Kordamisküsimused auto veermikust 1. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 2. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav tagasild B. Sõltumatu vedrustusega veetav tagasild C. Sõltuva vedrustusega veetav tagasild D. Sõltumatu vedrustusega vedav tagasild 3. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 4
RAKVERE AMETIKOOL Nelikvedu lsd diffrite kasutus Koostaja: Osa maastureid on varustatud pideva nelikveoga, mis tähendab, et mootor veab pidevalt nii esi- kui tagasilda (Toyota LandCruiser 80, Range Rover, LADA Niva), valdaval enamikul veab tavaolukorras ainult tagasild ja esisild tuleb eraldi sisse lülitada. Maastikuautol võib olla maksimaalselt kolm diferentsiaali . Üks neist paikneb esisillas , teine tagasillas ja kolmas vahekastis. Viimast nimetatakse keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Miks peavad rattad erineva kiirusega pöörlema? Vaadake joonist, mis kujutab rataste liikumist pööramisel. Joonisel on vasaku ratta liikumistee pikem kui paremal. Seda on näha sellest, et punane kaar (vasakul) on pikem kui sinine (paremal)
ehitus-, teedeehitus- ja transporditöödel. Traktorile on paigaldatud 8-silindriline silindrite V- kujulise asetusega, vedelikjahutusega ning turbolaaduriga diiselmootor JaMZ-238NB võimsusega 220 hj. Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktori käigukast võimaldab 16 käiku edaspidi (liikumiskiirused 2,82 - 30,8 km/h) ja 8 käiku tagurpidi (4,96 - 27,80 km/h). Traktori mõlemad veosillad on ühesuguse konstruktsiooniga kusjuures esisild on sisselülitatud pidevalt, tagasild aga vajadusel (näiteks transporditööde tegemisel) väljalülitatav. Traktori kõigil neljal rattal on pneumoajamiga trummelpidurid, seisupiduriks on mehhaanilise ajamiga lintpidur. Traktori raam koosneb sarniilselt ühendatud eesmisest ja tagumisest poolraamist. Esisild on raamile kinnitatud poolelliptiliste pikivedrude abil, tagasild aga jäigalt. Traktori pööramine toimub hüdrauliliselt eesmist
Jõuvõtukast polnud kirjas Rattavalem 6*2 2.1 Veduk. Mark, mudel, tüüp (madelauto, kallur, sadulauto). Vedrustus. Mõõtmed. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrud Anti -roll bar Tagasild Kvartal elliptilise õhuga lõõtsad on mõlema teljel, sassii kõrgust võib tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga . Double acting teleskoop amortisaatorid on paigaldatud kõikidele telgedele. 2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv.
Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Vedrustus: Suruõhu vedrustus Gabariitmõõtmed: 13000x2540mm Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 3.2. Tühimassil: Auto: Esisild: 4875 kg Tagasild: 3980 kg Haagise teljekoormus: 1265 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:8 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus
· Vedrustus Õhkvedrustus · Tühimass 6194 kg · Täismass 36000 kg · Kandevõime 29806 kg · Telgede vahe 1310 mm · Rööbe 2040 / 1300 mm · Veokasti mõõtmed: Kogulaius 2550 mm Pikkus 13620 mm Kasti siselaius 2480 mm Laadimiskõrgus 1240 mm 3. Koormamata ja täiskoormatud autorongi teljekoormused · Veduk Koormamata teljekoormused:esisild 4840 kg tagasild 1795 kg Koormatud teljekoormus: esisild 8000kg tagasild 13000 kg · Haagis Teljekoormus 3*9000 kg 4. Komplekteerige autorong sobivate rehvidega (mõõtmed, koormusindeks, kiiruskategooria) · Volvo FH 42T B3HC1 Esisild 295/80R22.5 1 Tagasild 295/80R22.5 Koormusindeks 156 Kiiruskategooria L · Schmitz S.PR BAU parda poolhaagis 385 / 65 R 22.5 Koormusindeks 160 Kiiruskategoora M 5. Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on
käigukastilt Rattavalem 6x2 2.1 VEDUK. MARK, MUDEL, TÜÜP (MADELAUTO, KALLUR, SADULAUTO). VEDRUSTUS. MÕÕTMED. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrustus Anti -roll bar Tagasild Mõlemad teljed on varustatud kvartal-elliptilise, õhuga toimivate lõõtsadega, sassii on reguleeritava kõrgusega, mis tagab mugavama laadimise. Tõstukiga varustatud pneumaatilised tagumised teljed. Kõik teljed on varustatud ,,Double acting" teleskoop amortisaatoritega. 2.2. HAAGIS
nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vasku veoratta pöörlemis kiirust eri kiirusega. 5. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid?
Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe te...
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta.
Veokasti mõõtmed: Kogulaius 2354 mm Pikkus 7480 mm Kõrgus 1460 mm Maht 25.00 m3 Lisavarustus: Rullitav koormakate Pilt 1 MAN TGX koos Schmitz SKI haagisega, pilt illustreeriv [7] 5 2. AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED Kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehekülgedel saadaolevaid spetsifikatsioone leidsin oma koostarus autorongi lubatud teljekoormused. Veduk: Koormamata teljekoormused: esisild 5080 kg tagasild 2920 kg Lubatud töökoormused: Autorongi kogukaal 40000 kg Veduki kandevõime 23000 kg Esisilla kandevõime 7500 kg Kesksilla kandevõime 5000 kg Tagasilla kandevõime 10500 kg Haagis[3] Sildade kandevõime 3*9000 kg 6 3. AUTORONGI SOBIVAD REHVID
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
otsad ja neid me saamegi kogu selle süsteemi abil liigutada ja niiviisi saamegi ratast vastavale suuanle keerata. Zigulil puudub roolivõimendi ja rooli on raskem keerata kui uutel autodel. 3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret. Amort paikneb verdu keskel ja kinnitub alumise otsaga alumise kiige külge ja ülemise otsaga kere külge. Tagaamordid on umbes 3 korda pikemad kui esiamordid. Tagaamordid lähevad kergesti alla, aga tulevad üles raskelt tagasi. Esiamordid on aga vastupidi, lähevad raskelt
Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil. Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild. Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov. Esisilla tüüpvedrustus. 1.põiktala 2.alumine õõtshoob 3.õõtshoova tagumine tugi 4
lõiketerad, kumera profiiliga metall plaat ehk hõlm 9. Pöördhõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Saab hõlma pöörata, kinnitub baas masinale universaalse raamiga. Ehitus: hõlm, lõiketerad, tugevtused, kaares profiiliga maetall leht, kand toed, tõstesilindrid, liigend, tõukuri kinnituskohad, sirm, 10. Teehöövli üldehitus, Koostisosade ülesanded. Saab planeerida, tasandada, materjali teisaldada üldehitus: liigend mootor, kabiin, tööraam, hudrosüsteem, esisild, tagasild, palansiir vedrustus, Raam-hoiab pea raami külge tööseadmeid Kabiin juhtimiseks Mootor energia saamiseks Tagasild annab veojõu Esisild veojõu Hõlm materjali teisaldamiseks Hudrosüsteem tõstmiseks ja langetamiseks Tandem et mõlemad tagu rattad oleks vastu maad 11.Teehöövli hüdrosüsteem üldiseloomustus, kaitseklapid, nende ülesandedd 2 kontuuriline vasak ja parem pool, avatud tüüpi ehk ühenduses
Cat IV tagumine rippsüsteem (8310R, 8335R ja 8360R standardvarustuses) Eksklusiivne sõltumatu vedrustusega esisild Premium-klassi HID-tuled (ksenoon tuled) Deluxe- ja Premium-klassi raadiopakett John Deere´i eksklusiivne ActiveSeat
Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel. Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel. Autode käiguosa (veermiku) üldehitus Auto veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale. Enamasti koosneb veermik esi- ja tagasillast koos rataste ja vedrustusega. Mõnel autol on ratta telik kinnitatud otse kere külge. Sellisel juhul silda kui autost eraldatavat sõlme polegi. Sõiduauto esisild koosneb talast ja kahest telikust. Tala kinnitub kere esiosa või selle poolraami külge. Telikud on vedrustusseadised, mis võimaldavad ratastel üles-alla liikuda. Nendega on kokku ehitatud esirataste pidurimehhanismid ja rooliajam. Et ühe ratta õõtsumine teise asendit ei muuda, nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Klassikalise ehitusega auto tagasild on jäik ja seda ühendavad auto kerega vedrustuse detailid
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul PIDURI, VEOJÕU JA STABIILSUSE KONTROLLSÜSTEEMID Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaapeväldik ASR.....................................................................................................................3 Elektrooniline pidurdusjõu kontroll EBD................................................................................4 Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP....................................................................................5 RSC..................................................
põhjustab huhulga mõõteklapi vale liikumise ja sellega vale juhtrõhu bensiini hulga reguleerijas. Sellega läheb valeks bensiinihulga pihustamine silindrisse mis põhjustab suurema bensiinikulu. 56.rattavõlli liigentite kontroll ja vahetus tuleb võllides kontrollida loksu kui rooliliigendites või sarniirides on loks või nende kaitsekummid on purunenud siis tuleb nad vahetada vastavalt autotootja poolt nähtud juhenditele. Peale nende liigendite vahetust reguleerida ka esisild. 57.hüdropidurite remont põhilisteks vigadeks on lekked või siis pragunenud piduri voolikud. Lekete puhul enamasti vahetatakse kogu silinder. Või siis peasilindri mansetid. Sagedasti tuleb ka vahetada pidurivoolikud või siis liigsed roostetanud piduritorud või teformeerunud piduri torud. Pärast nende vahetamist tuleb pidurisüsteemi sattunud õhk sealt eemaldada.Kas siis pumpamise või õhutamise spetsaalse imuri abil. 58.kardaan ülekande remont (märkiminr)
Keerdvedru Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid: Erinevad liigendid, rooliotsad, stabilisaatori varras. Summutavad elemendid: Amortisaatord, puksid, vedrud. 6 Sele 11. Toyota Avensis esisild (autori foto) Näidissõiduki elasto-kinemaatilised eripärad vedrustuse juures on taga asetsevad „Performance“ vardad ning reguleeritavad põikivardad(sele12),(sele13). Ees on põiki-reaktiivvardad. Sele 12. Toyota Avensis tagasild 7 Sele 13. Toyota Avensis tagasild Vedrustuse kinemaatiline skeem:
Raami tagaülendi pikkust on võimalik valida 50mm sammuga, haakeseadme oma koguni 25mm sammuga. Uued D-kujulised alumiiniumist paagid mahutavad enam kütust. Kaheks jaotatud elektrisüsteem ( eraldi käru ja väliste seadmete jaoks ) on hästi läbi mõeldud. Jaotuskarp asub kõrvalistme juures põrandal, selles on ruumi kuni 12 kaitsmele ja 11 releele. 4x2 skeemiga sadulveokid on saadaval nelja erineva kõrgusega. 6x2 veokid kolmega. Sõltuv ja sõltumatu esivedrustus Enamikul veoautodel on esisild sarnase ehitusega. Sõltuva vedrustuse esisild koosneb sepistatud I-ristlõikega põiktalast, millel on vedrustuse detailide kinnitamiseks vastavad kohad. Tala otstes olevatesse silmadesse käivad käänmikupoldid, mis omakorda ühendavad esisilla tala ja käänmikke. Tala toetub laagrile ja käänmikupolt on vertikaalkoormusest vaba. Esiratta rumm pöörleb käänmikutapil kahel laagril. Sõltumatu vedrustusega esisillad on kasutusel väikeveoautodel
2. Pöördlaagrid (4 määrdeniplit) 3. Rataste kalde laagrid Diferentsiaali õlitaseme kontrollimine • Masin peab seisma tasasel pinnal • Avage tasemekorgid (12mm võti) • Õlitase peaks ulatuma avani põhjani • Kui diferentsiaalis on vähem õli ning leket ei ole, kontrollige tandemi ülekande õlitaset. Kui õli on liiga palju, siis on võimalik, et tihend tandemi ülekande ja diferentsiaali vahel lekib. Vammas esisild Õlitaseme kontrollimine • Puhastage korgi ümbrus • Pöörake ketast nii, et korgi ava on horisontaalne. • Õlitase peaks ulatuma korgini Õli lisamine • Lisage õli korgi kaudu kuni õlitase ulatub „OIL LEVEL“ märgini. • Pange kork tagasi NAF sild Õlitaseme kontrollimine • Puhastage korgi ümbrus • Pöörake ketast nii, et korgi ava on horisontaalne. • Õlitase peaks ulatuma korgini Õli lisamine
roolitavate traktorite puhul. Eeesmiste ratastega roolitavate traktorite roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor · jaotur · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast · jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse.
8. Hüdroekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Käiguosa koosneb hüdromootor, reduktor, vedav ratas, juht ehk pingutusratas, tugirullikud, kanderullid, roomik. Roomiku pingsuse kontroll, vajadusel pingutamine, roomiku mutrite ja lülide kontroll, õlilekete kontroll, ülekande õlitaseme kontroll, vajadusel õli lisamine. 9. Hüdroekskavaatori rataskäiguosa ehitus, töö põhimõte. Esisild, vahendvõllid, hammasmuhvid, käigukast, tagasild. Käiguosa vedavale sillale antakse ülekanne väikese momendiga aksiaalkolbhüdromootorilt kaheastmelise käigukasti ja hammasmuhvide abil. 10. Kopp- laaduri juhtimissüsteemi valiku põhimõtted. 2-ratta roolimissüsteem rooliga pööratakse vaid esimesi rattaid,tuleb kasutada üldkasutatavatel teedel. 4-ratta roolimissüsteem pööratakse esirattaid ühes suunas ja
lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis, mis sõltub väntvõlli pööretest ning transmissiooni ülesanne on toimetada see traktori
Keskdiferentsiaal kompenseerib kiiruse erinevusi esi-ja tagateljel. See hoiab ära pinged jõuülekandes ja kannab sõites ühtlaselt veojõu ratastele. Joonis 6:Maastur neljaratta vedu Lülitatav nelivedu Tänu vahekastile mis saab ülekande käigukastist. Ülekandest sõltuvalt toimub pöördemomendi ülekandmine esi- ja tagaveovillale. Üldiselt kantakse veojõud üle tagasillale. Esisild on aktiveeritud ainult siis, kui vaja. Diferentsiaalid võivad olla varustatud lukkudega. Keskdiferentsiaali puudumisel ei ole võimalik esivedu kuiva teega sisse lülitada. Esisilla vabajooksuga rattarumm vabastab rattad veovõllidest sõltuvalt rattapöördenurgast. Joonis 7:Vabajooksuga rattarumm Hübriidülekanne Ühendada hübriid ülekandega sõidukis kahe eri mootorite võimsus nagu sisepõlemis-
põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav. Oluline on see vaheltharimistöödel, sest seal määrab rataste jooksulaiuse taimeridade asetus. Klassikalistel traktoritel on ees läbimõõdult väiksemad juhtrattad ja taga suure läbimõõduga veorattad. Kui esimesed rattad ka veavad, siis öeldakse, et traktor on vedava esisillaga. Jõuülekanne vedavasse esisilda võetakse käigukastist. Esisild ei ole koguaeg vedav, vaid lülitatakse sisse vajadusel. See lülitus võib toimuda automaatselt või käsitsi. Automaatjuhtimisel lülitub esisild sisse siis, kui tagumised veorattad hakkavad nühama. Traktori läbivuse parandamiseks kasutatakse veel diferentsiaali lukustamist st seda, et traktori veorattad ei saaks erineva pöörlemissagedusega pöörelda
sisevarustus mõõdikud (cockpit) istmed esisild tagasild rool (pedaalid) pidurid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
