ülesõitmise pehmendamine. Hoovastik & kinnitused - Nende elementide põhifunktsiooniks on veojõudu ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste õige asendi säilitamine kere suhtes. Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud müra kostumist kabiini. Amortisaator - Amortisaatori põhifunktsiooniks on summutada kere ja rataste vibratsioone ning tagada rataste pidev kontakt teepinnaga. Vedrustuse põhikomponendid: 1) Vedru 2) Põikstabilisaator (valikuline) 3) Hoovastik 4) Puksid/kinnitused 5) Amortisaatorid 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. vedru töö Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk ilma vedruta Koormatud sõiduk koos vedruga 1.3.2 vedrude ja amortisaatorite koostöö
15000km. Auto on maas: · Pidurid · Piduri torud · ABS · Diagnoosi veakoodid · Kõik sisemisete lülitite korrasolek · Sooja puhur · Signaal · Salongi tuled · Kojamehed · Akna pesur · Tagumine kojamees ja pesur · Suunatuled · Esituled · Tagumised tuled Auto täiesti üles tõstetud: · Mootori õlilekked · Mootoriõli · Õlifilter · Käigukasti õli lekked · Differentsiaali õli lekked · Rooliotsad · Rooli hoovastik · Amordid · Väljalaske süsteemi lekked · Piduri torude seisukord Auto poole peale tõstetud: · Piduri klotsid · Piduri kettad · Piduri silindrid · Käsipidur tross · Piduri hüdraulika süsteem · Rehvi seisukord · Rehvi rõhk Mootori konditsioon: · Piduri vedeliku tase · Jahutus süsteemi vedeliku tase · Jahutus süsteemi lekked ja korrasolek Sõidu test: · Rooli loks · Siduri töö · Käigud · Pidurid · ABS
1. Vedrustussüseem Vedrustus süsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega Vedrustus süsteem kannab sõiduki koormust(massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolet tekitatud sõidukikere kõikumis , parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. 2. Vedrustuse põhilised osad · Vedru · Põikistabilisaator (valikuline) · Hoovastik · Puksid /kinnitused · Amortisaatorid 3. Vedru · Olemata selllest,kas tegemist on keerd-,kummi-,leht,õhk või torsioonvedrudega,on just vedrud need,mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 4. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompresioonil teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada
vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See
2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? Vedrud & - Need elemendid kannavad sõiduki raskust, põikstabilisaator aidates hoida õiget kereasendit tee suhtes (kõrgust). - Vedrude funktsiooniks on ka teekatte ebatasasustest ülesõitmise pehmendamine. Hoovastik & kinnitused - Nende elementide põhifunktsiooniks on veojõudu ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste õige asendi säilitamine kere suhtes. Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud müra kostumist kabiini.
madal Hüdrotrafo rike 17 18 46. Kontrollsõidu ajal avastad, et auto ei seisa "P" asendis paigal. Milline rike võib olla selle põhjuseks? · Valesti reguleeritud või rikkis käiguvalitsa tross või hoovastik · Parkimislukusti riei 47. Kontrollid bensiinimootoriga mehaaniliselt juhitava gaasiklapiga autot. Mida tuleb gaasiklapi juures kontrollid? Gaasiklapp peab liikuma kergelt, ilma gaasiklapi kere külge takerdumisteta. Gaasiklapp peab liikuma kuni piirelini. Trossi pikkus ei tohi piirata gaasiklapi liikumist. Trossile peab jääma väike vabakäik. 48. Mida tuleb jälgida käiguvalitsa trossi pikkuse reguleerimisel?
Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Ülesandeks on teehöövli iseenesliku liikumise vältimine. Kui seisupiduri toimimine nõrgeneb, siis tuleb reguleerida spiraalvedru pikkust talrepi abil. Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200 mm. 33. Teehöövli DZ-122 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Piduripedaal, hoovastik, pidurivõimendi, piduri peasilinder, õlireservuaar, 4 pidurimehhanismide töösilindrit, torud ja voolikud. Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema, kontrollitakse ketaste kulumust silindri kontrollava sulgurpoldi avamisel, silindri kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21 mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. Ülesandeks on masina
vahehammasratas, 11- väljund- võlli ja sõuvõlli ühendusvlants, 12- tagasikäigu veetav hammas- ratas, 13- edasikäigu veetav hammasratas, 14- käigulülitus hoovastik, 15- edasikäigu friksioon ketas koos veovõlliga. VÕLLILIIN Ülesanne: Kanda väntvõllil või reduktori pöörded üle sõukruvile I 1- sõukruvi, 2- täävitoru, 3- kandelaagrid, 4-6- vahevõllid, 5- kandetugilaager, 7- ühendusmuhv, 8- Peamasin. II 1- sõuvõll, 2- vavevõll, 3- peaelektrimootor, 4- peaelektrikilp, 5- peageneraator, 6- diiselmootor. PEATUGILAAGER
höövli ületalvepidamisel. • Montaažieelsel puhastusel tuleb kontrollida, et puhastusaine ei rikuks tihendeid ega tungiks käiguossa. Tagarataste rummud Iga rummu telje otsas on 1 määrdenippel rattalaagrite määrimiseks. Esisillad Esisilla abil toimub höövli juhtimine. Koosneb: 1. Sillatala 2. Käändhoovad 3. Paralleelvarras ehk rööpvarras 4. Hüdraulilised juhtsilindrid 5. Kallutusmehhanismi hüdrosilinder 6. Kallutusmehhanismi hoovastik Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all) Esirataste kokkujooks Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud. Kui höövli roolile alumises märgatakse mingeid muutusi, tuleb esirataste kokkujooksu ja roolimehhanismi kontrollida vahepeal. Rehvide ebaühtlane kulumine viitab vajadusele kontrollida esirataste kokkujooksu. Töö käik 1
Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus Koosneb: Raam , Vedrustus, Sillad, Rattad, Vedrud, hoovastik (telik), Amortisaatorid Sõidumugavus (vibrokoormus reisijatele ja veosele) ja liiklusohutus (jõudude jaotumine teele koormuse kõikumisel) määratakse vedrustusega. Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. 73
b. ja c. saamiseks peab mootor olema varustatud spetsiaalse Tasasekäigulised ge = 167 ... 217 g/kWh ; e = 0,40 ... surveaste olema vahemikus 10,5 ... 11,0. Surveastme suurenemisega indikaatorajamiga. 0,51 13... 14,0 ni tsükli termodünaamiline kasutegur suureneb kiiresti, 1. Kraanklapp 10. Ülekande hoovastik edasine surveastme suurenemine kasutegurile erilist mõju ei avalda. 2. Silinder 11. Väljalülitushoob Diiselmootorite surveastme () praktilised väärtused : 3. Kolb 12. Fiksaator Keskmisekäigulised ge = 160 ... 211 ---"--- ; e = 0,41..
pärandvara; välisriikide diplomaatiliste esinduste või välisriikide kodanike omanduses või valduses; 2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest; 3) 1994. a või hiljem valmistatud auto ja selle haagise juhtimisseadmed peavad vastama Ereeglile nr 79 või direktiivile 70/311/EMÜ; 4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Roolihoobadel, varrastel ja võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi; 5) M, N ja O kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE); 6) ainult õhk, vedelik ja elektriajamiga rooliseade on keelatud.
Ühest otsast laieneb selline teelõik 1520 mm-ni, teisest otsast kitseneb 1435 mm-ni. Tavaliselt mahub sellisele teele korraga 6–8 vagunit. Alusvankrite vahetamisel ühendatakse lahti vagunirataste teljepukside temperatuuriandu- rid, generaatori ühendusjuhtmed ja pidurisüsteemi hoovastik. Pärast alusvankrite paigaldamist ühendatakse nimetatud süsteemid tagasi ja kontrollitakse pidurite tööd. Alusvankrite vahetamine on aeganõudev ja kulukas tegevus, mis suurendab veelgi raudteevedude niigi kõrget omahinda Euroopas ja vähendab raudteetranspordi konkurentsivõimet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
