Direktiivid (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Biojäätmed

1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja ­käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega. Direktiivides 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ sätestatakse üld- ja põhisätted kõigi jäätmete ja ohtlike jäätmete osas, ning direktiivides 75/439/EMÜ ja 86/278/EMÜ kehtestatakse nõuded erilistele jäätmevoogudele (õlijäätmed ja reoveesetted), mida iseloomustavad erinevad

Ühiskonnaõpetus

35

ppt

EL Jäätmekäitluse peamised nõuded ja Eesti valikud

TAASKASUTAMISE suunas Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist Kui kaugel on sellel teel EESTI 2006 ? Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ?  EL Õigussüsteem - üldist EL esmane e. primaarõigus (asutamislepingud, liitumislepingud) EL primaarõiguse alusel antud teisene õigus : - EL määrused (ing. regulation)­ ON otsekohalduvad - EL Direktiivid (kokku ca 1600) EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmesriikide (LR) õigusaktide kaudu - EL (ing. Decision) Otsused ­ antud direktiivide alusel, rakedamisel nii otsekohalduvaid kui neid, mida on tarvis üle võtta - EL soovitused (ing. Reconmendation) ­ ei ole kohustuslikud -------------------------------------------------- EL Kohtu otsused on samuti õiguse osa ja kohustuslikud lähtealustena LR kohtudele vt. enam: http://europa.eu/eur-lex/en/index.html

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

60

pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

ˆ EL keskkonnandirektiive võib suures osas jaotada kahte tüüpi direktiivideks:  Tootedirektiivid - sisaldavad normatiive toodetele, tagamaks ühisturu toimimist. * Tulenevalt oma eesmärgist sisaldavad palju täpseid nõudeid (erinevad arvulised piirmäärad jms). * Nt patareides ei tohi sisalduda rohkem kui 0,025 % elavhõbedat. * Ratti kaasus (C-148/78)  direktiiv 73/173  lahustite pakendamine ja märgistamine * Otsekohalduvus. Oma täpsuse tõttu neil normidel head eeldused otsekohalduvuseks.  Kvaliteedidirektiivid - kehtestavad keskkonna kaitsmisel erinevates aspektides kaitse miinimummääri. Liikmesriigid võivad ise kehtestada ka rangemaid nõudeid. * nt 100 mg/nm tolmu jäätmepõletustehase ühe tunni jooksul (direktiiv 89/429)

Keskkonnaõigus

20

ppt

EL ja keskkonnapoliitika

teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi komisjoni definitsioonil, mis on kombinatsioon ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. - Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel.  EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped.  EL ja keskkonnapoliitika Õhk ­ kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

8

docx

Jäätmed

667, · Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) · Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) · Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145) · Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2002, 48, 307) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ · Ohtlike jäätmete direktiiv(91/689/EMÜ) · Pakendijäätmete direktiiv (94/62/EÜ) direktiiv (2004/12/EÜ) · Riigi jäätmekava 2008-2013 · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 · Strateegia Säästev Eesti 21 Vastutus jäätmetekäitlusega seonduvaga jaguneb Vabariigi Valitsuse, Keskkonnaministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning juriidiliste ning füüsiliste isikute vahel.

Jäätmekäitlus

14

doc

Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine

keskkonnale laiemas tähenduses, st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks ühelt poolt on otsuste langetamiseks ja kujundamiseks info kogumine, teisalt aga avalikkuse kaasamine ­ asjast huvitatud avalikkusel on laialdased võimalused mõjude hindamise menetluses osaleda.5 Euroopa Liidus on vastuvõetud kaks otseselt keskkonnamõju puudutavat direktiivi: Arendusprojektide keskkonnamõju hindamist käsitlev direktiiv 85/337/EMÜ, mida on hiljem muudetud direktiiviga 97/11/EÜ ja Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega seotud keskkonnamõju hindamise direktiiv 2001/42/EÜ. Keskkonnamõjude hindamine on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks vahendiks. Direktiiv 85/337/EMÜ keskendub keskkonnamõjude hindamise protseduuriliste normide ühtlustamisele ning nõuab, et kõikide arenguprojektide puhul oleksid keskkonnaalased kaalutlused arvesse võetud

Keskkonnaõigus

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika

16

rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" ; konspekt I-V ptk

- teaduslik ebakindlus - pöördumatu ja korvamatu - sageli piirülene - tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul Lisaks ka kumulatiivne Puhas keskkonnakahju ­ kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets). SAASTAMINE EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus: ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg.

Keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)