Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Autod võib jaotada sõiduautodeks, bussideks ja veoautodeks: · Sõiduauto on maksimaalselt üheksa istekohaga (sh juhi koht) auto, mis on ette nähtud reisijate veoks. · Buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli · Veoauto on veoste veoks ette nähtud auto. · Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk Ühendades auto (või bussi) ning haagise, saame autorongi (bussirongi). Sõidukite kategooriad · L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised mootorsõidukid või kerged neljarattalised mootorsõidukid (mopeedid, mootorrattad, ATV-d, mikroautod) · M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid (sõiduautod, bussid)
Ardi Randlaht KaidoVildersen SÕIDUKI REGISTREERIMINE Õppeaines: SÕIDUKITE TEHNONÕUDED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT 41 Juhendaja: Taaniel Tigas Tallinn 2015 1 Sõiduki kategooria valik. Tegemist on L2e kategooria sõidukiga. Täpsemalt kolmerattalise mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ning mootori kubatuur on 49 cm3. Suurim kasulik võimsus on 3,76 KW ja ei ületa kategooriat reguleerivat 4kw. 1. L2e kategooria sõiduk peab vastama järgmistele tehnonõuetele. 1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4. L2e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm la
kahtlustatav isik ekspertiisi; 5) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kes on sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusreeglite kõrvalekaldumatut täitmist; 6) keelata mootorsõiduki kasutamine, kui selle ehitus ei vasta nõuetele, või kui sõiduki rikke, heitgaaside saasteainete sisalduse, mürataseme või muude asjaolude tõttu on sõidu jätkamine keelatud; 61) suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisele tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele, kui seda mootorsõidukit või haagist on lubatud Liiklusseaduse § 73 lõike 5 alusel kasutada liikluses erandkorras või selle mootorsõiduki või haagise kasutamine on keelatud käesoleva paragrahvi punkti 6 alusel; 7) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda; 8) toimetada õigusrikkuja või õigusrikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhtudel ja korras politseisse või muusse ametiasutusse;
toodud laiveose, pikkveose, raskeveose või väljaulatava veose tunnusmärke. §20. Eriveose tähistamine eestpoolt (1) Kui veose laius ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist laiem, tuleb eriveos tähistada eestpoolt järgmiselt: 1) kollase vilkuriga, kui on nõutav eesmine saateauto; 2) laiveose tunnusmärgiga; 3) valge või kollase ääretulega. Ääretule latern kinnitatakse sõiduki eesosas või vahetult juhikabiini taga veose laiuselt paigaldatud kergesti painduva varda või veose külge. Kui suurveose laius on üle 3 m, peab olema paigaldatud teineteise kohale kaks valge või kollase tule laternat; 4) valge või kollase lisamärgutulega. Lisamärgutule latern kinnitatakse veose või kergestipainduva varda külge juhul, kui sõiduki tulede ja koorma ääretulede vaheline kaugus on üle 1 m. Lisamärgutule
kui sõiduk sõidab koormata. 4.2 Eriveoki tähistamine külgedelt Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema 0,251,5 m kõrgusel teepinnast, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis kuni 2,1 m kõrgusel. 4.3 Väljaulatuva veose tähistamine Sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose
asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus; 5) survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuvat sõidukit kasutatakse veoseveol ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses ning sõiduki lubatud suurim täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 7500 kilogrammi; 6) sõidukit kasutatakse ainult õppesõidul juhiloa ja kutsetunnistuse saamise eesmärgil; 7) sõidukiks on põllu- või metsamajanduslik traktor, mida kasutatakse põllu- ja metsamajandustöödeks ettevõtte asukohast kuni 100 kilomeetri raadiuses; 8) sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete kogumise või kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega;
Põltsamaa Ametikool Omadiagnoosisüsteem A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. OBD Diagnoosisüsteem mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikapesa ning määratletu
·liugelaager NB! Hoia käivitit lülituna mitte üle 10...30 sek. Kui mootor ei käivitu, oota vähemalt 1...2 min. Valgustusseadmed Veoautode valgustus jaguneb sise- ja välisvalgustuseks. Välisvalgustusse ja signaalseadmetesse kuuluvad veoautol kaks põhilaternat, suunatuled, ääretuled, stopptulelaternad, numbritulelatern ja tagumised ning esimesed udutulelaternad. Peegeldi peegeldab valgust 84...88%. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp. Põhilaterna tähistus 1. Laterna tüübi tähis H- halogeenlamp, C- lähitule tunnus, R- kaugtule tunnus 2. E- sertifikaat, E- reegli nõuetele vastavuse tähis(indeks näitab riiki, kus tähistus omistab) 3. Valgustugevuse kontrollarv (üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75) 4. kinnitamise järjenumber. Autolambid Busside põhiliseks valgustusallikaks on 12- või 24V nimipingega hõõglambid.
SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra. · Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõiduki ja autorongi üks
teha, kui esmase juhiloa aegumisest ei ole möödunud üle 12 kuu). Esmane juhtimisõigus annab kõik päris juhiloa õigused, välja arvatud õiguse sõita üle 90 km/h. Autol peab ees ja taga olema algaja juhi tunnusmärk! TERMINID · Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. a täishaagis b - raskeveo haagis c poolhaagis d kesktelghaagis e - kerghaagis TERMINID HAAGISED, MIDA VÕIVAD VEDADA "B" KATEGOORIA AUTOD · Kerghaagis registrimass ei ületa 750 kg · Haagise registrimass ei tohi ületada auto tühimassi ja autorongi registrimass ei tohi ületada 3500 kg · Kui haagise registrimass ületab auto tühimassi ja
kahanevas järjekorras. CEMT-i veoluba võib kasutada ainult tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks, kaasa arvatud veoseta sõidud, mis on tasulise rahvusvahelise veoseveoga seotud; CEMT-i veoluba ei kehti vedudeks CEMT-i liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel; CEMT-i veoluba võib üheaegselt kasutada ainult ühe sõidukiga; CEMT-i veoluba võib kasutada autorongiga, mille haagis või poolhaagis ei ole registreeritud veoloa kasutaja nimele või on registreeritud või kasutusele võetud mõnes teises CEMT-i liikmesriigis; 7. TIR-, ATA süsteemid TIR- konventsioon - 14. novembril 1975 Genfis allkirjastatud TIR-märkmikuga rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsioon koos kõigi hilisemate muudatustega. MÕISTED a. TIR- tunnistus - tunnistus maanteesõiduki lubamiseks vedudele tolli pitsatite ja plommidega. b
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose laadimise ja kinnitamise
· L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti. O kategooria sõidukid on haagised: · O1 kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t. · O2 kategooria on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t. · O3 kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 10 t. · O4 kategooria on haagis, mille täismass on üle 10 t. T kategooria masinad on ratastraktorid ·T1 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, tühimass on üle 600 kg ja kliirens ei ületa 1000 mm
maastikusõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes. Tööstuslik patarei või aku on patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis. Euroopa Liidu õigusaktid 1. Jäätmete raamdirektiiv (75/442/EMÜ)(91/156/EMÜ) Vastu võetud 19. november 2008. Käsitleb üldiselt EL jäätmemajandust ning käitlust. 2. Ohtlike jäätmete direktiiv (91/689/EMÜ) Vastu võetud 12. detsember 1991. Ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine nõuab täiendavaid ja rangemaid eeskirju, et arvesse võtta niisuguste jäätmete eripära; ohtlike jäätmete käitlemise tõhususe parandamiseks ühenduses tuleb kasutada kogemustel põhinevat ohtlike jäätmete täpset ja ühtset määratlust; tuleb tagada, et ohtlike jäätmete
· N1 veoautod täismassiga kuni 3,5t · N2 vedukautod täismassiga 3,5 t 12t · N3 veoautod ja vedukautod üle 12t · O haagised · O1 haagised täismassiga kuni 0,75t ( kergehaagis ) · O2 täis-,kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 0,75t kuni 3,5t · O3 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 3,5t kuni 10t · O4 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 10t Täishaagis on haagis millel on vähemalt kaks telge, veotiisel on haagisega ühendatud üles-alla liikuvalt ja kogu haagise ja tema koorma raskus kandub teepinnale haagise rataste kaudu. Kesktelghaagis on ühe või rohkem teljega, mille teljed paiknevad haagise keskel. Veotiisel on haagise kerega jäigalt ühendatud ja kuni 10% haagise ja tema koorma kaalust kandub veotiisli kaudu vedavale sõidukile. Poolhaagis on haagis mille koorma ja haagise kaalust suur osa kandub sadultüüpi haakeseadme abil vedukile.
takistused, mida selle kohaldamine võib tekitada, ei ole suuremad kui vaja tagamaks kinematograafiliste teoste kinos kasutamise prioriteetsust võrreldes teiste levitamisviisidega. Liidetud kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95. Vaidlus tekkis Konsumentombudsmannen (KO) ja De Agostini (Svenska) Förlag AB (C- 34/95),ning Konsumentombudsmannen (KO) ja TV-Shop i Sverige AB (C-35/95 et C- 36/95) vahel. Tegemist on järgmiste teemadega: Piirideta televisiooni direktiiv Liikmesriigist edastatav telereklaam Eksitava reklaami keeld Lastele suunatud reklaami keeld. Kas asutamislepingu artiklit 30 või artiklit 59 või 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ tuleb tõlgendada nii, et nad a) keelavad liikmesriigil võtta meetmeid telereklaami vastu, mida reklaamija edastab teisest liikmesriigist (kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95); b) keelavad kohaldada ringhäälinguseaduse § 11 lõikes 1 esitatud eeskirja, mis keelab
1.1. VEDUK Mark MAN [1] Mudel TGX 24.440 6x2 Midlift Lite Tractor Tüüp Sadulauto Vedrustus õhkvedrustus Mootor D2676, 6 reas silindrid, Töömaht 12.4 liitrit Võimsus 324 kW (440 PS) 1800 p/min juures Pöördemoment 2100 [Nm] 930 – 1400 p/min juures Keskkonnasaaste Euro VI Tühimass 8000 kg Täismass 23000 kg Käigukast MAN TipMatic® 12 käiguline automaatkäigukast Rattavalem 6X2 Mõõtmed: Pikkus 6175 mm Kõrgus 3110 mm Laius 2500 mm 1.2. HAAGIS Mark Schmitz [2] Mudel SKI 24 SL 7,2 06 SR Tüüp - poolhaagis Sillad – Õhkvedrustuse ja trummelpiduritega 3x9 t Tühimass 6309 kg 4 Täismass 35,000 kg Kandevõime 28,691 kg Telje vahe 1310 mm Kärumõõtmed: Laius 2550 mm Pikkus 8850 mm Kõrgus 2930 mm Veokasti mõõtmed: Kogulaius 2354 mm Pikkus 7480 mm Kõrgus 1460 mm Maht 25.00 m3 Lisavarustus: Rullitav koormakate
VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrustus Anti -roll bar Tagasild Mõlemad teljed on varustatud kvartal-elliptilise, õhuga toimivate lõõtsadega, sassii on reguleeritava kõrgusega, mis tagab mugavama laadimise. Tõstukiga varustatud pneumaatilised tagumised teljed. Kõik teljed on varustatud ,,Double acting" teleskoop amortisaatoritega. 2.2. HAAGIS. MARK, MUDEL, TÜÜP (TÄIS-, POOL- VÕI KESKTELGHAAGIS). TELGEDE ARV. MÕÕTMED. MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2 (PIKENDATUD VERSIOON) Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 210 mm Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm Kinnitsukoha ja haagise keskmise telje vaheline kaugus 5800 mm (A1)
Tööruumi planeerimine Krunt, territooriumi valik (kehtib ka toiduseadus) Ehitamisel tuleb omada ehitusluba. Või siis valmis ehitise kasutamisel on vaja kasutusluba.Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (Ehitusseadus) Ettevõttja peab ennast registreerima. Ehitusettevõtja on kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2)tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3)säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4)pai
(2004/22/EÜ, 75/33/EMÜ, 79/830/EMÜ, OIML R 49, OIML R 72, EN 14154 või EN 1434 kohaste veearvestite) esma-, kordus- ja erakorralisel taatlusel. Esmataatluse peab läbima kasutuselevõetav veearvesti, rikutud taatlusmärgisega või taatlusmärgiseta kasutusel olev veearvesti ja veearvesti pärast remonti. 3.1. Taatlusmetoodika alusdokumendid OIML R 49 Water meters intended for the metering of cold water 75/33/EMÜ Nõukogu direktiiv, 17. detsember 1974, külmaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta OIML D 4 Installation and storage conditions for cold water meters. OIML R 72 Hot water meters 79/830/EMÜ Nõukogu direktiiv, 11. september 1979, kuumaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta 71/316/EMÜ Nõukogu direktiiv liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise
Veoauto võib vedada haagist. Üldveoauto teenindava meeskonna veoks. Kere ehitusel võib olla veoauto olla lahtine (madel) või kinnine (burgoon). Üldveoauto võib vedada haagist. Sihtotstarbeline veoauto konkreetse ülesande ja otsatarbega auto. Vedukauto haagise veduk, on projekteeritud ja ehitatud täis- või kesktelg haagise veoks. Sadulveok - sadulhaakme seadmega veok, mille haakeseade kannab suurema osa poolhaagise massist. Üldotstarbeline haagis vähemalt 2 teljaline, vähemalt 1 telg juhitav, on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt. Kesktelg haagis haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme lähedal. Haagis toetub osaliselt haakeseadmele. Kerghaagis haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg. Poolhaagis haagis, mis toetab olulise osaga oma massist vedukauto sadulhaake seadmele. Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon.
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. Sõiduk-teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit mis liigub mootori või muu jõul. Sõidurada-on sõidutee pikiriba,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkide või
Uue liiklusseaduse muudatused võrreldes kehtivate liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga Liiklusreeglid ) LiiklushariduspoliitikaLiiklejate elluviimistturvalisuse korraldabtagamine Haridus- ja Teadusministeerium Muudatused üldsätete osas Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas Liikluskasvatus Täiskasvanute liik
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjadega ei saa reguleerida veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RT I 2002, 102, 601 - jõust. 1. 01. 2003 ] §24. Hinnad ja tariifid Autoveo hinnad ja tariifid veose kohaletoimetamiseks määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. §25. Sõidukile esitatavad nõuded (1) Autoveol kasutatava sõiduki tehnoseisund peab vastama liiklusseaduses sätestatud nõuetele. (2) Autoveol kasutatav auto ja haagis peavad olema kantud Eesti riiklikku autoregistrisse. Tasulisel rahvusvahelisel autoveol võib kasutada teises riigis registreeritud haagist. §26. Riigis ajutiselt oleva autoga riigisisese autoveo korraldamise keeld Riigis ajutiselt oleva välisriigis registreeritud autoga on keelatud korraldada riigisisest vedu, kui rahvusvahelistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti. §27. Autojuhi ametikoolitus
1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) vastastikune kattuvus , näiteks lubade andmise osas, lisaks konsolideeritakse kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi. Ettepanekus võtta vastu uus direktiiv seostatakse jäätmehierarhia (vältimine, korduskasutamine, ringlussevõtt, põletamine ning lõpuks ladestamine prügilates) jäätmetekke ja käitluse keskkonnamõju piiramise eesmärkidega. Direktiivides 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ sätestatakse üld- ja põhisätted kõigi jäätmete ja ohtlike jäätmete osas, ning direktiivides 75/439/EMÜ ja 86/278/EMÜ kehtestatakse nõuded erilistele jäätmevoogudele (õlijäätmed ja reoveesetted), mida iseloomustavad erinevad
ARKI TEOORIAEKSAM 1. Millised ohud võivad tekkida juhikohalt lähitulede käsireguleerimisseadme kasutamisel? Vastusõitvate sõidukijuhtide pimestamine Valgusvihu liiga lähedale suunamine 2. Kus on parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal Kohas, kus takistatakse teise sõiduki parkimiskohalt väljasõitu 3. Milline võib olla suurim lubatud kiirus pukseerimisel? 50 km/h 4. Mootorsõidukit ei tohi pesta Veekogus Veekogule lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta Veekogule lähemal kui 5 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta 5. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Haagiseta soolomootorrattaid 6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutad
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja
LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõi
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. Päevasõidutuled koos
Kiirteel liiklusoludele vastav kiirus, kuid mitte üle 90 km/h. 10. Mida tuleb arvestada pukseerimisel? Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil. Painduva ühenduslüIi keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Pukseerimisel painduva ühenduslüliga peab jääma sõidukite vahemaaks 5-8 m. 15. Milline mootorsõidukiga haakes liikumiseks kasutatav sõiduk on kerghaagis? Haagis, mille registrimass on üle 750 kg. Haagis, mille tühimass on 750 kg. Haagis, mille täismass ei ületa 750 kg. 17. Sõiduautos tohib last sõidutada ... Tagaistmel, kui ta on alla 12 aastane ja istub täiskasvanu süles, kes on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Esiistmel, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Tagaistmel, kui tema jaoks on eraldi turvavarustusega istekoht ja laps on turvavarustusega kinnitatud. 18
Pidurdus on aga efektiivsem mida kindlamini rattad asfaldile toetuvad. Piduri võimalikud rikked: Purunenud vanadusest piduri voolik Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on lekke tõttu langenud. Liikluseeskirja järgi ei tohi sõiduautoga edasi sõita, kui pidur ei tööta. Ebaühtlase pidurdamise põhjused Teekatte erinev haardumine Käsipiduri seisukord, auto peab kallakul seisma käsipiduri abil seda kontrollib tehnoülevaatus üldjuhul rakenduvad tagarataste pidurid ABS piduritega autorattad ei tohi kiirel sõidul hataka lohisema isegi siis mitte, kui juht täiest jõust pedaalile vajutab Kui kiirus on 15km või väiksem peavad ABS piduritega auto rattad järsul pidurdamisel hakkama lohisema
Registrimass võib olla täismassist väiksem, kui raskeveokiga veetakse ainult kergemat kaupa. Siin on veel mitu kasulikku mõisted, et saaksite paremini arusaada seda seadust: · Tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega. · Tühimass on juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki mass, mille on määranud valmistaja. · Autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. · Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Raskeveokimaksu kehtestamine oli algselt kavandatud 2003. aastasse. Raskeveokimaksu seadus võeti vastu 18.10.2000 ja see jõustus 01.01.2003, kuid enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, millega lükati maksu rakendamme edasi 11. jaanuarile 2004. Seoses raskeveokimaksu kehtestamisega kaotati alates 2003. aastast ära mootorsõidukiaktsiis.
Tööleht toiduseadusest 1.Ühendage mõiste ja definitsioon sobivalt 1. Toit ALooduslik või sünteetiline aine, mida käitlemisel 1. B lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Tavaliselt ei kasutata seda iseseisva toiduna. 2.Lisaaine B…nimetatakse töödeldud, osaliselt töödeldud või 2. A töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 3. Toidulisand CPõllumajanduses või selle allharus toodetud 3. D saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. 4. Esmatoode