Haagise tüübid 1. Bokstreiler Suletud koormaruumiga, jäikade külgseinte ja katusega poolhaagis, mis omab laes valgustust ja seintel ning põrandal hulgaliselt kinnituskohti lasti kinnitamiseks koormarihmadega. 2. Kardintreiler- tenttreiler, mille külgi on võimalik avada ka kardintreileri katust. Kardintreilerid hõlbustavad külg- ja pealtlaadimist. Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis hõlbustab laadimistöid päevavalguses ja suurendab tööohutust laadimisel. 3. Külmutustreiler- 4. Megatreiler- Poolhaagis kõrgusega 3,0m, mille koormaruumi maht on ca 100m3. Megatreileri haakesadula kõrgust teepinnast on 960mm ja selle all kasutatakse tavatreilerite omadest väiksema läbimõõduga rehve. 5. Tenttreiler- Poolhaagis, mille koormaruum on kaetud veekindla katte- tendiga. 6. Termotreiler- Külmutus- ja jahutusseadet omav poolhaagis, millega saab vedada laste külmutuskapi temperatuuril...
Tõstukiga varustatud pneumaatilised tagumised teljed. Kõik teljed on varustatud ,,Double acting" teleskoop amortisaatoritega. 2.2. HAAGIS. MARK, MUDEL, TÜÜP (TÄIS-, POOL- VÕI KESKTELGHAAGIS). TELGEDE ARV. MÕÕTMED. MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2 (PIKENDATUD VERSIOON) Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 210 mm Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 x 1310 mm 3. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI LEIDKE KOORMAMATA JA TÄISKOORMATUD AUTORONGI TELJEKOORMUSED. Haagise andmed: tühimass 5650 kg
Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. · Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7pooluselise pistikupesa kaudu, kus pidurite juhtimiseks on ühendused 6 (CAN High) ja 7 (CAN Low). · Andmeedastus ESP anduritele toimub CANandmesiini "Andur" kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor;
tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga . Double acting teleskoop amortisaatorid on paigaldatud kõikidele telgedele. 2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv. Mõõtmed. MEILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS1 Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 220 mm Haagis pikkus kinnituskohast 8610 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1) Telgede vahekaugused 2 * 1310 mm 3. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI LEIDKE KOORMAMATA JA TÄISKOORMATUD AUTORONGI TELJEKOORMUSED. Haagise andmed:
Sõidupiduri pidurikambrites on välisõhurõhk. Sõidupiduriga pidurdamine Vastavalt pedaalile vajutamise nurgale liigub suruõhk pidurikraani (6) I harust pidurdusjõudude regulaatorisse (10) ja aktiveerib selle. Pidurdusjõudude regulaatorist pääseb töörõhk tagasilla pidurikambritesse ja tagapidurid rakenduvad. Paralleelselt suunatakse pidurikraani II harust suruõhk esisilla pidurikambritesse ning esipidurid rakenduvad samuti. Haagisepidurite juhtklapi (12) kaudu aktiveeritakse ka haagise pidurisüsteem. Kui pedaal on lõpuni vajutatud, võrdsustub koormatud sõidukil pidurikambrite ja I ning II haru õhupaakide rõhk. Pidurduse lõpul väljub I haru tööõhk pidurdusjõudude regulaatorist välisõhku. Ülejäänud suruõhk lastakse välisõhku jalgpiduri kraani kaudu. Seisupiduriga pidurdamine Seisupiduri kraani käepide pööratakse parkimisasendisse. Vedruakudest lastakse kiirendusklapi (11) kaudu suruõhk välja ja tagasilla pidurimehhanismid rakenduvad vedrude
Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Vedrustus: Suruõhu vedrustus Gabariitmõõtmed: 13000x2540mm Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 3.2. Tühimassil: Auto: Esisild: 4875 kg Tagasild: 3980 kg Haagise teljekoormus: 1265 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:8 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? L 32000
avada(mootoririke) sis on võimalik seisupidurit vabastada läbi täiteklapi väljastpoolt antava suruõhuga. Seisupiduri kaitseklapp avaneb rõhul 4bar ja sulgub kui rõhk langeb alla 3.4bari. Suletud kaitseklapi korral ei ole võimalik vabastada seisupidurit. Juhtmagistraal töötab järgmiselt: seisupidurit juhitakse seisupiduri kraaniga, millel on kolm asendit: sõiduasendis lastakse õhk seisupidurikraanist kiirendusklappi ja sealt edasi vedruakudesse. Samal ajal läheb ka õhk haagise pidurite juhtklappi. Varupiduriasendis liigutatakse seisupidurikraani sõiduasendist seisuasendi suunda. Kiirendusklapi juhtmagistraalis rõhk väheneb koos sellega väheneb ka rõhk vedruakudes. Ning pidurdusjõud suureneb võrdeliselt hoova liikumisega. Seisupidurikraan on seisuasendis. Haagise juhtklappi aga juhitakse uuesti suruõhk haagise juhtmagistraal tühjeneb ning haagise pidurid vabastatakse.
isekallutav poolhaagis Schmitz SKI 24 SL 7,2 06 SR Kuna minu kokkupuude veoauto maailmaga on väga väike, tegin oma valiku markide seast, millega mul on kõige lähedasem side ning mis on tänavapildis silma jäänud. Veduki valisin, kuna MAN on vähesel määral seotud minu töökohaga. Minu kolleegid Soome Konekeskos müüvad MAN veoautosid. Lisaks lähtusin autovalikul vajaminevast kandevõimest ning selle tagamiseks otsustasin võtta kolme sillalise veduki. Haagise margi valikul lähtusin puhtalt sellest, mis tootja masinaid olen ise tänavapildis rohkem näinud ning sellest tulenevalt esimene mis meenus tööd alustades. 3 1. SÕIDUKI KIRJELDUS Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti 1.1. VEDUK Mark MAN [1] Mudel TGX 24.440 6x2 Midlift Lite Tractor Tüüp Sadulauto Vedrustus õhkvedrustus Mootor D2676, 6 reas silindrid,
Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Kaido Voitra Tartu khk Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Kaido Voitra Tartu khk Haagise pidurisüsteemid Kasutatakse: ühe- , kahe- ja kolmemagistraaliga piduriajameid. Kaido Voitra Tartu khk 4 6.10.2008 Kompressor Kompressori ülesanne on tagada pidurisüsteemide toimimiseks vajaliku suruõhu tootmine. Kaido Voitra Tartu khk Rõhuregulaator
kus, 11700kr/kuus on brutopalk 33% on sotsiaalmaks 0,3% on töötuskindlustusmakse, et leida tööandjakulusid tuleb brutopalk korrutada 1,333 (sots.maks+töötuskindlustusmaks+1). Aasta tööjõukulude leidmiseks peame saadud ühe kuu tööandja kogu palgakukud korrutama 12 kuuga. Tükitöö: Brutopalgast moodustub tüktiöö hinne tonnile 23% ja kilomeetrile 77%. n TJK TJKq = Q = 17kr/t n TJK TJKp= = 1,59kr/tkm P Leiame aastase veotöömahu haagisel: Haagise massH = 2,2 tonni Haagise vedamisel tehtud tonn kilomeetrile: PH= 2,2*32 344,8km= 71 158,56 tkm Et leida veotöömahtu haagisel tuleb haagise mass korrutada koguläbisõduga. Kütteained: n l KAl=13,7 norm. kütteained liitrile. 100 km n l KAp=1,3 norm. kütteained veotööks. km Diislikütuse hind hulgihinnana on jaehinnast 17,2% odavam, st et HKÜD = 15,07kr/l 4
· Sõiduauto on maksimaalselt üheksa istekohaga (sh juhi koht) auto, mis on ette nähtud reisijate veoks. · Buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli · Veoauto on veoste veoks ette nähtud auto. · Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk Ühendades auto (või bussi) ning haagise, saame autorongi (bussirongi). Sõidukite kategooriad · L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised mootorsõidukid või kerged neljarattalised mootorsõidukid (mopeedid, mootorrattad, ATV-d, mikroautod) · M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid (sõiduautod, bussid) · N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid (veoautod)
Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. 5. Haagisepidurite juhtharu Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine. Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri- ja haagisepidurikraaniga. Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Haagise pidurisüsteemid Kasutatakse: ühe- , kahe- ja kolmemagistraaliga piduriajameid. Kompressor Kompressori ülesanne on tagada pidurisüsteemide toimimiseks vajaliku suruõhu tootmine. Rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesanne on reguleerida ja hoida pidurisüsteemis selle toimimiseks vajaliku suruõhku. Alkoholiaurusti Osa sisseimetavast õhust imetakse läbi alkoholi kus ta rikastub alkoholiaurudega hoides ära kondensaadi jäätumise süsteemis. Alkoholipump
varustada anti-freeze seadmega ja õli eraldajaga. Suruõhk on siis salvestatud hoiustamis mahutisse ( kutsutud ka põhi paagiks ), kust jagatakse õhk läbi kaitse klappide esi ja tagu piduri õhu paakidesse, Käsipiduri õhu paak on abistamise seadeldis. Süsteem sisaldab ka erinevaid kontroll- , rõhuregulaator- , väljalaske- , ja ohutusklappe. Juht Süsteem Juht süsteem on jagatud edasi kahte teenindus piduri süsteemi: Käsipiduri süteemi ja haagise piduri süsteemi. See kahekordne pidurdus süsteem on omakorda veel jagatud esimeste ja tagumiste rataste süsteemideks, mis saavad suruõhki enda individuaalsetelt mahutitelt, mis on lisatud ohutus nõudena, kui peaks toimuma põhipaagis leke. Teenindus pidurid on lisatud selleks, et piduri pedaali õhuklapp, mis reguleerib mõlemat ringlus süsteemi. Käsipidur on õhuga reguleeritud vedru tüüpi pidur, kus jõud on rakendatud
tundi ja 8 õppesõidu korda sõiduoskuste süvendamise koolitust. 4. Kui täiendkoolitus on läbitud, saadakse ARK-st lõplik juhiluba (eksameid pole vaja teha, kui esmase juhiloa aegumisest ei ole möödunud üle 12 kuu). Esmane juhtimisõigus annab kõik päris juhiloa õigused, välja arvatud õiguse sõita üle 90 km/h. Autol peab ees ja taga olema algaja juhi tunnusmärk! TERMINID · Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. a täishaagis b - raskeveo haagis c poolhaagis d kesktelghaagis e - kerghaagis TERMINID HAAGISED, MIDA VÕIVAD VEDADA "B" KATEGOORIA AUTOD · Kerghaagis registrimass ei ületa 750 kg · Haagise registrimass ei tohi ületada auto tühimassi
Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? V= 23=8 m 3 - betoonkuubiku ruumala p= m/V m= 2000*8= 16 t - ühe betoonkuubiku mass, meil on 2*16000= 32000 kg = 32 t L*H=F*A, millest F= L*H/A Koormat 32 t ei tohi korraga vedada,kuna autorongi lubatud suurim mass on 40 t Seega teema kaks reisi! Haagis: L= 16000 kg(last) + 6194 kg(haagise tühimass)=22194 kg A1=7700 mm H1= 4770 mm F(t)= 22194*4770/7700= 13749 kg (koormus haagise telgedele) F(b)= L-F(t)=22194-13749=8445 kg (sadula koormus) Veduk: L= F(t)+veduki tühimass= 8445+6635=15080 kg A2=3600 mm H2=3000 mm 1/3 esiteljele = 5026 kg 2/3 tagateljele = 10053 kg Teljekoormused jäävad lubatud normide piiresse. Veose paigtus: haagise keskmistele telgedel, rohkem veduki poole, et raskuskese oleks võimalikult madal
väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) 2. Millised dokumendid peavad mootorsõidukijuhil kaasas olema juhtimisel. 1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. 2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. 3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik,
· N3 veoautod ja vedukautod üle 12t · O haagised · O1 haagised täismassiga kuni 0,75t ( kergehaagis ) · O2 täis-,kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 0,75t kuni 3,5t · O3 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 3,5t kuni 10t · O4 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 10t Täishaagis on haagis millel on vähemalt kaks telge, veotiisel on haagisega ühendatud üles-alla liikuvalt ja kogu haagise ja tema koorma raskus kandub teepinnale haagise rataste kaudu. Kesktelghaagis on ühe või rohkem teljega, mille teljed paiknevad haagise keskel. Veotiisel on haagise kerega jäigalt ühendatud ja kuni 10% haagise ja tema koorma kaalust kandub veotiisli kaudu vedavale sõidukile. Poolhaagis on haagis mille koorma ja haagise kaalust suur osa kandub sadultüüpi haakeseadme abil vedukile. Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised:
tuleb paigaldada pikk- või raskeveose-tunnusmärgid: 3. Kui koorem ulatub sõidukist ette- või tahapoole rohkem kui 1m väljaulatuva veose tunnusmärgiga ning ees valge (kollase) ja taga punase märgutulega (pimeda ajal). SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõiduk või koorem peab olema tähistatud tunnusmärkidega ja pimedal ajal tuledega: 4. Kui C-kategooria auto registrimass on üle 12t või haagise registrimass on üle 3,5t: sõiduki taha tuleb paigaldada pikk- või raskeveose-tunnusmärgid: · Autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei või ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi. · Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus auto registree- rimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole välja antud eriluba. · Ohtlikku veost vedaval sõidukil peab olema ettenähtud kohtades vastav ohumärgis ja
............................................................................................29 Kahekordne juhtklapp....................................................................................................30 Kiirendusklapp................................................................................................................31 .........................................................................................................................................31 Haagise releeklapp.........................................................................................................32 Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24
A 4385 B 735 L 32000 ah 4280 bh 3340 1 telje teljekoor 3Fh 24971,96 mus 9740,488 Fs 7028,04 Fts 9735,02 Fes 2188,02 Sadulast keskmise 7620 teljeni auto esisilla koormus 4895 auto tagasilla koormus 3885 haagise teljekoor mus 1416,5
Samas on näha, et kui pidurdusjõud suureneb siis võib viskumine väheneda. Kui tõsta üks ratas üles ning keerata seda 90 kraadi siis auto alla lasta ja tehes uuesti piduritesti, hakkavad mõlema ratta pidurid koos viskuma ning sellega koos kaob pidurite erinevus.... Ilmekas näide on toodud allpool joonisel 3 ja siin käibki tagateljel nii vasaku kui ka parempoolse tagaratta viskumine koos. . TSMm RTL 2001, 45, 639 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri 1 Vastu võetud majandus ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrusega nr 170 ( RTL 2004, 112, 1759), jõustunud 01.10.2004 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine): 26.10.2004 nr 195 ( RTL 2004, 140, 2145) 07.11.2004 08.03.2005 nr 27 (RTL 2005, 30, 418) 18.03.2005
Vahekast LT230 Vahekast Land Rover Defender, Discovery I, Discovery II, Range Rover Classic autodele, mis kasutvad LT77, LT85, R380, GFT MT 82 , ZFH4HP22 või ZF4HP24 käigukaste. Vahekastid on erinevate ülekandervudega! Sõltuval autot mudelist koos või ilma keskdiferentsiaali lukuta Fakte vahekastide kohta Kui autot on kasutatud palju maastikul või haagise veoks, võib puruneda vahekast. Probleeme vahekastidega tekib peamiselt ainult võimsamate mootorite puhul ja sellisel juhul võib remont osutuda päris kulukaks. Vahekasti nimetatakse ka keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Keskdiferentsiaal asub vahekastis ja näeb välja nagu käigukasti osa.
Mõõtmed: teljevahe 3550, raami kõrgus 640, kabiini kõrgus 2865, laius 2500 (peegliteta) Töömaht: 15,6l Võimsus: 625hj pööretel 1700 rpm Pöördemoment: 3000Nm pööretel 1100 rpm Kütuse erikulu: EURO6 Keskkonnakoormus: vastab EURO6 nõuetele Käigukast: Robot käigukast, 12 käiku edasi, 4 käiku tagasi Rattavalem: 6x2 Rehvid: 315/70R22,5" J 160 (kiirustele kuni 100km/h ja koormusele kuni 4500kg) Haagise andmed: Mark: Schmitz Cargobull Mudel: S.KO EXPRESS Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Kaubaruumi mõõtmed: Laius 2480, Pikkus 13685, Kõrgus 2700 Rehvid: 385/65R22,5" J 149 (kiirustele kuni 100km/h ja koormusele kuni 3250kg) 4 3. Veos Euroaluseid mahub veokasti: 2480/1200=2 13685/800=17 17*2=34 alust
4. Terminalid Skandinavienkai Terminal Skandinavienkai on suurim Lubecki sadama terminal ja kuulub Euroopa suurimate RoRo sadamate hulka. Skandinavienkai terminal asub Trave jõe suudmes. Igal aastal Skandinavienkai terminali läbivad rohkem, kui 400 000 reisijat. Terminali territoorium: 669 000 m2 Kaide üldpikkus: 2065 m Sügavus kai ääres: >9.5 m Ro-ro kaid: 9 tk Rööbastee pikkus: 12 000 m Spetsiaalsed rajatised: multimodaalsed(mitmeliigilised) rajatised, haagise kontrollimise süsteem sealhulgas skaneerimise portaalid Seadmed: puksiirid, tõstukid, jõuda virnastajad Peamised lastid: haagised, veoautod, konteinerid, uued/kasutatud autod, tükklastid, ohtlikud lastid 5 Seelandkai terminal Seelandkai terminal on spetsiaalselt ettenähtud ConRo laevadele.
juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise pidurid hakkaksid veidi ennem tööle kui veoka pidurid. Tähtis on veel ka ESP mis väldib veokat külglibisemisse minekut. http://www.youtube.com/watch?v=7vivuORDeaQ Traktori test- Kuna traktoril on rehvide materjal kovast kiust ja puutepinda maaga suhteliselt vähe, siis ta kaotab ka juhitavuse libedal teel väga kergesti. ABS on traktoril libisemises suureks abiks ja aitab ka kuiva teekatte puhul kuna ABS-ita hakkaks traktor kuival teekattel meeletult hüppama ja võib juhitavuse kaotada
autorong Täishaagisega 2,5-3,0 12 (6+8) 2,45 - 90,03-112,0 ca 38 autorong 16 (8+8) SAADETISTE ARVESTUSLIK KOGUKAAL MAANTEL Enamlevinud maksimaalsed kauba mõõtühikud treilerites on: KANDEVÕIME 24 000 27 000 kg (sõltuvalt autorongi omamassist) MAHTUVUS - 82 112 m3 (sõltuvalt haagise tüübist, kas täis- või poolhaagis) PIKKUS 13,6 m LAIUS 2,45m (13,6 laadimismeetrit) KÕRGUS 2,5 m LAADIMISMEETRITE (ldm) ARVUTAMINE Laadimismeeter (ldm) loetakse lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi laiuse ja kõrguse ulatuses. NÄIDE: Kõrvuti mahub haagisesse laiust pidi 2 EUR alust (1,2+1,2=2,4), mis võtavad kokku
(2) Kõik kolonni kuuluvad eriveokid peavad olema tähistatud paragrahvides 19, 20 ja 21 toodud nõuete kohaselt. (3) Kolonnis liikumisel tuleb hoida niisugust pikivahet, et möödasõidu katkestanud juht saaks naasta pärisuunavööndisse. 4. peatükk Nõuded eriveoki lisavarustuse, tähistamise ja tunnusmärkide kohta §18. Lisavarustus (1) Veol peab olema kaasas vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga iga mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadme kohta. (2) Sõidukikabiinil peab olema vähemalt kaks välist tagasivaatepeeglit, mis peavad paiknema kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel. (3) Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema
sõidukite kombinatsiooni. (5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat. (6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks. (7) Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse» §-s 30 ettenähtud tingimustel. (8) Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. (9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.
Hooldusnõuanded : veoauto - Kontrolli kompressori õhuvõtu filtri ning vooliku korrasolekut - Kontrollida õhusüsteemi torusi ning voolikuid kõrvaldada kõik lekked - Kontrolli, et stopptule lüliti töötab korralikult - Kontrolli armartuurlaua olevaid rõhunäidikute õigsust. Hooldusnõuanded: haagis - Regulaarselt tühjendage haagise õhupaake kasutades tühjendusklappi - Puhastage liinigiltreid - Pidurikambri tõukurvarda ning pidurihoova ühenduslülitid peabad vabalt liikuma, vajaduse korral õlitage. - Kõrvaldage kõik torude voolikute ning ühenduste lekked - Kontrolli õhkpatjade korrasolekut ning asetust - Kontrolli rõhu olemasolu pidurikambris. Veoauto testimisnõuanded: Pidurisüsteemi leke kontrollimine 1) Paigalda rõhunäidik toitemagistraali ühenduspea (punane) külge
Forecaster, Stena Forerunner,Plyca. Laevad on erinevate made lippude all ja laevu on Transfennical veel mitmeid, nende tulek Paldiskisse roteerub kui seda sõna kasutada võib. Paldiski tulevad Transfennica laevad vahepeatusega Hankost Saksamaalt. Võtavad kuni 12-reisijat peale. Sissetuleku aeg on 13.00 väljumisega 16.00. PRAKTIKAKOHTA TEGEVUSE ANALÜÜS Mina töötasin Transfennica OÜ laeva agentina. Esimesest tööpäevast ma hakkasin tegema kõik mis teevad talmanid sadamas: haagise vastuvõtt ja väljastamine, kaupade vastuvõtt ja ülevaatlus,suhtlesin iga päev klienditega telefooni teel ja töö ajal. Iga kord ma töötasin kapteni postiga,sain ja saatsin dokumendid. Paldiski kontoris töötavad 3 inimest ja suve ajala üks praktikant. Töö on väga hästi orgniseeritud,kõikidel on oma ülesandeid. Ma töötasin ka ESTEVE AS stevidööriga,ma ütlesin nendele,milleseid haagiseid on vaja vastu võtta,andsin dokumendid talmanile. AMETIALASTE SUHETE KIRJELDAMINE
wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c3/Backing_it _in_2.jpg haagise jaoks. Väheneb kütusekulu ja paraneb juhitavus. ABS plastik - paljud originaal
võivad vahevööt ja numbrid puududa. Pikk- või raskeveos Mootorsõiduki tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega (1130...2300)×140 mm, milles on vaheldumisi 45° all 100 mm laiused punased fluorestseerivad ja kollased helkivad kaldvöödid. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu. Pikk- või raskeveos Haagise ja autorongi tunnusmärk on punase fluorestseeriva äärisega kollane helkiv ristkülik mõõtmetega (11302300) × 200 mm. Äärise laius on 40 mm. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu. Riigi tunnusmärk Tunnusmärk on musta äärisega ellips, mille teljed on vähemalt 240 mm ja 145 mm pikad
Kui ületab 75mm, reguleeritakse poltide abil. Läbiripet reguleeritakse seadekruviga. Kruvi lõpuni kinni ja siis 1,5-2 pööret tagasi. T16M piduripedaali vabakäik peab olema 75-100mm. Pedaali käiku reguleeritakse varda pikkuse muutmisega. Läbiripet reguleeritakse sedakruviga. Kruvi lõpuni kinni ja siis 1-3/4 pööret tagasi. Suruõhupidurite üldehitus Suruõhuajam võib olla ühe- või kaheharuline. Kaheharulise skeemi iseärasuseks on see, et haagise pidurimehhanisme toidetakse ühe toru kaudu, haagise paaki täidetakse teise toru kaudu. Üheharulise skeemi korral on piduripedaal ühendatud nii veduki kui ka haagise kraaniga. Haagise pidurid rakenduvad tööle, kui rõhk torus langeb, seega haagise pidurdamine toimub automaatselt ka siis, kui haagis tuleb tagant ära. Ajam on reguleeritud nii, et haagis pidurdub varem kui veduk. Kombineeritud pidurikraani töötamine. Piduripedaal on ühendatud kombineeritud pidurikraaniga
Bussis puuduvad seisukohad. Troll buss, mille veomootor saab elektritoite trolli liinilt. Hübriitbuss, elektrimootoril veel lisaks sisepõlemismootor. Veoauto mootorsõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste veoks. Veoauto võib vedada haagist. Üldveoauto teenindava meeskonna veoks. Kere ehitusel võib olla veoauto olla lahtine (madel) või kinnine (burgoon). Üldveoauto võib vedada haagist. Sihtotstarbeline veoauto konkreetse ülesande ja otsatarbega auto. Vedukauto haagise veduk, on projekteeritud ja ehitatud täis- või kesktelg haagise veoks. Sadulveok - sadulhaakme seadmega veok, mille haakeseade kannab suurema osa poolhaagise massist. Üldotstarbeline haagis vähemalt 2 teljaline, vähemalt 1 telg juhitav, on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt. Kesktelg haagis haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme lähedal. Haagis toetub osaliselt haakeseadmele. Kerghaagis haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg.
Maamaks + Hoonete amortisatsioon + Materjal + Juhtkonna palgakulu + Töötmistööliste tulemustasu + Üldelekter + Sõiduki kindlustus + Rehvid + Raamatupidaja töötasu + Juhtkonna töötasudelt tasutav + Sotsiaalmaks Haagise tehnoülevaatus + Raskeveokimaks + Diislikütus + Töökindad tootmistöölistele + Kauba transport kliendini
sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4. § 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid (2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. (3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. 5. § 37. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel (2) Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile. 6. § 33
3. Lisa 4. Üksikkorras oma tarbeks valmistatud sõiduki registreerimiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1. Taolise Sõiduki soetamisel ostu-müügi leping. Koostamisel tehnilised joonised, tugevusarvutused. Vastavus sõiduki kategooriale seotud tehnonõuetega. 2. Dokumendid sõiduki põhiosade ja materjalide soetamise kohta. 3. Tehniline ekspertiisiakt, mis tõendab sõiduki kategooria vastavust määruses "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ kirjeldatud punktidele. 4. Tüübivastavuse kinnitus 5. Riigilõiv registreerimisel, riigilõiv tüübikinnituse taotlemisel 3 4. Lisa. Tabel 1 Veoelement Mootori mudel/mark CF 49 Karburaatori mõõt (mm) - Töömaht 49cm3
Pneumaatiline süsteem nõuab hermeetiliste torukeste paigutamist sinna, kus on tarvis lukku avada või sulgeda. Väiksemgi vigastus antud torude süsteemis viib töökorrast välja kõikide uste avamise või sulgemise. Vea määratlemiseks tuleb süsteemi kõik osad läbi kontrollida, mis on aeganõudev (kulukas) tegevus. Autol on veel mugavussüsteemideks: * elektrilised aknatõstukid * salongi - ja mootori eelsoojendusseadmed * handsfreesüsteem * auto distantskäivitussüsteem * haagise konksujuhtmed TURVAPADI Turvapadja süsteem autos koosneb kolmest põhikomponendist- nailonist turvapadi ise, andurist, mis reageerib tõukele, ning padja täitemehhanismist. Turvapadi on tavaliselt peidetud kas rooli või armatuurlaua sisse. Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise
3.11. Iga auto-, veokijuht peab hästi tundma ja rangelt täitma kõiki käesolevas juhendis toodud nõudeid. Ettevõtte administratsioon on kohustatud looma tööks normaalsed tingimused, et autode ja veokite ohutus oleks tagatud nii remondil, kui sõidul. 3.12. Käesoleva juhendi punktis 10 on toodud õigusaktide loetelu, mille täitmine ja tundmine on autojuhile kohustuslik. 4. ENNE TÖÖD 4.1. Enne väljasõitu peab autojuht kontrollima auto ja haagise tehnilist seisukorda. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pidurisüsteemile, helisignaalile, roolimehhanismile, valgustussüsteemile, klaasi-puhastajatele, akumulaatori seisukorrale, veokasti luukide sulguritele, haakeseadme seisukorrale ja kindlustustrossi olemasolule. Tuleb veenduda, et õlitus-, jahutus- ja toitesüsteemis ei esine lekkimist. Kontrollida õhurõhku rehvides. 4.2
Vedukautode kasutamise juures on oluline tagada kvaliteetne ehitusplatsi kate. Kasvupinnasega kaetud ehitusobjektil on masina liikumine probleemne. Väga keeruline on masina liikumine, kui masinal ei ole raskust vedavate rataste kohal. Masina mootor paikneb esimeste rataste kohal, see muudab haakumise maapinnaga probleemseks. Haagised ja poolhaagised on kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur-, madel-, kui sadulveok. Haagise abil on kiiresti muuta sadulveoki funktsiooni, masinat võime kasutada metsaveoks, vedelike veoks, suuregabariidiliste veoste teisaldamiseks jms. Traktorid ja vedukid: Ehitusel kasutatakse transportöödel põllumajanduses laialt levinud ratastraktoreid Masinate kasutamine on põhjendatud tingimustes, kus autotranspordi liiklemine on raskendatud. Traktorid jäävad tavaliikluse oludes autotranspordile alla oma liikumiskiiruse poolest
tt = tpl + + tml + tm , min. v tpl - pealelaadimise kestus, tml - mahalaadimise kestus, tm - manööverduste kestus, l - veokaugus, km v - auto tehniline kiirus, km/h MONTAAŽ RATASTELT VAJALIK VEDUKAUTODE ARV 120 l + t + t ep t v m= a x tm l - teisalduskaugus, km v - veduki sõidukiirus, km/h tep - haagise vahetamise kestus ehitusplatsil tt - haagise vahetamise kestus tehases a - korraga kohaletoodavate detailide arv, tk. tm - detaili monteerimise kestus, min. VAJALIK HAAGISTE ARV mh = m + 2 3. MONTAAŽITÖÖD 4 3.1.2 VERTIKAALTRANSPORT 1 ) H A A R D E S E A D M E D TROPID
· Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur
kahjustava mõju eest. ·mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule ·rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaasi torule või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale ·kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist või plastikust ·kütusepaak ei tohi lekkida ·kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis ·täiteavast väljavoolav kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks ·kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhu tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork ·Täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis ·kütusepaak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt ·800..
Vedukautode kasutamise juures on oluline tagada kvaliteetne ehitusplatsi kate. Kasvupinnasega kaetud ehitusobjektil on masina liikumine probleemne. Väga keeruline on masina liikumine, kui masinal ei ole raskust vedavate rataste kohal. Masina mootor paikneb esimeste rataste kohal, see muudab haakumise maapinnaga probleemseks. Haagised ja poolhaagised: On kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur-, madel-, kui sadulveok. Haagise abil on kiiresti muuta sadulveoki funktsiooni, masinat võime kasutada metsaveoks, vedelike veoks, suuregabariidiliste veoste teisaldamiseks jms. Traktorid ja vedukid: Ehitusel kasutatakse transportöödel põllumajanduses laialt levinud ratastraktoreid Masinate kasutamine on põhjendatud tingimustes, kus autotranspordi liiklemine on raskendatud. Traktorid jäävad tavaliikluse oludes autotranspordile alla oma liikumiskiiruse poolest
kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks. Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise. Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse . Silindreid valmistatakse kas ühepoolse toimega või kahepoolse toimega . Ühepoolse toimega silindrid saavad töötada ainult ühepoolsele survele , tavaliselt tõstmisele (nt haagise kasti tõstmine ) . Kahepoolne silinder saab aga survet tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt
Reovee puhastamisega tegeleb Järve Biopuhastus. Suuremates asulates on pumbajaamad, mis puhastavad reovett ja pumpavad majadesse puhast joogivett. Pumbajaamades on suurimaks probleemiks sademevesi, mis rohkete sademete korral võib pumpade tööd hairida. 7. Tööstus Valla suurimaks tööstusettevõtteks on Viru Rand mis tegeleb kalatoodete tootmise ja turustamisega. Teiseks suuremaks ettevõtteks on AS Voka Masin. Ettevõte tegeleb metallkonstruktsioonide, traktori haagise raamide, jäätme- ja multiliftkonteinerite tootmisega. Tööstuste suurimaks probleemiks vallale on nende tekitatavad heitgaasid. 8. Põllumajandus Toila valla alal asuvate põldude muldkatte seisund on hea. Põllukultuure väetatakse regulaarselt, et saada parim viljakus. Palju kasutatakse ka vahekultuure, nt hernest ja uba. Vallas on suures ülekaalus teravilja kasvatus. Vähem kasvatatakse ka kartulit. Vallas asuvatest taludest umbes 15 protsenti on mahetalud
Samm peab olema avar, Traav peab olema hoogne, siis on tegemist ilusa liikumisega. Rabamise puhul hobune tagakapjadega astub vastu esimesi kapjasi, siis pannakse kaitsed esikapjadele. Kui hobune puudutab ühe kabjaga teist, siis tema riivleb. Veojõud, tehtud töö, võimsus. VEOJÕUD Jõud, millega hobune mõjutab veokit. Jagatakse kolmeks: tegelik, maksimaalne Tegelik veojõud on jõud mida mõõdetakse veo takistusega, eeldusel, et veojõud on võrdne haagise takistusega. Mõõdetakse dünamomeetriga. Mõõdetakse jõukilogrammiga kG. Normaalne veojõud on selline kus hobune kasutab kõiki jõuresursse enda võimeid üle pingutamata. Normaalne= optimaalne veojõud. Maksimaalne on siis kui vanker jääb kinni porisse, kohalt võtmine, mäest alla sõitmine. Mida madalam ja pikem on hobune, seda tugeva on veojõud. Mida suurem on hobune, seda suurem on ka tema veojõud. Tori hobune on 75 jõukilogrammi, eesti hobune on 35 jõukilogrammi
Müra ei tohi ületada toodud piirväärtusi. Ohutu veoauto (,,Greener and Safe Lorry") peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama vastavat tunnistust. Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada EURO 2 piirväärtusi. Diiselauto heitgaasi neeldumistegur ,,K" ei tohi ületada toodud väärtusi, ning müra ei tohi ületada toodud piirväärtusi. Suruõhumüra ei tohi ületada 72 dB (A). Auto ja tema haagise rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm. Autol ja selle haagisel peab olema E reegli kohane allasõidutõke, ohutuled, ohukolmnurk, sõidumeerik, kiirusepiirik, suure sõiduki tunnusmärgid, ABS pidurid, Saasteainete (sh süsihappegaasi) ja müra vähendamiseks: * väldi tarbetut sõitu * sõida rahulikult ja säästvalt * väldi järske kiirendusi ja pidurdusi * kasuta ettenähtud (kvaliteetset) kütust (sh pliivaba bensiini) ja õlisid
toimetulekuks (eesmärk vältida külglibisemist, mis tekib üle-või alajuhitavusest) ja kuivadel teedel (kus peamine risk on ümberminek, mis on tingitud suurest kiirusest ja kurvide ebasoodsast kaldest). Süsteemis on sensorid, mis mõõdavad lateraalset kiirendust veoki raskuskeskmes. Kui lateraalne kiirendus ületab lubatud limiidi, siis mootori pöördemoment lülitatakse välja ja tööle hakkavad rattapidurid. Ekstreemsetes oludes võib toimuda sadulveoki ja haagise täielik hädapidurdus. See süsteem määrab ära juhi reaktsiooni ja võrdleb kursist kõrvalekalde nurka roolimisnurgaga. Kui need pole vastavuses, siis mootori pöördemoment katkeb ja rattapidurid hakkavad tööle, püüdes veokit stabiliseerida. Millised pidurid aktiveeritakse (millisel rattal ja millisel teljel) sõltub ebastabiilsuse põhjusest. Süsteemil on ka väljalülitusreziim. See on mõeldud täislastis kõrge raskuskeskmega veokitele, mille
hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks. Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise. Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse . Silindreid valmistatakse kas ühepoolse toimega või kahepoolse toimega . Ühepoolse toimega silindrid saavad töötada ainult ühepoolsele survele , tavaliselt tõstmisele (nt haagise kasti tõstmine ) . Kahepoolne silinder saab aga survet tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad
annaabi.ee 
