· Telgede vahe 1310 mm · Rööbe 2040 / 1300 mm · Veokasti mõõtmed: Kogulaius 2550 mm Pikkus 13620 mm Kasti siselaius 2480 mm Laadimiskõrgus 1240 mm 3. Koormamata ja täiskoormatud autorongi teljekoormused · Veduk Koormamata teljekoormused:esisild 4840 kg tagasild 1795 kg Koormatud teljekoormus: esisild 8000kg tagasild 13000 kg · Haagis Teljekoormus 3*9000 kg 4. Komplekteerige autorong sobivate rehvidega (mõõtmed, koormusindeks, kiiruskategooria) · Volvo FH 42T B3HC1 Esisild 295/80R22.5 1 Tagasild 295/80R22.5 Koormusindeks 156 Kiiruskategooria L · Schmitz S.PR BAU parda poolhaagis 385 / 65 R 22.5 Koormusindeks 160 Kiiruskategoora M 5. Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid
VEOÜHIKUTE ISELOOMUSTUS SAADETISTE ARVESTUSLIK KOGUKAAL LAADIMISMEETRITE ARVUTAMINE TREILERITE MÕÕTMED Tavalise treilerite mõõtmed on: · Pikkus 13,4-13,6 m · Laius 2,45 m · Kõrgus 2,5-3,0 m Külmutustreilerite mõõdud on enamasti samad, kui tavalistel treileritel, vanemate külmutustreilerite pikkus on 12 m. Autorong on kahe koormaruumiga veok, mille kasuliku ruumi pikkus võib ulatuda 16 meetrini (8m+8m), kõrgus kuni 3,0 m. Kergete ja mahukate kaupade veoks on kasutusel madala põhjaga, kuid maksimaalse kõrgusega spetsiaaltreilerid. Erinevat tüüpi treilerite mõõdud KÕRGUS PIKKUS LAIUS KANDEVÕIME MAHT EUR
d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin- Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine (tehtud) b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4. Via Baltica (Helsinki-Tallinn-Pärnu-Riia-Varssavi) arendamine a) Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine (peaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega 5 Autod 1. Poolhaagisega veok · Autorong koosneb sadulveokist ja poolhaagisest · Kandejõud kuni 24000kg · Mahutab 33EUR, 26FIN · Laadimine tagant, külgedelt, pealt · Mõõtmed joonisel 2. 3. 4. 5. 6. Täis- ja kesktelikhaagisega veokid · Autorong koosneb vedukautost ja järelhaagisest · Kandejõud 24000kg · Mahutab 38EUR, 30FIN · Laadimine tagant, külgedelt, pealt
xxxxx ISESEISEVTÖÖ KODUTÖÖ Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Trantsporditeaduskond Õpperühm: xxxx Juhendaja: Sven Andresen Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 1. MOODUSTAGE AUTORONG N3 JA O4 KATEGOORIA SÕIDUKITEST PUISTEAINETE VEOKS. Haagis Meiller Kipper MHKA 12/27 LOSS1, täismass 39 000 kg Veoauto SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Pilt 1. Autorong (pilt illustreeriv) 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21
PUISTEAINETE VEDU KODUTÖÖ Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Trantsporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 1. MOODUSTAGE AUTORONG N3 JA O4 KATEGOORIA SÕIDUKITEST PUISTEAINETE VEOKS. Veoauto: SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Haagis: MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2, täismass 39 000 kg Sele1. Autorong(pilt on illustratiivne)[6] 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit
kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (nt pensionärid); soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks haritav maa ja looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud). Raskeveokimaks - raskeveokimaksu seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Käibemaks - käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%, 5% ja 0% määra. Tollimaks - Euroopa Ühenduse lepingu artikkel 23 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja
Maanteeameti poolt esitatud liiklusregistris maksumaksja ja tema omandis või valduses oleva raskeveoki andmed. 2 Raskeveokimaksu seaduse kohaselt maksustatakse raskeveokimaksuga liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksuga maksustatakse ainult veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokid. Kui veoauto registreerimistunnistusel puudub kanne registrimassi kohta, võetakse maksustamise aluseks veoauto täismass. Raskeveokimaksu maksavad kõik Eestis ajutiselt või alaliselt elavad isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes omavad raskeveokit.
Maksab tööandja reaalselt makstud tulult. Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks Maksustatud on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Maksumäär sõltub auto massist, telgede arvust jne. Hasartmängumaks Maksab hasartmängukorraldaja Maksust saadud tulud suunatakse Eesti Kultuurkapitalile, Punasele Ristile, kohalikeks investeeringuteks ja laste- ning noorteprojektide toetuseks. TÄNAN KUULAMAST !
Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. Suunamärguanded Peateel sõidu jätkamiseks peab andma suuna. (Juhul kui peatee or kurviga)
Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID · Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks. · Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit
Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid. Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012) 3 RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga sätestatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise vüi suurema registrimassiga autorong või veoauto, tegemist on riikliku maksuga. Maksustatakse vastavalt veoauto ja autorongi regisstrimassile või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. (Wikipeedia, 2012) 3.1 Raskeveokimaks Eestis Esialgselt oli raskeveokimaks Eestis kavandatud aastasse 2003. Raskeveokimaksu seadus võeti vastu 18.10.2000 ja lõplikult jõustus see 01.01.2003, aga siiski enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, sellega aga lükati maksu rakendamine 1
Doris Järv AK14 Raskeveokimaksu seadus Maksu objekt · 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto · veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris Maksustatakse vastavalt: · veoauto registrimassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile · Kui puudub märge, siis: Vastavalt veoauto täismassile Telgede arvule Veotelje vedrustuse tüübile Maksustatakse vastavalt: · autorongi registrimassile või täismassile, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi alusel
Laekub kov eelarvesse maksustamise hinnast juhtudel ka maa aastas. kasutaja. Raskeveokimaks 12-tonnise või Veoki omanik suurema registrimassiga veoauto ja autorong Tollimaks Kaubad, mis viiakse Kauba omanik kolmandatesse riikidesse Käibemaks Kaubad ja teenused 20% Tarbija 9% - raamatud ja tvih, perioodi. väljaanded,
TUNNUSMÄRGID Aeglane sõiduk Tunnusmärk on 350365 mm küljepikkusega punane fluorestseeriv võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurka ümbritseb 4548 mm laiune punane helkiv ääris. Algaja juht Tunnusmärk on 150200 mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris. Autorong Tunnusmärk on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150300 mm. Puudega inimene Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga inimese valge kujutis. Kiiruse piirang Tunnusmärk on 150200 mm läbimõõduga musta äärisega kollane ring, milles olev must
soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (näiteks pensionärid); soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest. Hasartmängumaks – maks, millega maksustatakse hasartmängude korraldamist. Tollimaks – maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiril. Raskeveokimaks – seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile [2]. Aktsiisid – tarbimismaks teatud kaupadele (alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile). Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus [2]. 1.2. Kohalikud maksud
Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: ·soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (näiteks pensionärid). ·soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks haritav maa ja looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud). Raskeveokimaks-seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Käibemaks- standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Tollimaks- Euroopa Ühenduse lepingu artikkel 23 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning
Koormatud: 7500kg Veduki tagatelg: Koormata: 3246kg Koormatud: 19000kg Haagise teljed: Koormamata: 3*1100kg Koormatud: 3*9000kg 6 5. Seadusandlus Autojuhil tuleb kinni pidada töö- ja puhkejaseadusest ning liiklusseadusest. Seoses veose väikese massiga, ei ole teekonnal takistusi massipiirangute näol. Samuti ei ületa autorong suurimaid lubatud mõõtmeid (max. lubatud pikkus 18,75m, kõrgus 4m ning laius 2,55m). Reis on ka kooskõlas kehtestatud normatiividega (MKM määrus nr 42). 7 6. Veo kestus ja hind Barcelona ja Narva vaheline kaugus on umbes 3500km ning ilma puhkeajata oleks sõidu aeg umbes 35h. Oletan, et autorongi keskmine kütusekulu on 35l 100km kohta. Selle oletuse põhjal on kogu kütusekulu 1225l
48. Mis on nõustumus (aktsept)? Aktsept on pakkumuse adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut pakkumusega. 49. Milleks on TIR konventsioon? Et plommida eksporttolli läbinud koorem lähteriiki nii, et see võiks takistuseta ja vahepealse koorma avamiste ja kontrollimisteta läbida teel olevaid trantsiitriike sihtriigis asuva mahalaadimiskohani. 50. Mida nimetatakse suuremõõtmeliseks veoseks e. Suurveoseks? On kooramaga või koormata sõiduk (autorong), mille üksainus mõõde ületab lubatud mõõtmeid või koorem ulatud sõidukist (autorongist) ette või tahapoole üle 1m. 51. Mida nimetatakse raskekaaluliseks veoseks ehk raskeveoseks? On koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab lubatud suurust. 52. Milleks on vajalik veosekindlustus? Selleks et maandada riske mis võivad tekkida peale või mahalaadimisel või veokäigus. 53
parkinud sõidukile, mis asub: - teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha; - väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart /teepeenral - asulas päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku; - õuealal. § 185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. § 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud Armatuurlaual olevad näidikud ja märgutuled Näidikud: 1.Temperatuur Click to edit Master text styles 2. Kütus Second level 3. Kiirus ja läbisõit 4. Mootori
25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong täishaage on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28. Mis on veosõlm (hub)?
25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28.Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või
Raskeveokimaks Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist .Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: 1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto; 2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab raskeveokit. Kui raskeveoki omanik ei ole ükski nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse. Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit
Teda ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedudel. Autoveod jagatakse rahvusvahelisteks ja riigisisesteks. Autoveondust reguleerib CMR- konventsioon ja riigisiseses veonduses lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Maanteetranspordis kasutatavad veovahendid: · Jaotusautod-kasutatakse terminalide jaotuspiirkonnas kauba jaotus- ja kokkuveoks · Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong. · Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita. Autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m. Poolhaagisega autorong pikkus 16.5m ja laius 255 cm. Autorongi kogukaal ei tohi ületada 40 tonni ja registrimass 40 tonni. Veod võib jagada otse-ja süsteemseteks vedudeks. · Otsevedude all mõistetakse kauba vedu otse saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta või
väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; 3) Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; 4) Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust; 5) Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; 6) Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille
puutumatult ja rikkumatult ning et oleks tagatud liiklusohutus. Järgnevas referaadis vaatleme põgusalt antud dokumendis ära toodud TIR veokite ehitusnõudeid. Need nõuded on kohustuslikud kõikidele TIR-vedusid tegevatele vedajatele. 3 2. Mõisted Käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: Maanteesõiduk nii maantee-mootorsõiduk kui ka sellega ühendatav mis tahes haagis või poolhaagis. Autorong ühendatud sõidukid, mis liiguvad maanteel ühe sõidukina. Konteiner veoseade (tõstuk-furgoon, vahetatav tsistern või muu sarnane seade), mis on: (a) täielikult või osaliselt kinnine, moodustades kauba hoidmiseks vajaliku ruumi; (b) püsiva konstruktsiooniga ja seepärast piisavalt tugev korduvkasutuseks; (c) spetsiaalselt ehitatud ühe või mitme veoliigiga ilma vahepealse ümberlaadimiseta kaubaveo hõlbustamiseks;
). Määrad on tavaliselt väljendatud summana kaubaühiku kohta, kuigi mõnikord kasutatakse selle asemel protsendimäära väärtusest. RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. TOLLIMAKS RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE MAKSE KOHALIKUD MAKSUD Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. EELARVESTAMINE On kuluobjekti eelarve planeerimine ja täitmise kontrollimine; välised normatiivid puuduvad. (3)Meetodid: ''ülevalt alla'' ja ''alt-ülesse''; eelarvebaas; perioodiline ja pidev. FINANTSANALÜÜS
14 m või laiema sõidutee ületamiseks tuleb ette näha ohutussaar, mille vähimaks laiuseks on 2,0 m, neljarajalise tee ületus on ainult erandina mõeldav kavandada ilma kaitsva liiklussaareta. Soovitav on rajada jalakäijate ohutussaari, kui vähegi võimalik on, ka kaherajalistele tänavatele 29. Millised sõidukid võiks olla arvutuslikuks ? - kaheteljeline veoauto - kolmeteljeline veoauto - buss - liigendbuss - autorong 30. Ringristmikud. Suure läbilaskvuse ja liikumiskiiruse vähedamise tõttu võivad ringristmikud osutada sobivateks kõiki liiki tänavatel v.a. kiirteedel Ringristmiku jaotusringi läbimõõt seondub tavaliselt tänava klassiga (mida madalam klass, seda väiksem saar). Magistraaltänavatele kavandatavatele ringristmike jaotusringi läbimõõt võiks jääda piiridesse 12-60m ja juurdepääsudel 8-20m 31. Eritasandilise ristmiku lahendusskeemi valik.
Sotsiaalmaksu maksab meie eest tööandja kuid summa sõltub meie palga suurusest, FIE-d peavad ise maksma. (vt varasemat konspekti) Seega on kindlaks määratud, et sotsiaalmaksust, läheb 20 % pensioniteks, 13 % tervishoiule ja (lisaks tööandaja maksab ka 1,4 % töötuskindlustusele). Riiklik maks on ka raskeveokimaks. raskeveokimaksu seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. MAJANDUS Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab majandus ja majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimese soovid piiramatud, ressursside hulk, mille abil soove rahulda, aga piiratud
mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukid.
Maamaksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet, kes väljastab maksumaksjale maksuteate 30 kalendripäeva enne maksustamise tähtaega. 26.Mis on raskeveokimaksuga maksustamise objektid ? Maksuobjektideks on veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12 tonnise ja suurema täismassiga veoautod või beoautost ja 1st või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong. 27.Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ? Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid. 28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise
o. Kindlustusega seotud kulud on teiste veoviisidega võrreldes suhteliselt väikesed. p. Konteineri kasutamine on suhteliselt kallis. q. Nii konteineri saatjal kui ka vastuvõtjal peavad olema konteineri käsitsemiseks sobivad seadmed. Huckepack veod r. Huckepack- veod esindavad kombineeritud vedude liiki, mida käsitletakse ühenduses raudtee vedudega. s. Huckepack- vedu on kombineeritud vedude alaliik, mille puhul liigub poolhaagis, täishaagis, autorong või vedukauto poolhaagisega osa veomarsruudist raudteel. t. Treilerid ja haagistega veoautod läbivad suurem osa veomarsruudist kinnitatuna spetsiaalsetele platvormvagunitele. 14. Õhutranspordi eelised: a. väga kiire b. võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa c. ei ole vaja ehitada teid d. võimaldab vedada kaugele. Puudused: e. väga kallis f. sõltub ilmast g. ümberlaadimine 15. Lennuvedude osapooled a. Lennufirmad b. Lennujaamad c
o Kogumiskeskus- koht, kuhu saab tuua mis tahes teisest tooret o kokkuveopunkt- suurkonteinerid, nt kaubanduskeskuste juures, mitmete materjalide jaoks o kokkukandepunkt- elmurajoonides käimisulatuses olevad tavaliselt teisese toorme kontienerid o kokkukandekoht- koht, kuhu teatud ajal tohib jäätmeid tuua o ukse-eest vedu Jäätmete veoks kasuatatkse alljärgnevaid võimalusi: o konteiner o auto o autorong o laadimispaigad - kohad, kus jäätmed kokku veetakse ja siis seal laaditakse nad suurematesse jäätmete veoks ettenähtud masinatesse. o vedu rongide ja laevadega Lisaks võib jäätmeid transportida: o vaakum või suruõhuga jäätmete teisaldamine o hüdrotransport ehk transport veega Köögijäätmehunt on selline seade, mis lisatakse köögivalamule. Seade on võimeline purustama bioloogilisi jäätmeid, mis siis koos reoveega jõuavad reoveepuhastusjaama.
Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. 46. Mis on raskeveokimaksu objektiks? Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: 1. liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto (välja arvatud järgmises punktis nimetatud veoauto); 2. veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. 47. Hasartmängumaks. Maksja ja maksu objektid. Hasartmängumaksuga maksustatakse : 1) hasartmänguseaduses sätestatud osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisel tehtud panustest laekunud summa; 2) hasartmänguseaduses sätestatud õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat; 3) õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud panustest laekunud summa;
Sadulveok - sadulhaakme seadmega veok, mille haakeseade kannab suurema osa poolhaagise massist. Üldotstarbeline haagis vähemalt 2 teljaline, vähemalt 1 telg juhitav, on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt. Kesktelg haagis haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme lähedal. Haagis toetub osaliselt haakeseadmele. Kerghaagis haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg. Poolhaagis haagis, mis toetab olulise osaga oma massist vedukauto sadulhaake seadmele. Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Mootorratas 2, 3 või 4 rattaline juhtrauaga juhitav mootorsõiduk. Mootori töömaht on üle 50 cm3, kiirus üle 50 km/h. Mootor ja kütusepaak asuvad juhi ja kaasreisija jalgade vahel, juhi ja kaassõitja jalad toetuvad jalaalustele. Mootorroller mootorratas, juhi jalad toetuvad kere põhjale. ATV 4-rattaline mootorratas, juhil ja sõitjatel on jalatoed. M1;2;3 M1 sõiduautod (8+1) B
Maksuobjekt: tegemist on veoseid vedavate transpordivahenditega. · Liiglusregistris registreeritud 12-tonnise või suurem registri- või täismassiga veoauto. Registrimass on kantud tehnilisse passi. Mis on auto maksimaalne mass koos koormaga. Täismass läheb registrisse siis, kui passis pole registrimassi. · Veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12tonnise või seda ületava registri- või täismassiga autorong. Veoaauto peab olema kantud registrisse. Maksumäär Maksumäärad on kahte rühma jagatud maksuobjektide järgi. Sõltub: · Veoauto registrimassist · Telgede arvust · Vedrustuse tüübist- õhkvedrustus ja kõik ülejäänu Autorongi puhul võetakse aluseks samad näitajad arvestades autorongi kuuluva veoauto näitajaid, millele lisatakse üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv. Lisaks arvestatakse
protsendile kütuseaktsiisi (välja arvatud erimärgistatud kütused) ja 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest. Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: 1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto; 2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Maksumäärad 0...3640 krooni kvartalis sõltuvalt telgede arvust, täismassist ja vedrustuse tüübist. ii. Eestis kunagi rakendatud maksud Mootorsõidukiaktsiisi seadus kehtis Eestis kuni 31.12.2002 (k.a) ja muudeti kehtetuks seoses raskeveokimaksu seaduse jõustumisega. Mootorsõidukimaks - Kohalike maksude seadus Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad
kohta teekonnaplaani, mis tuleb kooskõlastada VTA-ga. CMR KONVENTSIOON KEHTIB AUTOVEDUDELE JÄRGNEVATE TINGIMUSTE TÄITMISE: 1) Kauba transportimise eest makstakse tasu 2) Kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks nendest riikidest on ühinenud CMR-konventsiooniga. 3) Tingimusel, et vedu teostatakse konventsioonis määratletud maanteeliikluse sõidukiga, milleks on veoauto, vedukauto poolhaagisega või autorong. AUTOJUHI KOHUSTUSED: võtab kaubad vedamiseks vastu, kontrollib kauba kogust, pakendamist ja saatelehele vastavust ning allkirjastab veokirja. SDR- rahvusvaheline valuutafondi kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse nn valuutakorvi põhimõttel. Selleks, et veoklient saaks nõuda vedajalt vastutust veo ajal aset leidnud kahjujuhtumite kohta, peab ta esitama reklamatsiooni (märkus, kahjunõue) vedajale. Esitamise tähtaeg on riigisisestel kui ka rahvusvahelises
Soome toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. (14) Transport Bussiliinidega on kaetud 90% Soome teedest. Lapimaal asendavad bussid rongiliikluse. Rongid on Soomes mugavad ja kiired ning sõitmist nendega peetakse suhteliselt soodsaks. Pane auto rongile, puhka end öösel korralikult välja ja hommikul jätka reisi - sellise võimaluse annab autorong. Auru- ja mootorlaevad sõidavad erinevaid marsruute mööda Sise-Soome järvistus. Sõita saab nii paaritunnisel kruiisil kui ühe-kahepäevasel ekskursioonil unikaalsetes Saimaa ja Pielineni järvelabürintides. 85% kaubatranspordist on vee transport. Arvukad laevafirmad üle Soome korraldavad erinevaid reise Soome maalilistel järvedel ja jõgedel. Korraldatakse nii lühiekskursioone kui pikki huvireise. On
Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti. Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel. Liikluse sagedus – sõidukite arv, mis läbivad ükskõik millist marsruudi punkti ühes suunas teatud ajavahemiku jooksul. Vedaja – Veeremi läbisõit - 3. Eestis kehtivad mootorsõidukite kaalu ja gabariitide piirangud autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m poolhaagisega autorongi pikkus ei või olla enam kui 16, 50 m autorongi laius ei tohi ületada 2,55 m autorongi kogukaal ei tohi ületada 44 tonni. 4. Riigisisestel vedudel tegevusluba ja sõidukikaart Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: 1. lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu; 2
Raskeveokimaks Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist .Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: 1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto; 2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab raskeveokit. Kui raskeveoki omanik ei ole ükski nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse. Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab
58. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse). 59. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 60. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 61. Mis on veosõlm (hub)?
ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta Autorongil (välja arvatud autorong, mille veduk on B-kategooria auto) ja masinrongil, millel puuduvad ees ülemised ääretuled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema valgustatud autorongi tunnusmärk Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine
kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada teeseadusega kehtestatud korras. Auto on sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Erivõimsus on mootori võimsuse ja sõiduki tühimassi suhe. Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Kerghaagis on haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg. Liikurmasin on ratastel liikuv teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h
...pimeda ajal üks lähituli ei põle. Sõidate asulavälisel teel ja lähenete raudteeülesõidukohale. Kus peate ootama, kui tõkkepuu sulgub? Vahetult enne viimast hoiatusmärki "Ees on raudteeülesõidukoht". Tõkkepuu ees. Pöörad autoga sõiduteelt ära hoovi. Kellele pead olema valmis teed andma? Jalakäijatele Jalgratturitele Mopeedijuhtidele Mida peate teadma, kui näete selliste valgustatud tunnuslaternatega sõidukit? Veetakse ohtlikku veost. See on autorong. See sõiduk veab lapsi. Kes peab teed andma tähistatud ülekäigukohal? Autojuht jalakäijale ja jalgratturile. Jalgrattur ja jalakäija autojuhile. Kes peab andma teed? Autojuht jalakäijale ja jalgratturile. Jalgrattur autojuhile. Jalakäija autojuhile. Kuidas tuleks sellises olukorras käituda? Ettevaatlikult edasi sõita, kuna jalakäijad võivad bussi varjust teed ületama hakata. Igal juhul seisma jääda. Kui juht liigub otse, on ta kohustatud andma teed...
Trassi plaan- teetrassi horisontaalprojektsiooni graafiline kujutis, kuhu on kantud teeäärne situatsioon, sirgeid ja kõverikke isle. andmed 86. Pikiprofiil- piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis 87. Teerajatis- teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis 88. Teepäraldis-teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend 89. Arvutuslikud autod: SA-sõiduauto, AB-buss, LB-liigendbuss, VA-üksik veoauto, AR-autorong 90. Vaba ruum- ruum liiklevate sõidukite ja ehitiste vahel. Liiklus ruum ruum, kus sõidukid liikuvad 91. Gabariidid- silla, viadukti ja estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest ja viaduktialustest laiustest. Autoliikluseks kavandatud sildehitise all a tunnelis,, kus on lubatud kõigi busside ning veoautode liiklus tuleb tagada kõrgusgabariit 5,0m., kõnnitee ja kergliiklustee kõrgusgabariit on 2,5m
87. Mis on pikiprofiil Piki tee telge tehtav maapinna püstlõike vähendatud kujutis. 88. Mis on teerajatis Teele ettejääva takistuse ületamist võimaldav või teed kaitsev rajatis. 89. Mis on teepäraldis Teeliikluse korraldamise ja julgestamise vahend. 90. Nimeta arvutuslikud autod (vähemalt 5) Sõiduauto, buss, liigendbuss, üksik veoauto, autorong; 91. Mis on vaba ja liiklusruum Ohutuse tagamiseks peab liiklevale sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehituste nind seadmete vahele jääma vaba ruum. 92. Mille plaanilahendusi tuleb kontrollida sabloonidega Ristmike ja erinevate teenindusalade plaanilahendusi. 93. Gabariidid 1) silla, viadukti, estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest ja viaduktialustest laiustest; 2) autoliikluses kavandatud
käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto; MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 28 RP089 (2009/2010) 2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12tonnise või suurema registri või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. § 2. Maksumäärad (1) Käesoleva seaduse §s 1 nimetatud veoauto ja autorong (edaspidi raskeveok) maksustatakse seaduse lisas toodud määra järgi vastavalt: 1) veoauto registrimassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Sõiduki registreerimistunnistusel
omatarbeks kasutusse võtmisel, imporditud täispakendilt selle importija kauba deklareerimisel impordiks vahetult selle toimetamisel Eesti tolliterritooriumile või pärast eelneva tolliprotseduuri kohaldamist. Raskeveokimaks - 2003. aasta 1. jaanuaril jõustunud raskeveokimaksu seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Raskeveokimaksu seaduse jõustumisega tunnistatati kehtetuks mootorsõidukiaktsiisi seadus ning kohaliku maksuna kehtestatud mootorsõidukimaksu ei võeta alates 1. jaanuarist 2003 raskeveokimaksuga maksustatavatelt sõidukitelt. 2. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustel.
) A mootorrattad A1 mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125cm3 ning võimsus ei ületa 11kW või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW kilogrammi kohta B Sõiduauto registrimassiga kuni 3500 kg, kerghaagisega kuni 750 kg, 1+8 istekohta. BE B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg. C Piiramatu registrimassiga veoauto. CE Veoauto + järelhaagis (autorong). D kategooria juhtimisõigus annab võimaluse juhtida bussi- sõidukit, milles on lisaks juhile enam kui 8 istekohta. T traktorid, liikurmasinad ja masinrongid (LS § 93 lg 2, lg 3) 4. Selgita järgmiste sõiduki kategooriate sisu (M, N, L, O). M vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks (sõiduauto ja buss). Nt autoelamu, kiirabiauto N vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks (veoauto).
Paakauto (road tank-vehicle). Ratasveok, mis on varustatud paagiga või paakidega, mis on ette nähtud gaasi, vedelike või tahkete kaupade veoks nii maanteel kui meritsi. Paak või paagid on kõikide normaalsete lastimis-, lossimis- ja transpordioperatsioonide käigus jäigalt ja püsivalt kinnitatud veduki külge ja neid ei täidega ega tühjendata laeva pardal. Ratasveok (road vehicle).Veoauto, poolhaagis, autorong, liigendatud autorong või resolutsiooniga A581 määratletud vedukite kombinatsioon, kus üks veduk pukseerib ühte või enamat vedukit. Rulltreiler. Madal ratasveok ühe või enama rattapaariga tagumises ja toega eespoolses osas, mida pukseeritakse või tõugatakse spetsiaalse vedukiga. Ro-ro-laev (ro-ro ship). Laev ühe või enama vöörist ahtrisse ulatuva tekiga, mis pole jaotatud mingite vaheseintega ja mis veab horisontaalselt lastitavaid või lossitavaid laste. Paketeeritud last (unit load)
annaabi.ee 
