muusika; sämplimine; MIDI. Live-elektroonika; Live-elektroonika on muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Elektroakustiline muusika; MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980. aastate alguses loodud ja 1982 määratletud andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel), mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad valgustusseadmed teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroonida. Eelduseks on, et seadmed toetavad MIDI standardit ja nende vahel on MIDI-ühendus (standardne MIDI-kaabel või näiteks USB- MIDI kasutajaliides) või WIDI-ühendus ("traadita" MIDI ehk Wireless MIDI). MIDIks nimetatakse ka kaabli või WIDI kaudu edastatavat MIDI teavet. MIDI standard ei edasta heli- või näiteks valgussignaali, vaid edastab digitaalsed käsklusi – sündmussõnumeid.
1. ELEKTROONILISED JÄÄTMED Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on elektri- ja elektroonikaseadmed, mis on jäätmed direktiivi 75/442/EÜT artikkel 1(a) mõistes, kaasa arvatud kõik komponendid, koostisosad, mis on toote osad tootest loobumise hetkel. (Joomla, 2008) Elektri- ja elektroonikaseadmed jaotatakse järgi 10 kategooriaks: 1. Suured kodumasinad; 2. Väikesed kodumasinad; 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed; 4. Tavatarbijale määratud seadmed; 5. Valgustusseadmed; 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad); 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid; 8. Meditsiiniseadmed (va kõik implatandid ja nakatanud tooted); 9. Seire- ja valveseadmed; 10. Automaadid. (Seadmete kategooriad, 2008) Elektroonilised jäätmed on taastöödeldavad jäätmed, kuna neid on võimalik taaskasutada. Samuti kuuluvad taastöödeldavate jäätmete alla: bioloogilised jäätmed, klaas, kaubanduslikud
4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW
Tallinna Tööstushariduskeskus Elekrikaubad Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................. 3 Tooteohtus...........................................................................................4 Valgustusseadmed ..............................................................................6 Valgusallikad........................................................................................7 Sissejuhatus Elektrilised seadmed aitavad säästa aega, muutes väga paljude tööde tegemise hõlpsamaks ja mitmekesistades teostusvõimalusi. Samas ei tohi ära unustada elektri ülimat eluohtlikkust.
nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa, mis koosneb ainult elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks.
Neid väärtuseid ületada ei tohi. Autol tuleb kasutada võimalikult ühtlase kulumisastmega rehve, vähemalt ühel teljel. Igal juhul peavad ühel teljel olema sama tüüpi rehvid. AKUPATAREI Kui aku laadimise märgutuli süttib, siis viga on selles,et enam ei toimu aku laadimist rike võib olla generaatoris, juhtmesti- kus või on midagi juhtunud generaatori ajamirihmaga ( see on kas lõtv või purunenud). VALGUSTUSSEADMED Valgustusseadmete asukohad Kõik autolaternad peavad olema terved, puhtad ja paigutatud vastavalt nõuetele. Numbrituli peab olema nähtav päevavalges vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal 25 m kauguselt Näidikute plokis on signaaltuled: Kaugtulede Udutule Lähitulede signaaltuli
märgutulede. · Kinnita turvavöö ja nõua seda ka kaasreisijatelt juht vastutab. · Veendu et pagas on kinnitatud ja autos ei ole lahtisi esemeid. Auto turvalisus Aktiivne turvalisus: - õnnetuste ära hoidmiseks Passiivne turvalisus: - õnnetuse korral vigastused väiksemad AUTO AKTIIVNE TURVALISUS VÄHENDAB OHUOLUKORDADE TEKET REHVID TULED VEDRUSTUS AMORDID VALGUSTUSSEADMED PIDURDUSJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED VEOJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED AUTO PASSIIVSET OHUTUST SUURENDAVAD ELEMENDID · Kandekere turvaelemendid · Turvavööd · Turvapadjad (300 km/h) · Istmete turvaelemendid · Deformeeruv roolisammas · Turvalise ehitusega klaasid Autode korkupõrke hetkel mõjub inimese inertjõud mis = kehakaal x kiirus. 50 km/h vastu puud 4 tonni Seda võib võrrelda 5 lt korruselt alla kukkumisega.
soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. 3 Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Elektriseadmed jaotatakse: 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks.
LAURI PIISANG TALLINN 2010 MIS ON ELEKTROONILISED J ÄÄTMED? Elektroonilised jäätmed tekkivad enamasti kas üle jäänud, oma aja ära elanud või töökõlbmatuks muutunud elektroonikaseadmetest.Elektroonikaseadmed jagatakse EV määruse nr 376 järgi kümnesse kategooriasse: 1. Suured kodumasinad 2. Väikesed kodumasinad 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijale määratud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid 8. Meditsiiniseadmed (va kõik implatandid ja nakatanud tooted) 9. Seire- ja valveseadmed 10. Automaadid. Kõigil neil kategooriatel on ka alamkategooriad, mida siinkohal välja tooma ei hakka. Jäätmed, mida vaieldamatult kõige rohkem tekib, on kolmandast valdkonnast IT- ja telekommunikatsiooniseadmed
ja vilets suhtlemine teenindaja poolt. 8. Auto tehnoseisundi hindamine 1) Identifitseerimine ja varustus: · VIN - koodid, andmesildid ja dokumentatsioon · Registreerimismärk ja riigi tunnusmärk · Tahavaatepeeglid · Helisignaal · Sõidumeerik ja kiirusmõõdik · Turvavööd ja lapse turvaseade · Tunnusmärgid · Lisaseadmed ja kasutustõkis 2) Valgustusseadmed: · Lähi- ja kaugtule laternad · Päeva- ja seisutule laternad · Eesmised- ja tagumised udutule laternad · Eesmised, - külje- ja taga ääretule laternad · Piduritule laternad · Suunatule laternad ja ohutuled · Numbritule laternad · Tagurdustule laternad · Armatuurlaua märgulambid · Töötuled · Helkurid, vilkurid ja muud tuled 3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism
2006 Tallinn Eltehnika Grupp OÜ Tapamaja 1, 20609 Narva e-post: [email protected] kodulehekülg: www.hot.ee/egpood telefon: (+372) 3572629 ja (+372) 3560144 faks: (+372) 3572629 GSM: (+372) 5518134 ja (+372) 55520052 Firma juht: Gennadi Pavlov Tegevus: Elektriisolatsioonimaterjalide müük, tööstustekstiili müük - maaletoomine ja müük: kaevandus elektriseadmed, lakkvärvid, elektrimootorid ja erinevad elektri komplekteerimised, valgustusseadmed ja armatuurid, liftideseadmed, elektriisolatsioonimaterjalid, plastikmaterjalid, tooted tehnilisest kummist, tehnilised kangad - polüamiid, propüleen ja puuvillaste niitidega Alas-Kuul AS SKF esindus Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.alas-kuul.ee telefon: (+372) 6593230 faks: (+372) 6593231 Tähe 119 a, 50113 Tartu telefon: (+372) 7303200 faks: (+372) 7303205 24h teenindus: (+372) 56 636 204 Suur-Jõe 62, 80041 Pärnu telefon: (+372) 4459560
lenduvad orgaanilise ühendid), lühendavad EL maades igal aastal 20 000 inimese eluiga. Lääne- Euroopas põeb 7% 4-10- aastastest lastest astmat, mille üheks põhjuseks peetakse maapinnalähedast osooni. Elektromagnetväljad on osa meie igapäevaelust. Neid põhjustavad kõik elektriseadmed seadmed: elektrimootorid, kodumasinad, küttekaablid, elektrijuhtmed, arvutimonitorid, mikrolaineahjud, jne. Kiirgusvälja meie ümber tekitavad ka raadiosaatejaamad, raadiod, mobiiltelefonid, valgustusseadmed, trolli ja trammiliinid, kõrgepingeliinid. Käibele on võetud termin elektrisudu, mille all mõeldakse kõigi elektromagnetväljade koosmõju. Elektromagnetlainete kahjustav toime juba ammu tuntud, nende toime inimorganismile: · lihaspinged · närvisüsteemi ärritus · ülimadalsageduslikd elektromagnetväljad võivad muuta rakumembraanide läbitavust ja kutsuda esile häireid raku biokeemilistes protsessides, mille
töödeldava objekti või materjaliga. Nt. ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku mood. – nool, kopavars ja kopp, milledest kopp on ekskavaatori tööorgan. 28. EM abiseadmestik. Ehitusmasinate abiseadmistikku kuuluvad kõik need elemendid ilma milleta masin saab edukalt sooritada oma põhilisi tööoperatsioone, kuid pole täidetud ohutusnõuded, ergonoomilised nõuded või ei saa kasutada ööpäevaringselt või aastaringselt. Nt kapotid, valgustusseadmed jne. 1. ROPS- tüüpi kabiinid ja varjed on varustatud tugevate elementidega, mis kaitsevad masinisti masina võimalikul ümberminekut 2. BFOPS- omavad tagakülje külge kinnitatud tugeva metallvõre, mis kaitsev masinisti tagasuunas kabiini peale lendavate esemete eest 3. FOPS- on varustatud tugevdatud katusega, mis kaitsevad masinisti võimalike masinale pealekukkuvate esemete eest. 29. Hüdrosilindrite põhiparameetrid. a) silindri sisediameeter b) kolvivarda diameeter kolb-
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes
mänguasjatrafosi (toy transformers), millede sekundaarpinge ei ületa 24 V. Madalsagedustrafode eriliigiks on autotrafod (autotransformers). Autotrafodel on ainult üks mähis, mille osa keerde on primaar- ja sekundaarahelale ühised. Väiksema materjalikulu tõttu on neil kõrgem kasutegur. Autotrafosi toodetakse ühe- ja kolmefaasilisi ning reguleeritava ja mittereguleeritava pingega. Reguleeritava pingega autotrafosi kasutatakse ainult madalpingeseadmetes (laboriseadmed, valgustusseadmed, kommutaatormootorid jt) pingeregulaatoritena. Kaitseväikepingeallikatena (12...24 V) autotrafosi kasutada pole lubatud kuna nad ei taga galvaanilist eraldatust. Mõõteriistade mõõtepiirkonna laiendamiseks ja mõõteahelate galvaaniliseks eraldamiseks kõrgepingelistest ahelatest kasutatakse mõõtetrafosi. Mõõtetrafod jagunevad voolu- ja pingetrafodeks. Helisagedusvõimendites kasutatakse väikesi madalsagedustrafosi, mille töösagedused on vahemikus 20 Hz kuni 20 kHz
Jsn= 5xJn Raskendatud tingimused Jsn=(3,13-2,5) Jn TÖÖ NR.2 Elementide tähised elektriskeemis A Seade (võimendi,telejuhtitav seade, releelise kaitse) B Mitteelektriliste suuruste muundur elektrilisteks ning vastupidi (nende hulka ei kuulu toiteallikad ega genekad) (väljuhääldi,mikker,termotundelikud seadmed) C kondensaator D integraal ja mikroskeemid (mäluseadmed ,loogilised elemendid, viivituselemendid, analoog- ja numbrilised integraalskeemid) E erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed) F lahendid, kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid) G generaatorid, toiteallikad (patareid, akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad) H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid) K relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee, termorelee, algrelee) L induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel) M Mootorid, alalisvoolu ja vahelduvvoolumootor.
Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Neid jaotatakse mitmesse rühma vastavalt erinõuete alusel koostamisele, paigaldamisele, kasutamisele, rikete kõrvaldamisele ja talitluse taastamisele, mis sõltuvad nende otstarbest, valmistamisest ja talitluspingest. Otstarbe alusel: 1.Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 4 2.Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saami- seks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3.Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o
Käiviti liiga kauaks sisselülitamine võib voolu soojuslik toime rikkuda mähiste isolatsiooni. ·hammasratas ·kate ·vabajooksusidur ·ankur ·ankrusüdamik ·ergutusmähis ·mutter ·kate ·elektromagnetlüliti ·lülimisseib ·kommutaator ·tolmukate ·harjahoidik ·staator ·staatori mähis ·poolusking ·puks ·liugelaager NB! Hoia käivitit lülituna mitte üle 10...30 sek. Kui mootor ei käivitu, oota vähemalt 1...2 min. Valgustusseadmed Veoautode valgustus jaguneb sise- ja välisvalgustuseks. Välisvalgustusse ja signaalseadmetesse kuuluvad veoautol kaks põhilaternat, suunatuled, ääretuled, stopptulelaternad, numbritulelatern ja tagumised ning esimesed udutulelaternad. Peegeldi peegeldab valgust 84...88%. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp. Põhilaterna tähistus 1. Laterna tüübi tähis H- halogeenlamp, C- lähitule tunnus, R- kaugtule tunnus 2
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks?
kasutamine eeldab, et ühe üleskütmisega valmistatakse järjest või korraga mitu rooga, kasutatakse tasase ja puhta põhjaga kaanega varustatud potte ning panne, mille suurused vastavad keeduplaadi mõõtmetele. Ka väikeste veehulkade puhul kasutagem plaadist suuremat potti, et osa soojust ei läheks kasutult kastrulist mööda. Vee keetmiseks tuleks soovitada elektrikeedukannu. Ühe liitri vee kuumutamiseks pliidil kulub 2 korda rohkem elektrit kui kannus. VALGUSTUS Valgustusseadmed on aastatega jõudsasti täiustunud. Tavaliste hõõglampide asemele on astunud luminestsentslambid, mis sama valgustustugevuse annavad kaks või enam korda väiksema elektrikuluga. Sama lambisokli kasutamine võimaldab sujuvalt üle minna ökonoomsematele lahendustele, arvestades ka kasutusea märgatava pikenemisega ei ole investeering eriti halb. Igal juhul ei tohi energiasäästu taotledes halveneda inimeste töötingimused valgustusest. Sääst saavutatakse valgustite õigeaegse sisse- ja
meetriga reguleeritava pinge allikaga(autotrafo,liugkontaktidega reostaat) ning määratakse pinge, mille juures relee rakendub ning ennistub. Kaitseseadmeid faasi katkemise vastu võib teimida koos mootoriga Selleks tuleb ühte faasijuhtmesse ajutiselt monteerida lüliti. Kaitse peab kindlalt rakenduma sisselülitamisel katkestatud faasijuhtmega (seisva mootori korral). Pöörleva rootori korral peab kaitse rakenduma, kui koormus on umbes 60% nimikoormusest. 4. VALGUSTUSSEADMED Igal aastal kulutatakse valgustusele ca 12% kogu toodetavast elektrienergiast. Territooriumi ja mitmesuguste ruumide, hoonete ning ehitiste valgustamiseks ette nähtud seadmeid nimetatakse elektrivalgustussead- meteks. Elektrivalgustusseade koosneb jaotusseadmetest, mitmesugus- test elektriaparaatidest, magistraal- ja rühmaelektrivõrkudest, valgustus- vahendeist koos valgusallikaga, samuti armatuurist, s.o. kinnitus-, hoide- ja kaitsekonstruktsioonidest.
4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt auto mootori käivitamise; 5) 1999. a või hiljem valmistatud häireseade peab vastama E-reegli nr 97 nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reeglite nr 18/02, nr 97/01 ja nr 62/00 või direktiivide 74/61/EMÜ (paranduste direktiiv 95/56/EÜ) ja 93/33/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/23/EÜ) metoodikale. Valgustusseadmed Kood 201. Põhilaternad (kaug ja lähituled, ühitatud tulede korral ka teised esituled) Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202220, 222224 ja 1102 käsitletud valgustus ja valgussignalisatsiooniseadmeid; 2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 3) 1999
Üheksakümnendate keskel rakendati tööstuses eri tüüpi ajameid, nagu üldotstarbeline avatud kontuuriga vektorjuhtimisega ajam, suletud kontuuriga magnetvoo vektorjuhtimisega ajam, momendi vahetu juhtimisega ajam ja servoajam. Mõni aeg hiljem ilmusid turule pulsilaiusmodulatsioonjuhtimisega elektriajamid. Elektroonsed süsteemid. Elektroonseid süsteeme rakendatakse kõigis tööstusharudes ja samuti ka olmes. Toiteplokid, elektrilised kuumutid, valgustusseadmed, elektrivarustusseadmed ja elektriajamid on tüüpilised jõuelektroonika süsteemide näited. Igal aastal suureneb jõupooljuhtmuunduritest toidetavate elektriajamite arv. See võimaldab juhtida mootorite tööpunkti, st kiirust, pöördemomenti ning seega ka energiatarvet. Jõupooljuhtmuundur on elektroonse süsteemi osa, mis muundab koormust toitvat elektrienergiat. Sõltuvalt pingest ja võimsusest kasutatakse ühe-või kolmefaasilisi jõupooljuhtmuundureid
annaabi.ee 
