Amiinide struktuur ja omadused Lämmastiku aatom on tetraeedriline, kuna ammoniaagi või amiini molekulis on kasutatud 3 lämmastiku aatomi sidet, siis näivad molekulid püramiiditaolistena: Vaba elektronipaar orbitaaril on suunatut tetraeedri tippu. Keemilised omadused: Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutunud lämmastiku aatomi poole. Nukleofiilne tsenter asub lämmastiku aatomil. Lämmastik on väga püsiv (elektronegatiivsus väiksem kui hapnikul, ei kisu elektrone
H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon Brõnstedi järgi Happed loovutavad ja alused liidavad prootoneid .Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 2
2. Keemilised omadused: • Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) • Soolade teke (Amiini aluseline omadus): (CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL – dimetüülammooniumkloriid • Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- • Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O • Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O CH3-CH2-NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O Nukelofiilide tugevus: tugevaimad nukleofiilid on amiinid, seejärel alkoholid ja nõrgimad on halogeenide ühendid
Keemilised omadused: · Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) · Soolade teke (Amiini aluseline omadus):(CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL -dimetüülammooniumkloriid · Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O · Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O ; CH3-CH2- NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O Füüsikalised omadused: · on gaasid, Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline, molekulmassi kasvuga muutub agregaarolek, vedelaks, ja siis tahkeks, madalamad amiinid lahustuvad vees.
Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009 Vaarik, A. Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks 2004 www.kliinik.ee answers.yahoo.com Tänan kuulamast!
Aromaatne struktuur benseeni molekuli struktuur Heterotsükliline ühend tsükl ühend, mille moodust. Peale süsinike ka teiste elementide aatomid Fenool hüdroksü või polühüdroksüareenid Delokalisatsioon elektronide või alengute jaotumine aatomite vahel, vesinike arv=süsinike arvuga, toim vesiniku ühtlustumine Nitreerimine nitrorühmaga (-NO2) asendamine Halogeenimine halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse Aniliin aromaatse amiini esindaja. (C6H5NH2) Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Äärmiselt mürgine: läbi hingamisteede, limaskestade ja naha. Ei lahustu vees hästi, kuna oma püsiva struktuuri tõttu on tema lahustamiseks vaja tugevat oksüdeeriat, lahustub eetris, benseenis või alkoholis Etanooli ja fenooli happelisus: reageerimisel leelisega muutub vaid väike osa alkoholist alkoholaadiks. Fenoolid tegelikult nõrgad haped kuid etanoolist tugevam, tänu delokalisatsioonile, mis stabiliseerib osakest
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab,...
halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline
halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline
o CH3OH + NaOH → CH3Ona o Fenool + NaOH → benseen-Ona + H2O + H 2O 11.Reaktsioonid fenoolidega o Fenool + alus Fenool + NaOH → benseen-Ona + H2O o Fenool + halogeen Fenool + 3Br2 → fenool-Br3 + 3HBr o Fenooli nitreerimine Fenool + HNO3 → fenool-NO2 + H2O (2-nitrofenool) 12. Aniliin o Aminobenseen/fenüülamiin o Nõrgem alus kui amiin 13.Aromaatse amiini reageerimine happega Aniliin + hape → sool Aniliin + HCl → benseen-NH3Cl 14. Aniliini kasutamine, omadused o Värvaine (riiete o Mürgine, kantserogeenne jaoks) o Imendub naha kaudu o Ravimid 15.Fenoolid tehnikas ja nende mõju keskkonnale o Fenooli on põlevkivi- ja puutõrvas o Kirde-Eestis suur keskkonnaprobleem sellega o Ohutu ühend on ligniin (puit)
kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni, tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne. Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena, kuid ka teiste toodete lähteainetena. Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid, amiini jne). Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised, poluünitroühendid aga plahvatusohtlikud. Aromaatsed halogeeniühendid (nt. Klorobenseen) kasutatakse lahustitena ja vaheündite tootmises. Väga ohtlikud keskkonnale on polüklorotsüklilised ühendid
happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi,karboksüülrühm aga happelisi omadusi. Aminohapped saavad moodustada soolasid nii aluste kui hapetega. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks.Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina. Molekuli ehitus-aatomi ehitus tetraeedriline. Kuna ammoniaagi või amiini molekulis on ära kasutatud vaid kolm lämmastiku aatomi sidet,siis näivad need molekulid püramiiditaolistena. Tähtsamad amiinid. Amiin on ammoniaagi derivaat,kus vesniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiinid on NH3 derivaadid, kus üks või mitu Hd on asendunud radikaalidega.Tähtsamad: ammoniaak(NH3),alküülamiin(RNH2),dialküülamiin(R2NH),trialküülamiin(R3N). Amiidid-rühm CONH2 või CONHR. Hüdrolüüsub leeliste või hapete toimel.
või kasutatakse eesliidet hüdroksü. Amiinide saamine elektrofiil Nukeofiil nukeofiil radikaal Ammooniumsoolad lagunevad kuumutamisel või aluste mõjul kergesti. Alati näidatakse ära OH asukoht elemendis Saadakse kas ammoniaagi või amiini reageerimisel halogeenalkaanidega. ALKOHOLID CH3NH3*Cl CH3NH2 + HCl CH3OH metanool CH3Cl + NH3 CH3NH3*Cl CH3NH2 + HCl ... on ühendid, mis sisaldavad OH ehk hüdroksü rühma. Nimetuse lõpp on ool
suurem van der Waalsi sidumisala kui α-retseptoril. - - - Asendajate varieerimine - OH ja Ph-OH - vesiniksidemed - Benseeniring - van der Waals - = - van der Waals, väiksemamõõtmeline kui aromaatne ring. - RCOR ja RCOH - vesiniksidemed, karbonüüli hapnik on H-aktseptor - NH2 - vesiniksideme aktseptor H, doonor N. Tertsiaarse amiini ioniseerumine - RCONH2 - amiidid, vesinikside, peptiidsideme analoogia, amiini analoog. - NR4+ soolad - ioniseerunud sideme teke karboksülaatgrupi või indutseeritud dipoolinteraktsioon kvat. ammooniumi soola ja aromaatse ringiga. - COOH - H-doonor/aktseptor, võib esineda karboksülaatioonina - COOR - karbonüülrühma hapnik H-doonor, esteraasid
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
· Lahustuvus soltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega: NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br see reageerib alustega: CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata) · Amiini saamine alkoholist: CH3CH2OH + NH3 CH3CH2NH2 + H2O CH3CH2NH2 + CH3CH2OH (CH3CH2)2NH2 + H2O Nukelofiilide tugevus reastatult: 1. amiinid 2. alkoholid 3. halogeenide ühendid. 4 Amiinide esindajad Metüülamiin (CH3NH2) · Ammoniaagi lõhnaga gaas · Tekib valkude roiskumisel.
· Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni oksüdeerimisel tereftaalhappeks. 19.10 Ennustada aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi; Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi (Ag + ioonide soola ja ammooniaagi vesilahus) abil aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, ketoonid aga mitte. 19.11 Kirjutada struktuurivalem estrile / amiidile, mis on saadud karboksüülhappe ja alkoholi / amiini kondensatsioonil; Estrite kondensatsioon - Estri moodustumise reaktsioon on näiteks kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi). Amiidid 19.12 Ennustada vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele; Vesinikside muudab orgaanilise ühendi tugevamaks, peaks absorbeerima paremini niiskust 19.13 Ennustada, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada, ja
pehmem, sageli meeldiv. Need kuuluvad tööstuses kasutatavate lõhnaainete hulka.Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdatsioonil katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel. Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi ( Ag iooni soola ja ammoniaagi vesilahus) abil- aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeegli , ketoonid aga mitte. Seega aldehüüdid on redutseerijad, ketoonid mitte. Aldehüüdide ja ketoonide reaktsioonil ammoniaagi toimel tekivad imiinid, amiini toimel asometiin, samuti tuntud kui Schiffi alus (komponendid, kus esineb C=N rühm) Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks. Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape(sipelghape) ja etaanhape (äädikhape). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast ning
Need kuuluvad tööstuses kasutatavate lõhnaainete hulka.Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdatsioonil katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel. Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi ( Ag iooni soola ja ammoniaagi vesilahus) abil- aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeegli , ketoonid aga mitte. Seega aldehüüdid on redutseerijad, ketoonid mitte. Aldehüüdide ja ketoonide reaktsioonil ammoniaagi toimel tekivad imiinid, amiini toimel asometiin, samuti tuntud kui Schiffi alus (komponendid, kus esineb C=N rühm) 14. Karboksüülhapped (omadused, saamine). Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks. Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape(sipelghape) ja etaanhape (äädikhape). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast ning
: O: : O: C - .. C - R O H + O R' R O: + HO R' Prootoni ülekandmise järel moodustuvad produktid Amiidid Amiide saab valmistada lähtudes happe kloriididest, anhüdriididest, estritest, karboksüülhapetest ja karboksüülhappe sooladest. Nendes meetodites toimub amiini nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma karbonüülse süsiniku juures. Kõige paremini toimuvad reaktsioonid happekloriididega. - O O O O H H C R C Cl C C + -
raku kehadel ja eelsünaptilistel neuronite terminalidel. 5-HT retseptorite tüüpe on palju: 1A-F, 2A- C, 3, 4, 5A, 6 ja 7, millel kõigil on väga laialdased funktsioonid. Väga suured kogused serotoniini võivad tekitada serotoniini sündroomi, mis on vägagi ohtlik ja paljudel juhtudel ka letaalne. Selle tekkeks peab muidugi üksi ühestki serotoniini produktist või ravimist ei piisa, selleks peab kombineerima selektiivseid serotoniini retseptori inhibiitoreid koos mono amiini oksüdaasi ihibiitoritega. Imetajates toimub serotoniini süntees kahe erineva trüptofaani hüdroksülaasi abil: TPH1 produtseerib seda käbinäärmes ja enterokromafiinrakkudes ning TPH2 teeb seda Raphe tuumakestes ja müenteerses põimikus. N,N-Dimetüültrüptamiin DMT on psühedeelne ühend, mis on struktuurselt analoogne serotoniinile ja melatoniinile. Säilitatake peamiselt fumaraadina või alusena. Esimest korda sünteesiti see 1931. aastal Kanada keemiku R. Manske poolt. 1961
Sageli asendamatud AH kirjutatakse asendatavate AH-ga paarides (Phe+Tyr; Met+Cys). S.t, et Tyr võib sünteesida Phe baasil, kui Phe jääb üle. Kui Phe ei ole -> Tyr muutub asendamatuks. Histidiin inimkeha ei süntees, normaalse söömisega sünteesivad His seedekulgla mikroobid. 3. AH reaktsioonid 3.1 Dekarboksüülimine. CO2 ellimineerimine dekarboksülaasiga. Annab biogeense amiini. (Glutamaat annab -aminobutüraadi (GABA); histidiin -> histamiini). Biogeensed amiinid töötavad inimkehas signaalmolekulina. 3.2 Desamiinimine. Aminorühma eraldamine molekulist ensüümi toimel. Annab vastaav ketohappe ja NH3. 3.3 Transamiinimine Aminorühma ülekandmine
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega. • Amiinid on orgaanilised alused. • Nimetuse andmisel loetletakse lämmastikuga seotud rühmad ja lisatakse lõppu järelliide –amiin. • Näited: CH3 — CH2 — NH2 – etüülamiin, • CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 — • CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin, Omadused • nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. • Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3 + Cl • Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). • Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. Küllastumata ühendid • Alkeenid ja alküünid on küllastumata, σ- sidemele ka üks või kaks π-sidet. • Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 (propeen) • Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C– CH3 (propüün)
Aminotransferaaside nagu ka teiste püridoksaalfosfaati sisaldavate ensüümide korral on koensüüm seotud Schiffi alusena ensüümi lüsiini jäägiga. Katalüüs algab α- aminohappe sidumisega, mis asendab seejärel ensüümi ε-aminorühma Schiffi aluse koosseisust oma molekuli koosseisu kuuluva α-aminorühmaga. Sellele järgnevad ümbergrupeerumised Schiffi aluse molekulis ning hüdrolüüs, mille tulemusena vabaneb α-ketohape. Püridoksaalfosfaat sisaldab nüüd amiini. Ensüüm peab siduma teise molekuli ketohapet ning toimuv pöördprotsess viib teise α-aminohappe moodustumisele. Praktiliselt kõik α-aminohapetega toimuvad reaktsioonid kasutavad püridoksaalfosfaati. Schiffi aluste moodustamisega kulgevad muudatused α-süsiniku juures võivad kulgeda ükskõik millise selle süsiniku asendaja osalusega. Püridoksaalfosfaadi roll on nii α-süsiniku juures toimuva keemia muutmises kui ka aminorühma ajutises sidumises.
Dehüdraatimine ---> alkeenid või eetrid. CH3CH2OH ---> CH2=CH2 + H2O 2CH3CH2OH ---> CH3CH2OCH2CH3 + H2O Reageerivad leelismetallidega ---> alkoholaadid 2CH3CH2OH + 2Na ---> 2CH3CH2ONa + H2 Alkoholaatide hüdrolüüs. CH3CH2ONa + H2O ---> CH3CH2OCH2 + NaOH AMIINID Reageerivad hapetega ---> Ammooniumisoolad. CH3-NH2 + HCl ---> CH3NH3Cl Reageerivad halogeeniühenditega ---> Ammooniumisoolad. CH3-NH2 + CH3Cl ---> (CH3)2NH2Cl Kui tekkinud sool neutraliseerida, saame amiini. (CH3)2NH2Cl + NaOH ---> (CH3)2NH + NaCl + H2O ALKEENID (ja alküünid) Hüdrogeenimine ---> Alkaanid CH2=CH2 + H2 ---> CH3-CH3 Hüdraatimine ---> Alkohol. CH3-CH=CH2 + H2O ---> CH3-CH(OH)-CH3 (Markovnikovi reegel) Liituvad halogeenidega ---> Halogeeniühendid CH2=CH2 + Cl2 ---> CH2Cl-CH2Cl Liituvad vesinikhalogeniididega ---> Halogeeniühendid CH3-CH=CH2+ HCl ---> CH3-CHCl-CH3 (Markovnikovi reegel) Polümerisatsioon Oksüdeerumine: 1. Täielik põlemine
1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonor-aktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksimoodustaja keskne metalliaatom, võib olla neutraalne või katioonina. Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustamisel tsentraalse metalliiooniga nim ligandideks. Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv, levinumad on 4 ja 6. Välissfäär - nurksulgudest väljaspool. Kui kompleks on laenguta, siis välissfääri ei moodustu. 2. Andke d-metalli kompleksühendile n...
· Sulfonüülhalogeniidid R-SO2-Hal *Tekkinud ammooniumsoola neutraliseerimisel leelisega saadakse amiin: · Sulfoonamiidid R-SO2-NH2 CH3N+H2C2H5Cl-+KOH®CH3NHC2H5+KCl+H2O · Sulfoonhalogenoamiidid R-SO2-NHHal AMIINIDE SAAMINE Sulfoonamiidid ja sulfoonhalogenoamiidid on enamasti happeliste *Ammoniaagi või amiini alküülimine. Selles variandis kasutatakse omadustega. alküülimisvahendina halogenoalkaani. Saadakse soolade segu, mida Sulforühma asendamine toimub naatriumsulfonaadi kokkusulatamisel mingi töödeldakse leelisega ja seejärel destilleeritakse veeauruga. Tugevad teise sobiva naatriumisoolaga. nukleofiilid.
Brõnstedi järgi Happed loovutavad ja alused liidavad prootoneid .Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl à NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl à (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4à (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4à (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH ó NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH ó CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja ó (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3
H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon Brõnstedi järgi Happed loovutavad ja alused liidavad prootoneid .Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
CH3 CH3 Osakesed c ja e ei saa olla nukleofiilideks, sest kõik lämmastiku elektronipaarid on neis seotud. 5. CH3 CH2 H CH2 CH3 N H N CH3 CH2 CH2 CH3 6. CH3CH2OCH2CH3 kt° on 35 °C, (CH3CH2)2NH kt° on 55 °C ja CH3CH2CH2CH2OH on 118 °C. Eetri molekulid ei moodusta omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemed amiini molekulide vahel (vt eelmine ülesanne) ei ole väga tugevad (miks?), küll on aga vesiniksidemed tugevad alkoholis. 12 6. KÜLLASTUMATA ÜHENDID (LK 104105) 1. -sideme kohta lugege lk 15 ning -sidemest lk 9293. Pöörake tähelepanu nende sidemete geomeetriale, s.t nende ruumilisele ehitusele. Teoreetilises plaanis on ehk tähtsam, et neis sidemetes osalevad erineva energiaga elektronid
· -OH alkoholides, fenoolides; · -O- eetrites; · -CO ketoonides ja aldehüüdides; · -COOH karboksüülhapetes; · -NO2 nitroühendites; · -NH2 amiinides. 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. 25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehüüdi, ketooni, karboksüülhappe, amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi. Süsivesinike halogeenderivaadid on ühendid, kus üks või enam süsivesiniku H aatomit on asendatud halogeeniga. Alkoholid on ühendid, kus -OH rühm on kovalentselt seotud süsinikuga, mis ei kuulu benseenituumale (fenoolid) ega ole karbonüülrühma osa (karboksüülhapped). Alkoholide jaoks on liide ool, mis ühendatakse vastava süsivesiniku nimetusega. -OH rühma asend molekulis (v
kontsentratsioonid. Lahendus: (CH3)3NH+ on nõrk hape, seetõttu ta ei dissotsieeru täielikult (CH3)3NH+ H+ + (CH3)3N Algselt oli lahusesse lisatud 0.060 mooli (CH3)3NH+Cl- liitri lahuse kohta, tasakaalu saabudes, dissotsieerus hape vastavalt dissotsatsioonikonstandile, seega ammooniumi moolide arv liitris vähenes täpselt nii palju kui tekkis lahusesse prootoneid ja amiini: (CH3)3NH+ H+ + (CH3)3N Algselt 0.060 Lõpuks 0.060 - x x x ja seda tasakaalu kirjeldab (CH3)3NH+ dissotsatsioonikonstant (mille väärtuse saab happe dissotsatsioonikonstantide tabelist): Ka = [H ]⋅ [(CH ) N ] = x = 1.59 × 10 +
O OH O OH b) H3 CO P CH CCl 3 + 2H2 O 2 CH3 OH + HO P CH CCl 3 OCH 3 OH 5. Tsüklamaat on väävelhappe amiid ja samuti naatriumisool ehk naatrium N-tsükloheksüül- amidosulfaat. amiini jääk sool O NH S ONa O väävelhappe jääk 8 6. Küllastunud rasvhapetest moodustunud rasv (alumisel pildil) on kindlasti tahke. Teine rasv on
2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja
2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja
2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja
Aminohapete tähtsamad reaktsioonid: peptiidsideme teke ehk amiidide teke. Peptiidsideme teke: Ühe aminohappe -karboksüülrühm interakteerub teise aminohappe - aminorühmaga, mille käigus eraldub veemolekul ja tekib peptiidside 10 Dekarboksüülimine on CO2 elimineerimine dekarboksülaasiga. Aminohappe dekarboksüülimine annab biogeense amiini: glutamaat gamma- aminoburüraadi (GABA), histidiin histamiin, jne. Bioamiinid töötavad inimkehas signaalmolekulidena. Aminohapete aktivatsioon valgu sünteesil Aminohapete aktiveerimine seostumisel tRNA-ga on oluline eelreaktsioon valkude sünteesil. Amiidide süntees Glutamiinhappe amiid ja asparagiinhappe amiid sünteesitakse vastavalt Glu ja Asp baasil ATP ja ammoniaagi osalusel.
Selles protsessis toimub aminorühma ülekandumine L-aminohapetelt -ketohapetele vahepealse ammoniaagi moodustumiseta. Desamiinimine on aminohapete utilisatsiooni põhiline tee, mil aminohappelt eemaldatakse aminorühm. Reduktiivne amiinimine on protsess, kus moodustuvad aminohapped nende desamiinimise produktidest -ketohapetest, ammoniaagist ja mõnedest madalmolekulaarsetest N- ühenditest. Aminohapete dekarboksüülimine seisneb aminohappe karboksüülrühma lagunemises ja vastava amiini moodustumises ning eraldub CO2. 44. Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetus eripära mäletsejatel. Roiskumine. Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni ja sellistena kasutatakse organismis kas plastiliseks otstarbeks või energeetilise lähteainena. Suus ei toimu erilisi muutusi, sest süljes puuduvad proteolüütilised ensüümid. Valkude seedimine algab maos, kus toiduvalkudele toimib maonõre selles leiduvate ensüümidega
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada e...
5 aastat. Ei sisalda nitriide, amiine, fosfaate, booraate ega silikaate. Eriti hea kaasaegsetele alumiiniumist ja teistest kergmetallidest valmistatud jahutussüstemi Zero 100% antifriisjahutusvedelik kaitseb jahutussüsteemi tõhusalt jäätumise ja korrosiooni eest. Zero sobib nii autodesse kui tööseadmetesse ja selle lisaainete lisamisel on arvestatud tänapäevaste mootorite alumiiniumosadega. Segu korral mahuvahekorraga 1:1 saavutatakse külmakindlus 36C. Jahutusvedelik on nitriidi, amiini ja fosfaadivaba. JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100% LÜHIKIRJELDUS: Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi. Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD: Roheline vedelik Tugevalt kontsentreeritud Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
