Sinna kogu- neva õli paiskavad nookurid, klapid ja klapivedrud uuesti laiali ning õlipiisad tungivad hõõrduvate pindade vahele. Liigne õli nõrgub silindrite alumisel küljel paiknevate torude 14 kaudu õlivanni tagasi. Oli tungimist tagumisest raamlaagrist sidurikotta tõkes- tatakse õlikindlast kummist mansett-tihendi 24 ja hooratta rummu õlitõrjeäärisega. Viimase ringkanalisse _kogunev õli juhitakse karterisse tagasi kaldkanali kaudu. Oli pääsu katkesti kambrisse tõkestatakse nukkvõlli otsa ümbritseva mansett-tihendiga. Mootorratta M-66 («Uraal-3») mootori õlitus (joon. 21) erineb mootori MT-9 omast: õli puhastatakse vahetatava paberist filterelemendiga ja osaliselt ka tsentrifuugimisega väntvõlli külge kinnitatud õlipüüdurites. Olitussüsteeml maht on 2,3 1. Olipump 3 paikneb karteri tagaosas ja teda käitatakse nukkvõllilt tiguhammasratta ning käitusvolli 25 kaudu.
Käiviteid katsetatakse stendis tühikäigul ja täielikul pidurdamisel. Tühikäigul mõõdetakse tarbitav vool, klemmipinge ja ankru pöörlemissagedus. Täielikul pidurdamisel mõõdetakse ankru pöördemomenti, tarbitavat voolu ja klemmipinget. Magneeto skeem Käivitusmootorite töösegu süütamiseks kasutatakse spetsiaalset seadist magneetot. Magneeto toodab madalpingelist voolu, muudab selle kõrgepingeliseks ning suunab siis vajalikul momendil süüteküünlasse. Katkesti-jaotur Katkesti jaotur on kokku ehitatud madalpingevoolu katkesti ja kõrgepingevoolu jaotur. Katkesti lahutab primaarahela sel hetkel, kui süüteküünlas peab tekkima säde. Jaotur jaotab aga kõrgepinget küünaldele mootori tööjärjekorras. Kuna sobivaim süütehetk sõltub mootori koormusest ja pöörelmissagedusest, on katkesti jaotur kokku ehitatud süüteregulaatoritega. Katkesti jaotur peab olema töökindel ja vastupidav, tagama madalpinge perioodilise
Vooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus hetkeliselt oma maxväärtust, sest magnetväli muutub juhtme ümber ja sp tekib juhtmes peale vooluallika tekitatud elektromotoorjõu veel endainduktsiooni elektromotoorjõud e. See e tekitab voolu, mis vooluringi sulgemisel on vasdtassuunaline vooluallika poolt tekitatud vooluga. Sel juhul endainduktsioon takistav voolutugevuse kasvu. Vooluringi katkestamisel võib katkesti kontaktide vahel tekkida pinge, mis ületab tunduvalt vooluallika elektromotoorjõu ja me näeme sädet. Põhjuseks on, et magnetvälja muutumine toimub katkestamisel väga kiiresti e= | /t|- Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. kiiresti e= L | /t|- Henry seadus. Induktiivsus L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. Juhtme induktiivsus on
Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur), d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe, mis toetuvad plokikaanes asetsevatele pukslaagritele. Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. Nukkvõlli käitamiseks kasutatakse: a) hammasülekannet, b) kettülekannet (hüls- ja rullkett), c) hammasrihmülekannet. Ülekannete pingutid jagunevad ülaltoodust lähtuvalt: liug- ja ketirataspinguti või rullpinguti.
Hooratas on istutatud väntvõlli koonusotsale, fikseeritud liistuga ja kinnitatud mutriga. Magneeto alusele on paigutatud süütepool (trafo), mille südamikule on mähitud primaar- ja sekundaarmähised. Süütepoolide südamikud on magnetjõujoonte peremaks juhtimiseks valmistatud pehmest terasest. Südamikule paigutatud papist torule on mähitud primaar- ja sekundaarmähis. See on sellepärast, et primaarmähist tugevamini magnetiseerida. Süütepooli primaarmähisega on jadaühendatud katkesti ja sekundaarmähisega süüteküünal. Katkesti on ühendatud juhtme abil süütelülitiga. Katkesti kontaktide vahel sädeluse vähendamiseks ja voolu järsema muutumise saamiseks on süsteemis kondensaator. Magnetitega hooratta liikumisel lõikuvad magnetvälja jõujooned süütepooli mähisega ja indutseerivad neis elektromotoorjõu. Kahe mähisega süütepoolis tekib vastastikuse induktsiooni nähtus. Kui vool läbib primaarmähist, tekib selle ümber magnetväli,
Vooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus hetkeliselt oma maksimaalväärtust, sest magnetväli muutub juhtme ümber,(B- vektor kasvab nullist mingi väärtuseni) ja seepärast tekib juhtmes peale vooluallika tekitatud motoorjõu veel indutseeritud emj. See indutseeritud emj tekitab voolu, mis vooluringi sulgemisel on vastassuunaline vooluallikaga. Sel juhul endainduktsioon takistab voolutugevuse kasvu. Vooluringi katkestamisel võib katkesti kontaktide vahel pinge, mis ületab tunduvalt vooluallika emj ja me näeme sädet. Põhjuseks on, et magnetvälja muutumine katkestamisel toimub väga kiiresti, aga i=-/t Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni emj e tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul.L=| e / I/t | => e=L*I/t Induktiivsus L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. Juhi induktiivsus näitab meile, kui suure magnetvoo muutuse
Ventilaatoririhm on lõtv, juhe generaatori juurest lahti, kaitse läbi põlenud. Generaator tekitab müra Laagrid kulunud, generaator nõrgalt kinnitatud. 2. Auto kere Metallist, autot pestakse, vahatakse. Kandekere turvik ( põiktalad, küljekarp, autokere esiosa, uksepiit, aknaraam, katuseraam) Pilet 18. 1. Süütesüsteem Ülesandeks on tekitada põlemiskambris täpselt vajalikul hetkel tugev säde, et see suudaks küttesegu kindlalt süüdata. Osad: Süütepool, jaotur, katkesti, küünal, kondensaator, aku 2. Auto lisaseadmed Lisaseadmed : peeglid, kütteseade, laekad, istmed, tagaklaasisoojendus, peeglisoojendus, istmesoojendus, raadio, kell, pesurid, konditsioneer, tuhatoos, spidomeeter.
Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil. ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege *majandusreformid: pankade riigistamine, kogu maa riigi omaks *Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega *kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid ,,revolutsioonilisest südametunnistusest" *piirati poliitiliste vastaste tegutsemisvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgeti ajalehed, vangistati juhte.
Süütesüsteemi arengus saab eristada mitut etappi. Esimene etapp oli magneetosüütesüsteem, mis koosnes magneetost, jaoturist, süüteküünaldest ja kõrgepingejuhtmetest. Teine etapp oli lihtsüütesüsteem: Kasutusele võeti aku, katkestijaotur ja alalisvoolugeneraaator. See süsteem on oma ehituselt lihtne ja leiab kasutamist veel tänapäevalgi. Lihtsüütesüstem koosneb energiaallikast, süütelülitist, süütepoolist, katkesti- jaoturist, süüteküünaldest, madal- ja kõrgepingejuhtmetest. Süsteemi energiallikaks on generaator, mootori käivitamise ajal aga aku. Aku ja generaator on ühendatud vooluringi rööbiti; nii saab mootor generaatori rikke korral seiskamata edasi töötada, tarbides voolu akust. Süütesüsteemis on madal- ja kõrgepingevooluring. Madalpingevooluringi on lülitatud jaadamisi aku, süütelüliti, süütepooli primaarmähis, katkesti kontaktid, rööbiti kontaktidega on ühendatud
hoidmine töötemperatuuril. Jahutussüsteem koosneb: ventillator, radiooator, veepump, termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu silindritesse ja süüdata silindrites töösegu. Süütesüsteem koosneb: vooluallikas aku või generaator, madalpinge juhtmed, süütepool, kõrgepinge juhtmed, süüteküünlad ja katkesti jaotur. Mootori blokk Kõik mootori silindrid olenematta nende asetus viisist on ühendatud üheks detailiks, mida nimetatakse mootori blokiks. Mootori blokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Blokid valatakse kas hall-malmist või alumiinium sulamist. Mootori blokk valatakse tervikuna koos karteriga. Karteris pöörleb väntvõll, karteri liite pinda on puuritud avad ning need on keermestatud. Liitepinna külge kinnitatakse poltide või kruvidega karteri
põlemiskambri ühe poole vahele kitsas pilu. 4. Mootori .pöörded,. Koos pööretega intensiivistuvad töösegu keerised ning nähtav põlemine lüheneb ajaliselt niivõrd, et väntvõlli pöördenurk põlemise kestel oluliselt ei muutu. Induktsiooniperioodi kestus jääb aga peaaegu endiseks. Seetõttu tuleb suurematel pööretel segu varem süüdata. Automootoritel muudab süüdel olenevalt pööretest katkesti-jaoturi tsentrifugaalregulaator. (Tänapäeval elektroonika) 5. Mootori koormus. Koormuse suurendamisel avatakse seguklapp, silindrisse pääseb rohkem värsket küttesegu ja jääkgaaside osatähtsus väheneb. Ühtlasi suurenevad surve lõpu rõhk ja temperatuur. Mõlemal põhjusel põlemiskiirus suureneb ja eelsüüdet tuleb vähendada. Selleks on enamikul mootoritel eelaüüte vaakumregulaatorid. Tühikäigul takistab normaalset põlemist kütuse puudulik pihustamine
Vähene hapnikukogus mootorisse saabunud põlemissegus (mis aitas kaasa mootori silindrites ebatäielikule põlemisele ja sellest tulenevalt vingugaasi koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite ja tahkete osakeste (tahma) koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa hiline süütehetk (kui on hiline, siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepingejuhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.), samuti ka rikas segu. Pihustitele tuleva kütuse rõhu vähenemise või pihusti ummistumise tulemusena jäävad kütuseosakesed liiga suurteks ja vajavad täielikuks põlemiseks pikemat aega kui nad seda saavad. · Nö "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ning nad soodustavad nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu,
oli ettenähtud 1,1-1,3mm 20 Lihtsüütesüsteem Kõrgepinge tekib nii, et madalpingemähisesse lastakse sisse akupinge, mis tekitab mähise ümber magnetvälja. Akupinge katkestamisel magnetväli kaob ja indutseerib kõrgepingemähises vajaliku kõrgepinge, mis juhitakse süüteküünla elektroodidele. Akupinge katkestamiseks ja kõrgepinge jagamiseks süüteküünalde vahel on mehaaniline seade ( katkesti) jagaja. 1. kõrgepingemähis (primaar) hästi peenikesest vasktraadist 20 000 keerdu või rohkem 2. madalpingemähis (sekundaar) jämedamast vasktraadist umbes 300 ...400 keerdu ja see oli keritud kõrgepingemähisele peale. Selle süütepooli otstarve on tekitada akupingest kõrgepinge 20 000 ...30 000 volti: Joonis 4. Lihtsüütesüsteem Kokkuvõte Praktikumi käigus õppisime tundma Toyota 4A-FE mootori juhtimist, selle osasid, funktsiooni ning ehitust
Näiteks mootoril, millel on kuus silindrit, annab nukkvõlli andur ühe väntvõlli täispöörde tegemisel kolm signaali. Eelnevate andurite koostöös ja juhtaju abil saadetakse lõplik signaal (12V) süütepoolidesse. Süütepoolid indutseerivad madalpinge kõrgpingeks (20kV..60kV). Süütepoole on samuti just niipalju kui on automootoril silindreid(vanematel autodel on kõikide silindrite jaoks vaid üks süütepool, mis jaotati ära katkesti-jaoturiga). Peale süütepooli juhitakse kõrgpinge süüteküünaldesse, mille ots on silindris, kus tekib sädelahendus. Tulemuseks ongi küttesegu süüdatud ning mootor töötab. Ilma juhtarvutita oleks eelnevad operatsioonide juhtimised manuaalselt mehaaniliselt ning väga tülikad ja ebakorrektsed. Joonis 1.3 Detonatsioonianduri läbilõige[3] 9 2. JUHTARVUTI OMADUSED JA ERINEVUSED 2.1 Omadused
Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur), d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe, mis toetuvad plokikaanes asetsevatele pukslaagritele. Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. Nukkvõlli käitamiseks kasutatakse: a) hammasülekannet, b) kettülekannet (hülss- ja rullkett), c) hammasrihmülekannet. Ülekannete pingutid jagunevad ülaltoodust lähtuvalt: liug- ja ketirataspinguti või rullpinguti. Hammasrihma võttis kasutusele Saksa firma Glas 1962.a.
Kuid siin on reguleerimisulatus väike ning reguleerimisega kaasneb ribalaiuse ning ka resonantssageduse muutus 2.Võnkeringide lahkuhäälestusega. Ka siin kaasneb ribalaiuse muutus. 3.Võnkeringide sumbuvuse muutmisega viies võnkeringi sisse muudetavad takistused. Kaasneb selektiivsuse halvenemine. Lisaks ülalvaadeldud viisidele kasutatakse ka impulssregulaatoreid. Üks sellistest võimalustest on toodud (joonisel 5.3.2.) Signaal (a) lastakse läbi katkesti, mis töötab AE sulgemisele- avanemisele. Sellejärgselt muutub signaal impulssideks (b, c, d). Impulsside harvendus on siin määratud võtmele antavate impulssidega. Pärast impulsside silumist madalpääsfiltris saadakse pinge, mis on võrdeline võtme väljundsignaali pinge keskväärtusega. See aga sõltub impulsside harvendusest. Lühikeste impulsside (d) korral on filtri väljundsignaal tunduvalt väiksem kui laiade impulsside (a) korral
Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur); d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe, mis toetuvad plokikaanes asetsevatele pukslaagritele. Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. 27. Gaasijaotusajami ülekande tüübid a) hammasülekannet, b) kettülekannet (hüls- ja rullkett), c) hammasrihmülekannet. 28. Klapi tehniline iseloomustus , valmistamise materjalid ja väljalaskeklapi temperatuuritsoonid
PÕLEMATA BENSIINI OSAKESED või VESINIKUÜHENDID HC: Vähene hapnikukogus mootorisse saabunud põlemissegus (mis aitas kaasa mootori silindrites ebatäielikule põlemisele ja sellest tulenevalt vingugaasi koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa vale süütenurk (kui on hiline siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepinge juhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.) ka rikas segu. Nö. "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ja nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu mis on peaaegu lõhnatu kuid ärritab limaskesta ja on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ja on osaliselt süüdi metsade väljasuremises. LÄMMASTIKOKSIID NOx
annaabi.ee 
