Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator; „On muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) Sünte...
ELEKTROONILISED JÄÄTMED Referaat Juhendaja: Karli Edo Pärnu 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. ELEKTROONILISED JÄÄTMED.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8 ...
4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW
Tallinna Tööstushariduskeskus Elekrikaubad Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................. 3 Tooteohtus...........................................................................................4 Valgustusseadmed ..............................................................................6 Valgusallikad........................................................................................7 Sissejuhatus Elektrilised seadmed aitavad säästa aega, muutes väga paljude tööde tegemise hõlpsamaks ja mitmekesistades teostusvõimalusi. Samas ei tohi ära unustada elektri ülimat eluohtlikkust.
nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa, mis koosneb ainult elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks.
Neid väärtuseid ületada ei tohi. Autol tuleb kasutada võimalikult ühtlase kulumisastmega rehve, vähemalt ühel teljel. Igal juhul peavad ühel teljel olema sama tüüpi rehvid. AKUPATAREI Kui aku laadimise märgutuli süttib, siis viga on selles,et enam ei toimu aku laadimist rike võib olla generaatoris, juhtmesti- kus või on midagi juhtunud generaatori ajamirihmaga ( see on kas lõtv või purunenud). VALGUSTUSSEADMED Valgustusseadmete asukohad Kõik autolaternad peavad olema terved, puhtad ja paigutatud vastavalt nõuetele. Numbrituli peab olema nähtav päevavalges vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal 25 m kauguselt Näidikute plokis on signaaltuled: Kaugtulede Udutule Lähitulede signaaltuli
märgutulede. · Kinnita turvavöö ja nõua seda ka kaasreisijatelt juht vastutab. · Veendu et pagas on kinnitatud ja autos ei ole lahtisi esemeid. Auto turvalisus Aktiivne turvalisus: - õnnetuste ära hoidmiseks Passiivne turvalisus: - õnnetuse korral vigastused väiksemad AUTO AKTIIVNE TURVALISUS VÄHENDAB OHUOLUKORDADE TEKET REHVID TULED VEDRUSTUS AMORDID VALGUSTUSSEADMED PIDURDUSJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED VEOJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED AUTO PASSIIVSET OHUTUST SUURENDAVAD ELEMENDID · Kandekere turvaelemendid · Turvavööd · Turvapadjad (300 km/h) · Istmete turvaelemendid · Deformeeruv roolisammas · Turvalise ehitusega klaasid Autode korkupõrke hetkel mõjub inimese inertjõud mis = kehakaal x kiirus. 50 km/h vastu puud 4 tonni Seda võib võrrelda 5 lt korruselt alla kukkumisega.
soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. 3 Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Elektriseadmed jaotatakse: 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks.
LAURI PIISANG TALLINN 2010 MIS ON ELEKTROONILISED J ÄÄTMED? Elektroonilised jäätmed tekkivad enamasti kas üle jäänud, oma aja ära elanud või töökõlbmatuks muutunud elektroonikaseadmetest.Elektroonikaseadmed jagatakse EV määruse nr 376 järgi kümnesse kategooriasse: 1. Suured kodumasinad 2. Väikesed kodumasinad 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijale määratud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid 8. Meditsiiniseadmed (va kõik implatandid ja nakatanud tooted) 9. Seire- ja valveseadmed 10. Automaadid. Kõigil neil kategooriatel on ka alamkategooriad, mida siinkohal välja tooma ei hakka. Jäätmed, mida vaieldamatult kõige rohkem tekib, on kolmandast valdkonnast IT- ja telekommunikatsiooniseadmed
ja vilets suhtlemine teenindaja poolt. 8. Auto tehnoseisundi hindamine 1) Identifitseerimine ja varustus: · VIN - koodid, andmesildid ja dokumentatsioon · Registreerimismärk ja riigi tunnusmärk · Tahavaatepeeglid · Helisignaal · Sõidumeerik ja kiirusmõõdik · Turvavööd ja lapse turvaseade · Tunnusmärgid · Lisaseadmed ja kasutustõkis 2) Valgustusseadmed: · Lähi- ja kaugtule laternad · Päeva- ja seisutule laternad · Eesmised- ja tagumised udutule laternad · Eesmised, - külje- ja taga ääretule laternad · Piduritule laternad · Suunatule laternad ja ohutuled · Numbritule laternad · Tagurdustule laternad · Armatuurlaua märgulambid · Töötuled · Helkurid, vilkurid ja muud tuled 3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism
2006 Tallinn Eltehnika Grupp OÜ Tapamaja 1, 20609 Narva e-post: [email protected] kodulehekülg: www.hot.ee/egpood telefon: (+372) 3572629 ja (+372) 3560144 faks: (+372) 3572629 GSM: (+372) 5518134 ja (+372) 55520052 Firma juht: Gennadi Pavlov Tegevus: Elektriisolatsioonimaterjalide müük, tööstustekstiili müük - maaletoomine ja müük: kaevandus elektriseadmed, lakkvärvid, elektrimootorid ja erinevad elektri komplekteerimised, valgustusseadmed ja armatuurid, liftideseadmed, elektriisolatsioonimaterjalid, plastikmaterjalid, tooted tehnilisest kummist, tehnilised kangad - polüamiid, propüleen ja puuvillaste niitidega Alas-Kuul AS SKF esindus Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.alas-kuul.ee telefon: (+372) 6593230 faks: (+372) 6593231 Tähe 119 a, 50113 Tartu telefon: (+372) 7303200 faks: (+372) 7303205 24h teenindus: (+372) 56 636 204 Suur-Jõe 62, 80041 Pärnu telefon: (+372) 4459560
Happesademed on normaalsest madalama pH väärtusega sademed, mis on põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest. Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. PÕHJUSED: Heitgaasid tööstusest, transpordist, söe ja naftasaaduste põletamisest. Tähtsaimad on SO2 ja NO Osa on pärit looduslikest allikatest. Veega reageerimisel tekivad saasteainetest lahjendatud happelahused. Ammoniaagi osa hapestumisel on vastuoluline. Leelised (Na, K) on olulised happesuse neutraliseerijad. Happelise depositsiooni mõõtmiseks tuleb haarata erinevaid ioone. Väävli- ja lämmastikuühendid liiguvad sadu kilomeetreid enne, kui sadenevad. Sademete pH on püsivalt < 4,5 USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas. SO2 tekib peamiselt energeetikatööstuses. ... vabaneb ka vulkaanidest, mullast ja vee...
töödeldava objekti või materjaliga. Nt. ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku mood. – nool, kopavars ja kopp, milledest kopp on ekskavaatori tööorgan. 28. EM abiseadmestik. Ehitusmasinate abiseadmistikku kuuluvad kõik need elemendid ilma milleta masin saab edukalt sooritada oma põhilisi tööoperatsioone, kuid pole täidetud ohutusnõuded, ergonoomilised nõuded või ei saa kasutada ööpäevaringselt või aastaringselt. Nt kapotid, valgustusseadmed jne. 1. ROPS- tüüpi kabiinid ja varjed on varustatud tugevate elementidega, mis kaitsevad masinisti masina võimalikul ümberminekut 2. BFOPS- omavad tagakülje külge kinnitatud tugeva metallvõre, mis kaitsev masinisti tagasuunas kabiini peale lendavate esemete eest 3. FOPS- on varustatud tugevdatud katusega, mis kaitsevad masinisti võimalike masinale pealekukkuvate esemete eest. 29. Hüdrosilindrite põhiparameetrid. a) silindri sisediameeter b) kolvivarda diameeter kolb-
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud ta...
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
SISSEJUHATUS Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektro- tehnikaks. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakenda- misest. Tänapäeval ei ole ühtki eluala, milline ei ole seotud ühe noorima teaduse ja tehnika ala elektrotehnikaga. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas. Kaasaegse elektrotehnika sünniajaks on 18. sajandi lõpuaastad ja 19. sajandi algus. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete tempera- tuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. ...
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
meetriga reguleeritava pinge allikaga(autotrafo,liugkontaktidega reostaat) ning määratakse pinge, mille juures relee rakendub ning ennistub. Kaitseseadmeid faasi katkemise vastu võib teimida koos mootoriga Selleks tuleb ühte faasijuhtmesse ajutiselt monteerida lüliti. Kaitse peab kindlalt rakenduma sisselülitamisel katkestatud faasijuhtmega (seisva mootori korral). Pöörleva rootori korral peab kaitse rakenduma, kui koormus on umbes 60% nimikoormusest. 4. VALGUSTUSSEADMED Igal aastal kulutatakse valgustusele ca 12% kogu toodetavast elektrienergiast. Territooriumi ja mitmesuguste ruumide, hoonete ning ehitiste valgustamiseks ette nähtud seadmeid nimetatakse elektrivalgustussead- meteks. Elektrivalgustusseade koosneb jaotusseadmetest, mitmesugus- test elektriaparaatidest, magistraal- ja rühmaelektrivõrkudest, valgustus- vahendeist koos valgusallikaga, samuti armatuurist, s.o. kinnitus-, hoide- ja kaitsekonstruktsioonidest.
4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt auto mootori käivitamise; 5) 1999. a või hiljem valmistatud häireseade peab vastama E-reegli nr 97 nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reeglite nr 18/02, nr 97/01 ja nr 62/00 või direktiivide 74/61/EMÜ (paranduste direktiiv 95/56/EÜ) ja 93/33/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/23/EÜ) metoodikale. Valgustusseadmed Kood 201. Põhilaternad (kaug ja lähituled, ühitatud tulede korral ka teised esituled) Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202220, 222224 ja 1102 käsitletud valgustus ja valgussignalisatsiooniseadmeid; 2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 3) 1999
Üheksakümnendate keskel rakendati tööstuses eri tüüpi ajameid, nagu üldotstarbeline avatud kontuuriga vektorjuhtimisega ajam, suletud kontuuriga magnetvoo vektorjuhtimisega ajam, momendi vahetu juhtimisega ajam ja servoajam. Mõni aeg hiljem ilmusid turule pulsilaiusmodulatsioonjuhtimisega elektriajamid. Elektroonsed süsteemid. Elektroonseid süsteeme rakendatakse kõigis tööstusharudes ja samuti ka olmes. Toiteplokid, elektrilised kuumutid, valgustusseadmed, elektrivarustusseadmed ja elektriajamid on tüüpilised jõuelektroonika süsteemide näited. Igal aastal suureneb jõupooljuhtmuunduritest toidetavate elektriajamite arv. See võimaldab juhtida mootorite tööpunkti, st kiirust, pöördemomenti ning seega ka energiatarvet. Jõupooljuhtmuundur on elektroonse süsteemi osa, mis muundab koormust toitvat elektrienergiat. Sõltuvalt pingest ja võimsusest kasutatakse ühe-või kolmefaasilisi jõupooljuhtmuundureid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
