Das Fahrrad Deutsches Gymnasium Kadriorg Kristiin Helisalu 7b klass 2009 Fahrrad Typen Fahrräder sind verschiedene Typen : Landstraenrad, Geländerad, Stadtrad, Stromrad und BMX. Entwicklung von Fahrrad Landstraenrad Die Landstraenrad ist der Fahrrad, die angepasst ist für den Straen fahren. Es hat eine dünne Beläge und ein Gang. Beläge haben nicht das Muster. Geländerad Geländerad ist der Fahrrad, die angepasst ist auf den Gemälde fahren. Es hat eine dickere Beläge und komfortabler Rahmen für Radfahrer. Stadtrad Stadtrad ist der Fahrrad, die angepasst ist für den Straen fahren. Es sah etwas alt, aber es ist in Mode. Der Sattel ist bequeme Position für dich. BMX Die BMX ist der Fahrrad, die angepasst ist für den Tricken machen. Es ist niedrig. Es ist licht. BMX ist in American, erfunden im Jahre 1960. Fahrrad Getriebe ...
Elektrooniline seisupidur Aruanne Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõimaluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid. Elektroonilise parkimispiduri aktiveerib nupuvajutus, piduriklotsi vastu ketast surub elektrimootor, mis on kolmekäigulise ülekandega, mille ülekandearv on 1:50. 1. Elektrimootori hammasratas on väiksem ja keermega kolvi tõukuri hammasratas on suurem, ülekandemehhanism ja elektrimootor on ühendatud hammasrihmaga. 2. Loksplaadil ja hammasrattal on erinev hammaste arv 3. Keermega liikuv kolb moodustab viimase ülekandefaasi. Kolbi liigutav mutter on disainitud nii, et kui parkimispidur on aktiveeritud, siis lukustab mutter end ise. Mutri kuju on ka selline, et see ei saa kolvi see keerlema hakata. Nii on park...
Moore'i automaat. 1. Nimi: Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade 2. Seadme töö kirjeldus: a. Sihtmärgi positsionnerimist keskkohas; b. Vaja viia sihtmärk turvalisse kohta märgi vahetamiseks; c. Panna liikuma sihtmärki vasakule-paremale; d. Peab olema võimalik suvalisel aja hetkel peatada sihtmärk, pärast seisma jäämist uuesti käivitada vastavalt vajadusele vasakule paremale, seismajäämisel rakendub pidur. e. Tagasiside kui seiskame, kas jäi seisma; f. Liikumiseks keskasendisse anname käsu, liigub sinna ja jääb seisma; 3. Riistvara: a. Nupud (stop, vasakule, keskele paremale) b. Kiiruse andur c. Positsiooni andur (vasakule, keskele, paremale) d. Releed (vasakule, paremale, pidur) Seadme joonis Graaf
Kui auto siiski satub libisemisse, kas suure kiiruse, kiiruse lisamise, äkilise rooli pööramise või pidurdamise tõttu, tuleb säilitada rahu, pidamine taastada ja auto juhitavus kiiresti taastada. Pidurda arukalt Loomulik reaktsioon ohuolukorras on pidurdada nii tugevasti, et autorattad Blokeeruvad.Kiirus küll väheneb blokeeriva pidusdusega jõudsalt, kuid auto kaotab juhitavuse.Kui auto blokeeriva pidurduse ajal satub külglibisemisse või on sõidurajalt välja sõitmas, tuleb pidur vabastada, et auto oleks juhitav. Kui auto on jälle juhitav, pidurdatakse uuesti.Sellise järkjärgulise pidurdamisega kiirus väheneb ja auto on kogu aeg juhitav.Kui on vaja kiiresti seisma jääda tegutse järgmiselt: Ø Pidurda ja kui auto ei püsi sõidurajal või on vaja pidurdada kurvis, vabasta pidur ja keera rooli.Pidurda uuesti, vabasta pidur ja keera rooli... Ø Siduri pedaal peab olema vajutatud põhjani, et mootor ei pidurdaks rattai ega sureks välja mootor.
Põhjus: Peadüüs ummistunud.Bensiini vähene pumpamine karburaatorisse.Bensiini tase madal.Sõel umbes 3)Rikas küttesegu- Väljalasketorust tule musta suitsu, paugud summutis, suur bensiinikulu,mootoril võib olla vähe jõudu. Põhjus: Nõelklapp ebatihe, ei sulgu.Bensiini tase kõrge.Õhuklapp ei avane.Ujuk uppunud. 2. Sõidupidur. Piduriketas, kolb, klotsid. Auto kiiruse vähendamine sõiduajal. ABS pidurid- blokeerimisvastane pidur. Ehitus:Trummelpidurid või ketaspidurid(trummel puudub). Pilet 15. 1. Auto elektrivooluallikad Akupatarei varustada elektriseadmeid elektriga, kui mootor seisab. ( alalisvool 12 V ) Generaator- varustab elektriseadmeid elektriga sõida ajal. ( vahelduvvool 13,5 V ) 2. Sõidupiduri rikked Kõik rattad pidurduvad nõrgalt ( pedaali käik suur, pidurdamiseks vaja suurt jõudu. Pedaal vajub läbi, sest õhk on sisse tunginud.) hõõrdkatted kulunud, hõõrdkatted libedad või
RAKVERE AMETIKOOL AL12 Ketas- ja trummelpidurite erinevused Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelp...
mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. KOKKUVÕTTE Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik.Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. KASUTATUD INFOALLIKAD ABS-pidurid (online) http://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid (6. september 2009)
· Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur (11), mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost.
annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-regu- leeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3.Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine – reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus osas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendid. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud, siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri alla liikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost. Väntpressi põhimõtteskeem: 4. Deformeerimisskeemi eskiis: 5. Stantsise joonis: 6
valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur, mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost. Deformeerimisskeem Stantsise joonis Stantsi lõppvagu
Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigsitab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustab. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri koli all olev vedru. Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdeketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid
5 54,7 (75-100) 54,68 54,69 54,67 37,61 4.Töö Käik ja Mõõteriista ehitus Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, kui mõõtekruvi sisse keerata. Seepärast on numbrid sügavuskruviku piki- ja ringskaalale kantud vastupidises järjekorras võrreldes tavalise kruvikuga: pikiskaalal suurenevad numbrid paremalt vasakule, ringskaalal aga päripäeva. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Esmalt puhastada sügavuskruvik ja mõõdetav detail ning seejärel seame sügavuskruviku nulli. Selleks: Kui mõõtepiirkond on 0...25 mm, siis tehakse seda kontrollplaadil, kui aga ülemine mõõtepiir on üle 25 mm, siis on selleks vastavate mõõtmetega seademõõdud. Võetakse näiteks vahetusotsak 50 mm ja torgatakse see lõhestatud otsa pidi kruvikusse.
Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja
A.K.K on auto ks mugavamaid ja ohutumaid tegureid tagav seade. Vabastab juhi linnaliikluses kohustustest ja suurendab juhi thelepanu liikluses. AKK maksab rohkem, ehituselt keerulisem,hooldus ja remont on kallim. Kiiresti kuluvad sidur ja pidur. Remondil nuab AKK head tmeest. Kulub ligi 10% rohkem ktet. Sest kulutab rohkem mootori vimsust. Siduautode AKK-d jagunevad sltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki. Tphimttelt on need kastid hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on kigukastis pealekanne. AKK llitatakse kike sisse sidu ajal automaatselt. Kikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele.AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot,
Q 80000 N F t0 8158 kg , (1.1) g 9.81 kus Ft0 seadme tõstevõime kg; Q Tõstetava koormuse väärtus N; g Maa raskuskiirendus g = 9,81 m/s2. Tõsteseadme skeem on kujutatud joonisel 1.1. 3 Joonis 1.1. Tõsteseadme kinemaatiline skeem, kus: 1 on elektri mootor, 2 sidur, 3 pidur, 4 reduktor, 5 trummel, 6 polüspasti liikumatu plokiratas, 7 tross, 8 polüspasti liikuvad plokirattad, 9 mahajooksu piirik, 10 polüspast, S1 enam koormatud trossiharud, Q+Gkp lasti koormus+ lasti riputamise mehanismi mass, zt kandvad trossiharud. [1] 4 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT 2.1. Trossiharu koormus
· Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur
Juht süsteem on jagatud edasi kahte teenindus piduri süsteemi: Käsipiduri süteemi ja haagise piduri süsteemi. See kahekordne pidurdus süsteem on omakorda veel jagatud esimeste ja tagumiste rataste süsteemideks, mis saavad suruõhki enda individuaalsetelt mahutitelt, mis on lisatud ohutus nõudena, kui peaks toimuma põhipaagis leke. Teenindus pidurid on lisatud selleks, et piduri pedaali õhuklapp, mis reguleerib mõlemat ringlus süsteemi. Käsipidur on õhuga reguleeritud vedru tüüpi pidur, kus jõud on rakendatud vedruga piduri silindris ja jõud on vabastatud suruõhuga, mis töötab käsikasutusega klapiga. Haagise piduri süsteem koosneb kahest otsesest voolik süsteemist : Varustus süsteem ( märgitud punasena ) ja eraldus kontroll teenindus voolik ( märgitud sinisena ). Varustus voolik saab õhku primaarse liikumisega paigal püsimise piduri õhu paagist relee klapi kaudu ja kontroll voolik on reguleeritud haagise piduri relee klapi kaudu.
suurema hammasrattaga ja selle teljel asuv väike hammasratas omakorda jällegi trumlirattaga, pannes selle pöörlema vända liikumise vastassuunas. Trumliratas on jäigalt ühendatud vintsi trumliga, millele keritakse tõmbetross. Elektri-reversiivvints on kõige efektiivsem ehitusel kasutatav tõstemasin. Polüspastide abil võib nimetatud vintsidega tõsta ükskõik kui rasket lasti. Elektrivints koosneb järgmistest osadest. Karprauast alusraamile on monteeritud trummel, hammasreduktor, pidur ja reserviiv, s.o. mõlemas suunas pöörlev elektrimootor, mis reduktoriga on ühendatud elastse tapppukssiduri abil.( pidur on asetatud vedavale võllile). Friktsioon- ehk hõõrdsidurvintsidel mida ehitusel kasutatakse, on tõmbejõud trossis on keskmiselt 0,5...5 tonni. Kasutatakse peamiselt ühe ja kahe trumliga vintse, kuid ka kolme ja isegi viie trumliga. Vintsi trummel asetseb teljel vabalt. Samal teljel asetseb vabalt ka suur Joonis 3.2.2. Ühetrumliline hammasülekandega käsivints
väärtus on 0,1 mm või sügavuskruvikuga, mis on sellest 10 korda täpsem (0,01 mm). Sügavuskruviku M 100 mõõtepiirkond on 0...100 mm. Mõõtemääramatus on 1. ja 2. täpsusklassile vastavalt ±0,003 või ±0,005 mm. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, kui mõõtekruvi sisse keerata. Seepärast on numbrid sügavuskruviku piki- ja ringskaalale kantud vastupidises järjekorras võrreldes tavalise kruvikuga: pikiskaalal suurenevad numbrid paremalt vasakule, ringskaalal aga päripäeva.
Variaatori mõlemad rattad, vedav ja veetav ratas, koosneb kahest üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koonuspinnast. Koonuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu muutmine toimub elektrooniliselt juhitava hüdraulika vahendusel. Reversi ülesandeks on muuta veetava võlli suunda. Variaatorkäigukast koosneb: 1. Sidurikoda 2. Õlipumba ketiratas 3. Rullpukskett 4. Mitmekettaline pidur 5. Labaõlipump 6. Mitmekettaline sidur 7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9. Vahevõlli käitushammasratas 10. Kiilrihm 11. Gaas 12. Vahehammasratas 13. Pidur 14. Veetav rihmaratas 15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24. Pumpratas Toroidülekanne
d) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste või välisriikide kodanike omanduses või valduses. e) mis on ette nähtud kasutamiseks jäätmete kogumisel ja äraveol; f) mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuari 1984. a; g) mis on 30-aastane ja vanem. Alapunkti f rakendatakse kuni 31. detsembrini 2013 ning alapunkti g rakendatakse alates 1. jaanuarist 2014. a; Piduriseade - mõisteid · Käsipidur on mootorratta esiratta pidur; · Rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav · Seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt · Sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti
Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide 5.Järeldus Kuna keskmiste summa tuli 3600 29, siis see erineb tegelikust 29. See mahub lubatud vea piiridesse ning mõõtmised õnnestusid.
Kruvik Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohas...
Väikese mõõtemikroskoobi mõõtepiirkond pikisuunas on 0...75 mm ja ristsuunas 0...25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ- tepiirkond on 0°...360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1'. Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk
Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on kevadine öökülm. § Väga hullud olid näiteks 29/30. mai 1975, 10/11. mai 1984 ja 13/14. mai 2004. öökülmad.
Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'. Näidu lubatav mõõtemääramatus ei tohi ületada ± nooniuse lugemi väärtusest. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart ham-masülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõ- diku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt
piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitilisele olukorrale. ABS-pidurite eeliseid kuritarvitatakse sageli, nähes süsteemis auto kaitseinglit arutu kihutamise ja ohtlike manöövrite korral. On siiski olemas füüsikaseadused, mis piiravad ka ABS-pidurite võimalusi. Võib kindlalt väita, et ABS on hea tööriist just vastutustundliku autojuhi käes. Mis on ABS? Paljud usuvad, et ABS on lihtsalt elektriliselt juhitud rütmiline pidur. Nii lihtne see siiski ei ole. Mis juhtub, kui autojuht kasutab nn. rütmilist pidurdamist? Sellise pidurdamise korral vajutab juht mitmel korral kiiresti või aeglasemalt ning suurema või väiksema jõuga piduripedaalile. Juhid kasutavad sellist pidurdussüsteemi väga erinevalt, muutes operatsiooni õnnestumise küsitavaks. Tavaliselt on pidurdusteekond ka rütmilise pidurdamise korral suhteliselt pikk. ABS-süsteem kontrollib kõigi rataste tööd ja suudab operatiivselt mõõta
S0009 L I0,01 Start S0010 O T02 Taimer 2 (2s) S0011 A I0,02 Lõpplüliti S0012 # 02 S0013 L I0,07 Tagastusnupp S0014 # 05 S0015 ---*--- 02 Mootor 1 suunas S0016 L C00 Loendur K=30 S0017 O I0,07 Tag. nupp S0018 # 03 S0019 ---*--- 03 Dün pidur S0020 L T00 S0021 # 04 S0022 ---*--- 04 Mootor seisab S0023 L T04 S0024 # 05 S0025 ---*--- 05 Mootor teises suunas S0026 L I0,02 S0027 R T04 S0028 # 06 S0029 ---*--- 06 Dün. Pidurdus S0030 L T01 S0031 A I0,05 S0032 # 01 Mootor seisab
määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Joon. 10.6.1. Sildumisseadme skeem, koostisosad ja nende paigutus: 1- automatiseeritud haalamisvints, 2- suunav rull, 3- kuuerullikuline otsaklüüs, 4- trossipidur (antud juhul kettpidur), 5- kolme rulliga kiip, 6- puksiirklüüs (tsentraalklüüs), 7 ja 8 pollarid, 9- tross (sünteetiline), 10- automatiseeritud haalamisvints kopaga, 11- terastross, 12- puksiirtrossi pidur, 13- kahe juhtrulliga kiip, 14- trossipool piduriga, 15- valatud trossiklüüs, 16- ankrupeli (kepsel), 17- lainekaitse. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2
Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsiste koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsikaldeid ja sellega säästa metalli. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Joonis 2 4. Stantsise joonis Joonis 3 5. Lõppvao eskiis Joonis 4 6. Deformeerimisskeemi eskiis Joonis 5
Jalgratas Esimene jalgratas oli 2 vankriratast ja sadul, mida ühendas puitraam. Sellise jalgrattaga sõideti jalgadega lükates. Hiljem lisandusid pedaalid, siis pidur. Peale seda hakkas rataste suurus muutuma, millega lisandusid kummist valatud rattakummid. Kui lisati kettülekanne hakkasid rataste mõõtmed ühtlustama. Kui arenes tehnoloogia ja materjalid tekkisid ka erinevad käigud, vabajooks ja kaablitega pidurid. Loomulikult muutuvad pidevalt siiani veel jalgrataste tüübid, ja arenevad komponendid. Hiljuti lisandus elektri jõul töötav jalgratas. Pesu pesemine Ammustel aegadel pesti pesu lihtsalt lähimas veekogus. Abiks olid erinevad
2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter 2 – trummel 3 – hülss 4 – pidur 5 – alus 6 – seademõõt 7 – vahetusotsakud Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõde Keskmine mõõde Ava nr. Vahetusotsak Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 nihikuga M 56, 82 mm 50-75 mm 56,528 mm 56,526 mm 56,529m 56,53 mm 1.
· Mopeedijuht peab olema vähemalt 14-aastane, jalgrattur sõiduteel sõites vähemalt 10 aastat vana. Õuealal jalgratturi vanuse alammäär ei kehti. · 10-15 aastasel jalgratturil ja 14-15 aastasel mopeedijuhil peab mujal kui õuealal sõitmisel olema kaasas käesoleva määruse ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus. · Mopeedijuhil ja tema sõidukil sõitjal peab olema peas kaitsekiiver. See peab olema korralikult kinnitatud. · Jalgrattal peab olema: 1. Töökorras pidur ja signaalkell 2. Vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur 3. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur. · Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistajatehase nõuetele. Mopeedil peab sõites ees põlema punane tuli. · Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud manöövri ajal, mis nõuavad ümberrivistumist
Lükka materjali vastu tera või ketta pöörlemissuunda. Toesta töödeldav detail korralikult. Kasuta detaili lükkamiseks lükkeklotsi, et mitte riskida lõiketera puudutamisega. (automaatse eendurmehhanismiga masinal pole kohustuslik) Ära kunagi küünita üle lõikuri jäätmeid eemaldama. Ära kunagi proovi kinnikiilunud saekettast või lõikurit vabastada ilma seadet välja lülitamata. Ära püüa saeketast või lõikurit puutüki abil peadata. Kui seadmel puudub pidur, lase lõikuril ise seisma jääda Kui keegi sind töö ajal segab, lõpeta töö ja lülita seade välja, enne kui kõrvale vaatad. Pikilõikesaagpinkide pildid Saekettad Kasutatud kirjandus A. Pilsikov ,,Puidutöötluspingid" A. Jackson D. Day ,,Puutöömeistri käsiraamat" http://www.alibaba.com/showroom/multiple-rip-saw.html http:// cnshruiyi.en.made-in-china.com/offer/tMTQUBoEuuhR/Sell-Multi-Rip-Saw.html http://cnshruiyi.en.made-in-china
............................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur...............................................................8 3.2 Elektrooniline seisupidur.............................................................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 1. Trummelpidurid 1.1 Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. 1.2 Põhiosad: Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi, pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb, piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik.
rattapidur enam ei reguleeru või on väiksema kulumisega. Nii tehakse kindlaks vead, näiteks hoovastiku seadeelemendi purunemine, blokeeritud regulaator või pidurite õlised hõõrdkatted. Avariipidurdusvõimendi Piduripedaali kiire ja tugeva vajutuse tuvastamisel ületatakse aeglustuse nimiväärtus, et rakendada autojuhi poolt soovitud hädapidurdust. Soovimatute liigpidurduste vältimiseks on see funktsioon piiratud. Peatuskoha pidur Võimaldab seisval sõidukil olenemata piduripedaali vajutamisest rakendada pidurdusrõhkusid (kuni 2 bar). Pidurdusrõhud programmeeritakse nii, et suruõhu kulu oleks minimaalne. Alljärgneval selel on esitatud WABCO I põlvkonna elektropneumaatilise piduriseadme üldskeem. Varasemast tuttavad õhkpiduriseadme osad on selel tähistamata. Sele 2. Veoki EBS üldskeem 4S/4M (allikas: WABCO) 1 EBS juhtplokk; 2pedaali asendi andur; 3 proportsionaalne releeklapp; 4 ABS
90. Silur: 480x130mm, 91. Segukast 92. Kühvel 93. Armatuuri Pumpkonks 94. Plekikäärid, 95. Trapetskellu 110x160 96. Kolmnurkkellu 200mm 97. Segukamm 130x280/ 6x6mm, 8x8mm 98. Terashari 99. Silur h-profiil, 100. Krohvihõõruti 101. Sveitsi kellu 102. Meisel 103. Lihvkivi 104. Müürinöör 105. Lõiketangid 106. Pahtlilabidas 107. Akuga plekikäärid 108. Turvavarustuse komp.. 108.1.1. turvarakmed 108.1.2. iselukustuv pidur 108.1.3. turvaköis 20m 108.1.4. kukkumise pidurdaja kukkumishoo leevendajaga 108.1.5. ohutusköied reguleeritava pikkusega (max. 2 meetrit). 108.1.6. vöö küljes aasad, kuhu saab tööriistu kinnitada 108.1.7. karabiin 100 ja 50 108.1.8. tööriistavöö kahe taskuga, haamri ning terariistade tasku 109. Soojapuhur ~ 9 kW 110. Järelveetav korvtõstuk 111. Armatuurisiduja ( akudega 112
Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam. Planetaarülekande eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi automaatkäigukastidesse Joonis 6. Kroonratas, sateliithammasratas, päikeseratas 2.3 Planetaarülekande sidur ja pidur Planetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse
Pidurdus on aga efektiivsem mida kindlamini rattad asfaldile toetuvad. Piduri võimalikud rikked: Purunenud vanadusest piduri voolik Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on lekke tõttu langenud. Liikluseeskirja järgi ei tohi sõiduautoga edasi sõita, kui pidur ei tööta. Ebaühtlase pidurdamise põhjused Teekatte erinev haardumine Käsipiduri seisukord, auto peab kallakul seisma käsipiduri abil seda kontrollib tehnoülevaatus üldjuhul rakenduvad tagarataste pidurid ABS piduritega autorattad ei tohi kiirel sõidul hataka lohisema isegi siis mitte, kui juht täiest jõust pedaalile vajutab Kui kiirus on 15km või väiksem peavad ABS piduritega auto rattad järsul pidurdamisel hakkama lohisema
pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigistab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru · Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku · Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad
Tartu Kutsehariduskeskus - - Tutvuda mõõteriistadega (nihik, kruvik) Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Nihik...............................................................................................................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 ...
kolb vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. Joonis15. 3.3. Pidurid Planetaarreduktoris kasutatakse kahte tüüpi pidureid: ketas- ja lintpidureid. Ketaspidurid on oma ehituselt sarnased siduritega, erinevus on ainult selles, et ketaspidurites ei ühendata veetavaid kettaid mitte trumli, vaid planetaarreduktori kere külge. Kui vedavad ja veetavad kettad omavahel ühendada, siis osutub ketaspiduri rumm kere külge blokeerituks ja pidur töötab. Lintpiduri tähtsamaks osaks on ümber siduri trumli (5) (jn 16) paiknev lint (4). Selle pingutamisel pidurdatakse siduri trumliga koos ka planetaarülekandega ühendatud osa. Kui lintpiduri töösilindri (2) kolvi alla tekitatakse õlirõhk, siis töösilindri kolb koos vardaga (1) tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingutusjõu. Joonis16. Joon.16.Lintpidur: A lintpiduri paiknemine automaatkäigukastis, B lintpiduri
Rico Kapsi Rico Kapsi SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Rico Kapsi 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum...
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. P...
Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10
Õhkpidurid Koostaja :Sten Jürgenson Juhendaja :Kalmer Puul Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani...
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
koosoldud aastat. Film muide tuleb inglisekeelne. The Sun on tõesti nagu üks suur päike mis särab jõuliselt Eesti 21. sajandi popmuusikas. Tegijatest rääkides, tahan ma tähelepanu pöörata bändile 42GO. Nagu HU?-gi , on ilmselt 42GO esimene hitt tuntum, kui bändi nimi. See populaarne laul on ,,Bemmi kummid" . Tümakas mida saadab lause : ,,Mul on bemmil uued kummid". Tänaseks on bänd oma stiili jätkaud ja valmstanud hittloo ,,Sidur pidur gaas gaas" . Selle juurde käib ka spetsiaalne tants, milles jalaga vajutatakse põrandal kujutletavaid pedaale laulu rütmis. Siinkohal oleks hea teha järeldus inimestele meeldib teha üritustel, sõprade seltsis, süüa tehes jms raadio lahti ja kuulata sealt seda, mis parasjagu tuleb. 42GO on hea näide sellest , et ükskõik mis pillid mängivad ja ükskõik mis sõnad laulu on inimesed kuulavad seda ikka. Popmuusika ei vaja sõnumit, mõtet, keerulisust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
