Viljandi Kutseõppekeskus Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Autoveoseadus Referaat Vana-Võidu 2015 Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatakse ühiseeskirjad Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid
3) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingupoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber. Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba (1) Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba (edaspidi veoluba), kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. (2) Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel, läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. (3) Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa taotlemise ja andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e
mõningate kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada kaubakohtade markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või ebarahuldavus elusloomade vedu 9.05.2010 Transport ETV0120 6 3 Rahvusvahelised konventsioonid (3) · Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), sõlmitud Genfis 1957, Eesti ühines 1993 Sõiduk - mis tahes mootorsõiduk, mis ei kuulu lepingupoole kaitsejõududele ega ole nende käsutuses, mis on ette nähtud kasutamiseks maanteel, on komplekteeritud või mittekomplekteeritud, millel on vähemalt neli ratast ja mille ettenähtud maksimaalkiirus ületab 25 km/h, koos haagistega, välja arvatud põllumajandus- ja metsaveotraktorid ja kõik liikurmasinad. Ohtlikud ained
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeski
Aluspaku otstesse kinnituvad küljetoed, mis peavad olema piisavalt tugevad et hoida koormat laiali vajumise eest. Koorem tuleb kinnitada sidumisvööga iga aluspaku vahelt. Kui aluspakkude vahe on üle 2,5m siis tuleb kastuata igas vahes kahte sidumisvööd. Veose sidumine. Veos peab olema seotud selliselt et see tagaks veo ohutuse. Veoste etteliikumist takistavad vahendite tõmbetugevuste summa peab olmea vähemalt võrdne veose massiga. Külgede ja taha liikumise takistamiseks aga poolega veose massist. Sidumisvahendite tõmbetugevust võib vähendada hõõrdejõu võrra, mis tekib veosepõhja ja veokasti põhja pinna vahel. Hõõrdejõud sõltub kokkupuutuvate pindade materjalist aga ka nende olekust( näiteks kuivad, märjad, lumised pinnad). Hõõrdetegurid on antud vastavates tabelites. Veose katmine. Kaupa kaetakse ilmastikuolude eest või tolmamise ning veokilt maha varisemise vältimiseks. Koorma katet või võrku võib kasutada katmiseks. Kordamisküsimused. 1
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju
Kõik kommentaarid