Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Direktiivid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

KMH ja KSH
· Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja
eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta
· Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi
85/337/EMÜ)
· Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas
muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles
sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate
keskkonnaga seotud kavade ja programmide
koostamisse ning muudetakse nõukogu
direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses
üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse
kättesaadavusega
KMH ja KSH
· DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja
programmide keskkonnamõju hindamise kohta
· Direktiiv 2003/35/EÜ
· Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
IPPC
IPPC eesmärgid:
· kaitsta keskkonda kui tervikut;
· võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika;
· vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise;
· tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava
tegevuse eest käitises;
· tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine.
IPPC
· DIREKTIIV 96/61/EÜ reostuse kompleksse
vältimise ja kontrolli kohta
· SAASTUSE KOMPLEKSSE VÄLTIMISE JA
KONTROLLIMISE SEADUS (RT I 2001, 85, 512;
2002, 61, 375)
· PVT - Parim võimalik tehnika peab vastama
tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite
tõhusaimale ja arenenumale astmele.
IPPC
· IPPC tegevusvaldkonnad:
· elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine;
· vedel- ja gaasiliste kütuste rafineerimine ning tahke kütuse utmine;
· metallide tootmine ja töötlemine;
· mineraalsete materjalide töötlemine;
· keemiatööstus;
· jäätmekäitlus;
· tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine;
· toiduainetööstus;
· looma- ja linnukasvatus;
· pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil;
· vineeri ja puitkiudplaatide tootmine;
· grafiidi ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
· loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või
taaskasutamine.
IPPC
Kompleksluba
· Komplekslubade süsteem asendab keskkonnaelementide (õhk,
vesi, pinnas) kaitsel põhineva lubade süsteemi;
· kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse
teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja
tööõnnetuste ennetamise meetmeid;
· kompleksluba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis- ja
omaseiresüsteemi kirjeldust;
· kompleksluba eeldab PVT kasutamist, PVT-le ülemineku
tegevuskava peab sisalduma kompleksloa taotluses;
· kompleksluba on tegevuskohakeskne;
· kompleksluba on tähtajatu;
· kompleksluba on kohustuslik nimetatud tegevusvaldkondades
tegutsevatele käitistele, tegevusvaldkondade alltegevusvaldkonnad
ja künnisvõimsused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
EMAS (Eco-Management and Audit
Scheme)
- Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimis-süsteem on
mõeldud organisatsioonide keskkonna-tegevuse
tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning
avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase
teabe andmiseks. EMASi eesmärk on soodustada
organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse
pidevat täiustamist.
- MÄÄRUS (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku
osaluse võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis-
ja -auditeerimissüsteemis
Välisõhukaitse
Jagunevad 3 gruppi:
- kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid
- välisõhu kvaliteedi raamdirektiiv 96/62/EÜ,
- direktiiv 1999/30/EÜ SO2, NOx, tahkete
osakeste ja plii piirväärtuste kohta välisõhus,
- direktiiv 2000/69/EÜ benseeni ja süsinikmono-
oksiidi piirväärtuste kohta välisõhus,
- direktiiv 2002/3/EÜ välisõhu osooni kohta
Välisõhukaitse
- Paiksete saasteallikate emissioone
reguleerivad direktiivid
- 84/360/EMÜ tööstusseadmetest
pärineva õhusaaste tõrje kohta, 94/63/EÜ
lenduvate orgaaniliste ühendite kohta,
- 2001/80/EÜ suurtest põletusseadmetest
väljuvate saasteainete heitkoguste
piiramise kohta
Välisõhukaitse
- Liikuvate saasteallikate emissioone reguleerivad
- direktiivid (direktiiv 70/220/EMÜ sädesüütega
mootoriga sõidukitest lähtuvate saasteainete heitkoguste
kohta ning selle muudatused,
- direktiiv 72/306/EMÜ kompressioonsüütega mootoriga
sõidukite heitgaasi suitsususe kohta ning selle
muudatused,
- direktiiv 88/77/EMÜ kompressioonsüütega mootoriga
sõidukitest lähtuvate saasteainete heitkoguste kohta ning
selle muudatused,
- direktiiv 97/24EÜ kahe- või kolmerattaliste
mootorsõidukite teatud osade iseloomustuse kohta,
- direktiiv 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste
tehnoülevaatuse kohta
Välisõhukaitse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu
puhtamaks muutmise kohta (eelnõu) ­ uus
raamdirektiiv, mis võtab kokku 5 direktiivi
Välisõhukaitse
· ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni
(1992) ­ kasvuhoonegaaside heitkoguste
hoidmine 1990 aasta tasemel
· Kyoto protokoll (1997)
- kasvuhoonegaaside koguste
vähendamine 8% võrra 1990 aasta
tasemest (hiljemalt aastaks 2012)
- kasvuhoonegaaside heitkogustega
kauplemine
Välisõhukaitse
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS (RT I 2004, 43, 298)
Arvesse on võetud 4st konventsioonist ja nende juurde
kuuluvatest protokollidest tulenevad nõuded, samuti
Euroopa Nõukogu üle 20st direktiivist, määrusest ja
otsusest tulenevad nõuded.
· meid ümbritseva välisõhu kvaliteet;
· osoonikihi kaitsmine;
· kliima muutusele mõjuv tegevus;
· saasteallikate tegevus;
· saasteallika valdaja tegevus;
· valitsusasutuste tegevus;
Vesi
Ühenduse veepoliitika 3 etapis
· Kvaliteedinõuded
joogivee, suplusvee, põhjavee, pinnavee, kalavete
direktiivid ja nitraadidirektiiv
· Heitkoguste vähendamine
ohtlike ainete vette juhtimise direktiiv, asulareovee
direktiiv
· Vee raamdirektiiv
Vesi
Varased veekaitse õigusaktid
· joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteet
75/440/EMÜ
· kalavete direktiiv 78/659/EMÜ
· koorikloomade vete direktiiv 79/869/EMÜ
· põhjavee direktiiv 80/68/EMÜ
· suplusvee direktiiv 76/160/EMÜ
· joogivee direktiiv 80/778/EMÜ
· ohtlike ainete direktiiv 76/464/EMÜ
Vesi
Veekaitse õigusaktide teine etapp
· Asulaheitvee direktiiv 91/271/EMÜ
· Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ
· Joogivee direktiiv 98/32/EÜ
Uus ühenduse veepoliitika
· Vee raamdirektiiv 2000/60/EC
Vesi
Veeraamdirektiivi 2000/60/EC ­ määrab mistahes abinõude kasutusele
võtmist, saavutamaks aastaks 2015 kõigi Euroopa Liitu kuuluvate
riikide keskkonnaeesmärgina kõikide EL vete "hea seisund".
· Raamdirektiiv riiklikku seadusandlusse sisseviimine
· Valglate territooriumide kindlaksmääramine
· Koormuste /mõjude ja majandusliku kasutamise analüüs
· Seireprogrammide käivitamine
· Veemajanduskava komponentide avalik arutelu
· Vesikondade veemajanduskavad avaldamine (2009.aasta lõpuks)
· Hinnapoliitika kujundamine (2010.aasta lõpuks)
· Kohalike saavutuste hindamine (2010.aasta lõpuks)
· Keskkonnaeesmärgid saavutatud (2015.aasta lõpuks)
Vesi
· Veeseadus (1994)
· Ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooniseadus
(1999)
· 25 alamakti
Jäätmed
- EL Jäätmedirektiivi jõustumisest möödub 30 a.
- Selle aja jooksul on 'vanas Euroopas' kogunenud ka
oluline praktiline kogemus 'mis toimib Jäätmekäitluses
ja mis mitte'
(Eestis seda tihti ei usuta....)
- Jäätmekäitluse regulatsioonide esmane eesmärk ­
'tagada käitlus(kohtad)e keskkonnaohutus' on juba
ammu suundunud JÄÄTMETE KOGUSTE
VÄHENDAMISE ja TAASKASUTAMISE suunas
Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki
võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh.
ladestamist
JäätmeDirektiiv 75/442
Ohtlike Jäätmete direktiiv 91/689
Jäätmeliikide Direktiivid
Jäätmekäitlustoimingute Vanaõli direktiiv 75/439
direktiivid PCB/PCT direktiiv 96/59
1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86
(ladestamine) Romuauto
99/31 (ELV)direktiiv
2) Jäätmepõletusdirektiiv 2000/53
2000/76 Elektroonikaromu
(WEEE)direktiiv
2002/96
Pakendi- ja pakendi-
jäätmete direktiiv
94/62; 2004/12
etc.
EL Jäätmevedude määrus
93/293
Jäätmed
Jäätmekäitluse põhimõtted
­ Jäätmemajanduse hierarhia: jäätmekäitlusstrateegiad peavad olema
suunatud eelkõige jäätmete tekke vältimisele ja nende ohtlikkuse
vähendamisele. Jäätmed või nendes sisalduv materjal tuleb võtta uuesti
ringlusse või korduvkasutusse või taaskasutusse muul viisil või kasutada
energia tootmiseks seal, kus see on vähegi võimalik. Jäätmete
kõrvaldamine nende ladestamisega prügilates või põletamise teel tuleb ette
näha alles viimase abinõuna ning see peab toimuma ohutult;
­ Jäätmekäitluse korraldamine oma jõududega kas Ühenduse või kui võimalik
siis riigi tasandil. Liikmesriigid peavad rajama koostöös teiste
liikmesriikidega integreeritud ja piisava jäätmekäitluskohtade võrgustiku;
­ Parima võimaliku tehnika/tehnoloogia rakendamine, mis ei tekitaks
ülemääraseid kulutusi. Emissioonid seadmetest keskkonda peavad olema
nii väiksed kui võimalik ja see peab olema saavutatud majanduslikult kõige
otstarbekamal viisil;
­ Läheduse printsiip. Jäätmed tuleb kõrvaldada oma tekkekohale võimalikult
lähedal;
­ Tootja vastutus. Ettevõtjad, eriti toodete valmistajad, peavad vastutama
tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toodete kui terviku eest kogu
nende olelustsükli jooksul alates toote valmistamisest kuni toote
muutumiseni jäätmeteks.
Jäätmed
Euroopa jäätmepoliitika eesmärgid
­ võtta kõikides liikmesriikides kasutusele ühtne jäätmete definitsioon;
­ edendada puhaste toodete valmistamist, et võimalikult vähendada
nende ebasoovitavat mõju keskkonnale kogu toote olelustsükli jooksul;
­ edendada keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks mitmesuguste
majandushoobade kasutamist;
­ reguleerida jäätmete riikidevahelisi vedusid;
­ keskkonnakaitse ja ühisturg: Ühenduse jäätmealane seadusandlus
peab püüdlema tasakaalu poole kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja
ühisturu normaalse funktsioneerimise vahel.
Jäätmed
Jäätmedirektiiv Artikkel 1-mõisted
­ a) "jäätmed" on mistahes lisas I loetletud kategooriasse
kuuluvad ained või esemed, mille omanik on ära visanud või
kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama.
­ (EL) Komisjon.... koostab hiljemalt ... jäätmete nimistu.
Nimistut vaadatakse perioodiliselt üle ja vajadusel muudetakse
vastavuses sama protseduuriga.
­ Lisaks arvukalt EL kohtulahendeid Jäätmedefinistsiooni
rakendamise osas
­ Oluline ­ küsimusele 'millal asi (toode) muutub jäätmeks?' JA
ka 'millal jääde ei ole enam jääde e. muutub uuesti tooteks ?' ei
saa anda ammendavalt selgeid vastuseid, see sõltub
asjaoludest
Jäätmed
Jäätmedirektiivi põhinõuded:
Jäätmedefinitsioon
Jäätmekäitlustoimingute hierarhia
Jäätmekäitluse üldise keskkonna- ja
tervisekaitselise ohutuse tagamine
Jäätmekäitlusvõrgustik
Jäätmekavad
Jäätmeload
Jäätmealane aruandlus
Jäätmed
· Jäätmeseadus (2004)
· Pakendiseadus (2004)
· Pakendiaktsiisi seadus (1997)
· 38 alamastme akti
Jäätmed
Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud,
kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist,
kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik,
majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest
tulenevalt mõistlik.
Jäätmemõistet täpsustab jäätmeninmistu, ohtlike jäätmete
määratlemise kord jne.
Jäätmed jagunevad ohtlikuse järgi ohtlikud- ja tavajäätmed
Tavajäätmed on ka olmejäätmed ja püsijäätmed
Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine
ja kõrvaldamine.
Jäätmed
Senine praktika Nii palju kui Vältimine
võimalik
Vältimine Toote korduskasutus
Source
TooteReduction
korduskasutus Matrejalina ringlussevõtt
Suhtumise muutus Energia kasutus
Materjalina ringlussevõtt
(recycling)
Energia kasutus (põletamine) Ohutu
recovery (incineration) Nii vähe kui kõrvald
võimalik amine
Ohutu kõrvaldamine (ladestamine
jm.jm.)landfilling)
Looduskaitse
· Linnudirektiiv - direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta
· Loodusdirektiiv - direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
kaitse kohta
Looduskaitse
· RAMSARI (1971) KONVENTSIOON RAHVUSVAHELISTE
MÄRGALADE KOHTA, ERITI VEELINDUDE ELUPAIKADENA
· CITES EHK WASHINGTONI (1973) KONVENTSIOON
LOODUSLIKU LOOMASTIKU JA TAIMESTIKU OHUSTATUD
LIIKIDEGA RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOHTA
· RIO DE JANEIRO (1992) BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE
KONVENTSIOON
· Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (2000)
· BERNI (1979) KONVENTSIOON EUROOPA FLOORA JA FAUNA
NING NENDE ELUPAIKADE KAITSE KOHTA
Looduskaitse
· Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki
linde tapmise ja püüdmise eest, piirata
lindude küttimist ja nendega (samuti
nende kehaosade ning neist valmistatud
esemetega) kaubitsemist.
· Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada
üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja
rändliikide elupaikade kaitseks
spetsiaalsed linnualad.
Looduskaitse
· Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud
looma- ja taimeliikide ning nende
elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes
aidata kaasa looduse mitmekesisuse
säilimisele ning taastamisele. Direktiivi
kohaselt tuleb selleks luua loodusalade
võrgustik ­ Natura 2000.
Looduskaitse
· Looduskaitseseadus (2004)
· 9 olulisemat alamakti
· Kaitsealade loomist ja haldamist
puudutavad määrused

Vasakule Paremale
Direktiivid #1 Direktiivid #2 Direktiivid #3 Direktiivid #4 Direktiivid #5 Direktiivid #6 Direktiivid #7 Direktiivid #8 Direktiivid #9 Direktiivid #10 Direktiivid #11 Direktiivid #12 Direktiivid #13 Direktiivid #14 Direktiivid #15 Direktiivid #16 Direktiivid #17 Direktiivid #18 Direktiivid #19 Direktiivid #20 Direktiivid #21 Direktiivid #22 Direktiivid #23 Direktiivid #24 Direktiivid #25 Direktiivid #26 Direktiivid #27 Direktiivid #28 Direktiivid #29 Direktiivid #30 Direktiivid #31 Direktiivid #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triini14 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Biojäätmed

1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja ­käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega. Direktiivides 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ sätestatakse üld- ja põhisätted kõigi jäätmete ja ohtlike jäätmete osas, ning direktiivides 75/439/EMÜ ja 86/278/EMÜ kehtestatakse nõuded erilistele jäätmevoogudele (õlijäätmed ja reoveesetted), mida iseloomustavad erinevad

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
35
ppt

EL Jäätmekäitluse peamised nõuded ja Eesti valikud

TAASKASUTAMISE suunas Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist Kui kaugel on sellel teel EESTI 2006 ? Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ? EL Õigussüsteem - üldist EL esmane e. primaarõigus (asutamislepingud, liitumislepingud) EL primaarõiguse alusel antud teisene õigus : - EL määrused (ing. regulation)­ ON otsekohalduvad - EL Direktiivid (kokku ca 1600) EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmesriikide (LR) õigusaktide kaudu - EL (ing. Decision) Otsused ­ antud direktiivide alusel, rakedamisel nii otsekohalduvaid kui neid, mida on tarvis üle võtta - EL soovitused (ing. Reconmendation) ­ ei ole kohustuslikud -------------------------------------------------- EL Kohtu otsused on samuti õiguse osa ja kohustuslikud lähtealustena LR kohtudele vt. enam: http://europa.eu/eur-lex/en/index.html

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid
thumbnail
60
pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

ˆ EL keskkonnandirektiive võib suures osas jaotada kahte tüüpi direktiivideks:  Tootedirektiivid - sisaldavad normatiive toodetele, tagamaks ühisturu toimimist. * Tulenevalt oma eesmärgist sisaldavad palju täpseid nõudeid (erinevad arvulised piirmäärad jms). * Nt patareides ei tohi sisalduda rohkem kui 0,025 % elavhõbedat. * Ratti kaasus (C-148/78)  direktiiv 73/173  lahustite pakendamine ja märgistamine * Otsekohalduvus. Oma täpsuse tõttu neil normidel head eeldused otsekohalduvuseks.  Kvaliteedidirektiivid - kehtestavad keskkonna kaitsmisel erinevates aspektides kaitse miinimummääri. Liikmesriigid võivad ise kehtestada ka rangemaid nõudeid. * nt 100 mg/nm tolmu jäätmepõletustehase ühe tunni jooksul (direktiiv 89/429)

Keskkonnaõigus
thumbnail
20
ppt

EL ja keskkonnapoliitika

teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi komisjoni definitsioonil, mis on kombinatsioon ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. - Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk ­ kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid
thumbnail
8
docx

Jäätmed

667, · Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384) ning selle täiendamise ja muutmise seadus (RT I 1997, 48, 772), · Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361) ning selle muutmise seadus (RT I 2001, 102, 667) · Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278) · Pakendiaktsiisi seadus (RT I 1997, 5, 31) ning selle muutmise seadus (RT I 2010, 28, 145) · Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2002, 48, 307) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/98/EÜ · Ohtlike jäätmete direktiiv(91/689/EMÜ) · Pakendijäätmete direktiiv (94/62/EÜ) direktiiv (2004/12/EÜ) · Riigi jäätmekava 2008-2013 · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 · Strateegia Säästev Eesti 21 Vastutus jäätmetekäitlusega seonduvaga jaguneb Vabariigi Valitsuse, Keskkonnaministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning juriidiliste ning füüsiliste isikute vahel.

Jäätmekäitlus
thumbnail
14
doc

Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine

keskkonnale laiemas tähenduses, st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks ühelt poolt on otsuste langetamiseks ja kujundamiseks info kogumine, teisalt aga avalikkuse kaasamine ­ asjast huvitatud avalikkusel on laialdased võimalused mõjude hindamise menetluses osaleda.5 Euroopa Liidus on vastuvõetud kaks otseselt keskkonnamõju puudutavat direktiivi: Arendusprojektide keskkonnamõju hindamist käsitlev direktiiv 85/337/EMÜ, mida on hiljem muudetud direktiiviga 97/11/EÜ ja Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega seotud keskkonnamõju hindamise direktiiv 2001/42/EÜ. Keskkonnamõjude hindamine on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks vahendiks. Direktiiv 85/337/EMÜ keskendub keskkonnamõjude hindamise protseduuriliste normide ühtlustamisele ning nõuab, et kõikide arenguprojektide puhul oleksid keskkonnaalased kaalutlused arvesse võetud

Keskkonnaõigus
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika
thumbnail
16
rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" ; konspekt I-V ptk

- teaduslik ebakindlus - pöördumatu ja korvamatu - sageli piirülene - tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul Lisaks ka kumulatiivne Puhas keskkonnakahju ­ kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets). SAASTAMINE EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus: ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg.

Keskkonnakaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun