväärtusi;
2) alates 1. oktoobrist 2006 esmakasutusele võetud ETC-katsekohustuslike mootoritega sõidukite heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ja suitsusus ei tohi ületada lisa 3 tabelites 8 ja 9 real B1 esitatud piirväärtusi. ETC katseprogramm on kohustuslik koos katseprogrammidega ELR ja ESC;
3) alates 1. oktoobrist 2009 esmakasutusele võetud ETC-katsekohustuslike mootoritega sõidukite heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ja suitsusus ei tohi ületada lisa 3 tabelites 8 ja 9 real B2 esitatud piirväärtusi. ETC katseprogramm on kohustuslik koos katseprogrammidega ELR ja ESC;
4) lisa 3 tabelites 8 ja 9 real C on esitatud soovituslikud suurendatud keskkonnasõbralikkusega (EEV) sõiduki mootorite heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste ning suitsususe piirväärtused. Nendele piirväärtustele vastav mootorsõiduk vastab ühtlasi ka käesoleva lõike punktide 1–3 nõuetele.
§ 12. Sädesüütega mootoriga kahe-, kolme- või neljarattalise sõiduki, mille tühimass on 400 kg ja väiksem, ehituslik kiirus suurem kui 45 km/h ning mootori töömaht suurem kui 50 cm3, heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused
Sädesüütega mootoriga kahe-, kolme- või neljarattalise sõiduki, mille tühimass on 400 kg ja väiksem, ehituslik kiirus suurem kui 45 km/h ning mootori töömaht suurem kui 50 cm3, heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) alates 1. jaanuarist 1994 kuni 17. detsembrini 2000 esmakasutusele võetud kahetaktilise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 4 tabelis 10 esitatud piirväärtusi;
2) alates 18. detsembrist 2000 esmakasutusele võetud kahetaktilise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 4 tabelis 11 esitatud piirväärtusi;
3) alates 1. jaanuarist 1994 kuni 17 detsembrini 2000 esmakasutusele võetud neljataktilise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 4 tabelis 12 esitatud piirväärtusi;
4) alates 18. detsembrist 2000 esmakasutusele võetud neljataktilise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 4 tabelis 13 esitatud piirväärtusi.
§ 13. Sädesüütega mootoriga kahe-, kolme- või neljarattalise sõiduki, mille tühimass on 400 kg ja väiksem, ehituslik kiirus 45 km/h ja väiksem ning mootori töömaht 50 cm3 ja väiksem, heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused
Sädesüütega mootoriga kahe-, kolme- või neljarattalise sõiduki, mille tühimass on 400 kg ja väiksem, ehituslik kiirus 45 km/h ja väiksem ning mootori töömaht 50 cm3 ja väiksem, heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkogused ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) alates 1. jaanuarist 1994 kuni 17. detsembrini 2000 esmakasutusele võetud kaherattalise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 5 tabelis 14 esitatud piirväärtusi;
2) alates 1. jaanuarist 1994 kuni 17. detsembrini 2000 esmakasutusele võetud kolme- või neljarattalise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 5 tabelis 15 esitatud piirväärtusi;
3) alates 18. detsembrist 2000 kuni 17. detsembrini 2003 esmakasutusele võetud kahe-, kolme- või neljarattalise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 5 tabelis 16 esitatud piirväärtusi;
4) alates 18. detsembrist 2003 esmakasutusele võetud kahe-, kolme- või neljarattalise sädesüütega mootoriga sõidukitel lisa 5 tabelis 17 esitatud piirväärtusi.
2. jagu
Piirväärtused tehnoülevaatusel ja muul riikliku järelevalveasutuse poolt teostataval kontrollimisel
§ 14. Sädesüütega mootoriga sõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused
(1) Sädesüütega mootoriga sõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori töörežiimil väljuda nähtavat suitsu välja arvatud veeaur.
(2) Sädesüütega mootoriga sõiduki tehnoülevaatusel ja muudel riikliku järelevalve poolt teostatavatel kontrollimistel ei tohi heitgaasis sisalduvad saasteainete heitkogused ületada valmistaja kehtestatud piirväärtusi. Kui need andmed ei ole kättesaadavad või ületavad lisa 6 tabelis 18 esitatud piirväärtusi, peab kontrollimisel aluseks võtma lisa 6 tabelis 18 esitatud piirväärtused.
(3) λ-anduriga ja katalüüsjärelpõletiga mootorsõiduki liigõhuteguri λ väärtus peab olema 1±0,03%, kui mootorsõiduki valmistaja pole määranud suuremat liigõhutegurit.
§ 15. Kompressioonsüütega mootoriga sõiduki heitgaasi suitsususe piirväärtused
(1) Töösooja kompressioonsüütega mootoriga sõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu välja arvatud veeaur.
(2) Alates 1. jaanuarist 1980 esmakasutusele võetud kompressioonsüütega mootoriga sõiduki heitgaasi suitsususe ehk kiirguse neeldumisteguri «K» piirväärtused ei tohi ületada valmistaja poolt määratud või sõiduki andmesildile märgitud kiirguse neeldumisteguri «K» piirväärtust mootori töötamisel vabakiirendusrežiimil.
(3) Kui kiirguse neeldumisteguri «K» piirväärtust pole määratud või andmesildile kantud, ei tohi mõõdetava kiirguse neeldumisteguri «K» väärtus ületada vabakiirendusrežiimil ülelaadeta kompressioonsüütega mootoritel 2,5 m–1 ja ülelaadega kompressioonsüütega mootoritel 3,0 m–1. Juhul kui valmistaja poolt määratud või sõiduki andmesildile märgitud kiirguse neeldumisteguri «K» piirväärtused ületavad eeltoodud piirväärtusi, tuleb kontrollimisel aluseks võtta vabakiirendusrežiimil ülelaadeta kompressioonsüütega mootoritel 2,5 m –1 ja ülelaadega kompressioonsüütega mootoritel 3,0 m –1.
3. peatükk
MOOTORSÕIDUKI MÜRATASEME PIIRVÄÄRTUSED
§ 16. Mürataseme piirväärtuste ühtsus
Tüübikinnitusel, toodangu järelevalvel, tehnoülevaatusel ning muul riikliku järelevalveasutuse poolt teostataval kontrollimisel on mootorsõiduki mürataseme piirväärtused ühesuurused.
§ 17. Auto mürataseme piirväärtused
(1) Autode müratasemed ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) alates 1. jaanuarist 1972 kuni 30. septembrini 1985 esmakasutusele võetud auto seisu- ja sõidumüratase lisa 7 tabelis 19 esitatud piirväärtusi;
2) alates 1. oktoobrist 1985 kuni 30. septembrini 1989 esmakasutusele võetud auto sõidumüratase lisa 7 tabelis 20 esitatud piirväärtusi;
3) alates 1. oktoobrist 1985 kuni 30. septembrini 1990 esmakasutusele võetud kompressioonsüütega mootoriga N1 kategooria auto ning täismassiga üle 3500 kg, kompressioonsüütega või sädesüütega mootoriga M2 ja M3 kategooria auto sõidumüratase lisa 7 tabelis 20 esitatud piirväärtusi;
4) alates 1. oktoobrist 1989 kuni 30. septembrini 1996 esmakasutusele võetud auto sõidumüratase lisa 7 tabelis 21 esitatud piirväärtusi;
5) alates 1. oktoobrist 1990 kuni 30. septembrini 1996 esmakasutusele võetud kompressioonsüütega mootoriga N1 kategooria auto ning täismassiga üle 3500 kg, kompressioonsüütega või sädesüütega mootoriga M2 ja M3 kategooria auto sõidumüratase lisa 7 tabelis 21 esitatud piirväärtusi;
6) alates 1. oktoobrist 1996 esmakasutusele võetud auto sõidumüratase lisa 7 tabelis 22 esitatud piirväärtusi.
(2) Lisa 7 tabelites 21 ja 22 esitatud piirväärtustele lisatakse G kategooria auto korral:
1) 1 dB(A), kui auto täismass on suurem kui 2 t ja mootori võimsus on väiksem kui 150 kW;
2) 2 dB(A), kui auto täismass on suurem kui 2 t ja mootori võimsus on 150 kW ja suurem.
(3) Lisa 7 tabelis 22 esitatud kuni 9 istekohaga, sh juhiiste , M1 kategooria auto mürataseme piirväärtusele tuleb lisada 1 dB(A), kui:
1) autol on rohkem kui nelja edasikäiguga käigukast;
2) mootori suurim võimsus on suurem kui 140 kW;
3) mootori suurima võimsuse ja täismassi suhe ületab 75 kW/t.
(4) Alates 1. oktoobrist 1985 esmakasutusele võetud auto seisumüratase peab vastama valmistaja juhendis või sertifitseerimise aluseks olevas katseprotokollis näidatud piirväärtustele.
(5) Alates 1. oktoobrist 1996 esmakasutusele võetud üle 2,8-tonnise täismassiga ja õhkpiduritega auto suruõhuseadmete müratase ei tohi ületada 72 dB(A).
§ 18. Auto kabiini või kere sisemüratase
Auto kabiini või kere sisemüratase ei tohi ületada:
1) M2 ja M3 kategooria bussil sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel – 80 dB(A);
2) autol, mis on esmakasutusele võetud alates 1. jaanuarist 1998 sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel – 80 dB(A);
3) bussil, mis on esmakasutusele võetud alates 1. jaanuarist 1998 sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel – 75 dB(A);
4) kõigil ülejäänud juhtudel sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel – 85 dB(A).
RKs RT I 2001, 3, 6§ 12. Sõiduki mõiste
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit.
§ 13. Sõidukile esitatavad nõuded
(1) Liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele.
(2) Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ja omama vastavat riiklikku registreerimismärki. Sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki tollivormistamist või omandamist.
(3) Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab teede- ja sideminister.
(4) Kaitsejõudude sõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab kaitseminister .
(5) Mootorsõiduki heitgaasi saasteainesisalduse ja mürataseme normid kehtestab keskkonnaminister.
§ 14. Sõiduki tüübikinnitus
§ 15. Sõiduki suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused
(1) Sõiduki suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki massid ning teljekoormused kehtestab teede- ja sideminister. (2) Autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei või ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi. Veduki ja haagise registrimasside summa ei või ületada teede- ja sideministri kehtestatud suurust.
(3) Sõiduki tegelik mass ei või ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registreerimisel määratud suurust.
(4) Kui koormatud või koormamata sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada teeseadusega kehtestatud korras.
Auto on sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat.
Autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon.
Erivõimsus on mootori võimsuse ja sõiduki tühimassi suhe.
Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk.
Kerghaagis on haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg.
Liikurmasin on ratastel liikuv teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat.
Mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h.
Mopeed on kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h.
Ratastraktor on mootorsõiduk, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine .
Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi.
Tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega.
Tühimass on juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki mass, mille on määranud valmistaja
Top of Form
Top of Form
Bottom of Form
Ratastraktorite ja nende haagiste tüübikinnitamise eeskiri1
Vastu võetud põllumajandusministri 13. 11. 2001. a määrus nr 65 (RTL 2001, 125, 1804) jõustunud 29.11.2001
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg)
25.03.2003/30 (RTL 2003, 43, 622) 07.04.2003
23.03.2004/26 (RTL 2004, 34, 541) 08.04.2004
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 14 lõike 4 alusel.
§1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib müüdavate, registreeritavate ja ümberehitatavate ratastraktorite ja nende haagiste (edaspidi koos traktor) ning traktoriosade, -seadmete, -süsteemide ja -varustuse tüübikinnitamist.
(2) Määrus on kohustuslik kõigile traktoreid, nende osi, seadmeid, süsteeme ja varustust valmistavatele ja sissevedavatele ning traktoreid ümberehitavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(3) Määrust ei kohaldata:
1) kaitsejõududes kasutatavate traktorite,
2) liiklusregistrisse mittekantavate traktorite,
3) traktoritena registreeritud ratasmaastikusõidukite ning
4) enne 2003. a valmistatud traktorite ning traktoriosade, -seadmete, -süsteemide ja -varustuse kohta.
§2. Mõisted
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) e-sertifikaat on Euroopa Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus (tüübikinnitussertifikaat);
2)E-sertifikaat on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» (edaspidi Genfi 1958. a kokkulepe) eeskirja nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus (tüübikinnitussertifikaat);
3)ekspertiis on eksperdi poolt traktori ehituse, liiklus- ja keskkonnaohutuse kehtivate siseriiklike ning rahvusvaheliste nõuete kohasuse küsimuste uurimine ja lahendamine või selle kohta arvamuse avaldamine. Ekspertiisi tulemuse vormistab ekspert aktina, milles esitatud faktid on traktori kasutuskõlblikkuse hindamise aluseks;
4)ekspert on akrediteeritud kõrgkoolis omandatud inseneriharidusega ja vähemalt kaheaastase inseneritöö kogemusega ning Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) poolt tunnustatud asjatundja traktori, selle osade, -süsteemide ja -varustuse alal, kes annab arvamusi eriteadmisi nõudvate või vaidlusi tekitavate probleemide lahendamiseks;
5)katsekoda (tehniline teenistus ) on teiste riikide pädevate asutuste või ARK-i poolt tunnustatud ja volitatud asutus tüübikinnituseks vajalike katsetuste või kontrollimiste ja ekspertiisi teostamiseks;
6)komplekteeritud traktor on lõplikult valmisehitatud traktor, mille erinevad komplekteerimisastmed on teostanud erinevad valmistajad;
7)komplektne traktor on lõplikult valmisehitatud traktor, mille kõik komplekteerimisastmed on teostanud üks valmistaja;
8) mitmeastmeline tüübikinnitus on toiming, millega kinnitatakse, et komplekteeritud, komplektne või mõnes komplektsuse vaheastmes olev traktoritüüp vastab kehtivatele tehnonõuetele;
9)mittekomplektne traktor on traktor, mis on mingis komplektsuse vaheastmes ja vajab edasist ehitamist;
10) pädev asutus on e- või E-sertifikaatide väljastaja või riikliku tüübikinnituse teostaja;
11)riiklik tüübikinnitus on toiming, mille tulemusena pädev asutus tüübitunnustamise, katsetuste või kontrollimiste alusel loeb toote vastavaks Eestis kehtivatele tehnonõuetele;
12)traktori kategooria on tüübikinnitusel kasutatav traktorite jaotus kategooriatesse vastavalt selle määruse lisale  1;
13)traktori tüüp, variant ja versioon on traktorite jaotus tüübiks, variandiks ja versiooniks vastavalt selle määruse lisale 2;
14)toodangu järelevalve on tegevus, millega kontrollitakse, kas Eestis valmistatud või müüdavad tüübikinnituse saanud traktorid vastavad tüübikinnitusega määratud traktoritüübile ning kas Eestis valmistatud või müüdavad traktoriosad, -seadmed, -süsteemid ja -varustus vastavad nende tüübikinnitusega määratud andmetele;
15)toode on traktor, traktoriosa, -seade, -süsteem või -varustus;
16) tüübikatsetus on katsetus või ekspertiis, mille käigus kontrollitakse, kas esitatud toode vastab kehtivatele tehnonõuetele;
17)tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus vormistab uut tüüpi tootele e- või E-sertifikaadi või riikliku tüübikinnituse;
18)tüübitunnustus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus temale esitatud dokumentide alusel otsustab toote vastavuse Eestis kehtivatele tehnonõuetele;
19)tüübivastavuse tunnistus on toote valmistaja, tema ametliku esindaja, sissevedaja või ARK-i väljastatud dokument, mis kinnitab, et toode vastab tüübikinnitusega määratud tüübile;
20)valmistaja või tema ametlik esindaja on juriidiline või füüsiline isik, kes esindab toodet tüübikatsetuse, tüübikinnituse või tüübitunnustuse protsessis, vastutab selle eest ja omab õigust kooskõlastada kõik toote muudatused;
21)üksikkorras ehitatud traktor on traktor, mis on valmistatud üksikkorras oma tarbeks.
§3. Tüübikinnitus
(1) Tüübikinnitust teostab pädeva asutusena ARK.
(2) Tüübikatsetust teostab ARK-i poolt tunnustatud katsekoda.
(3) Riikliku tüübikinnituse korral arvestatakse traktori tehnoseisundi ja varustuse kohta kehtivaid nõudeid (edaspidi kehtivad tehnonõuded) ning traktoriehituse üldpraktikat. Ratastraktori riiklik tüübikinnitus toimub toote kohta väljastatud tüübikinnitussertifikaatide tunnustamise teel.
(4) Näitusel esitlemiseks või katsetusteks Eestisse toodud traktorile või muudel põhjendatud juhtudel (Eestisse ümberasujate vara, välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende töötajate omanduses või valduses olev traktor, pärandvara), kui traktori kohta ei ole kõiki tüübikinnituseks nõutud dokumente, antakse riiklik tüübikinnitus või piiratakse riikliku tüübikinnituse kehtivusaega, kui ARK on traktori tehnoseisundi kontrollimisega kindlaks teinud, et see ei ole keskkonnale ega teeliiklusele ohtlik.
(5) Riiklikuks tüübikinnituseks tuleb toote valmistajal, tema esindajal või sissevedajal esitada ARK-le selle määruse lisas 4 ettenähtud dokumendid. Esitatud dokumentide alusel määrab ARK, kas toode kuulub tüübitunnustamisele, kontrollimisele või tüübikatsetusele.
(6) Lisaks selle määruse lisas 4 toodud dokumentidele tuleb riiklikuks tüübikinnituseks ARK-le esitada:
1) kõik Eestis valmistatud traktoritüübid, traktoritel kasutatavad traktoriosad, -seadmed, -süsteemid ja -varustus, kui nendel puudub e- või E-sertifikaat või riiklik tüübikinnitus;
2) traktorivalmistaja, tema esindaja või traktorite sissevedaja sisseveetud traktoritüübid, mida soovitakse Eestis registreerida ja millel puudub kehtiv riiklik tüübikinnitus;
3) traktoritüübid pärast traktoritüübi komplektsuse astme muutumist, olenemata sellest, kas järgmine komplektsuse aste on vahe- või lõppaste.
(7) Vajadusel suunab ARK toote tunnustatud katsekotta kontrollimiseks või katsetusteks. Kontrollimiseks või katsetusteks vajaliku toote koguse määrab katsekoda vastavalt katsemetoodikale. Kontrollimise või katsetustulemuste kohta esitab katsekoda ARK-le protokolli.
(8) Riikliku tüübikinnituse läbimise korral väljastab ARK riikliku tüübikinnituse tunnistuse, mitteläbimisel aga märgib tunnistusele keeldumise põhjuse. Traktori riikliku tüübikinnituse tunnistuse vormid on toodud lisades 5, 6 ja 7. Traktoriosa, -seadme, -süsteemi ja -varustuse ametliku tüübitunnustamise teate vorm on toodud selle määruse lisas 8.
(9) Kui riikliku tüübikinnituse kehtivus on lõppenud, ei tohi selle alusel uut toodet liiklusregistrisse kanda. Kehtivusaja pikendamiseks võib valmistaja või tema ametlik esindaja esitada ARK-le avalduse, näidates ära tüübikinnituse tunnistusega vastavuses oleva viimase toote valmistamisaja ja traktori puhul ka VIN-koodi (tehasetähise).
(10) Kui valmistaja on lõpetanud tüübikinnitust omava toote tootmise, peab valmistaja või tema ametlik esindaja teatama ARK-le viimase sellise toote valmistamisaja ja traktori puhul ka VIN-koodi (tehasetähise).
(11) Mitmeastmelist riiklikku tüübikinnitust rakendatakse juhul, kui tüübikinnituseks esitatakse komplekteeritud või mittekomplektne traktoritüüp.
(12) Igal tüübikinnitust omaval traktoritüübi versioonil peab olema tüübivastavuse tunnistus. ARK, traktori valmistaja või tema ametlik esindaja on kohustatud igale müüdavale ja esmakordselt liiklusregistrisse kantavale traktorile kaasa andma lisades 9, 10 ja 11 toodud vormi kohase tüübivastavuse tunnistuse.
(13) Kui valmistaja on teinud toote juures muudatusi, mille tõttu see enam ei vasta tüübikinnitusega määratud andmetele, on valmistaja, tema ametlik esindaja või sissevedaja kohustatud ARK-le esitama tüübikinnituse dokumentatsiooni muudetud leheküljed, millel näidatakse selgelt muudatuse sisu ja uue lehekülje väljaandmise kuupäev. ARK annab esitatud muudatuste alusel välja riikliku tüübikinnituse tunnistuse laienduse. Kui ARK otsustab, et muudatused nõuavad uut kontrollimist või katsetust, teavitab ta sellest valmistajat, tema ametlikku esindajat või sissevedajat. Tüübikatsetuse läbimise korral väljastab ARK riikliku tüübikinnituse tunnistuse laienduse.
(14) Tüübikinnitus, tüübikatsetus ja nende juurde kuuluvad toimingud teostatakse toote valmistaja, tema esindaja või sissevedaja kulul.
§4. Üksikkorras valmistatud traktorile esitatavad nõuded ja selle tüübikinnitus
(1) Üksikkorras valmistatud traktor peab vastama kehtivatele tehnonõuetele. Traktori välimus peab erinema tehases valmistatud traktori välimusest sedavõrd, et see ei oleks vastuolus autoriõigustega.
(2) Valmistaja peab traktori üksikkorras valmistamiseks esitama ARK-le avalduse ja tema nõutud dokumendid. Üksikkorras valmistatud traktori kehtivatele tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb see esitada ARK-i määratud katsekojale. Katsetuste läbimise korral väljastab ARK riikliku tüübikinnituse tunnistuse.
(3) Üksikkorras valmistatud traktoril peavad olema sertifitseeritud või tehases seeriaviisiliselt valmistatud traktori pidurisüsteemi osad, rooliseadme osad, valgustus - ja valgussignalisatsiooniseadmed, esiklaas, tahavaatepeeglid, veljed , rehvid ja haakeseadmed.
§5. Traktori ümberehitamisele esitatavad nõuded ja ümberehitatud traktori tüübikinnitus
(1) Ümber ehitada võib traktorit, mis on kantud liiklusregistrisse.
(2) Ümberehitatud traktor peab vastama kehtivatele tehnonõuetele.
(3) Traktori ümberehitamiseks peab traktori omanik esitama ARK-le avalduse, traktori registreerimistunnistuse ja ümberehituse olemust kirjeldavad dokumendid. Iga avaldus lahendatakse üksikkorras.
(4) ARK või tema poolt tunnustatud katsekoda kontrollib traktori vastavust kehtivatele tehnonõuetele pärast ümberehituse lõppu. Oluliste ümberehituste korral võib ARK või tema poolt tunnustatud katsekoda ümberehitajalt nõuda traktori valmistajatehase sellekohast luba ja nõusolekut selle firmamärgi kasutamiseks.
(5) Ülevaatuse või katsetuste läbimise korral väljastab ARK riikliku tüübikinnituse tunnistuse või sellekohase otsuse ja uue registreerimistunnistuse, millele kantakse traktori juures tehtud muudatused.
(6) Ümberehituseks ei loeta:
1) traktoriagregaatide, -osade, -seadmete ja -süsteemide vahetamist, kui need pärinevad samalt traktoritüübi versioonilt;
2) traktorile lisaseadmete ja -varustuse, nagu kliimaseade või lisapidurituled, lisamine, kui sellega ei muutu traktori tüübikinnitusega määratud andmed ja kui nende lisamine ei ole vastuolus kehtivate tehnonõuetega.
§6. Toodangu järelevalve
(1) ARK-l on õigus kontrollida uute Eestis valmistatavate või müüdavate toodete vastavust tüübikinnituse tunnistusega määratud andmetele. Mittevastavuse ilmnemisel on ARK-l õigus nõuda toote kontrollkatsetust.
(2) Kontrollkatsetuseks valib ARK või tunnustatud katsekoda tooted suvalisel valikul .
(3) Kui toode ei vasta tüübikinnitusega määratud andmetele, peab ARK hoiatama toote valmistajat, tema ametlikku esindajat või sissevedajat. Korduva mittevastavuse korral peab ARK peatama tootmise või toote kasutuselevõtmise.
§7. Määruse jõustumine
Määruse lisas 3 nimetatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta, millega muudetakse Euroopa Nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ (Euroopa Liidu Teataja L 173, 12.7.2000 lk 1-34) nõudeid rakendatakse D, E, F ja G kategooria mootoriga traktoritele alates 2004. aasta 1. maist .
[RTL 2004, 34, 541 - jõust. 08.04.2004]
1 Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Ühenduse direktiivid 74/150/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10), 74/151/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 25), 74/152/EMÜ (EÜT L 84, 28.3.1974, lk 33), 74/346/EMÜ (EÜT L 191, 15.7.1974, lk 1), 74/347/EMÜ (EÜT L 191, 15.7.1974, lk 5), 75/321/EMÜ (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 24), 75/322/EMÜ (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 28), 76/432/EMÜ (EÜT L 122, 8.5.1976, lk 1), 76/763/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 135), 77/311/EMÜ (EÜT L 105, 28.4.1977, lk 1),77/536/EMÜ (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 1), 77/537/EMÜ (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 38), 78/764/EMÜ (EÜT L 255, 18.9.1978, lk 1), 78/933/EMÜ (EÜT L 325, 20.11.1978, lk 16),79/532/EMÜ (EÜT L 145, 13.6.1979, lk 16), 79/533/EMÜ (EÜT L 145, 13.6.1979, lk 20),79/622/EMÜ (EÜT L 179, 17.7.1979, lk 1), 80/720/EMÜ (EÜT L 194, 28.7.1980, lk 1), 86/297/EMÜ (EÜT L 186, 8.7.1986, lk 19), 86/298/EMÜ (EÜT L 186, 8.7.1986, lk 26), 86/415/EMÜ (EÜT L 240, 26.8.1986, lk 1), 87/402/EMÜ (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 1), 89/173/EMÜ (EÜT L 67, 10.3.1989, lk 1), 2000/25/EÜ (EÜT L 173, 12.7.2000, lk 1), 70/388/EMÜ (EÜT L 329, 25.11.1982, lk 31), 70/157/EMÜ (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16), 77/649/EMÜ (EÜT L 284, 10.10.1978, lk 11), 70/311/EMÜ (EÜT L 133, 18.6.1970, lk 10), 72/245/EMÜ (EÜT L 152, 6.7.1972, lk 15), 71/320/EMÜ (EÜT L 202, 6.9. 1971 , lk 37), 72/306/EMÜ (EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1), 76/757/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 32), 76/758/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 54), 76/759/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 71), 76/760/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 85), 76/761/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 96), 76/762/EMÜ (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 122), 77/538/EMÜ (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 60), 77/539/EMÜ (EÜT L 220, 29.8.1977, lk 72), 92/22/EMÜ (EÜT L 129, 14.5.1992, lk 11) ja 88/77/EMÜ (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33) ning 1958. a Genfis sõlmitud «Mootorsõiduki varustuse ja osade kinnitamise ühtsete nõuete vastuvõtmise ja kinnitamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe» (RT II 1995, 2, 3).
TÜÜBIKINNITAMISEL KASUTATAVATE SERTIFIKAATIDE LOETELU
Ratastraktorite seadmete ja teiste objektide tüübikinnituseks lubatud sõidukite tüübikinnituse direktiivide loetelu
Traktori tüübikinnituseks vajalike, 1958. a Genfis sõlmitud
«Mootorsõiduki varustuse ja osade kinnitamise ühtsete nõuete vastuvõtmise ja kinnitamise vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» kohaste sertifikaatide (E-sertifikaatide) loetelu ja vastavustabel, kui traktoril ei ole direktiivi 74/150/EMÜ kohast kogu traktori tüübikinnitust
Põllumajandusministri 13. novembri 2001. a määruse nr 65 «Ratastraktorite ja nende haagiste
tüübikinnitamise eeskiri»
lisa 4
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk), v.a ratastraktor, liikurmasin ja nende haagised, tehnoseisundile ja varustusele esitatavaid nõudeid. Määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu järelevalve teostamisel ning sõiduki tehnoseisundi ja varustuse kontrollimisel.
(2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil teeliikluses osalevat sõidukit omavatele ja valdavatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, v.a kaitsejõudude sõidukid.
§ 2. Nõuded sõidukile
(1) Teeliikluses osaleva sõiduki tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded kehtestatakse järgmiselt:
1) pärast 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 1;
2) enne 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 2;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 toodud nõuded ei laiene 25-aastasele ja vanemale sõidukile, v.a nõuded varustusele ja nõuded, mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast. 25-aastase ja vanema sõiduki ehitus ja tehnoseisund peab vastama valmistaja nendele nõuetele, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal;
4) Eestis kasutatavad, teises riigis registreeritud veoautod, bussid ja nende haagised peavad vastama lisas 1 toodud nõuetele, kui riikidevaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti ja sõiduautod, mootorrattad ning nende haagised peavad vastama selles riigis kehtivatele nõuetele, kus sõiduk on registreeritud.
(2) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes märgitud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirjad (edaspidi E-reegel) ja Euroopa Nõukogu direktiivid (edaspidi direktiiv) kehtivad koos E-reegli paranduste seeriatega ja direktiivi parandustega, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal.
(3) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Viini 1968. a «Teeliikluse konventsioonist» või autoehituse üldpraktikast.
(4) Üksiksõiduki kinnitusel ja enne 1998. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukitel loetakse DOT tähisega märgistatud osad, seadmed ja süsteemid nõuetele vastavaks, kui katsekoda või võimalusel Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK) on teinud kindlaks, et on täidetud vastava direktiivi või E-reegli nõuded.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
§ 21. Sõiduki registreerimismärkidele esitatavate nõuete erisused
(1) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab vastama käesoleva määruse lisades 1 ja 2 registreerimismärgile (kood 102) kehtestatud nõuetele ning Eesti standardile EVS 597:2004 «Mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimismärgid» käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
(2) Sõidukile, mis ei ole enne 01.07.2004. a kantud Eestis liiklusregistrisse, väljastatakse registreerimismärgid, millel on väli Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärgiga.
(3) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis 3.6 kehtestatud nõudele kanda registreerimismärgile Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.09.2004. a. Kuni 01.09.2004. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk registreerimismärgile trükituna.
(4) Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis 3.6 kehtestatud nõudele kanda Eestis alaliselt registreeritud tsiviilkasutuses oleva sõiduki registreerimismärgi tüüpidele A3, B1 ja C Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.01.2006. a. Kuni 01.01.2006. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk registreerimismärgile trükituna.
[RTL 2004, 82, 1309 – jõust. 21.06.2004]
§ 3. Lühendid ja mõisted
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) ABS on piduriseade, mis pidurdamisel takistab rataste blokeerumist (Anti-Lock Braking System);
2) ADR on «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe» (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road );
3) AETR on «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane 1. juuli 1970. a Euroopa kokkulepe» ( European Agreement concerning the work of crews of vehicles engaged in international road transport);
4) alarmsõiduk on kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk;
5) ALB on automaatne pidurdusjõu regulaator ( Automatic load-sensitive device for correcting braking- force );
6) ASE on M, N ja O kategooria sõiduki telje/ telgede rataste täiendav juhtimise abiseade lisaks põhijuhtimisseadmele, kui põhijuhtimisseade ei ole ainult elektriline, vedelik- või õhkjuhtimisseade, mis kindlustab põhijuhtimisseadmega rataste pööramise sõiduki liikumisega samas- või vastassuunas (Auxiliary steering equipment );
7) ASR on veojõu regulaator, mida võidakse kasutada koos ABS süsteemiga (Anti-Slide Regulator);
8) ATP on «Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe» (Agreement on the international carriage of perishable foodstuffs and on the special equipment to be used for such carriage);
9) autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Road train );
10) buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli ( Bus);
11) bussirong on bussist ja haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Passenger road train);
12) CCD on automaatse reguleerimisega haakeseade. Seade, mis automaatselt reguleerib veduki ja selle haagise kerede vahet liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või kerede erinevate kõrguste puhul ( Close-coupling device);
13) CEMT on Euroopa Transpordiministrite Konverents (European Conference of Ministers of Transport);
14) CIE on Rahvusvaheline Valgustuse Komisjon (International Commission Illumination);
15) direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv;
16) DOT on tähis, mis kinnitab USA Transpordiameti poolt kehtestatud nõuete täitmist;
17) EBS on elektrooniliselt juhitav pidurisüsteem ( Electronically controlled braking system);
18) E-reegel on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskiri ( Regulation of the Agreement Concerning the Adoption of Uniform Technical Prescriptions for Wheeled Vehicles, Equipment and Parts which can be Fitted and/or be Used on Wheeled Vehicles and the Conditions for Reciprocal Recognition of Approvals Granted on the Basis of these Prescriptions). E-reegli numbris järgneb murrujoonele selle reegli viimase paranduste seeria number, mida rakendatakse käesoleva eeskirja lisades toodud nõuete kehtestamisel. Varasemates paranduste seeriates toodud nõuded kehtivad vastavalt sõiduki valmistamise ja paranduste jõustumise ajale;
19) e-sertifikaat on direktiivi nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus;
20) E-sertifikaat on E-reegli nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus;
21) eesmine ääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta ja laiust eest (Front position lamp);
22) elektrisõiduk on sõiduk, mille liikumapanev jõud kantakse üle elektrimootoriga/mootoritega vähemalt ühele sõiduki veoteljele ( Electric vehicle);
23) ETRTO on Euroopa Rehvide ja Velgede Tehniline Organisatsioon ( European Tyre and Rim Technical Organisation);
24) fluorestseeruv pind on pind, mis pimedas kiirgab eelnevalt kogutud energiat;
25) FMVSS on USA föderaalne mootorsõiduki ohutusstandard ( Federal Motor -vehicle Safety Standard);
26) haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk (Towed vehicle);
27) heitgaasi suitsusus on heitgaasi läbipaistvuse erinevus puhta õhu läbipaistvusest. Suitsusust hinnatakse kiirguse neeldumisteguriga «K», mille ühik on [m–1];
28) hooldussõiduk on sõiduk, mis täidab teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid;
29) [ Kehtetu ]
30) kahekorruseline buss on buss, kus vähemalt ühes kereosas on sõitjakohad kahel korrusel;
31) kaksikautorong on autorong, mis on koostatud poolhaagisautorongist ja täis- või kesktelghaagisest ( Double road train);
32) kassettkere on kallurvedukauto veokasti tõmmatav kallurhaagise kere/ veokast , mis kinnitatakse auto veokasti külge ja tühjendatakse seejärel auto veokasti/kere kallutamisega;
33) kasutustõkis on seade, mis blokeerib vähemalt ühe sõiduki põhiagregaadi, vältimaks sõiduki kasutamist kõrvalise isiku poolt (Protective device);
34) katalüüsjärelepõleti on seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis sisalduvaid kahjulikke saasteaineid neid täiendavalt põletades;
35) küljeääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta küljelt (Side- marker lamp);
36) liigõhutegur lambda (λ) on kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe;
37) L kategooria sõiduk on L3, L4 ja L 5 kategooriasse kuuluv sõiduk;
38) mehhaniseeritud teenindusuks on uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kuid juht või sõitjad võivad juhtida ukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka bussi seismise ajal väljast ( Power-operated service door );
39) numbrituli on tuli, mis valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki. Numbrituli võib koosneda mitmest valgusallikast ( Rear registration plate illuminating device);
40) ohtlike veoste veo sõiduk on mootorsõiduk ja selle haagis, mis on ette nähtud ADR kokkuleppes nimetatud veoste veoks ( Vehicle used for the carriage of dangerous goods);
41) ohutuled on üheaegselt vilkuval režiimil töötavad kõik sõiduki suunatuled , mis tähendab, et sõiduk on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele ( Hazard warning signal );
42) Ohutu veoauto e S-auto» on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (Greener and safe lorry);
43) [Kehtetu]
44) parda diagnostikaseade (OBD) on seade, mis registreerib mootori põlemisprotsessi tööparameetreid, salvestab need ja kõrvalekaldumiste korral võtab vastu otsuseid, korrigeerides võimaluse korral mootori tööd vajalikus suunas. Hoolduse või remondi ajal on eespool märgitud parameetreid võimalik seadme mälust skanneri abil kopeerida ja vajadusel välja trükkida, et nende abil hinnata mootori tehnoseisundit ja vajadusel välja selgitada rike;
45) piduriseade on sõiduki osade kogum, mille abil juht aeglustab sõiduki liikumise kiirust kuni seismajäämiseni ja kindlustab sõiduki paigalpüsimise (Braking device);
Piduriseadmega seotud mõisted:
a) aeglusti on seade, mis võimaldab vähendada sõidupiduri koormust ja rattapiduri temperatuuri pikemaajalisel pidurdamisel. Näiteks mootoripidur, hüdro- ja elektromagnetaeglustid jms (Retarder);
b) automaatpidur on seade haagise automaatseks pidurdamiseks haakeseadme katkemisel haagise enda energiavarude arvel (Automatic braking);
c) elektroonilise juhtimisega pidur on pidur, mille töö juhtimine toimub elektrijuhtmete kaudu edastatava signaaliga ( Brake by Wire );
d) käsipidur on mootorratta esiratta pidur;
e) piduri juhtimisseade on seade, mille abil juht muudab pidurdusjõudu või peatab sõiduki (Braking control );
f) reguleeritav pidurdamine on piisava täpsusega pidurdusjõu muutmine, kusjuures pidurdusjõu muutus on juhtimisseadme liikumisega samasuunaline (Graduated braking);
g) rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav (Secondary braking );
h) seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt (Parking braking);
i) sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid ( Service braking);
46) pidurituli on tuli, mis hoiatab teisi liiklejaid, et eessõitva sõiduki juht on rakendanud sõidupidurit ( Stop Lamp);
47) poolhaagisautorong on sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud autorong (Articulated road train);
48) [Kehtetu]
49) R.E.3 on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsus sõidukite ehituse kohta (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles);
50) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi;
51) registriteljekoormus on registreerimisel määratud suurim teljekoormus, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat teljekoormust (Authorized axel weight);
52) «Roheline veoauto e U-auto» on veoauto, mis vastab müra tasemelt ja kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust (Green Lorry );
53) roolimehhanism on seadmed ja osad, millega juht muudab sõiduki juhtrataste suunda: rooliratas , -võll, -reduktor, löögienergiat kokkupõrkel vähendavad vahendid, rooliamortisaator, -võimendi, -võimendi energiaallikas jms (Steering mechanism);
54) seisutuli on tuli, mis märgistab seisvat sõidukit. Seisutulede mõiste hõlmab ka ääretulesid, kui need asendavad seisutulesid (Parking lamp);
55) [Kehtetu]
56) suunatuli on tuli, mille süttimine informeerib teisi liiklejaid sõidukijuhi kavatsusest sooritada pööret ( Direction- indicator lamp);
57) [Kehtetu]
58) [Kehtetu]
59) taastatud rehv on rehv, mille taastamiseks on vahetatud selle protektor (turvis) või protektor koos külgkattega ( Retreaded Pneumatic Tyres);
60) tagatuli on tuli, mis märgistab sõidukit tagant, ühildatud tulede  korral võivad selles laternas olla ka teised tuled ( Rear position lamp);
61) tagumine ääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta ja laiust tagant (End-outline marker lamp);
62) tarbesõiduk on mootorsõiduk (v.a sõiduauto) ja selle haagis, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste ja/või sõitjate veoks ( Commercial Motor Vehicle);
63) TCS on veojõu reguleerimissüsteem, mis valib parima võimaliku ratta ja teekatte vahelise haardumise ning tagab sellega sõiduki parema juhitavuse ja kiirenduse ( Traction Control System);
64) teenindusuks on uks sõitjate bussi sisenemiseks ja sealt väljumiseks (Service door);
65) [Kehtetu]
66) tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
67) teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed (Axel weight);
68) tervikveos on veos , mida ei ole võimalik teel vedamiseks lahutada osadeks , et teostada vedu kehtivatele nõuetele vastavate sõidukitega või autorongidega, ilma et sellega kaasneksid ülemäärased kulutused või oht kahjustada veost (Indivisible load);
69) TIR on kaubavedu rahvusvahelise kaubaveo tollikokkuleppel põhineva TIR-päeviku (TIR-Carnet) alusel;
70) TJV (toodangu järelevalve) on tegevus, millega kontrollitakse, kas Eestis valmistatud või müüdavad tüübikinnituse saanud sõidukid vastavad tüübikinnitusega määratud sõidukitüübile ning kas Eestis valmistatud või müüdavad sõiduki osad, seadmed, süsteemid ja varustus vastavad nende tüübikinnitusega määratud andmetele ( Conformity of production );
71) TK (tüübikinnitus) on menetlus, mille tulemusena pädev asutus vormistab uut tüüpi tootele e- või E-sertifikaadi ( Type-approval) või riikliku tüübikinnituse ( National type-approval);
72) tonn on mass, mis põhjustab jõu 9,8 kN;
73) troll on buss, mille veomootor saab elektritoite trolliliinilt (Trolley-bus);
74) täismass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja (Technical maximum mass);
75) TÜ (tehnoülevaatus) on registreerimistunnistuse andmete võrdlemine sõidukiga ja sõiduki tehnoseisundi ning varustuse kontrollimine (Roadworthiness test);
76) tühimass on koormata sõiduki kere, haakeseadme (veduki korral) või kabiiniga runga või haakeseadmeta runga (kui valmistaja ei ole seda lõpuni ehitanud) mass, mis sisaldab: jahutusvedelikku, õlisid, kütust 90% kütusepaagi mahust, 100% kõigi teiste vedelike, v.a kasutatud (fekaal-) veed , tööriistade, varuratta ja juhi (75 kg) massi. Bussidel sisaldab tühimass sõidukorras sõidukil meeskonna liikmete massi (75 kg igaüks), kui neile on ette nähtud istekoht sõidukis (Mass of the vehicle in running order );
77) tüübitunnustamine on protseduur , millega otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk, sõiduki osad või varustus vastavad Eestis kehtivatele nõuetele;
78) UTQG on USA rehvide kvaliteedi osakonna tähis ( Uniform Tyre Quality Branding);
79) vahetuskered on konteiner või kere veose vedamiseks, mida on võimalik autol vahetada selleks valmistatud seadme abil;
80) varuaken on väljapääs, mis võimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda bussist (Emergency window );
81) varuuks on uks, mis peab rahuldama teenindusuksele esitatavaid nõudeid, kuid on mõeldud kasutamiseks erandolukordades ( Emergency door);
82) veduk on mootorsõiduk haagiste veoks (Towing vehicle );
83) veoakud on elektrisõiduki veomootorit/mootoreid toitvad ja selleks vajaliku energiat salvestavate akude kogum ( patarei ) (Traction battery );
84) veoautorong on veoautost ja ühest või enamast täis ja/või kesktelghaagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Road train );
85) VIN-kood (e tehasetähis) on 17 tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks ( Vehicle identification number). Tähistamise kord on määratud ISO 3779-1983(E)-ga. VIN- kood koosneb kolmest osast: WMI, VDS ja VIS.
WMI on VIN-koodi kolme esimese kohaga määratud valmistaja rahvusvahelise valmistajate nimistu järgi. Tähistus määratakse ISO 3780-ga kehtestatud korras ja registreeritakse Ameerika Autoinseneride Ühingus SAE;
VDS on sõidukikood, mis on määratud VIN-koodi 4. kuni 9. (kaasa arvatud) kohaga. See sisaldab sõidukit kirjeldavaid andmeid, mille määrab valmistaja (Vehicle descriptor section);
VIS on sõiduki valmimisnumber. VIN-koodi konkreetse sõiduki valmistamise järjenumbrit tähistav osa on kaheksa viimast kohta ( Vehicle indicator section);
86) [Kehtetu]
87) [Kehtetu]
88) veosilla (veosildade) õhkvedrustus on vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75% vedruefektist tekitatakse õhkvedrustusega ( Air suspension );
89) «EURO3 ohutu veoauto e EURO3-auto» on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (EURO3 safe lorry);
90) «Ohutu veoauto või EURO3 ohutu veoauto haagis» on haagis, mis vastab ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi.
91) eesmise udutule latern on latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees udus, lume- või vihmasajus (Front fog lamp) ;
92) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele sõiduki ees ( Driving beam headlamp või Main-beam headlamp);
93) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja teiste liiklejate pimestamist ja muid sellega seotud ebamugavusi ( Passing beam headlamp või Dipped-beam headlamp);
94) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab päeval liikuvat sõidukit eest (Daytime running lamp);
95) varutrepp on ülemiselt korruselt algav trepp , mis viib alumise korruse varuukse juurde (half-staircase).
96) esmakordne kasutuselevõtt on sõiduki esmakordne registrisse kandmine Eestis või mõnes teises riigis;
97) katsekoda on teiste riikide pädevate asutuste või ARK poolt tunnustatud ja volitatud asutus tüübikinnituseks vajalike tüübikatsetuste ja kontrollimiste teostamiseks.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
§ 4. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
 
 
 
Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded»
lisa 1
NÕUDED PÄRAST 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD VÕI KANTAVALE SÕIDUKILE
Sõiduki tehnoseisund ja selle varustus peab vastama järgmistele nõuetele:
Grupp 1
Identifitseerimine ja varustus
Kood 101. VIN-kood (e tehasetähis, kere või raami number) ja andmesildid
Nõuded: 1) peab olema sõiduki valmistaja või Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema puhas;
2) kõikidel sõidukitel peab olema sõiduki valmistaja või tema ametliku esindaja poolt sõidukile kinnitatud põhiandmesilt (vajadusel ka lisaandmesilt). Valmistaja andmesilt (andmesildid) peab olema hästi loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik andmesilti eemaldada seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu toimingu käigus. Andmesilt on nõutav 1998. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud sõidukil, v.a üksiksõiduki kinnitusel, kus andmesilt ei ole nõutav. Andmesildi puudumise kohta tehakse märge registreerimistunnistusele.
Valmistaja põhiandmesildile peab olema kantud direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt:
– valmistaja nimetus;
– sõidukil, millel on direktiivi 70/156/EMÜ kohane kogu sõiduki tüübikinnitus – tüübikinnituse number (algab väikese «e» tähega, millele järgnevad tüübikinnituse andnud riiki tähistavad numbrid või tähed ja tüübikinnituse tunnistuse registreerimise number). Riiki tähistavad numbrid ja tähed peavad olema eraldatud «e» tähisest ja tüübikinnituse tunnistuse registreerimisnumbrist tärnikestega;
– VIN-kood;
– sõiduki täismass;
– autorongi täismass;
– teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole);
– sadulvedukil – lubatud suurim koormus sadulale;
– diiselautol – heitgaasi neeldumisteguri «K» väärtus. Neeldumisteguri väärtus võib olla toodud ka lisaandmesildil või andmesildi kõrval.
Kui sõiduki täismass ja teljekoormused ületavad lubatud registrimasse ja registriteljekoormusi, siis võib ARK nõuda nende täiendavat märkimist sildi vasakpoolsesse vabasse veergu ;
3) VIN-kood peab olema, lisaks valmistaja põhiandmesildile, pressitud või numbriraudadega löödud sõiduki šassiile või raamile ja olema loetav 30 aasta jooksul. VIN-kood peab olema koostatud suurtest ladina tähtedest ja araabia numbritest. VIN- koodis on keelatud kasutada tähti I, O ja Q ning mõttekriipse, tärnikesi või teisi erilisi märke. Otse šassiile, raamile või teisele analoogsele sõiduki osale kantavate tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 7 mm;
4) M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 4 mm. L kategooria sõiduki valmistaja andmesildil peab VIN-koodi numbrite ja tähtede kõrgus olema vähemalt 4 mm ning ülejäänud numbrite ja tähtede kõrgus vähemalt 3 mm.
M1 kategooria sõiduki direktiivi 76/114/EMÜ kohase valmistaja põhiandmesildi näidis:
STELLA FABBRICA AUTOMOBILI
e*3*1485
3ISKIM3AC8B123954
1500 kg
2500 kg
1–730 kg
2–810 kg
N3 kategooria sõiduki direktiivi 76/114/EMÜ kohase valmistaja põhiandmesildi näidis:
MAYER KRAFTFAHRZEUGWERK
e*1*501
3GTWU18009BS151312
22 000 kg
38 000 kg
1–7000 kg
2– 8000  kg
3–8000 kg
5) [kehtetu]
Istekohti :
Seisukohti:
6) mitme valmistaja korral peab põhiandmesildi kõrvale olema paigutatud direktiivi 70/156/EMÜ kohane lisaandmesilt, nagu see on toodud järgnevas näites:
HENSSLER BODYWORK COMPANY
e*1*501
Staadium 3
1856
1500 kg
2500 kg
1–700 kg
2–800 kg
Lisaandmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses:
• valmistaja nimetus;
• tüübikinnituse number;
• kinnituse staadium (pooltoote valmistaja, I vahevalmistaja, II vahevalmistaja, . . ., lõppvalmistaja);
• sõiduki seerianumber (mitmes sõiduk valmistamise järjekorras);
• sõiduki täismass*;
• autorongi täismass*;
• teljekoormused (telgede järjekorras eespoolt tahapoole)*;
• sadulvedukil – lubatud suurim koormus sadulale*.
* märgistatud andmed täidetakse, kui need andmed lõppvalmistamise etapil muutuvad;
7) L kategooria sõiduki valmistaja andmesildile peab olema kantud direktiivi 93/34/EMÜ kohaselt:
a) valmistaja nimetus;
b) direktiivi 92/61/EMÜ või 2002/24/EÜ kohane tüübikinnituse number;
c) VIN-kood;
d) sõiduki seisumüra: ........ dB(A) – ......min –1 (rev/min)
Sildile märgitakse tüübikinnituse katsetel mõõdetud seisumüra. Sildil peab kasutama suuri ladina tähti ja araabia numbreid. Tähtede I, O ja Q kasutamine on keelatud. VIN-koodi tähises kasutatavate tähtede ja numbrite kõrgus peab olema 4 mm ja ülejäänud tähtede ja numbrite kõrgused valmistaja andmesildil 3 mm.
Direktiivi 93/34/EMÜ kohase L kategooria sõiduki valmistaja andmesildi näidis:
STELLA FABBRICA MOTOCICLI
e3 5364
3GSKLM3AC8B120000
80dB (A) – 3750 t/m
Andmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses:
• valmistaja nimetus;
• tüübikinnituse number;
• VIN-kood;
• seisumüra: näidises on see 80 dB(A), kui mootor töötab pööretel 3750 min–1.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 102. Registreerimismärk
Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardile. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt riigivappi kandvat märki. Teistes riikides registreeritud sõiduki registreerimismärk peab vastama ÜRO Viini 1968. a «Teeliikluse konventsiooni» või EÜ liikmesriikide sõidukitel EÜ Nõukogu määruse 2411/98/EÜ nõuetele;
2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;
3) registreerimismärk peab olema ilma katteta ning asuma valmistaja poolt ette nähtud kohas, vastavalt direktiividele 70/222/EMÜ või 93/94/EMÜ;
4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus ;
5) peab olema puhas, deformeerimata;
6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2003, 85, 1252 - jõust. 26.07.2003]
Kood 103. Tahavaatepeegel (sisemine, välimine)
Nõuded: 1) tahavaatepeegel (edaspidi peegel ) peab vastama autol E-reeglile nr 46 või direktiivile 71/127/EMÜ, L kategooria sõidukil E-reeglile nr 81 või direktiivile 80/780/EMÜ ja valmistaja juhendile;
2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel välispeegel;
3) M1 ja N1 kategooria autodel peab olema vasak välispeegel ja üks sisepeegel;
4) M2, M3, N2 ja N3 kategooria autodel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M 2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel;
5) 1990. a või hiljem valmistatud M3 kategooria bussidel ja N3 kategooria veoautodel peab lisaks punkti 4 nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel;
6) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud;
7) 1990. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukitel, mille valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel;
8) peegel peab olema reguleeritav.
9) alates 26. jaanuarist 2007. a esmakordselt kasutuselevõetava M 2, M3, N2 ja N3 kategooria sõiduki ning alates 26. jaanuarist 2010. a esmakordselt kasutuselevõetava M1 ja N1 kategooria sõiduki tahavaateseadmed peavad vastama direktiivi 2003/97/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid: 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 46/01 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiivid 79/795/EMÜ, 85/205/EMÜ, 86/562/EMÜ, 87/354/EMÜ ja 88/321/EMÜ) metoodikale, alates 26. jaanuarist 2006. a vastavalt direktiivi 2003/97/EÜ metoodikale, ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 81/00 või direktiivi 97/24/EÜ metoodikale.
[RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005]
Kood 104. Helisignaal
Nõuded: 1) helisignaal peab toimima, heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega;
2) M ja N kategooria sõidukitel peab helisignaal vastama E-reegli nr 28 või direktiivi 70/388/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel direktiivi 93/30/EMÜ nõuetele;
3) L kategooria sõidukil, mille mootori võimsus ei ületa 7 kW, peab helisignaali helitugevus olema suurem kui 95 dB(A), kuid ei tohi ületada 115 dB(A);
4) M ja N kategooria sõidukitel ning L kategooria sõidukitel mootori võimsusega üle 7 kW peab helisignaali helitugevus olema suurem kui 105 dB(A), kuid ei tohi ületada 118 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 2 m kaugusel signaali membraanist, kusjuures mõõtmine toimub kohas, kus signaali tugevus on suurim;
5) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 7 m kaugusel sõiduki ees.
Kontrollimine: 1) TÜ – proovilülimise ja vajaduse korral müramõõdikuga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 28/01 või direktiivi 70/388/EMÜ (paranduste direktiiv 87/354/EMÜ) ja L kategooria sõidukitel direktiivi 93/30/EMÜ metoodikale.
Kood 105. Sõidumeerik
Nõuded: 1) [Kehtetu - RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
2) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ kohane tüübikinnituse tunnusmärk;
3) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale.
Kontrollimine: 1) TÜ – kontrollitakse sõidumeeriku töötamist ja tunnusmärgi, paigaldusplaadi ning plommide olemasolu vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt AETR kokkuleppes või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ (paranduste direktiivid 3314/90/EMÜ, 3572/90/EMÜ, 3688/92/EMÜ, 2479/95/EÜ, 1056/97/EÜ ja 2135/98/EÜ) metoodikale.
Kood 106. Kiirusmõõdik
Nõuded: 1) enne 2003. a valmistatud mootorsõidukil, mille valmistaja lubatud kiirus ületab 50 km/h ja alates 2003. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõidukil, mille valmistaja lubatud kiirus ületab 25 km/h ja kui nad ei oma sõidumeerikut, peab olema toimiv kiirusmõõdik ( spidomeeter ), mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 75/443/EMÜ nõuetele. 2003. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdik peab asuma juhi vaateväljas ning olema selgesti loetav nii päeval kui öösel;
2) mootorsõiduki valmistajakiirus peab olema kiirusmõõdiku skaala mõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed 1, 2, 5 või 10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi korral: 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui skaalale märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud 20 km/h intervallidega; kui suurim skaalale märgitud kiirus on üle 200 km/h, märgitakse kiiruse väärtused 30 km/h intervallidega (inglise mõõtühikute süsteemi korral vastavalt 10 mil/h ja 20 mil/h). Väiksemate intervallide kasutamine on lubatud, kuid see peab olema kogu skaala ulatuses ühtne. Kui kiirusmõõdiku skaalale on märgitud skaalajaotused mil/h, peavad skaalajaotused olema ka km/h. Sõidukil võib kiirusmõõdiku skaalale olla märgitud ainult mil/h, kui üksiksõiduki kinnitus omistatakse tähtajaliselt või kui sõiduk on pärandvara või väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike Eestisse ümberasuja sõiduk, millele on antud tollisoodustust või Euroopa Liidu liikmesriigist alaliselt Eestisse elama asuja sõiduk, mis on olnud tema omandis enne Eestisse asumist;
3) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest. [kehtetu - alates teisest lausest koos valemiga]
Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõiduga või stendil;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 39/00 või M ja N kategooria sõidukitel direktiivi 75/443/EMÜ (paranduste direktiiv 97/39/EÜ) ja alates 1. juulist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukitel direktiivi 2000/7/EÜ metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 107. Kiiruspiirik
Nõue: nõuded kiiruspiirikule, selle kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab olema paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud sellekohase teede- ja sideministri määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 89/00 või direktiivi 92/24/EMÜ (paranduste direktiiv 2004/11/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 108. Ratta tõkiskingad
Nõuded: 1) autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga;
2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele:
Tabel 1
Rehvi välisraadiuse nimimõõde
(mm)
Tõkiskinga pikkus
(mm)
Tõkiskinga laius
(mm)
Tõkiskinga kõrgus
(mm)
Tõkiskinga toetuspinna raadius
(mm)
Tõkiskingale lubatav suurim koormus
(kg)
380
260
120
150
360
1500
480
320
160
190
460
3500
600
400
200
230
560
6500
800
600
250
330
700
10 000
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 109. Esmaabivahendid
Nõuded: 1) nõuded esmaabivahenditele ja sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud, on kehtestatud sotsiaalministri määrusega;
2) peavad asuma sõidukis kättesaadavas kohas.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 08.10.2004]
Kood 110. Tulekustuti
Nõuded: 1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega;
2) tulekustustid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 111. Riigi tunnusmärk
Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk) on ellips , mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (joonis 1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris on mustad;
Joonis 1. Riigi tunnusmärk.
2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt;
3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel;
4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale;
5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, v.a tähtajaliselt Eestis arvele võetud teise riigi sõidukid;
6) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukil võib riigi tunnusmärk olla kantud sõiduki numbrimärgile vastavuses Euroopa Nõukogu määrusega 2411/98/EÜ.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
Kood 112. Turvavöö
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite istmetel, millel istuja on näoga või seljaga sõidusuunas, peavad olema E-reegli nr 16 või direktiivi 77/541/EMÜ nõuetele vastavad turvavööd. Samadele nõuetele peavad vastama kõik muud sõiduki turvaseadmed. Turvavööd ei nõuta:
• kokkupandavatel klappistmetel;
• istmetel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal;
• seisukohtadega M2 ja M3 kategooria linnasõiduks kasutatavate busside istmetel;
• kui puuduvad turvavöö kinnituskohad ;
2) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad ;
3) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele;
4) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras;
5) turvavöö kinnituskohad ja nende arv peab vastama E-reegli nr 14 või direktiivi 76/115/EMÜ nõuetele;
6) turvapadjaga istekohtadel peab olema hoiatus selle kohta, et sellele istmele ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei nõuta, kui sõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või -häll.
Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) O1, O2 ja O3 kategooria haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri ning O 4 kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top», peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla väiksem kui 1130  mm ja suurem kui 2300  mm;
2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (joonis 4):
Joonis 4. Haagise tunnusmärk.
a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigutamisest haagise tagaosale;
3) üle 7,5 t registrimassiga N2 kategooria sõiduki ja N3 kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad kaldtriibud vastavalt joonisele 5:
Joonis 5. N kategooria sõiduki tunnusmärk.
a, b, c ja d on näited tunnusmärkide paigutamisest veduki (v.a sadulveduk) ja veoauto tagaosale.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 70/01 metoodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 118. Kasutustõkis ja häireseade
Nõuded: 1) mootorsõidukil peab olema kasutustõkis. 1997. a või hiljem valmistatud mootorsõiduki kasutustõkis peab vastama E-reegli nr 18 või direktiivi 74/61/EMÜ nõuetele, mootorratta juhtrauaga sõidukitel E-reegli nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele;
2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või elektrooniline ;
3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise;
4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt auto mootori käivitamise;
5) 1999. a või hiljem valmistatud häireseade peab vastama E-reegli nr 97 nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reeglite nr 18/02, nr 97/01 ja nr 62/00 või direktiivide 74/61/EMÜ (paranduste direktiiv 95/56/EÜ) ja 93/33/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/23/EÜ) metoodikale.
Valgustusseadmed
Kood 201. Põhilaternad (kaug- ja lähituled, ühitatud tulede korral ka teised esituled)
Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–220, 222–224 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid;
2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest;
3) 1999. a või hiljem valmistatud sõiduki lähi- või päevatuled peavad süttima kohe pärast mootori käivitumist;
4) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta;
5) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi ( reflektor ) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud ;
6) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähi- ja kaugtule laternate optilised elemendid peavad vastama E-reeglile nr 1, nr 5, nr 8, nr 20, nr 31, nr 98, nr 112, nr 113 või direktiivile 76/761/EMÜ. Laternates kasutatavad lambid peavad vastama E-reeglile nr 37 või nr 99. ARK võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada teistele sõidukitele ette nähtud laternaid tingimusel, et nende optilised elemendid, lambid ja laternate paigutus vastavad nõuetele;
7) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki laternate optilised elemendid peavad vastama E-reeglile nr 57 või nr 72;
8) ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud lähitule laternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on kantud nool ). Lähituled, kaugtuled , lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks;
9) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reeglite nr 1/01, nr 5/02, nr 8/04, nr 20/02, nr 31/02, nr 37/03, nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00 või nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/517/EMÜ ja 1999/17/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 57/01 või nr 72/00 metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 202. Lähitule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks lähitule laternat. Lähitule laternate asetamine haagisele on keelatud. L kategooria sõidukil peab olema üks või kaks lähitule laternat. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
2) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema koos kaugtuledega;
3) lähitule laterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja välisserv kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm (vt joonis 6); mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm;
Joonis 6. Lähitule laterna paigutus.
4) lähitule laternad peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte;
5) sõiduki lähitulede värvus peab olema valge või valikkollane (vt lisandus E);
6) või tähisega lähitule laterna klaasidel peab olema lähitule tunnustäht «C» tähise või kohal;
7) lähitule laterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
• rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele;
• õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud;
8) [Kehtetu]
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ ( paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 203. Kaugtule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks või neli kaugtule laternat. N3 kategooria sõidukile on lisaks neljale kaugtule laternale lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat. N3 kategooria sõidukil võivad üheaegselt põleda mitte rohkem kui kaks paari kaugtule laternaid. Kui M1, M2, M3, N 1 ja N2 kategooria sõidukil on neli kaugtuld peitlaternates, siis on lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat, mida võib kasutada ainult lühiaegse valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil peab olema üks või kaks kaugtule laternat. Kaugtule laternate asetamine haagisele on keelatud;
2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega;
3) summaarne kaugtulede valgustugevus , mida saab üheaegselt sisse lülitada, ei tohi M ja N kategooria sõidukil ületada 225 000 cd, L kategooria sõidukil – 120 000 cd;
4) kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane;
5) kaugtulede sisselülituse märgulamp on kohustuslik;
6) 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele ning 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
7) või tähisega kaugtule laternate klaasidel peab olema kaugtule tunnustäht «R» tähise või kohal. Tähisest paremal peab paiknema valgustugevuse kontrollarv . Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd.
Joonis 8. Põhilaterna klaasi tähistamine.
Kui kaugtulelaterna klaasidel tähistus puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgustugevust eraldi ja tulemused summeeritakse;
8) või tähisega laterna puhul, milles on ühitatud kaug- ja lähituli, peab reguleerimine toimuma lähitule reguleerimise teel (vt kood 202);
9) enne 1988. a valmistatud sõidukitel on lubatud kasutada ameerika sümmeetriliste tuledega (ilma või tähiseta) lähitule laternaid. Selliste ühitatud lähi- ja kaugtuledega laternate reguleerimine peab toimuma kaugtule reguleerimise teel. Kaugtule laternate valguslaikude keskpunktid sõiduki ette asetatud ekraanil peavad kokku langema «*» tähistatud punktidega, kui sõiduk asub 5 m kaugusel ekraanist ja laterna valgusava alumise serva kõrgus teepinnast (h) on (vt joonis 9):
• h 0,8 m
u = 25 mm
• 0,8 = h = 1,0 m
u = 35 mm
•  h > 1,0 m
u = 50 mm
Joonis 9. Ameerika asümmeetriliste kaugtulede ekraaniga
kontrollimise skeem.
A – vasaku laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg;
B – parema laterna optilist keskpunkti läbiv püsttelg;
C – laternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg;
E – ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunkte läbiv rõhttelg;
F – teepind;
u – laternate optiliste keskpunktide ja valguslaikude keskpunktide rõhttelgede kõrguste vahe;
o – laternate optilised keskpunktid;
* – ekraanile projekteeruvate kaugtulede valguslaikude keskpunktid.
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005]
Kood 204. Seisutule laternad
Nõue: vähem kui 6 m pikkusel ja vähem kui 2 m laiusega M ja N kategooria sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid. Teistele sõidukitele on seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui seisutule laternad on paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli nr 77 või direktiivi 77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja kaks tahapoole punast valgust andvat seisutule laternat. Seisutuled võivad olla ühitatud ääretuledega. Kui seisutuli on ääre- või suunatulega ühes laternas, on nende värvus merevaigukollane.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 77/00 või direktiivi 77/540/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 1999/16/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 205. Eesmised udulaternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udulaternat ja L kategooria sõidukile üks või kaks eesmist udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine haagisele on keelatud;
2) lubatud on kasutada või tähisega eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»;
3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli;
4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir;
5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane;
6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast . Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm;
7) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 m kaugusele ekraanile kantud eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte ühendavast teljest madalamal alltoodud tabelis 2 esitatud suuruse «u» võrra:
Tabel 2
Mõõtmed millimeetrites
H
u
kuni 350
0
351...500
50
501...650
100
651...750
150
751...850
250
851...1000
300
Joonis 11. Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem.
A – eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg;
B – ekraanile projekteeruv valgusriba;
C – teepind;
u – valgusriba ülemise piiri ja laternate optilisi keskpunkte läbiva rõhttelje kõrguste vahe;
H – eesmise udulaterna optilise keskpunkti kõrgus teepinnast.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse, ekraani või esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 19/02 või direktiivi 76/762/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 1999/18/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 206. Lisakaugtule laternad
Nõuded: 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei tohi olla lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna valgusava välisserv ja laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m teepinnast. Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui neljale peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab sisse lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks;
2) koodi 203 nõuded;
3) lisakaugtule latern ei tohi olla nii suunatud, et ta otseselt või kaudselt, tahavaatepeegli või mõne teise valgust peegeldava pinna kaudu, pimestaks juhti.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – vt kood 203.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 207. Päevatule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87 kohast päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede asetamine keelatud;
2) päevatule laternad võivad olla ühitatud teiste tulede laternatega;
3) ühe päevatule valgustugevus peab olema  ≥ 400 cd ja ≤ 800 cd. Valgustpeegeldav pind (reflektor) peab olema vähemalt 40 cm2 ;
4) peavad lülituma koos ääretuledega;
5) lubatud on kasutada või tähisega päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis «RL». Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane;
6) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja luksmeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) (valgustugevuse suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 87/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 208. Töötule laternad
Nõuded: 1) töötule laternate paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda;
2) töötule laternad võivad olla teisaldatavad;
3) töötule laterna klaas, v.a alarmsõidukil kasutatavad, peab olema valgust hajutava mustriga. Temal ei tohi olla auto valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või valikkollane;
4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetused ei ole kohustuslikud.
Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid
Nõue: alarmsõiduki vilkur ja tema paigaldus alarmsõidukile peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit või nende kombinatsiooni ei tohi kasutada teistel sõidukitel;
Kontrollimine: TÜ – mõõdulindi, stopperi ja vaatlusega.
Kood 210. Kollased vilkurid
Nõuded: 1) kollane vilkur ja tema paigaldus hooldussõidukile peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele;
2) kollast vilkurit võib paigaldada suuremõõtmelisele või raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel kasutatavale sõidukile ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud eriluba seda nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult suuremõõtmelise või raskekaalulise veose veo ajal. Kollast vilkurit on lubatud paigaldada ka ülegabariidilisele liikurmasinale.
Kontrollimine: TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga;
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 211. Eesmised ääretule laternad
Nõuded: 1) 1994. a ja hiljem valmistatud üle 2100 mm laiusel sõidukil peavad olema ülemised eesmised ääretule laternad (tähis «A»). Ülemisi eesmisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada 1800 kuni 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised eesmised ääretule laternad peavad asetsema külgservast kuni 400 mm kaugusel. Ülemised eesmised ääretuled peavad asetsema M ja N kategooria sõidukil kõrgemal tuuleklaasi ülemisest servast ning O kategooria sõidukil võimalikult kõrgel arvestades sõiduki kereehituse eripära;
2) [kehtetu]
 
Joonis 14. [kehtetu]
3) M, N ja O kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele. Nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge või valikkollane. Eesmiste ääretulede värvus võib olla merevaigukollane sõidukil:
– mis on saadud pärandvarana;
– mis kuulub väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike Eestisse ümberasujale ja kui sõidukile on antud tollisoodustust;
– mis kuulub Euroopa Liidu liikmesriigist alaliselt Eestisse elama asujale ja kui sõiduk on olnud tema omandis enne Eestisse asumist;
– mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses;
– mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses või
– mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses;
4) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 50 kohased ja E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretule laternad;
5) eesmised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005]
Kood 212. Küljeääretule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil peavad olema küljeääretule laternad ja need peavad vastama E-reegli nr 91 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile on küljeääretulede paigaldamine soovitatav. Küljeääretulede tähised on «SM1» või «SM2»;
2) kõik küljeääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega;
3) üle 6 m pikkusel sõidukil peavad mõlemal küljel iga 3 m tagant olema küljeääretule laternad ja alla 6 m pikkusel sõidukil, kui küljeääretule laternad on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul. Kui sõiduki kere ehitus ei võimalda küljeääretule laternaid paigaldada joonisel 15 näidatud kõrgusele, on lubatud need paigaldada ülespoole, kuid mitte kõrgemale kui 2100 mm;
Joonis 15. Küljeääretule laternate asukohad üle 6 m pikkusel sõidukil.
Sõiduki pikkuse määramisel arvestatakse ka haakeseadme pikkust. Vähemalt üks ääretuli peab asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Kui mõõtu 3000 mm pole võimalik järgida sõiduki ehituse eripära tõttu, võib seda pikendada kuni 4000 mm;
4) küljeääretulede värvus peab olema merevaigukollane;
5) vähim valgustugevus peab olema 4,0 cd ja suurim – 25,0 cd.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 91/00 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 213. Tagumised ääretule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud üle 2100 mm laiusel sõidukil peavad olema ülemised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Ülemisi tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada 1800 kuni 2100 mm laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema külgservast kuni 400 mm kaugusel. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema võimalikult kõrgel arvestades sõiduki kereehituse eripära;
2) M, N, O ja L kategooria sõidukitel peavad olema alumised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Alumised tagumised ääretule laternad peavad asetsema alumise külgserva lähedal ja olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt vastavuses joonisega 17;
Joonis 17. Alumiste tagumiste ääre- ja seisutule laternate asukohad.
Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni.
3) tagumised ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 93/92/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
4) kõik tagumised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega;
5) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane;
6) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tüübikatsetustel peab olema 4 cd ja suurim 17 cd;
7) tagumiste ääretulede vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 1 cd ja suurim 17 cd.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 214. Piduritule laternad
Nõuded: 1) piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele sõidukikategooriatele. M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks pidurituli. Piduritule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased;
2) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele (vt joonis 18). 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukite piduritule laternad ja nende paigutus peavad vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
Joonis 18. Põhi- ja lisapiduritulede asukohad.
Kui sõiduki kere ehituse tõttu pole võimalik piduritule laternaid asetada joonisel 18 toodud mõõtude kõrgusele, siis on neid erandina lubatud asetada kuni 2100 mm kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada kuni 400 mm-ni;
3) pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil;
4) 1999. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldatud ja E-reeglile nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele vastav S3 kategooria lisapiduritule latern. Lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast või mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast.
Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti.
Lisapidurituli peab paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei võimalda paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on lubatud paigaldada kaks lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega võimalikult pikitelje lähedusse või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest.
M2, M3, N ja O kategooria sõidukitele on lubatud lisaks paigaldada kas üks S3 kategooria lisapidurituli või kaks S1 või S2 kategooria lisapidurituld;
5) piduritule värvus peab olema punane;
6) piduritule valgustugevus tüübikatsetustel peab olema:
• S1-kategooria laternal (üherežiimsel) – vähim 60 cd ja suurim 260 cd;
• S2-kategooria laternal (kaherežiimsel) – vähim päeval 130 cd ja pimeda ajal 30 cd ning suurim päeval 728 cd ja pimeda ajal 112 cd;
• S3-kategooria laternal – vähim 25 cd ja suurim 110 cd;
7) piduritule vähim valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 10 cd ja suurim vastavalt punktile 6.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 215. Numbritule latern
Nõuded: kõikidel M, N ja O kategooria sõidukitel, välja arvatud trollid, peab taga olema vähemalt üks E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuete kohaselt paigaldatud numbritule latern. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab numbritule latern olema E või e sertifitseeritud ja vastama E-reegli nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt üks numbritule latern ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab see vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
2) numbritule latern peab olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ja ta peab registreerimismärki valgustama nii, et see oleks pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt;
3) numbritule värvus peab olema valge ja see peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 4/00 või direktiivi 76/760/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 97/31/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 216. Tagumised udutule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 38 või direktiivi 77/538/EMÜ nõuetele vastavat tagumist udutule laternat ja nende paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele;
2) tagumiste udutule laternate kaugus lähimast piduritule laternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või sellest vasakul. Tagumise udutule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1000 mm (N3G kategooria sõidukitel kuni 1200 mm) ja alaserv madalamal kui 250 mm;
3) tagumiste udutulede värvus peab olema punane;
4) tagumise udutule laterna valgusava pind ei tohi ületada 140 cm 2;
5) tagumised udutuled võivad lülituda koos eesmiste lähi-, kaug- ja udutuledega;
6) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on lubatud kasutada ainult või tähisega tagumisi udutule laternaid, mille hajutiklaasil on «F» täht (Hollandi tüübikinnituse korral täht «B»).
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 38/00 või direktiivi 77/538/EMÜ (paranduste direktiivid 89/518/EMÜ ja 1999/14/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 217. Tagurdustule laternad
Nõuded: 1) kui tagurdustule laternad (tähis «AR») on paigaldatud, peavad need toimima;
2) 01.01.1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukitel (O kategooria sõidukitel vabatahtlik) peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuete kohast tagurdustule laternat. Täiendavalt on lubatud sõidukitele paigaldada taha või külgedele kaks tagurdustule laternat, v.a M 1 kategooria sõidukid ja mitte üle 6,0 m pikkused teiste kategooriate sõidukid;
3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim 1200 mm;
4) tagurdustuled peavad süttima tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle väljalülimisel;
5) tagurdustulede värvus peab olema valge.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 23/00 või direktiivi 77/539/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 97/32/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 37, 530 – jõust. 08.04.2005]
Kood 218. Suunatule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad olema E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ kohased suunatule laternad ja need peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi ning E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt (vt joonised 20, 21 ja 22). M 2, M3, N2, N3, O2, O3 ja O4 kategooria sõidukitele on lubatud täiendavalt paigaldada taha kaks suunatule laternat;
2) mõõdet 600 mm (vt joonised 20 ja 22) võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Sõiduki ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (vt joonised 20, 21 ja 22);
3) [Kehtetu]
Joonis 20. Eesmiste suunatule laternate asukohad.
4) [Kehtetu]
Joonis 21. Külgmiste suuna- ja seisutule laternate asukohad.
5) [Kehtetu]
Joonis 22. Tagumiste suunatule laternate asukohad.
6) [Kehtetu]
7) L kategooria sõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased suunatule laternad ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil E-reegli nr 50 nõuetele vastavad suunatule laternad. Nende paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele ning järgmistele nõuetele:
– suurim kõrgus teepinnast – 1200 mm;
– vähim kõrgus teepinnast – 350 mm;
– esisuunatule laternate valgusavade vaheline vähim kaugus – 300 mm;
– peavad asetsema väljaspool lähitule või kaugtule laterna/laternate väliskülgede püstpuutepindasid;
– suunalaterna valgusava ja lähima lähi- või kaugtule laterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm;
– tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus – 240 mm;
– tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm;
8) suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. Tagumiste suunatulede värvus võib olla punane sõidukil:
– mis on saadud pärandvarana;
– mis kuulub väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike Eestisse ümberasujale ja kui sõidukile on antud tollisoodustust;
– mis kuulub Euroopa Liidu liikmesriigist alaliselt Eestisse elama asujale ja kui sõiduk on olnud tema omandis enne Eestisse asumist;
– mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses;
– mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses või
– mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses;
9) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min;
10) suunatulede töö kontrolliks peab armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. N2 ja N3 kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/759/EMÜ metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005]
Kood 219. Armatuurlaua märgulambid
Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima. M ja N kategooria sõidukite armatuurlaua märgulambid peavad vastama direktiivile 78/316/EMÜ ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil direktiivile 93/29/EMÜ;
2) sõidukil peavad olema:
• suunatulede märgulamp,
• kaugtulede märgulamp;
• õhkpidurite korral – pidurikontuuride õhusurve märgulambid;
• ABS pidurite korral – süsteemi toimimise märgulamp.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ (paranduste direktiivid 93/91/EMÜ ja 94/53/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/29/EÜ (paranduste direktiiv 2000/74/EÜ) metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 220. Autorongi tunnusmärk
Nõue: autorongi (v.a autorong, mille vedukiks on M1 või N1 kategooria sõiduk) vedukautol peab olema autorongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm. Autorongil, millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk kohustuslik.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
Kood 221. Punaste tulede nähtavus ette ja valgete tulede
nähtavus taha
Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli (v.a tagurdustuli). Tulede nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 kuni 2,2 m (joonis 23).
Joonis 23. Tulede nähtavus auto ees ja taga. 1 – sõiduk, 2 – sõidusuund, 3 – sõiduki pikitelg.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 222. Helkurid
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukite helkurid peavad vastama E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ nõuetele ja olema paigutatud E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt;
2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane. Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite välisserv ei tohi olla kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale;
3) üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning kõigil O kategooria sõidukitel peavad olema külgedel 3000 mm vahedega helkurid. Kui see pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni 4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema sõiduki keskmisel kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri tagumine serv ei tohi olla sõiduki tagumisest servast kaugemal kui 1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale.
Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui külgmised helkurid on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel kolmandikul.
Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane;
4) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ kohaselt;
5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja tagumised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks numbrit, tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi ø 200 mm;
6) haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised , mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm vastavuses joonisega 26.
Joonis 26. Haagise tagumised helkurid.
150 mm = A = 200 mm, B > = A/5, C = 15 mm.
7) kui sõidukile on paigaldatud linthelkurid, siis peavad need vastama E-reegli nr 104 nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetusel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 3/02 või direktiivi 76/757/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 97/27/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Linthelkurid peavad vastama E-reegli nr 104/00 nõuetele. Helkurite värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 223. Ohutuled
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivide 76/756/EMÜ kohased ohutuled. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt kood 218). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peab vastama koodis 218 esitatud nõuetele;
2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haake ohutulede märgulamp;
3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral.
Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga.
Kood 224. Gaaslahenduslampidega lähi- ja kaugtulelaternad
Nõuded:
1) gaaslahenduslambiga laterna valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, peab toimuma automaatselt. Nendel laternatel peab olema hajutiklaasi puhasti ja kaugtulelt lähitulele ümberlüliva seadme rikke korral peab see seade kindlustama lähitule sisselülituse. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse;
2) vasakpoolse liikluse asendist parempoolse liikluse asendisse ümberlülitusmehhanismiga laternate korral peab see mehhanism välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitamise võimaluse;
3) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas.
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 98/00 ja 99/00 metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
Nõuded: 1) auto rool peab olema vasakul poolel. Erandina võib rool olla paremal poolel sõidukil, mis on: kasutamiseks teetöödel või posti ja kauba jaotamisel/kogumisel; teises riigis registristreeritud; väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike Eestisse ümberasuja sõiduk, millele on antud tollisoodustust; Euroopa Liidu liikmesriigist alaliselt Eestisse elama asuja sõiduk, mis on olnud tema omandis enne Eestisse asumist; pärandvara; välisriikide diplomaatiliste esinduste või välisriikide kodanike omanduses või valduses;
2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest;
3) 1994. a või hiljem valmistatud auto ja selle haagise juhtimisseadmed peavad vastama E-reeglile nr 79 või direktiivile 70/311/EMÜ;
4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja - hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi;
5) M, N ja O kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE);
6) ainult õhk-, vedelik- ja elektriajamiga rooliseade on keelatud.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 302. Rooliratas
Nõuded: 1) rooliratas peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele;
2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas (« general steering control») peab omama E-reeglile nr 12 või direktiivile 74/297/EMÜ vastavuse sertifikaati ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on rooliratas sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määrama rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendiga rooli ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne teise rooliratta mudeliga on keelatud.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale.
Kood 303. Ohutu roolimehhanism
Nõue: 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub esiteljest eespool) roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. 1994. a või hiljem valmistatud M 1 ja N1 kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E-reegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale.
Kood 304. Roolimehhanism
Nõue: roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele. Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad olema valmistaja juhendi kohased.
Kontrollimine: TÜ – vaatlusega.
Kood 306. Roolihoovastiku liigendid
Nõue: roolihoovastiku liigendid peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: TÜ – vaatlusega.
Kood 307. Rooliratta vabakäik
Nõue: rooliratta vabakäik peab olema M1 ja N 1 kategooria autol: ≤ 10o ning M2, M3 , N2 ja N3 kategooria autol ≤ 20o. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile.
Kontrollimine: TÜ – nurgamõõdikuga.
Kood 308. Roolivõlli laagrid
Nõuded: 1) roolivõlli laagrid peavad olema valmistaja juhendi kohaselt reguleeritud;
2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda.
Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramise või lõtkutestriga.
Kood 309. Koostude porikaitsed
Nõue: koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja vigastusteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 310. Roolivõimendi
Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida;
2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni;
3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud;
4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida;
5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja juhendile;
6) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda;
7) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda;
8) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendi kohane ja pump ei tohi lekkida;
9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, manomeetri ja dünamomeetriga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
Kood 311. Ratta lõtk
Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda on ette näinud valmistaja või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui:
• kuni 17" nimiläbimõõduga velje korral – 5,0 mm;
• 17...20" nimiläbimõõduga velje korral – 7,0 mm;
• üle 20" nimiläbimõõduga velje korral – 9,0 mm.
Ratta lõtku A (vt joonis 27) mõõdetakse rehvi mustri servalt.
Joonis 27. Ratta lõtku mõõtmine.
Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või indikaatorkellaga.
Kood 312. Käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid
Nõuded: käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle kohaselt kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 313. Rooliamortisaator
Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras, ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 314. L kategooria sõiduki juhtraud
Nõuded: 1) juhtraud peab olema valmistaja juhendi kohane;
2) juhtraud ei tohi olla kitsam kui 550 mm ja laiem kui 1000 mm;
3) juhtraua painutuste raadiused ei tohi olla väiksemad kui 30 mm;
4) juhtraua käepidemed ei tohi ulatuda juhiistme pinnast kõrgemale kui 550 mm ja olla rõhttasapinna suhtes alla pööratud rohkem kui 45º;
5) juhtimisseadmete märgistus ja selleks kasutatavad sümbolid peavad vastama E-reeglile nr 60;
6) juhtraud peab omama E-reeglile nr 60 vastavuse sertifikaati ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on juhtraud sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määrama juhtraua kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja šablooniga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 60/00 metoodikale.
Kood 315. L kategooria sõiduki roolikann
Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas
Nõue: esiratta kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud, esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 317. Muud juhtimisseadmed
Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 4
Piduriseade
Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele
Nõuded: 1) piduriseade peab vastama valmistaja juhendile. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki piduriseade peab vastama E-reeglile nr 13 või M1 kategooria sõiduki piduriseade E-reeglile nr 13-H või direktiivile 71/320/EMÜ. Ei tohi muuta piduriseadme ehitust ja kasutada valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud osi või sõlmi. 2002. a või hiljem valmistatud sõiduki piduriklotsi katted ei tohi sisaldada asbesti ;
2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega;
3) sõidupidur peab võimaldama peatada sõidukit efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist;
4) sõidupiduriga pidurdamisel peab saama täita kõiki reguleeritava pidurdamise nõudeid;
5) rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral (arvestatakse ainult ühe samaaegselt esineva rikkega) sõidukit pidurdada vähemalt 50% sõidupiduri pidurdustõhususega (vt kood 405);
6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa:
• M1 kategooria sõidukil – 490 N;
• M2, M3, N1, N2 ja N 3 kategooria sõidukil – 687 N;
7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele;
8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt;
9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele;
10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 402. Üldnõuded M ja N kategooria sõidukite piduritele
Nõuded: 1) sõidukil peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülituvat piduri juhtimise seadet;
2) sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist;
3) sõidupidur peab toimima kõikidele ratastele;
4) sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab autol jääma alles piisav arv korras piduritega rattaid, et teda pidurdada vähemalt 30% tõhususega. M 1, M2, N1 ja N2 kategooria sõidukitel on lubatud pidurite tõhususe vähenemine kuni 25%-ni;
5) kui auto pidurdamine ei toimu otseselt lihaste jõul, peab pidurisüsteem olema selliselt jaotatud, et see toimiks vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel;
6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud auto telgede vahel selliselt, et see toimiks ühe telje rataste suhtes ja auto pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt;
7) sõidu-, rikke- ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega;
8) pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas ja 1994. a või hiljem valmistatud autol peab vedeliku tase paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimast nõuet ei ole täidetud, peab autol olema signaalseade, mida on võimalik kergesti kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku tasapinna ohtlikust alanemisest reservuaaris;
9) autol, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olema peale manomeetri hoiatav optiline või akustiline signaalseade. Auto peab mootori seiskumise järel olema peatatav veel neljandat korda pidurdamisel rikkepidurile ette nähtud tõhususega;
10) 1994. a või hiljem valmistatud autol peab pidurisüsteemi rikke korral süttima hästi märgatav punane märgulamp hiljemalt pidurdamise alguses. Kontroll-lambi korrasolek peab olema kergesti kontrollitav;
11) autorongi katkemise korral peab vedukit olema võimalik pidurdada mitte väiksema tõhususega kui see on ette nähtud rikkepiduriga pidurdamisel;
12) abipiduri energiatarve peab olema rahuldatud selliselt, et see ei vähendaks rikkepiduri tõhusust;
13) 1990. a või hiljem valmistatud, autorongi kuuluva vedukauto ja selle haagise pidurisüsteemid peavad olema kahejuhtmelised: ühe juhtme kaudu pumbatakse haagise pidurisüsteemi õhku, teise juhtme abil juhitakse haagise pidureid;
14) üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava vedukauto pidurid peavad vastama järgmistele nõuetele:
• vedukauto rikkepidurite lülitumisel peavad sujuvalt tööle rakenduma ka haagise pidurid;
• kui vedukauto mitmest pidurikontuurist üks lakkab toimimast, peab toimiv kontuur lülitama sujuvalt tööle kas osaliselt või täielikult haagise pidurid;
• kui autorongi pidurite ühendusjuhtmed purunevad või pihkavad, peab vedukauto olema suuteline peatama ka rikkis piduritega haagist;
15) ABS pidurid peavad olema: 1997. a või hiljem valmistatud üle 12 t täismassiga M3 kategooria sõidukil; 16 t täismassiga ja suuremal vedukautol; 1999. a või hiljem valmistatud vedukautol, mille haakes on üle 10 t täismassiga haagis ja 1.  aprillil 2001. a või hiljem valmistatud M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki piduritele
Nõuded: 1) O1 kategooria haagisel ei ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2 kategooria haagisele kehtestatud nõuetele;
2) O2 kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetavad) pidurid või poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud;
3) O3 ja O4 kategooria haagistel on lubatud ainult pideva või poolpideva toimega pidurid. Inertspidurid on keelatud. 1. aprillil 2001. a või hiljem valmistatud O3 ja O4 kategooria haagistel peavad olema ABS pidurid;
4) pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele;
5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt;
6) pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagise pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt;
7) pidurid peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega;
8) rikke korral peavad haagise pidurid rakenduma automaatselt, välja arvatud haagisel, mille täismass ei ületa 1,5 t ja mille tiisel on vedukiga täiendavalt kinnitatud trossi , keti jms;
9) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O1 kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse;
10) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema seisupidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjateveo haagise seisupidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele, millel on vedruakudega seisupidur;
11) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma töörežiimi;
12) O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteemi rikke korral, v.a ühendusvoolikute katkemine, pidurid tagama 30% pidurdustõhususe säilimise;
13) 1990. a või hiljem valmistatud O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteem olema kahejuhtmeline;
14) O2, O3 ja O4 kategooria haagiste pidurid peavad vastama koodi 402 nõudes 14 esitatud nõuetele;
15) 1997. a või hiljem valmistatud haagisel peavad õhupaakide mahud olema sellised, et haagisepidurite töövõime oleks tagatud veel pärast 8-kordset pidurdamist pärast haagise pidurisüsteemi suruõhuga varustamise lõppemist.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 404. Üldnõuded L kategooria sõiduki piduritele
Nõuded: 1) L kategooria sõidukil peab olema kaks eraldi pidurisüsteemi: üks peab toimima esirattale/ratastele, teine tagarattale/ratastele;
2) Kui L4 kategooria sõiduki pidurid rahuldavad nõutavat pidurdustõhusust, siis ei nõuta külghaagise rattale pidureid;
3) L5 kategooria sõidukil peavad olema kaks eraldi pidurisüsteemi, mis toimivad kõikidele ratastele. Ühe telje rattal või ratastel peab olema seisupidur. Ühte telge pidurdav seade peab toimima sõltumatult samale teljele toimivast teisest piduriseadmest;
4) vähemalt üks piduriseade peab toimima otse rattaga ühendatud pidurdavale pinnale;
5) pidurite kulumine peab olema kompenseeritav käsi- või automaatreguleerimisega;
6) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukite pidurid peavad vastama E-reegli nr 78 või direktiivi 93/14/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja proovisõiduga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 78/02 või direktiivi 93/14/EMÜ metoodikale.
Kood 405. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel
Nõuded: 1) sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi olla väiksem, kui alljärgnevas tabelis toodud:
Tabel 3
Sõiduki kategooria
Vähim lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse
Sõiduki valmistamisaasta
M2 ja M3
48%
Enne 1992. a
M2 ja M3
50% (48% – ABS piduriteta sõidukil)
1992. a või hiljem
N2 ja N3
43%
Enne 1988. a
N2 ja N3
45%
1988. a või hiljem
M1
50%
 sõltumata valmistamisaastast
Taksod ja kiirabiautod
50%
 sõltumata valmistamisaastast
N1
45%
Enne 1988. a
N1
50%
1988. a või hiljem
O3 ja O4
40%
Enne 1988. a
O3 ja O4
43%
1988. a või hiljem
Kontrollimine: 1) TÜ – piduri kontrollstendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – 01.05.2004]
Kood 406. Rikke- ja seisupidur
Nõuded: 1) rikkepidur ja seisupidur peavad toimima mõlemal sõiduki küljel paiknevatele ratastele;
2) rikkepidur peab töötama sujuvalt;
3) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:
• kõigil sõidukitel – 16%;
• autorongil – 12%.
Pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ületada 50%.
Kontrollimine: 1) TÜ – piduri kontrollstendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 407. Seisupiduri hoovale rakendatav jõud
Nõuded: 1) M ja N1 kategooria sõidukil ei tohi ületada 400 N;
2) N2 ja N3 kategooria sõidukil ei tohi ületada 600 N.
Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel dünamomeetriga.
Kood 408. Pidurdusteekond
Nõue: pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiiruselt 40 km/h ei tohi ületada:
1. M1 kategooria sõiduautol ja N1 kategooria veoautol ning samade autode korral, kui need veavad O1 kategooria haagist:
• sõidupiduriga pidurdamisel 14,7 (13,2) m;
• seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (22,4) m;
2. M2 ja M3 kategooria bussil ning liigendbussil:
• sõidupiduriga pidurdamisel 18,3 (17,2) m;
• seisu-/rikkepiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m;
3. N2 ja N3 kategooria veoautol:
• sõidupiduriga pidurdamisel 19,9 (16,4) m;
• seisupiduriga pidurdamisel 25,0 (23,0) m;
4. Autorongil:
• sõidupiduriga pidurdamisel: sama kui seda vedaval vedukil;
• seisupiduriga pidurdamisel 37,5 (26,5) m.
Märkus: Koormata auto pidurdusteekond on toodud sulgudes, sulgudeta väärtus kehtib täismassiga autole.
Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel katserajal, mõõdulindi ja vaatlusega.
Kood 409. Aeglustus
Nõue: kuival kõvakattega teel pidurdamisel kiiruselt 30 km/h peab aeglustus olema vähemalt:
1. M1 ja N1 kategooria sõidukil ning sama sõiduki korral, kui see veab O1 kategooria haagist:
• sõidupiduriga pidurdamisel: 5,8 (6,7) m/s2;
• seisupiduriga pidurdamisel: 1,5 (2,3) m/s2;
2. M2 ja M3 kategooria bussil ning liigendbussil:
• sõidupiduriga pidurdamisel: 5 (5,5) m/s2;
• seisupiduriga pidurdamisel: 1,5 (2,3) m/s2;
3. N2 ja N3 kategooria veoautol:
• sõidupiduriga pidurdamisel: 4,0 (5,0) m/s2;
• seisupiduriga pidurdamisel: 2,1 (3,6) m/s2;
4. Autorongil:
• sõidupiduriga pidurdamisel: sama kui seda vedaval vedukil;
• seisupiduriga pidurdamisel: 2,1 (3,6) m/s2.
Märkus: Koormata auto aeglustus on toodud sulgudes, sulgudeta väärtus kehtib täismassiga autole.
Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel katserajal, aeglustusmõõdiku (desseleromeetri) ja vaatlusega.
Kood 410. Seisupiduri kontrollimine teekaldel
Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi – 12% kaldega teel.
Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel.
Kontrollimine:  vaatlusega.
Kood 411. L kategooria sõiduki pidurite kontrollimine
Nõuded: 1) käsipiduri rakendamiseks vajalik jõud ei tohi ületada 200 N;
2) jalgpiduri rakendamiseks vajalik jõud ei tohi ületada 400 N;
3) üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival kõvakattega teel kiiruselt 30 km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem ning aeglustus väiksem kui:
1. L3 kategooria sõidukil – 7,0 m ja 5 m/s2;
2. L4 kategooria sõidukil – 7,5 m ja 4,6 m/s2;
3. L5 kategooria sõidukil:
• sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja 4,6 m/s2 ;
• seisupiduriga pidurdamisel – 18 m ja 1,9 m/s2.
Kontrollimine:  mõõdulindi või aeglustusmõõdikuga.
Kood 412. Aeglusti
Nõuded: 1) aeglusti peab toimima ja tagama sõiduki aeglustuse pidurdamisel vähemalt 0,6 m/s2;
2) aeglusti süsteemid ( kraanid , töösilindrid, torud, voolikud jms) peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, seebivee ja katsesõiduga;
2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga.
Kood 413. Pealejooksupidur (inertspidur)
Nõuded: 1) pealejooksupidur ei tohi lekkida, peab toimima;
2) haagise piduriseadme rakendumise lävimisjõud K peab olema:
K = 0,02...0,04 P,
kus: K – lävimisjõud (N); P – haagise kaal (arvutuses 10×G, kus G on haagise täismass kg-s).
Kontrollimine: vaatluse ja dünamomeetriga.
Kood 414. Piduri hoob, pedaal ja tross
Nõue: piduri hoob, pedaal ja tross peavad vabalt liikuma, vaba- ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hooba lukustav seade peab toimima.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
Kood 415. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ega tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 416. Piduritorustik
Nõuded: 1) piduritorustik peab olema valmistaja juhendi kohane, ei tohi lekkida/pihkuda;
2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi;
3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud.
Kontrollimine:  vaatluse ja seebiveega.
Kood 417. Kompressor
Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust;
2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust;
3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni;
4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni.
Kontrollimine:  manomeetri ja stopperiga.
Kood 418. Õhukuivati või märgõhupaak
Nõuded: 1) kondensaadi ja õli eraldamiseks suruõhust peab õhusüsteemis olema valmistaja nõuete kohane õhukuivati, kondensaadi- ja õlieraldi või seda asendav eraldi õhupaak, kuhu koguneb kondensaat ja õli enne õhu sisenemist õhusüsteemi;
2) õhukuivati või märgõhupaak peavad toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine:  vaatluse ja seebiveega.
Kood 419. Külmumistõrjuk
Nõuded: 1) külmumistõrjuk peab toimima ja olema valmistaja juhendi kohane;
2) külmumistõrjuk peab olema täidetud töövedelikuga;
3) külmumistõrjuk ei tohi lekkida ega pihkuda.
Kontrollimine:  vaatlusega.
Kood 420. Kaitseklapp
Nõuded: 1) kaitseklapp peab jagama suruõhuallikast tuleva suruõhu süsteemi kontuuride vahel ning säilitama ühe haru vigastuse korral teises, terves harus, rõhu 0,5...0,55 MPa;
2) kaitseklapp peab olema valmistaja juhendi kohane ega tohi pihkuda.
Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja manomeetriga.
Kood 421. Rõhuregulaator
Nõuded: 1) rõhuregulaator peab hoidma nimirõhku;
2) rõhuregulaator peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda üle nimirõhu.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 422. Jalgpidurikraan
Nõuded: 1) jalgpidurikraan peab olema otsetoimega, vähemalt kahe eraldi töölerakenduva sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikke korral peab jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru töövõime;
2) jalgpidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 423. Seisupidurikraan
Nõuded: 1) seisupidurikraan peab olema pööratud toimega, s.o suruõhu puudumisel süsteemis peab auto olema pidurdatud ja tagama liikuva sõiduki reguleeritava pidurdamise. Seisupiduri hooval peab olema fikseeritav asend. Suruõhu puudumisel süsteemis peab toimima rikkepidurina;
2) seisupidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 424. Kahejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp
Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukautol haagise pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kõigi jalg- ja seisupidurikraanidega ühendatud pidurikontuuridega ning andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse, kombineeritud pidurisüsteemi korral ka ühejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklappi;
2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 425. Ühejuhtmesüsteemis haagisepiduri juhtimisklapp
Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukautol, mis veab ühejuhtmesüsteemis piduritega haagist, selle pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kahejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklapiga ja andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse;
2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 426. « Palm » tüüpi ühendusotsakud
Nõuded: 1) kahejuhtmesüsteemis haagise ja vedukauto ühendusvooliku otsakud peavad olema tähistatud järgmiselt: toiteotsak peab olema punast ja juhtotsak kollast värvi tähistusega. Vedukauto pidurite toite- ja juhttorul peavad olema enne otsakuid lahutuskraanid, mis võimaldavad haagise lahtihaakimisel sulgeda torud. Lubatud on kasutada paarisvoolikutega ühendusotsakuid. Siseriiklikus kasutuses olevatel ühejuhtmesüsteemis pidurisüsteemiga vedukitel ja haagistel on lubatud nn «F» ja «» tüüpi otsakud;
2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 427. Haagise õhujaotur
Nõuded: 1) õhujaotur peab lülitama haagise pidurid tööle siis, kui temasse antakse suruõhku haagist ja vedukit ühendavast juhtimistorustikust. Rikkepidurdus peab toimuma haagise ja veduki vahelise toitetorustiku katkemisel. Peab rakendama haagise pidurid (haagise kombineeritud pidurisüsteemi korral), kui ühejuhtmesüsteemis veduki ühendustorustikus õhurõhk langeb alla haagise pidurisüsteemi õhurõhu või kaob hoopis – näiteks kui ühendusvoolik katkeb;
2) õhujaotur peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine:  vaatluse, seebivee ja proovilülitamisega.
Kood 428. Õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade
Nõue: õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv hoiatusseade peab toimima valmistaja juhendis ette nähtud täpsuse piires.
Kontrollimine:  manomeetriga.
Kood 429. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud
Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda;
2) ühendusvooliku pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud ja murenenud kohti;
3) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel (joonised 28 ja 29);
4) ühendusvoolikute otsakud peavad olema märgistatud ja valmistatud nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus:
• juhtharu peab asetsema sõiduki sümmeetriateljest vasakul sõidusuunas vaadatuna;
• toiteharu peab asuma sõiduki sümmeetriateljest paremal sõidusuunas vaadatuna;
5) täis- ja kesktelghaagise ühendusvoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal, vastavalt joonisele 28;
Joonis 28. Ühendusvoolikute asend.
6) sadulveduki ühendusvoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna. Ühendusvoolikud peavad asetsema vastavalt joonisele 29;
Joonis 29. Pidurivoolikute asukohad poolhaagisega autorongil.
7) ühendusvoolikud või nende otsakud peavad olema värvitud või märgistatud järgmiselt:
• toiteharu – punane;
• juhtharu – kollane.
Märkus. Nõuded 4, 5, 6 ja 7 kehtivad ainult sõidukile:
• mis teostab rahvusvahelist vedu;
• mis on valmistatud 1997. a või hiljem.
Kontrollimine:  vaatlusega, seebivee ja joonlauaga.
Kood 430. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp
Nõuded: 1) koormata auto pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle valmistaja juhendis ettenähtu;
2) pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp ei tohi pihkuda, peavad toimima.
Kontrollimine:  manomeetri, vaatluse ja seebiveega.
Kood 431. Blokeerumatu pidur (ABS, EBS)
Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab toimima vastavalt E-reeglile 13 või direktiivile 71/320/EMÜ ja valmistaja juhendile;
2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel;
3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab järsult, t��iest jõust piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3;
4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema;
5) sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemi iga rikke korral. Vedukautol, v.a M1 ja N1 kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemil olema eraldi rikke signalisaator.
Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõidu ja piduristendiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Kood 432. Õhusüsteemi kontrollventiil
Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema valmistaja juhendi kohane;
2) õhusüsteemi kontrollventiil peab toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine:  manomeetri, seebivee ja vaatlusega.
Kood 433. Kondensaadikraan
Nõuded: 1) kondensaadikraan peab olema valmistaja juhendi kohane;
2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine:  seebivee ja vaatlusega.
Kood 434. Õhu pihkamine õhusüsteemist
Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2) 30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on rakendatud.
Kontrollimine:  manomeetri ja stopperiga.
Kood 435. Vedruakud ja rattapiduri kambrid
Nõuded: 1) vedruakud ja rattapiduri kambrid peavad toimima, ei tohi pihkuda;
2) vedruaku ja rattapiduri kambri hoova käik peab vastama valmistaja juhendile, ei tohi olla kinni kiilunud.
Kontrollimine:   joonlaua , seebivee ja vaatlusega.
Kood 436. Pidurisüsteemi koostu porikaitse
Nõue: pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved .
Kontrollimine:  vaatlusega.
Kood 437. Piduritrummel ja -ketas
Nõuded: 1) piduritrumlid ja pidurikettad peavad olema valmistaja juhendi kohased;
2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid, nad peavad olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 438. Piduriklotsi kate
Nõuded: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja alates 2002. a ei tohi sisaldada asbesti;
2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud valmistaja juhendis.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 439. Rõhuandur
Nõue: sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab olema rõhuandur.
Kontrollimine:  vaatlusega.
Kood 440. Elektripidurisüsteemiga haagis
Nõuded: 1) elektripidurisüsteemiga haagise pidurid peavad elektrilise toite saama vedukautolt. Haagisele on lubatud asetada lisaaku, mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab toimuma haagisel;
2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A;
3) armatuurlaual peab olema märgulamp, mis süttib piduripedaalile vajutamisel ja signaliseerib süsteemi korrasolekust.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 01.05.2004]
Grupp 5
Rattad (rehvid ja veljed)
Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele
Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukil peab kasutama valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi 92/23/EMÜ või DOT või E-reegli nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning tema haagise rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurattad) nõuetele vastavaid rehve ja velgi. L kategooria sõidukil peab kasutama valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi 97/24/EÜ või E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid rehve ja velgi;
2) ARK võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevas koodis mitte ette nähtud rehvide või velgede kasutamiseks;
3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel:
• sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse;
• teises riigis registreeritud sõidukil;
• paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt;
• autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;
• autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis;
4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h;
5) [kehtetu]
Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada ja E või e sertifitseerimata taastamata rehve kuni 2005. aastani ning E sertifitseerimata taastatud rehve kuni 2010. aastani.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TÜ ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 30/02, nr 54/00, nr 64/00, nr 75/00, direktiivi 92/23/EÜ (paranduste direktiiv 2001/43/EMÜ) või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ) metoodikale.
[RTL 2005, 37, 530 - jõust. 08.04.2005]
Kood 502. Rehvi tehnoseisund
Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist;
2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule.
Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ).
Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus
Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt:
• L kategooria sõidukil ≥ 1,0 mm;
• M1, M2, M3, N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm;
• haagisel vastavalt seda vedava veduki mustrisügavusele esitatavatele nõuetele;
2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem joonisel 30 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna keskel;
Joonis 30. Rehvide piirkulumise määramine.
3) rehvil, millel puudub märge « REGROOVABLE », ei tohi mustrit sügavamaks lõigata.
Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ.
Kood 504. Rehvi viskumine
Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada üheski suunas:
• M1, N1, L ja O1 kategooria sõidukil 1,0% välisläbimõõdust;
• ülejäänud sõidukitel 1,5% välisläbimõõdust.
Kontrollimine:  rismuse, nihiku ja vaatlusega.
Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid) tähistamine
Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peavad vastama tabelis 4 toodule.
Tabel 4
Jrk nr
Tähistus
või tähistusega rehvil
Ühel rehvi küljel
Mõlemal rehvi küljel
DOT tähistusega rehvil
Ühel rehvi küljel
Mõlemal rehvi küljel
1.
Valmistaja nimi või kaubamärk
jah
 
jah
 
2.
Rehvi tähistus
jah
 
jah
 
3.
Kiiruskategooria (tabel 5)
jah
 
ei
 
 
4.
Mustri tüüp Näiteks «M+S»
jah
 
jah
 
5.
Koormusindeks (tabel 6)
jah
 
ei
 
 
6.
Suurim kandevõime
Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS»
ei
 
 
jah
 
7.
Suurim siserõhk
Näiteks «AT 36 PSI COLD »
ei
 
 
jah
 
8.
Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal
Näiteks «TREAD AREA PLIES : 2 RAYON + STEEL » «SIDEWALL AREA PLIES: 2 RAYON»
ei
 
 
jah
 
9.
Lohvita, kui on sellise ehitusega
Näiteks «TUBELESS»
jah
 
jah
 
10.
Lohviga, kui on sellise ehitusega
ei
 
 
jah
 
11.
Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega
Näiteks «RADIAL»
jah
 
jah
 
12.
Tugevdatud, kui on sellise ehitusega
Näiteks «REINFORCED»
jah
 
ei
 
 
13.
Tüübikinnituse tähis
 
DOT
 
14.
Valmistamisaja tähis
jah
 
jah
 
15.
Eriomadused
ei
 
 
 
 
 
Näiteks
«TREADWEAR 160» ( kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem kui võrdlusrehvil);
«TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattega kuuluvad «A» klassi. Klasse on A, B ja C, neist parim on A klass);
«TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B klassi nõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehviga kuni 184 km/h, «B» klass – 160 km/h ja «C» klass – 137 km/h)
 
 
 
UTQG nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele.
Ei kehti talverehvidele
Märkus. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi:
• «Kvaliteetrehvid» – neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga;
• «DA» – «DEFECTIVE APPEARANCE» on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga;
• «Max 30 km/h» – neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud ;
2) M1, N1 ja O1 kategooria sõiduki rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt;
Näiteks:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
185/70 R 14 89 T Tubeless M+S
253
, või DOT
Selgitus :
• valmistaja kaubamärk või nimetus;
• 185 – profiili laius mm;
• 70 – profiili kõrgus on 70% tema laiusest;
• R – või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide paigutus,
D – diagonaalne koordiniitide paigutus, võib jätta märgistamata,
B – või sõnad « BIAS BELTED» – diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud rehv;
• 14 – velje läbimõõt tollides;
��� 89 – koormusindeks (tabel 6), sellele näitele vastab kandevõime 580 kg;
• T – kiiruskategooria (tabel 5), sellele näitele vastab lubatud suurim sõidukiirus 190 km/h;
• TUBELESS – lohvita rehv,
REINFORCED – tugevdatud,
RETREAD – taastatud;
• M+S, MS, M.S., M&S – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
• 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks tähistavad valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (93) jooksval kümnendil;
• , või DOT-tüübikinnituse tähised.
M2, M3, N2, N3, O2 , O3 ja O4 kategooria sõiduki rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt;
Näiteks:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
250/70 R 20 149/145 J  TUBELESS
257 90 PSI
, või USA rehvidel – «DOT»
Selgitus:
• valmistaja kaubamärk;
• 250 – profiili laius mm;
• 70 – profiili kõrgus on 70% tema laiusest;
• R või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide paigutus,
D – diagonaalne koordiniitide paigutus – märgistus ei ole kohustuslik;
• 20 – velje läbimõõt tollides või 508 mm-s (E-reegel nr 54);
• 149 – üksiku rehvi koormusindeks, mis vastab koormusele 3250 kg,
145 – paarisrehvi koormusindeks, mis vastab koormusele 2900 kg (tabel 6);
• J – kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 100 km/h (tabel 5);
• L – kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim kiirus 120 km/h, kui üksiku rehvi koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2757 kg, mis vastab koormusindeksile 143;
• TUBELESS – lohvita rehv,
RETREAD – taastatud,
REGROOVABLE – süvendatava mustriga;
• 257 – valmistamise aeg: 25. nädalal 1987. a;
• 90 PSI – koormusele ja kiirusele vastupidamise katsel peab rehvi siserõhk olema vähemalt 90 PSI, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm 2);
• , või USA rehvidel DOT-tüübikinnituse tähised;
3) mootorrataste (L kategooria) ja nende haagiste rehvid peavad olema märgistatud E-reegli nr 75 kohaselt:
Näiteks:
VALMISTAJA NIMETUS või KAUBAMÄRK
100/80 B 18 53 S TUBELESS M - S
250
, või DOT
Selgitus:
• valmistaja kaubamärk;
• 100 – profiili laius mm;
• 80 – profiili kõrgus on 80% tema laiusest;
• 18 – velje läbimõõt tollides e 457 mm;
• 53 – koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg (tabel 6);
• S – kiiruskategooria, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 180 km/h (tabel 5);
• TUBELESS – lohvita rehv;
• M+S, MS, M.S., M&S – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas,
MST – universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul,
D – diagonaalne koordiniitide paigutus,
B – diagonaalne vöötatud rehv,
R – radiaalne koordiniitide paigutus,
REINFORCED – tugevdatud;
• 250 – valmistamise aeg: 25. nädalal 1990. a;
• , või DOT-tüübikinnituse tähised.
Kontrollimine:  vaatlusega.
Kood 506. Rehvi kasutamine
Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, 54 ja 75), kiiruskategooria (tabel 5) ja koormusindeks (tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele;
Tabel 5
km/h
Kiiruskategooria tähis
Piirkiirus
Kiiruskategooria tähis
Piirkiirus
Kiiruskategooria tähis
Piirkiirus
A1
5
D
65
Q
160
A2
10
E
70
R
170
A3
15
F
80
S
180
A4
20
G
90
T
190
A5
25
J
100
U
200
A6
30
K
110
H
210
A7
35
L
120
V
240
A8
40
M
130
W
270
B
50
N
140
Y
300
C
60
P
150
Z
üle 240
Tabel 6
A = koormusindeks  B = lubatud suurim mass kg-s
A
B
A
B
A
B
A
B
30
106
66
300
102
850
138
2360
31
109
67
307
103
875
139
2430
32
112
68
315
104
900
140
2500
33
115
69
325
105
925
141
2575
34
118
70
335
106
950
142
2650
35
121
71
345
107
975
143
2725
36
125
72
355
108
1000
144
2800
37
128
73
365
109
1030
145
2900
38
132
74
375
110
1060
146
3000
39
136
75
387
111
1090
147
3075
40
140
76
400
112
1120
148
3150
41
145
77
412
113
1150
149
3250
42
150
78
425
114
1180
150
3350
43
155
79
437
115
1215
151
3450
44
160
80
450
116
1250
152
3550
45
165
81
462
117
1285
153
3650
46
170
82
475
118
1320
154
3750
47
175
83
487
119
1360
155
3850
48
180
84
500
120
1400
156
4000
49
185
85
515
121
1450
157
4125
50
190
86
530
122
1500
158
4250
51
195
87
545
123
1550
159
4375
52
200
88
560
124
1600
160
4500
53
206
89
580
125
1650
161
4625
54
212
90
600
126
1700
162
4750
55
218
91
615
127
1750
163
4850
56
224
92
630
128
1800
164
5000
57
230
93
650
129
1850
165
5150
58
236
94
670
130
1900
166
5300
59
243
95
690
131
1950
167
5450
60
250
96
710
132
2000
168
5600
61
257
97
730
133
2060
169
5800
62
265
98
750
134
2120
170
6000
63
272
99
775
135
2180
 
 
64
280
100
800
136
2240
 
 
65
290
101
825
137
2300
 
 
2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve;
3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 31);
Joonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c – maanteemuster,
b ja d – talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»),
e – maastikumuster.
4) taastatud rehvi lubatud kiiruse ja koormuse määrab taastaja ja märgib selle vastavalt eeltoodud näidisele koos oma kaubamärgiga rehvile. Taastaja peab märkima rehvile taastamisaja;
5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada sõidukitel, mille valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning mootorrataste esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3 kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud rehve, välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr 109 nõuete kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]
Kood 507. Üldnõuded veljele
Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette nähtud ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi;
2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge ;
3) velje viskumine ei tohi olla:
• 5º kaldega süvapöiaga velje välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm;
• 15º kaldega süvapöiaga veljel – radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas:
a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ±3,5 mm,
b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ±5,0 mm;
• lamepöiaga veljel kõikides suundades: ±5,0 mm;
4) sõiduki veljel peab olema järgmine tähistus:
• rehvi nimimõõtmed;
• valmistaja nimi või kaubamärk;
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta);
• valmistamise järjenumber või kood.
Koostatava velje koostul peab olema järgmine tähistus:
• tähistus selle kohta, millisesse veljekomplekti osa kuulub;
• valmistaja nimi või kaubamärk;
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja aasta);
5) 5o kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
14 x 4 J,
kus: 14 – velje läbimõõt tollides,
x – süvapöidvelg,
J – välisserva kõrgus G (vt joonis 32), tähe J korral G = 17,8±0,9 mm; tähe B korral G = 14,4±0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K korral G = 19,9±0,9 mm,
A – velje laius,
D – velje läbimõõt;
Joonis 32. 5º kaldega süvapöiaga velg.
6) 15º kaldega süvapöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
17,5 x 5,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt «D» tollides,
x – süvapöidvelg,
5,25 – velje laius «A» tollides.
Kõikide 15º kaldega velgede välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm (vt joonis 33);
Joonis 33. 15º kaldega süvapöidvelg.
7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
17,5 – 6,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt tollides,
– – lamepöidvelg,
6,25 – velje laius tollides.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt käesoleva koodi nõudes 1 loetletud normdokumentide metoodikale.
Kood 508. Velgede kinnitus
Nõuded: 1) velgede kinnitus peab vastama valmistaja juhendile;
2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid;
3) kui ratta kinnituspolt/- mutter ulatub välja sõiduki kere v��lisserva tasandist , peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm.
Kontrollimine:  TÜ – vaatluse, vasara ja joonlauaga.
Kood 509. Naastrehvid
Nõuded: 1) kui M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O 2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2, M3, N2 , N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid.
Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata;
2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui:
• rehvis, mille velje läbimõõt on =13" – 90;
• rehvis, mille velje läbimõõt on =15" – 110;
• sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on >15" – 130;
• ülejäänud rehvidel – 150;
3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga;
4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata.
Uutel naastatud M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3, N2, N 3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel naastatud M1, N1, O 1 ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M 3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukite rehvidel rohkem kui 2,5 mm;
5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui:
• M1 ja O1 kategooria sõidukil – torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g;
• N1 ja O2 kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g;
• M2, M3, N2, N3, O 3 ja O4 kategooria sõidukil – torkejõud 340 N ja mass 3,0 g.
Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas;
6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 1. oktoobrist kuni 1. maini.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja nihikuga;
2) TK ja TJV katsetustel – vaatluse, nihiku, dünamomeetri ja kaaludega.
[RTL 2002, 118, 1724 – jõust. 21.10.2002]
Kood 510. Taastatud rehvid
Nõuded: 1) M1, N1, O1 ja O 2 kategooria sõidukite taastatavad ja taastatud rehvid peavad vastama E-reegli nr 108 nõuetele ja olema sellekohaselt sertifitseeritud. Taastatavad rehvid ei tohi olla vanemad kui 7 aastat, nende lubatud suurim sõidukiirus peab olema üle 120 km/h ja väiksem kui 240 km/h ning neil peab olema «E» või «e» tähistus;
2) N2, N3, M2, M3, O3 ja O4 kategooria sõidukite taastatavad ja taastatud rehvid peavad vastama E-reegli nr 109 nõuetele ja olema sellekohaselt sertifitseeritud. Taastatava rehvi lubatud suurim sõidukiirus peab olema üle 80 km/h ning neil peab olema »E» või «e» tähistus.
3) Taastamisele ei kuulu vigastatud rehvid, nagu väljapunnitava karkassiga, läbivate vigastustega, kihistunud, varemremonditud vigastustega, paljude torkeavadega, keemiliselt kahjustatud, purunenud randiga, roostetanud või rikutud randivitsaga jms rehvid.
Taastamisele ei kuulu mootorratta, tähistuseta või teeväliseks kasutamiseks ettenähtud ja kuni 1939. aastani valmistatud sõiduautodele ettenähtud rehvid ning tähisega «T type» varurehvid.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV vastavalt E-reeglite nr 108/00 ja 109/00 metoodikale.
Grupp 6
Veermik ja kere
Kood 601. Üldnõuded kerele
Nõuded: 1) kuni 1997. a valmistatud M1 kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama E-reegli nr 33 nõuetele ja alates 1997. a E-reegli nr 94 või direktiivi 96/79/EMÜ nõuetele. Külgkokkupõrke korral peab M1 ja N 1 kategooria sõidukite kere tugevus vastama E-reegli nr 95 või direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Tagant otsasõidu korral peab M 1 kategooria sõiduki kere tugevus vastama E-reegli nr 32 nõuetele. N 1, N2 ja N3 kategooria sõidukite kabiinide tugevus peab vastama E-reegli nr 29 nõuetele. M2 ja M3 kategooria busside kerede tugevus peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele;
2) veose vedamisel autos peavad sõitjad olema kaitstud ja eraldatud veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms.
Veoauto kabiini taga peab olema selline tugisein , mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad kinnitusvahendid . Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu või puidukimpude veol peab tugisein olema metallist ja vähemalt koorma kõrgune ja laiune. Poolhaagise esiseina vähim kõrgus, v.a puidu või puidukimpude veol, peab olema 1,6 m veokasti põrandast.
Kabiinitagust tugiseina ei nõuta:
• sadulvedukilt, kui selle haakes on esiseinaga poolhaagis;
• paakautodelt ja paakpoolhaagist vedavalt sadulvedukilt;
• suuremõõtmelise ja raskekaalulise veokilt.
3) kiirestiriknevate kaupade veo refrižeraator ja termostaatilised furgoonid peavad vastama kehtestatud nõuetele;
4) M ja N kategooria sõidukitel peab sõiduki esiosale olema kinnitatud direktiivi 77/389/EMÜ kohane pukseerimisseade, mille külge on võimalik haakida puksiirtrossi või -tiislit. M1 kategooria sõidukil, millel puudub kere tagaosas haagise vedamiseks ettenähtud haakeseade, peab olema samadele nõuetele vastav pukseerimisseade ka kere tagaosas, v.a sõidukil, mis ei ole ette nähtud koormuste pukseerimiseks;
5) pukseerimisseade peab vastu pidama sõiduki poolest täismassist põhjustatud staatilisele koormusele;
6) M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ja läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. 1994. a või hiljem valmistatud M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele. 1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud mootorsõidukite ja nende haagiste kütteseadmed, sõltuvalt sõiduki esmakordselt kasutuselevõtmise ajast ja kasutatavast kütusest, peavad vastama kas direktiivi 78/548/EMÜ või 2001/56/EÜ või 2004/78/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 29/02, nr 32/00, nr 33/00, nr 94/01, nr 95/01 või direktiivide 77/389/EMÜ (paranduste direktiiv 96/64/EÜ), 78/317/EMÜ, 78/548/EMÜ (paranduste direktiivid 2001/56/EÜ ja 2004/78/EÜ), 96/27/EÜ, 96/79/EÜ (paranduste direktiiv 1999/98/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 130, 2018 – jõust. 08.10.2004]
Kood 602. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör)
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduauto kere peab vastama E-reegli nr 26 või direktiivi 74/483/EMÜ ning veoauto kabiin E-reegli nr 61 või direktiivi 92/114/EMÜ nõuetele. Bussi kere peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele;
2) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel, v.a peeglid, antennid , pakiraamid ja detailid, mille kõvadus on väiksem kui 60 Shore 'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal kui 2 m teepinnast, sõiduki põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa 100 mm läbimõõduga kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret . Kuul, Ø 100 mm, peab veerema üle kerepinnal olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv kere pinnaga rööbiti olev telg jääks kuuli pinna ja takistuse kokkupuute punktist kõrgemale (joonis 34);
Joonis 34. Ø 100 mm kuuli veeretamine üle kere pinnal olevast takistusest.
3) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid, nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm;
4) sõiduauto külguste käepidemed ei tohi uksepaneelist välja ulatuda rohkem kui 40 mm, teistel ustel – 30 mm. Veoauto uste käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm, ukse nupud 30 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõikide nende detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. Kere dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle 10 mm, peavad eralduma kerest või pöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu toimel. Viimane nõue ei kehti radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele. Radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele kehtivad käesoleva koodi nõuete punktid 2 ja 3;
5) kui käepide pöördub avamisel rõhttasandis, peab tema pöörduv ots olema sõiduki tagaosa poole ja pööratud kere poole, teistsuguse ehitusega käepidemed peavad olema uputatud ;
6) terasplekist servad , nagu vihmaveerennid ja lükanduste liugurteed, on lubatud, kui nende servad on tagasi painutatud nii, et need vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele;
7) külgmiste pöördakende servade ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm;
8) tungrauaga tõstmise kohad peavad asuma kerepinnast seespool vähemalt 10 mm;
9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala on vähemalt 150 mm2 ja servade ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm;
10) laternavõrud/ raamid ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui 30 mm ja servade ümardusraadiused ei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peavad rahuldama ka peitlaternad;
11) radiaatorisse, õhu sisenemis - ja väljumisava võre kahe kõrvutioleva detaili vahe ei tohi ületada 40 mm. Kui see vahe on 40 ja 25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe on väiksem kui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm;
12) rattamutrid/poldid, rummud , rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm;
13) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm;
14) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Ukseluku sulguri vaheasend peab taluma jõudu ukse avanemise suunas 4,44 kN (453 kgf) ja ukse suletud asendi korral 8,89 kN (907 kgf). Ukse piida suunas peab lukk taluma jõudu sulguri vaheasendis 4,44 kN (453 kgf) ja suletult 11,11 kN (1134 kgf);
15) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki ukselukud peavad vastama E-reeglile nr 11 või direktiivile 70/387/EMÜ.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetel vastavalt E-reegli nr 11/02 või direktiivi 70/387/EMÜ (paranduste direktiiv 98/90/EÜ), E-reegli 26/02 või direktiivi 74/483/EMÜ (paranduste direktiivid 79/488/EMÜ ja 87/354/EMÜ) ja E-reegli 61/00 või direktiivi 92/114/EMÜ metoodikale.
Kood 603. Esi- ja tagakaitseraud
Nõuded: 1) esi- ja tagakaitseraud peab olema valmistaja nõuete kohane, kinnitatud ja korras;
2) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõidukil peab esi- ja tagakaitseraud vastama E-reegli nr 42 nõuetele;
3) alates 2002. a on M1 ja N1 kategooria sõiduki esikaitserauale täiendavate kaitseraudade lisamine lubatud ainult M 1G ja N1G kategooria sõidukile.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 42/00 metoodikale.
Kood 604. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid
Nõue: antitiiva, tuuletammi, tuulesuunajate jms lisandite olemasolu korral peavad need olema kinnitatud ja korras.
Kontrollimine:  vaatlusega.
Kood 605. Kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam, astmelauad
Nõuded: 1) kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam, astmelauad peavad olema terved ja kinnitatud;
2) poltliited peavad olema pingutatud, neetliited tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta.
Kontrollimine:  vaatluse ja vasaraga.
Kood 606. Kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis
Nõue: kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 607. Klaasid
Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%, v.a DOT tähisega tuuleklaas või enne 1985. a valmistatud sõiduki tuuleklaas, mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata nende valmistamise aastast. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid;
2) alates 1985. sõiduki valmistamisaastast peavad aknaklaasid olema E või e sertifitseeritud või DOT tähisega märgistatud. Enne 1985. a sõiduki valmistamise aastat peavad sõiduki aknaklaasid olema valmistatud ohutust, purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist;
3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest��;
4) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt;
5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside asendamine DOT tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud.
Kontrollimine: 1) TÜ – valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 43/00 või direktiivi 92/22/EMÜ (paranduste direktiiv 2001/92/EÜ) metoodikale.
[RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005]
Kood 608. Klaasipuhasti
Nõuded: 1) klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel vähemalt 55 ja vähimal – 10 edasi-tagasikäiku minutis . Kiirusastmete kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis;
2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 45 edasi-tagasikäiku minutis;
3) 1990. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja stopperiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste direktiivid 94/68/EÜ) metoodikale.
[RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005]
Kood 609. Aknapesur
Nõuded: 1) aknapesur peab toimima;
2) 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N kategooria sõidukite aknapesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 1 liiter ja tagama vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku pritsimise akna puhastamiseks;
3) 1997. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasipesur peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele;
4) M2 ja M3 kategooria sõidukitel peab pesuvedeliku paagi maht olema vähemalt 5 liitrit;
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste direktiiv 94/68/EÜ) metoodikale.
[RTL 2005, 12, 100 – jõust. 23.01.2005]
Kood 610. Laternapuhasti
Nõuded: 1) kui laternapuhasti on olemas, siis peab autol olema pesuvedeliku paak mahutavusega vähemalt 50 pesutsükliks. Kui sama paaki kasutatakse ka aknaklaaside pesuks , peab selle maht olema ühe liitri võrra suurem;
2) laternapuhasti mittetöötamise korral ei tohi halveneda laternate fotomeetrilised omadused. Töötamisel ei tohi seade katta mehaaniliselt:
• üle 20% lähitule laterna valgusavast;
• üle 10% lähitulega mitte ühildatud kaugtule laterna valgusavast.
1997. a või hiljem valmistatud autodel võib kasutada ainult E-reegli nr 45 kohast laternapuhastit.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 45/01 metoodikale.
Kood 611. Kere/kabiini sisustus (interjöör)
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M1 ja N1 kategooria sõiduki sisustus peab vastama E-reegli nr 21 või direktiivi 74/60/EMÜ nõuetele;
2) armatuurlaua kõikide jäikade osade ümardusraadiused peavad olema > = 19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvad nupud, lülitid jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm2 suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad « uppuma » armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel;
3) pedaalide asend peab vastama E-reeglile nr 35 (vt joonis 35);
A. Kolme pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 7.
B. Kahe pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 8.
Joonis 35. Pedaalide asendid.
Tabel 7
Mõõtmed millimeetrites
Tähis joonisel 54A
Suurim
Vähim
E
100
50
F
–
50
G
–
50
H
–
130
J
–
160
Tabel 8
Mõõtmed millimeetrites
Tähis joonisel 54B
Suurim
Vähim
E
100
50
H
–
130
J
–
120
4) sisustamiseks ei tohi kasutada materjali, mille põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 11/02 või direktiivi 70/387/EMÜ (paranduste direktiivid 98/90/EÜ ja 2001/31/EÜ), E-reegli nr 21/01 või direktiivi 74/60/EMÜ (paranduste direktiivid 78/632/EMÜ ja 2000/4/EÜ), E-reeglite nr 29/02, nr 35/00, nr 36/03 või nr 52/01 või direktiivi 2001/85/EÜ metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]