Sisehõõrdumine Sisehõõrdumine DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID Vedelad kristallid on ained, mis voolavad, kuid nende molekulid paiknevad korrastatult nagu kristallis. Nad on näiteks mesofaasist, s
• C-hoolduse puhul asendusauto teenus. • A-teenuses: heitgaaside saasteainete kontrolli, bensiinimootoriga ning diiselmootoritega sõidukite kütusefiltri puhastus. Näitena toodud hoolduste süsteem garanteerib, et tootja poolt määratud toimingud ka teostatakse sõidukile. A-hooldus: 15000km v. 1.a • Kontrollimised • Õlivahetus • Esituled • Mootoriõli vahetus(spetsaalse • Aknaklaasid, tulede klaasid, masinaga imedes või kartepõjal kork tahavaatepeeglid lahti keerata.) • Signaal • Õlifilter • Klaasipesurite pihustid • Vedelike kontroll, vajadusel lisamine. • Klaasipuhasti harjad • Aku • Mootori ajamirihmadseisupidur • Esi/tagaklaasi pesur • Voolikud, klambrid
Esimesel päeval lubas juhendaja teha meil oma kooliülesandeid, mis olid meil pooleli. Mina lõpetasin oma butafoorset piparkoogimaja (joonis 1). Meisterdasin selle penoplastist plaatidest, millest lõikasin välja majaosad. Seinad pahteldasin ja värvisin ning sidusin kokku PVA liimi ja nööpnõeltega. Kasutasin praktika esimest päeva, et lõpetada glasuurkaunistused. Glasuuri segasin kokku akrüülhermeetikust, veest ja kipsipulbrist. Lõikasin piparkoogimajale helesinisest kilest aknaklaasid ning katsin need PVA liimiga et luua mulje, et tegu oleks suhkrust klaasidega. Seni, kuni aknaklaasid kuivasid, lõikasin majakese põhja augu, et sellest edasi meisterdada väike luuk, mille kaudu hiljem saaks majja sisse paigutada jõulutuled. Värvisin pruuniks majakese põhja. Ülejäänud päevast paigaldasin majale klaase. See osutus raskeks ülesandeks, kuna kile tuli igast nurgast lahti ning PVA liim ei kuivanud piisavalt kiiresti. Võtsin appi
Unenäos ja ilmsi Ühel õhtul ma istusin laua taga. Mõtlesin oma mõtteid ja veel helendasid ainult aknaklaasid. Vaatasin möödaminevaid inimesi. Neil kõigil oli kuhugi kiire. Minul aga oli aega küllaga. Istusin seal ja ootasin. Tundus nagu oleks aeg seisma jäänud. Seintel olid õhkkerged maalitud liblikad ja laual lõhnrasked lillevaasid. Ma usun, et ma ootasin kevadet. Joonistasin väsinud käega lilli ja rohelist heinamaad. Pea lauale siis langes väsind pää ja mõtted said otsa. Silmi pilukil hoides nägin vaid, et kuldpunane oli alles taevasein. ,,Ah, unenäod nüüd tulevad mu üle,"
Teoses põhitegevus käiski Nikolai II tütarde ümber. Sellest tulenes ka teose põhiprobleem, et kuidas päästa terve perekond ära kohast, kuhu neid oli sunniviisiliselt viidud? Minu meelest näitlejad olid väga heal tasemel, mingeid häirivaid faktoreid ei olnud ja kõik jutt ning tegevus oli arusaadav. Etenduse lavastaja oli teinud huvitavat tööd. Lava oli tühi, kuid samas ka täis. Kujundus oli arvestavav ning ka see, et vaheajal ajal värviti aknaklaasid valgeks ja löödi planguga kinni, andis omaette efekti. Lõpus oli see hea, et kui alguses jutustaja rääkis, et kuidas talle meenutavad suurvürstitarid liiliaid, siis kaunistati ka lava liiliatega. Lava oli sisustatud kõige vajalikema asjadega, mitte midagi üleliigset. 4 voodit, 4 kohvrit, aken, uks, vaip, lühter laes minimaalne sisustus, kuid seal polnud ka rohkem vaja midagi. Valgusefekte kasutati ainult siis, kui tuli lavale jutustaja, kes
Pane suurem alla ning väiksem aseta selle peale keskele. Servad ei tohi paista. 16. Laia voodiga tubades või romantikapakettidele voldi suurest käterätist luiged. 17. Kui toas on ka kasutamata voodid kontrolli, kas on ikka puhtad ning korras. 18. Pihusta peeglile aknapesuvedelikku ja pühi paberiga. Vajadusel tee samamoodi akendega. 19. Võta pihustit ja lappi kasutades ära tolm pildiraamidelt, aknaraamidelt, aknavahelt, laudadelt toolidelt. Vajadusel puhasta aknaklaasid. 20. Riidekapil või nagil puhasta niiske lapiga põikpuu, uksed ja riiulid ning kontrolli, et midagi pole kappi unustatud. Kontrolli, et kapis oleks vajalik arv riidepuid (2 tk voodi kohta). 21. Puhasta sahtli ja öökapp seest ja väljast. 22. Kasta lilled ning kontrolli evakuatsiooniplaani ning infolehtede olemasolu- vajadusel asenda puuduvad ja määrdunud osad. 23. Puhasta põrand. Ka voodi ja öökapi alt ning tagant! Kontrolli radiaatoreid. 24. Puhasta vaibad. Vii läbi lõplik kontroll
lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8. Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. Kaasnevad nähtused Tsunamihiidlaine Maalihked
kuni kümme aatomit. · Materjalid, mis on nanoosakestega kaetud, suudavad end kaitsta kauem kui tavalised silikooni, õli või akrüüliga töödeldud esemed. Kriimustuskindlad klaasid · Kriimustuskindlate prilliklaaside valmistamisel kantakse nanoosakesed klaaspinnale. · Selliseid klaase võib kriimustamata puhastada isegi terasvillaga. Tillukesed osakesed on nii väikesed, et nad ei murra ega peegelda valgust, vaid lasevad läbi. Isepesevad aknaklaasid · Aknaklaas on kaetud õhukese titaanoksiidi kihiga, mille mõju on kaheviisiline: 1. Vesi märgab klaasi paremini vihmatilgad valguvad ühtlasemalt laiali ega jätta klaasile kuivamisel jälgi. 2. titaanoksiidil on ka fotokatalüütiline toime valguse mõjul laguneb pinnale sadenenud mustus. Isepuhastuv pesu · Mikrolaineid kasutades kantakse riidele nanoosakeste kiht, millele omakorda saab lisada selliseid kemikaale, mis
lubitsemendimörti.. 4. Silikaatvärvi kasutamisel tuleb väikesed praod ja süvendid parandada silikaatvärvi ja liiva seguga. 5. Pese hallitusega kahjustatud pind Tikkurila hallitusvastase vahendiga HOMEENPOISTO toote kasutusjuhendi järgi. 6. Loputa pind veega ja lase kuivada. 7. Eemalda värvi alla jäävatelt metallosadelt rooste ja krundi need metallikruntvärviga KORROSTOP või KORROSTOP PLUS. 8. Mittevärvitavad pinnad (aknaklaasid, looduslikust kivist või metallist pinnad) kata enne tööde algust kinni. Tooted SILIKAT Ühekomponentne silikaatvärv · Mineraalne fassaadivärv (vastab DIN 18363 normile) · Väga kõrge veeaurujuhtivusega · Nakkub aluspinnaga keemilise reaktsiooni läbi · Hea ilmastikukindluse ning kattevõimega · Ei seo mustust · Sobib vanade hoonete restaureerimiseks SILIKAT BASE Siduv silikaatkruntvärv
madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a). PASSIIVMAJA PÕHIELEMENDID: Kompaktne kuju ja hea Kõik välispiirete osad on isoleeritud piisavalt, et tagada isolatsioon: soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/ (m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne kasutamine on passiivmaja päikesevarje kasutamine: projekteerimisel olulise tähtsusega. Energiasäästlikud aknaklaasid ja Akende (klaaside ja raamide keskmine) U-tegur ei tohi raamid: ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%. Välispiirete õhutihedus: Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 < 0,6 h-1). Sissetõmmatava värske õhu Värske õhu võib juhtida hoonesse läbi maa-aluste torude,
Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust ja Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimestele tekitatud kahjustuste suurust. Richteri skaala mõõte süsteem on järgmine: 1 pall - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli - Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli - Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli - Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli - Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed
lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile. Esimese Ilmasõja, Eestimaa Töörahva Kommuuni ning Vabadussõja käigus Joachimsthal hävis, ainsana jäi alles kirik. Kroonika kirjutab, et kuumusest sulasid aknaklaasid. Teise Maailmasõja käigus tehti 1944. a.alguses Narva inimtühjaks. 6.märtsi pommitamises kukkus üks lennukipomm läbi kiriku kupli ning purustati tornikiiver. 24.juulil lasti õhku säilinud torn. Kuigi on olemas kahe saksa sõjavangi kirjalikud tunnistused, et nemad õhkisid, on neid tunnistusi kahtluse alla seatud. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2
4 Passiivmaja põhielemendid: Kompaktne kuju ja hea Kõik välispiirete osad on isoleeritud isolatsioon: piisavalt, et tagada soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/(m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne päikesevarje kasutamine on passiivmaja kasutamine: projekteerimisel olulise tähtsusega. Energiasäästlikud Akende (klaaside ja raamide aknaklaasid ja raamid: keskmine) U-tegur ei tohi ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%. Välispiirete õhutihedus: Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 < 0,6 h-1). Sissetõmmatava värske Värske õhu võib juhtida hoonesse õhu eelsoojendus: läbi maa-aluste torude, mis saavad soojust maapinnast
Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall- Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega. 2 palli- Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel). 3 palli- Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma. 4 palli- Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. 5 palli- Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad. 6 palli- Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb. 7 palli- Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod. 8 palli- Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 9 palli- Kivihoonete seinad ja laed purunevad. 10 palli- Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed.
See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärinate mõõtmise skaala 1 palli - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli - Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli - Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli - Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli - Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed
Hirmul olid suured silmad. Sealt perest on lihtsalt kõik söödav ära võetud. Nad ei saanud aru, miks kõik põgenevad. Paar päeva varem oli naaberküla Eerikvere täiesti ära rüüstatud, nii et põhjust oli karta. Nägime suuri suitsusambaid ning kuulsime müristamist ja laske.Aastal 1942 istusin oma väikese õe Liis-Mailiga ja laulsin talle unelaulu. Korraga voodi nagu astus kahel paar sammu ja käis hirmus kärin. Aknaklaasid klirisesid. Alanud oli Tartu pommitamine. Tavaliselt anti ette juba õhuhäiret, kuid seekord oli lennuk nii salaja linna kohale hiilinud. Peale nelja pommi viskamist läks lennuk minema. Minu vanemad vennad Rein ja Enn käisid vaatamas, kuhu pommid kukkusid. Üks maja Laial tänaval oli rusudeks, see oli rohkem Toomemäe poole. Selle maja rusudest kaevati välja ellujäänud väike naine ja laps. Botaanikaaias oli hävinenud üks elumaja. Seal elas minu klassikaaslane Enn Lipmaa
Lisaks tuleb hinnata ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel. 2.2 Richteri skaala 1935.aastal seadis USA maavärinate uurija Charles Richter sisse mõõtskaala maa-aluste tõugete tugevuse hindamiseks. Üle 4pallised värinad toovad tavaliselt kaasa purustusi. 1-2 palli kerge väring, sildid kõiguvad. 2-3 palli jook pritsib klaasidest, tuntav väring 4 palli aknaklaasid purunevad, praod seintes 5 palli korstnad purunevad 6 palli lõhed maapinnas 7-8 palli tugevad purustused, rööpad väänduvad Skaalal ei ole miinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Võimsam registreeritav maavärin on olnud magnituudiga 9,5. Maavärina amplituud kasvab
Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse olemuslikuks resonantsiks ja see nõrgendab heliisolatsiooni. Kasutades ebasümmeetriat, eripaksusi klaase, probleem väheneb ja akna heliisolatsioon paraneb. Kui mitu klaasi lamineeritakse kokku, painde jäikus väheneb ja üle 1000 Hz heli võnked vähenevad märkimisväärselt, kuna koinsidens sagedus siirdub natuke kõrgemale sagedusalale. Kaks 4mm kokku lamineeritud klaasi summutavad
Sobivat klaasi ja vanu klaasesemeid on võimalik leida kogumiskohtadest, samuti leidub selleks sobivat klaasi meie kodudes, maakodudes, aitades, kõrvalhoonetes, ehitusprügi konteinerites ja isegi looduses- mererandades merelainete ja tuule poolt kaldale uhutuna. Taaskasutatavana sobivad mitmesugused köögi- ja lauanõud, erineva suurusega ja mitmevärvilised purgid, pudelid, klaasehted, peegli- ja vitriinklaasid ning vanade hoonete ja elumajade aknaklaasid. Klaasi ja klaasesemeid on interjööris võimalik taaskasutada kas iseseisvana või kombineerituna teiste materjalidega. Puit, metall ja klaas kombineerituna annavad huvitava lahenduse mitmete mööbliesemete disainimisel. Samuti on võimalik taaskasutada vanu klaasesemeid interjööris, neile uue funktsiooni leidmise näol. Samuti saab anda uue näo nii klaasist kaussidele kui ka joogiklaasidele. Neid saab kujundada teatud värvidega , mis kuumutamisel kinnistuvad ja kannatavad korduvat
klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse olemuslikuks resonantsiks ja see nõrgendab heliisolatsiooni. Kasutades ebasümmeetriat, eripaksusi klaase, probleem väheneb ja akna heliisolatsioon paraneb. Kui mitu klaasi lamineeritakse kokku, painde jäikus väheneb ja üle 1000 Hz heli võnked vähenevad märkimisväärselt, kuna koinsidens sagedus siirdub natuke kõrgemale sagedusalale
Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed
siis viibitakse seal üpris pikka aega ning seepärast on oluline, et näiteks loodus su tundi ei rikku kuna silma paistev päike ja külm ruum ei ole just kõige meeldivamad asjad. Arvutiklassi asend Arvutiklass peab asetsema akendega põhja suunas 270°90°. Arvutiklass ei tohi olla keldrikorrusel või pool-keldri korrusel. Arvutiklassi ei tohi ümbritseda müra tekkitavate või jõuseadmeid (+10 kW) hoidvate ruumidega. Aknaklaasid peavad plokkeerima taustamüra ja igal õppilasel peaks olema vähemalt 4 m² põranda pinda. Arvutiklassi siseviimistlus Arvutiklassi seinad ja lagi peavad olema hästi puhastatavast heledast materjalist. Põrand peab olema anti-staatilisest materjalist mida saab ka niiskelt puhastada. Arvutiklassi valgustus Arvutiklassis on kohustuslik loomuliku valguse olemasolu. Akendel peavad olema heledad läbipaistmatud katted. Kuntstlik valgus tekitatakse luminofoorlampidega mis peab olema ühtlase
Põltsamaa vee ja kanalisatsiooni eest vastutab Põltsamaa Varahaldus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/69707 ) 1.4.3. Jäätmekäitlus Põltsamaa linnast kilomeeter eemal Põltsamaa vallas Pauastvere külas töötab jäätmejaam, mis valmis 2007. aastal. Jaamas võetakse vastu puidu-, suuremõõtmelisi, ehitus-, metalli-, pakendi- ning suuremõõtmelisi, ohtlikuid, elektri- ja elektroonikajäätmeid. Samuti saab viia sinna ka tekstiili ja plastikut, vanarehvid, olmeprügi, penoplasti ja aknaklaasid. Enamike jäätmete viimine jaama on tasuta. Põltsamaa linnas teostab jäätmevedu alates 2012. aasta detsembrist Ragna-Sells AS. Linnas asub 23 segapakendi konteinerit ning 6 paberi ja papi konteinerit. (http://poltsamaavv.kovtp.ee/jaatmejaam ) 6 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES Põltsamaa linn kuulub maakonnas suurimate omavalitsuste hulka. Linna elanike arv on selle aasta alguse seisuga 4244. 2010. aastal oli rahvaarv 4666
Lisaks sellele on plahvatuse korral gaasid väga kõrge temperatuuriga, mis põhjustab suurt rõhku. Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda. 10 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 10 KOKKUVÕTE Tulekahju süttimisfaas võib võtta aega minuteid, tunde ja isegi päevi ning nädalaid, aga
Lisaks sellele on plahvatuse korral gaasid väga kõrge temperatuuriga, mis põhjustab suurt rõhku. Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda. 23) ENNE, KUI MIDAGI PUUTUD, VEENDU SELLE OHUTUSES! Kui sa leiad eseme, mis võib olla plahvatusohtlik: ÄRA SEDA ESET PUUTU EGA NIHUTA PAIGAST! ÄRA VISKA SELLE PIHTA MUUDE ESEMETEGA! ÄRA SEDA UUESTI MAHA MATA! ÄRA TEE SELLE LÄHEDUSES TULD! EEMALDU OHTLIKUST KOHAST! INFORMEERI LEIUST HÄIREKESKUST! INFORMEERI TEISI LÄHEDUSES VIIBIJAID!
Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. Eralduv energiahulk on vastavalt 32 korda suurem ja ca 1000 korda suurem (32×32=1024). 1 pall - väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli - krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli - seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli - kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli - enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed
on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. [2] 18. Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid. Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus väheneb, ehk alati kui siseruumide valgustus on välisvalgusest tugevam, võime väljast näha sisse. Taustvärvitud klaasid on alati karastatud ja vähemalt 6mm paksud. [2] 19. Siiditrükitud klaasid
Tugevasti seotud mustuse eemaldamiseks võib kasutada ka survepesu, liivapritsi või puhastusvahendit. Vältida aluspinna vigastamist. Enne ülevärvimist lasta pinnal kuivada. 19. Varem värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks Eemalda pinnalt lahtine värv terasharja, kõrgsurvepihustiga või värvieemaldusvahendiga. Loputa pind veega ja lase kuivada. Eemalda värvi alla jäävatelt metallosadelt rooste ja krundi need metallikruntvärviga. Mittevärvitavad pinnad (aknaklaasid, looduslikust kivist või metallist pinnad) kata enne tööde algust kinni. 20. Vanade värvikihtide eemaldamine Vana värv tuleb täielikult eemaldada kaabitsa või lihvimise abil, töö kiirendamiseks võib kasutada kuuma õhu puhurit 21. Dekoratiivvärvimine Dekoratiivvärvimine annab seinale isikupära selle puhul ei piisa vaid värvitooni määratlemisest, vaid oma osa mängivad ka tekstuur, faktuur ja paljud muud tegurid, mis
soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. Taustvärvitud klaasid Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. 10 Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid. Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus väheneb, ehk alati kui siseruumide valgustus on välisvalgusest tugevam, võime väljast näha sisse. Taustvärvitud klaasid on alati karastatud ja vähemalt 6mm paksud. Siiditrükitud klaasid
– väline peegeldus on ühtlane. Taustvärvitud klaasi saab valmistada väga paljudes erinevates 13 värvitoonides.. Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid. Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus väheneb, ehk alati kui siseruumide valgustus on välisvalgusest tugevam, võime väljast näha sisse. Taustvärvitud klaasid on alati karastatud ja vähemalt 6mm paksud. Tuleb kindlasti
(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maavärina 12-palline intensiivsuse skaala on järgmine : 1 pall- tõuget tajuvad vägta üksikus, eriti tundlikud inimesed erandlikel tingimustel; 2 palli- tunnevad väheste hoonete kõrgemail korrustel; 3 palli- hoonete ülemistel korrustel selgesti tunda; 4 palli- hoones tunnevad paljus, väljas üksikud, klaasid klirisevad, seinad nagisevad; 5 palli- tunnevad praktiliselt kõik, ,mõned toidunõud ja aknaklaasid purunevad, kerged esemed kukuvad ümber, puud ja postid kõiguvad; 6 palli- rasked esemed nihkuvad kohalt, krohv langeb alla; 7 palli- seintes tekivad praod; 8 palli- tekivad varingud; 9 palli- ehitised nihkuvad kohalt, maapinnas tekivad lõhed; 10 palli- enamus hooneist puruneb, raudteerööpad kõverduvad, tekivad maalihked; 11 palli- hooned muutuvad rusudeks, esineb maapinna nihkeid ja murranguid; 12 palli- täielik häving. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Nt. 6 pallise maavärina puhul vabaneb 30*30 korda rohkem energiat kui 4 pallise puhul. Pallide hindamine Richteri skaalas on tänapäeval seismojaamade hea võrgu tõttu rutiinne tegevus. Richteri skaala: 1 pall Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed
3 palli Kõikumist tunnevad väga nõrk 5000 7000 vähesed inimesed; rippuvas esemedhakkavad nõrgalt 3-5 võnkuma. 4 palli 5000 7000 Kõikumist tunneb enamik nõrk inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. 5 palli Rippuvad esemed hakkavad nõrk 5000 7000 tugevasti võnkuma, pendelkellad jäävad seisma, magajad ärkavad. 6 palli 750 1000 Hoonetele tekkivad kerged
parim legeeritud teras püsib vaid kümneid tunde, ka metallkeraamika ei pea vastu. Plaatinasulam talub neid tingimusi aga tuhandeid tunde. 1 t klaaskiu kohta kulub kuni 200 g plaatinat. Plaatinatiiglis sulatatakse monokristalle laserile ja teisi kõrge puhastusastmega aineid. Erisulandajatega saab isegi smaragdipulbrist kokku sulatada suuri vääriskive. Õhuke plaatinaleht või plaatinakihiga kaetud klaaspeegel on läbipaistev vaid valgusallika poole. Plaatinapeegliga ukse- või aknaklaasid peegeldavad väljast hoone ees olevaid esemeid, seestpoolt on aga läbipaistvad. Nõnda klaasitud aknad ei vaja kardinaid. Teise maailmasõja eel kasutati niisugust klaasi USA ametiasutustes. Plaatina on efektiivne katalüsaator. Ülemöödunud sajandi algul avastas Louis Thenard plaatina mõju vesinikperoksiidi lagunemisreaktsioonile, Johann Döbereiner aga konstrueeris automaatse tulemasina, milles vesinikujuga süttib õhus, kui juhtida ta vastu plaatinakatalüsaatorit
Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse olemuslikuks resonantsiks ja see nõrgendab heliisolatsiooni. Kasutades ebasümmeetriat, eripaksusi klaase, probleem väheneb ja akna heliisolatsioon paraneb. Kui mitu klaasi lamineeritakse kokku, painde jäikus väheneb ja üle 1000 Hz heli võnked vähenevad märkimisväärselt, kuna koinsidens sagedus siirdub natuke kõrgemale sagedusalale. Kaks 4mm kokku lamineeritud klaasi summutavad
Suurimad maavärinad: India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin, maavärin San Francisco, maavärin Hiinas, Sendai maavärin Jaapanis, Nepali maavärin 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides. 2.0 ja Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. vähem 3.0 Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4.0 Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.0 Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0 Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad ja mälestussambad varisevad. 7.0 Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8.0 ja Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid
Kui tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema peeglid. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuv külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%; 2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema E- reegli nr 43 või direktiivi 92/22/EMÜ kohaselt sertifitseeritud või DOT või SAE tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuarit 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest»;
(R. Karl 1995) 19. sajandil leidis ameeriklane Edwin Babbitt, et kui panna majale värvilist klaasidega aknad, siis sealt läbi kiirgav päikesevalgus ravib. Edwin asetas oma patsiendid otse akna alla, kus valgus paistis otse nende nahale, selline ravi meetod leevendas esijoones kehalisi vaevusi ja ravis depressiooni. (R. Karl 1995) 1875. aasal avastas Itaalia doktor Ponza veel ühe efektse ravimeetodi. Nimelt lasi ta vaimuhaiglas sisustada mõned täiesti ühevärvilised toad, kuis aknaklaasid, seinad, mööbel ja tekstiilid olid kõik ühte värvi. Patsiendid pidid ruumis veetma paar tundi või terve päeva, 4 olenevalt psüühilisest seisundist. Tähtsaimad ravivärvid olid sinine ja punane. Selline ravi tõi kaasa märkimisväärset paranemist isegi psühhoosiseisundis patsientidele. Doktor asetas apaatsed katoonikud punasesse valguse ja metsikud maniakid sügavsinise valguse mõjualasse
lumi, akna asukoht (katuseaknad kaldkatuses annavad ~ 30 % või rohkem valgust kui vertikaalsed).Mida suurema nurga all kiired tulevad, seda rohkem valgust. Vähendavateks asjaoludeks on kaugus aknast, klaaside arv (mida rohkem klaase, seda rohkem valgust), klaaside määrduvus, tume viimistlus. 21. Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega. Nii pilvisus kui ka aknaklaasid vähendavad ruumi sattuva päikesekiirguse tugevust, kuid ei kõrvalda selle mõju täiesti. Arvestades insolatsiooni tähtsust eriti elamus, oleks tarvis seda pikendada kevadel, talvel ja sügisel. Insolatsioonikestvus on aeg, mille vältel otsene päikesekiirgus langeb eluruumi. Kasutatakse ruumide paigutamisel ilmakaarte suhtes. Põhja ruumid, millele pole aknaid vaja või kus on väikesed aknad.
kaldkatuses annavad ~ 30 % või rohkem valgust kui vertikaalsed).Mida suurema nurga all kiired tulevad, seda rohkem valgust. Vähendavateks asjaoludeks on kaugus aknast, klaaside arv (mida rohkem klaase, seda rohkem valgust), klaaside määrduvus, tume viimistlus. 21. Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega. Nii pilvisus kui ka aknaklaasid vähendavad ruumi sattuva päikesekiirguse tugevust, kuid ei kõrvalda selle mõju täiesti. Arvestades insolatsiooni tähtsust eriti elamus, oleks tarvis seda pikendada kevadel, talvel ja sügisel. Insolatsioonikestvus on aeg, mille vältel otsene päikesekiirgus langeb eluruumi. Kasutatakse ruumide paigutamisel ilmakaarte suhtes. Põhja ruumid, millele pole aknaid vaja või kus on väikesed aknad. Ida kabinet ja magamistuba
sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba. Detailide valmistamiseks kasutatakd: 1)Pressimist- paksude detailide valmistamiseks(toidunõud) pressivorm on grafiidiga kaetud malmivorm, mida kuumutatakse. 2)Puhumine- pudelite, elektripirnide jne valmistamiseks. Kunstiline ja keeruline puhumine toimub käsitsi. 3)tõmbamine- aknaklaasid, torud ja vardad. Veel Klaasisorte: 1) värviline klaas- saadakse oksiididest: Cao, Cr 2O3, MnO, UO2. ; 2) karastatu klaas- kiire ja ühtlane jahtumine, külma õhu joas. Raskesti purunev.; 3) klaaskeraamika- kriatalliseerunud klaas. Väike ruumipaisumistegur, suurem soojuvusjuhtivus, mehaaniliselt tugev. Nt keedunõud 12.Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsioonilisteks nimetatakse sivu baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige
lendu. * 1968 - Oravläheb juubelilaulupeole kolme põrsaga, kellele on pea umber seotud lõvilakk. Tiblad ei julge "Kolme lõvi" arreteerida. * 1969- Orav käib Haapsalus mudavanne võtmas ja tekitab tiblades paanikat, istudes mustas mudas valge ihu ja siniseks värvitud juustega. * 1971 - Avalikus saunas sokutab tiblad Oravale küüneseene. Tükk aega haiglas. * 1974 - Orav kuulab nii valjusti "Ameerika Häält", et tervel tänaval purunevad kõik aknaklaasid. * 1976 - Orava aias luuribjuba nii palju tiblas, et Orav hakkab neist põlluväetist valmistama. * 1978 - Maiparaadi ajal lõhub Orav pika, teravaks ihutud ridva abil tuhandeid õhupalle. * 1980 - Orav ei liitu 40 kirjaga, vaid saadab tibladele hoopis kiirtelegrammi, milles on ainult ropud sõnad. * 1982 - Breznevi surma puhul õpetab Orav oma koera ja kassi tantsima ning annab kuu aega Nõmmel tsirkuseetendusi. * 1984 - Orav otsustab hakata leskmehekes
Taiwani saar 1999.aasta september(7,6 magnituudi) nõudis tuhandeid inimelusid. Peetakse ajaloo laastavaimaks maavärinaks. 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides 2,0 magnituudi ja vähem... väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed tavaliselt tähele ei pane. 3,0 magnituudi... vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed võnguvad nõrgalt. 4,0 magnituudi... kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad, hoonetel kahjustusi ei ole. 5,0 magnituudi... rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, hoonete seintesse tekivad praod. 6,0 magnituudi... hoonete seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 7,0 magnituudi... enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8,0 magnituudi... täielik purustus, murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind täielikult. 17
kiirendamisel. Selleks pidurtatakse hetkeni seda ratast, mille kiirus osutub auto kiirusele vastavast väärtusest suuremaks. Klaasid: Tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid. Alates 1985. Sõiduki valmistamisaastast peavad aknaklaasid olema E või e sertifitseeritud. Korrosioon ja välimus *Praod ja murded peavad olema remonditud *kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Seisu- ja lisasoojendid Firma Ebersprächer poolt toodetavad nii õhukütte- kui ka vedelikküttesüsteemid tagavad mugavuse autojuhile, soodustavad mootori käivitumist ja veose säilimist külma ilmaga. Veoautod
kõvaduse puudumine). Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete kivimite vöönd (kuna S lained läbivad seda ala) mis temale pikaaegsete pingete (10-100 milj. aastad) rakendamisel ei kaota nidusust, s.t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab voolama v. roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Analoogseks näiteks on vanade majade aknaklaasid mis aja jooksul on häguseks muutunud ja alt paksenenud klaasile mõjuva pikaajalise ning pideva gravitatsioonijõu tulemusel. VAHEVÖÖ on koore-tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga. Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Seismiline tomograafia
Temp sõltub klaasi sordist. Klaasidetailide valmistamine: lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba. Detailide valmistamiseks kasutatakd: 1)Pressimist- paksude detailide valmistamiseks(toidunõud) pressivorm on grafiidiga kaetud malmivorm, mida kuumutatakse. 2)Puhumine- pudelite, elektripirnide jne valmistamiseks. Teostatakse automaatseadmetega. Kunstiline ja keeruline puhumine toimub käsitsi. 3)tõmbamine- aknaklaasid, torud ja vardad. Veel Klaasisorte: 1) värviline klaas- saadakse oksiididest: Cao, Cr2O3, MnO, UO2. ; 2) karastatu klaas- kiire ja ühtlane jahtumine, külma õhu joas. Raskesti purunev.; 3) klaaskeraamika- kriatalliseerunud klaas. Väike ruumipaisumistegur, suurem soojuvusjuhtivus, mehaaniliselt tugev. Nt keedunõud. Selleks tuleb viia klaasimassi lisandeid, mis tekitavad kristallisatsiooni idusid. 15.Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine.
hüvitise. Hüvist makstakse alati kindlustussumma piires. Varakindlustuses jäetakse tavaliselt ka oma kindlustusvõtja omavastustus. Vormilt jagunevad kindlustused vabatahtlikuks ja sundkindlustuseks (kohustuslik liikluskindlustus). Kindlustuse liigitus: Kahju ehk varakindlustus: eesmärgiks on kindlustusjuhtumiga seostud kahjude hüvitamine ja juhtumi eelse olukorra taastamine. 1. Varakindlustus- (nt. Ehitised, kodune vara, transpordivahendid, aknaklaasid , veosed) teatud kahju põhjuse: kasko (kõikide põhjuste vastu), tulekahju, loodusõnnetuse, varguse, veeõnnetuse, vandalismi vastu. 2. Ärikatkestuse kindlustus- mingi õnnetuse tagajärjel äritegevuse katkemisega seotud saamata tulu või täiendavate kulude kompentseerimine. 3. Vastutuskindlustus: Liikluskindlustus (kolmanda isiku kahju kindlustus), vedaja vastutus, toote vastutus, tööandja vastutus, Tsiviilvastutuse kindlustusega, mis tagab kindlustusvõtja oma
näpuga pühime udu ära ja sealt läheb valgus ilma hajumata läbi. Kui toas on valge ja väljas pime, siis toavalgus hajub udult tuppa tagasi , puhtalt kohalt läheb õue ja me ei näe teda enam, tekib tume koht. Väljast vaadates on kõik vastupidi, st kiri näib heledana. · Miks aknal suitsetades või tolmulappi kloppides suits või tolm tuppa tulevad? Kas see toimub iga ilmaga? Vihje: toaõhu temperatuur pole igal pool ühesugune · Miks talvel aknaklaasid jäätuvad kuid raamid ei jäätu? Vihje: klaas on ca 5 korda parem soojusjuht kui puit (puuduvad poorid); klaasi erisoojus on ca 3 korda väiksem kui puidul. · Miks tuleb aknaid talveks tihendada? Kui suurele augule seinas vastab aknapragu laiusega 2 mm? Olgu akna mõõtmed 1,5 m x 1,5 m. · Nüüdisaegsed plastaknad koondavad neilt peegeldunud valgust. Miks? Kuigi vaakum-klaaspakettakna kontseptsioon patenteeriti juba 1913. aastal, on
Pindade kaitsmiseks ei või kasutada pakke- ega toruteibi, neil on tugevatoimeline liim, mille eemaldamiseks kasutatav lahusti tekitab pinnakattele värvimuutusi. Niiskuskindla teibi liim kinnitub hästi ja seda on pinnalt lihtne eemaldada. Aknaraamide puhastamine võib muutuda probleemiks kui teib on jäänud ehitusjärgselt eemaldamata, kevadel ja suvel kui on tugev päikesekiirgus mis sulatab liimi pinna külge. Raskesti eemaldatav on niiskustõkke jäljed klaasil. Aknaklaasid on tehase poolt töödeldud kaitseainega. Peale akende paigaldamist on vaja võimalikult kiiresti pesta klaasidelt tehasepoolne kaitsekiht, muidu võib klaasi pinnale jääda hall kiht. Joonis 6. Plekid ja eemaldamate teibijäljed PVC kattel. Foto L.Padu Selleks et pinnad säilisid tuleb pinnad puhastada, plekid koheselt eemaldada. Kinnitunud ja sööbinud mustuse eemaldamiseks tuleb kasutada ekstreemsemaid puhastusmeetodeid ja -aineid, mis omakorda võivad kahjustada pinnakatet.
a DOT tähisega tuuleklaas või enne 1985. a valmistatud sõiduki tuuleklaas, mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata nende valmistamise aastast. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid; 2) alates 1985. sõiduki valmistamisaastast peavad aknaklaasid olema E või e sertifitseeritud või DOT tähisega märgistatud. Enne 1985. a sõiduki valmistamise aastat peavad sõiduki aknaklaasid olema valmistatud ohutust, purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest;
annaabi.ee 
