Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev vool) ning antakse signaal edasi. 4. Pneumaatilistel jaotitel oli vaja õhku, et panna siiber liikuma ning jaoti ümber lülitada, kuid
reguleeritakse õhukogusega vastavalt koormusele. Suunamuutus toimub sisse tõmbunud asendis kahe rullikuga pneumojaoti kaudu. Kolmas, ühepoolne silinder (3A) hoiab sõelu kahe kaabliga kinni. Kivisorteeria lülitatakse sisse ja välja fikseeritud asendiga lüliti abil. 4 Riistvara 1) 2 kahepoolse toimega silindrit 1A ja 2A 2) 1 ühepoolse toimega silinder 3A 3) 2 mõlemalt poolt pneumaatiliselt juhitavat 5/2 pneumojaotit 1V1 ja 2V1 4) 1 pneumaatiliselt juhitav 3/2 pneumojaoti 3V1 5) 1 manomeetriga rõhuregulaator P 6) 2 normaalselt suletud rullikuga 3/2 pneumojaotit 1S1 ja 2S1 7) 1 fikseeritud asendiga nupuga 5/2 pneumojaoti SS 5 Signaalide kirjeldus Algasendis kolvid 1A ja 3A on sissetõmbunud asendis ja 2A välja tõugatud asendis ja lüliti 1S1 on vajutatud.
Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele. Ketaspidur või ketaspidurid on seadme sõiduki aeglustamiseks või peatamiseks. Piduri ketas (või rootor inglise keeles), tavaliselt valmistatud malmist ja keraamilised (ka süsinikkiud, kevlar ja räni) on ühendatud ratta ja / või teljega. Pidurdamisel on sunnitud mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või paksematel ketastel. Sellepäras tulebki kontrollida
ajal on neil suurem ümberlülitumise aeg. Samuti ei ole nad nii hea tihendusega kui klappjaotid. Antud pneumojaotites on kasutusel liuguvad tihendid. Selleks, et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotites ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga, kuid tihenduses kasutatakse klappjaotite juures kasutatavaid konstruktsioonipõhimõtteid. Seledel 69, 70, 71, 72, 73, 74 on esitatud mitmeid erineva ehitusega siiberjaoteid. Sele 69- Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 66 Sele 70 - Pneumaatiliselt juhitav 5/3 siiberjaoti Sele 71 - Pneumaatiliselt juhitav 4/2 siiberjaoti 67 Sele 72 - Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti erinevates asendites Selel 72 toodud pneumojaotis toimub õhuvoolu suuna juhtimine küll siibriga, kuid tihendamisel kasutatakse klappide põhimõtteid 68
ajal on neil suurem ümberlülitumise aeg. Samuti ei ole nad nii hea tihendusega kui klappjaotid. Antud pneumojaotites on kasutusel liuguvad tihendid. Selleks, et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotites ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga, kuid tihenduses kasutatakse klappjaotite juures kasutatavaid konstruktsioonipõhimõtteid. Seledel 69, 70, 71, 72, 73, 74 on esitatud mitmeid erineva ehitusega siiberjaoteid. Sele 69- Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 66 Sele 70 - Pneumaatiliselt juhitav 5/3 siiberjaoti Sele 71 - Pneumaatiliselt juhitav 4/2 siiberjaoti 67 Sele 72 - Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti erinevates asendites Selel 72 toodud pneumojaotis toimub õhuvoolu suuna juhtimine küll siibriga, kuid tihendamisel kasutatakse klappide põhimõtteid 68
võimendada põhiventiili siibri liigutamiseks vajalikke hüdraulilisi Sele 8.8 Käsijuhtimisega siiberventiil signaale. 86 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Sele 8.10 Pneumaatiliselt juhitav kaheasendiline siiberventiil Vedrudega tsentreeritava siibriga vabastab vedrukambri rõhu alt. Vedru võimendusega siiberventiil 4.2 tõukab aga siibri tagasi keskasendisse. Magneti "b" juhtimis- Selel 8.12 on toodud võimendusega toime on analoogiline. Antud ventiilide elektriliselt juhitav 4/3 siiberventiil
sissepoole, kus need tuleb tugevasti kinnitada (näiteks neetimise, keevitamise teel, õõnesneetide või poltidega kinnitamkse teel ning needitud või keevitatud mutri abil). Tavalised needid (s.t needid, mille paigaldamiseks on vaja need kinnitada ühendatavate koosteelementide mõlemalt poolelt) võib siiski paigaldada seestpoolt. · Eespool mainitust hoolimata võib veoseruumi põrandad kinnitada isekeermestavate kruvide, isepuurivate neetide, laengneetide või pneumaatiliselt kinnitatavate naeltega, mis läbivad täisnurga alla põranda ja metallist risttalad, tingimusel et mõnede ühendusseadiste, 6 välja arvatud isekeermestavate kruvide pead tasandatakse risttala välispinna suhtes või keevitatakse selle külge. · Pädev asutus määrab kindlaks, millised ühendusseadised ja mitu neist peavad vastama käesoleva märkuse nõuetele; pädeval asutusel tuleb tagada, et selliselt ühendatud
o Loogikafunktsioonide realiseerimine Suunaventiile tähistatakse kahe numbriga, millest esimene näitab suunaventiili avade arvu (Va. Juhtimisavad) ja teine- suunaventiilide tööasendite arvu. Ruutude juurde joonistatakse ventiili juhtimiselemente: 15. Vahetu ja võimendiga juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist. Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhurõhu suhtes.
16. Piimatorustike armatuur: Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm)
ümberlülitumise aeg. Samuti pole neil nii head tihendust. Antud pneumojaotides on kasutusel liuguvad tihendid. Et vähendada tihendite kulumisest põhjustatud suruõhu leket, kasutatakse nendes pneumojaotides ühelt poolt õhuvoolu juhtimist siibriga. Tihenduses kasutatakse klappjaotide juures kasutatavaid konstrukstioonipõhimõtteid. Siiberjaotid on kasutusel suurtel voolukiiruste ja siis, kui vaja on kasutada väikest jõudu (joonis 4.6; joonis 4.5) Joonis 4.4 Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 11 Joonis 4.5 Mehaaniliselt juhitav 3/2 siiberjaoti 4.1.3. Bi- ja monostabiilne pneumojaoti Bistabiilne jaoti on kahepoolse toimega. Juhtsignaal muudab jaoti seisundit. Signaali katkemisel jaoti säilitab seisundi (joonis 4.6). Ühepoolse toimega ehk monostabiilsel jaotil juhtsignaal muudab samuti seisundit. Vahe on selles, et kui signaal katkeb, siis
liikumise suuna muutmiseks, jaotamiseks, seadmesse sisse- ja väljajuhtimiseks. Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 13. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 14. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus vastab 300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast)
kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2m pikk, 13cm lai ja 2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel: Selle puhul registreeritakse veetase mõõteristlõikest eemal. Registreerimisriistu on mitmesuguseid: automaatseid ja mitteautomaatseid, isekirjutatavaid ning kaugseadmeid. Veetaset mehaaniliselt, pneumaatiliselt või elektrooniliselt pidevalt registreerivad riistad on limnigraafid. Mehaaniline limnigraaf põhiosad on trossi külge kinnitatud ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele pannakse spetsiaalne joonitud paber (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise tulemusena veetaseme muutumise graafik. Limnigraafi tarvis rajatakse jõe kaldasse kaev, mis on toru kaudu ühendatud vooluveekoguga. Meerik paikneb kaevupealses onnis. Ei saa panna lihtsalt vooluvette.
mahutavus võib ulatuda paarikümnest mitmesaja tonnini. Piima hoiuks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning vertikaalseid välistanke. Sisetankid on enamasti mahuga kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit. 14. Tehnoloogilised tankid. 15. Piimatorustikud 16. Piimatorustike armatuur 3 17. Klapid 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 20. Tsentrifugaalpumbad Tsentrifugaaljõu teke(C) ja Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba põhimõte: A- tsentrifugaalpum pumba imipool. B-pumba survepool. ba ehitus: 1- 1-imitoru, 2-pumba korpus, 3- pingutusrõnga
mitmesuguseid: automaatseid ja mitteauto- nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. kaks korda vähem olla, kuid mitte alla viie. maatseid, isekirjutavaid ning kaugseadmeid. Vanematel tiivikutel on kalda või paadiga Kiiruspunktide arv vertikaalil oleneb voolu Veetase võidakse registr mehaaniliselt, ühendatud patareitoitel elektrijuhe, mille sügavusest h ning sellest, kas säng on vaba, pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Kõige vooluring sulgeb tiiviku keres olev kontakt iga 20 veetaimi täis või jääkaane all. Vooluhulga levinumad on limnigraafid, mis registreerivad pöörde järel sellest annab teada lühikene mõõtmise ajal tuleb registreerida veetase veetaset pidevalt. Limnigraafi põhiosad on trossi valgus- või helisignaal. Loetakse signaalide arv, lävendis. Kiiruste mõõtmise kestel tehakse seda
ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 74. 75. 4-nippel, millel liigub ühendusmutter 4 76. 77. 78. 79. 8 80. 81. 82. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 83. 84. 85. 86. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 87. Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) 88. Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab 10 m veesammast) 89
keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele. Ketaspidur või ketaspidurid on seadme sõiduki aeglustamiseks või peatamiseks. Piduri ketas (või rootor inglise keeles), tavaliselt valmistatud malmist ja keraamilised (ka süsinikkiud, kevlar ja räni) on ühendatud ratta ja / või teljega. Pidurdamisel on sunnitud mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või paksematel ketastel
pneumojaotites. Levinumad on klappidega pneumojaotid (vt. Sele ll. voi ) siibriga pneumojaotid (vt. Sete 12.). Ball seat Disc seat Sele l l. - Klappideņ pneumojaotid ( kuulklapi ga jataĮdrikklapiga) Erinevus eelnevalt käsitletud pneumojaoütest on erinevus ainuĮt pneumojaoti juhtimises. Analoogitiselt pneumaatiliselt juhitavatele pneumo3aätitele _ on ka 9Įektr9magnetiga pnerrmojaotite juures kasutusel terminįd mono- ja bistabiilne pneumojaoti (vt. Sele 13.). t5 Longitudinal slide -) Suspended disc -) Sele 12 - Siibriga pneumojaotid
Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA- autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. 4.4 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerand koormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4.
pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA-autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. Joonis 53:Sildadevaheline planetaarne diferentsiaal. 52 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3
sisse on puuritud kuus kanalit 3) Õhujagajaketas 4) Õhujagaja kaas 45 2.3.4.3 Käivitusklappid Käivitusklapp avaneb suruõhu mõjul, mis tuleb õhujagajast. Tüübilt on pneumaatiliselt avatav käivitusklapp, mis asub igas silindrikaanes. 1) Klapi sulgetaldrik 2) Klapisäär 3) Klapivedru 4) Jõukolb 5) Kinnitusmutter A) Juhtõhk
Sellises süsteemis töötab gaasiturbiin avatud tsüklis, auru pool aga kinnises tsüklis. Väljastatavast võimsusest sõltuvana töö parameetritest langeb ligikaudu 20 25% gaasiturbiintsüklile, 75 80% aurutsüklile Katla konstruktsiooni seisukohast jagunevad kütuse ülerõhul põletamisega soojusjõuseadmed kaheks: mullilise keevkihi ja tsirkuleeriva keevkihtkoldega seadmed. Rõhu all keevkihtkoldega katel paikneb teraskorpuses joonis 8. Kütuse söötmine koldesse toimub kas pneumaatiliselt st kuivalt või segatuna veega pastana spetsiaalsete märgpumpade abil. Kütus söödetakse koldesse segatuna absorbendiga, milleks on lubjakivi või dolomiit. Kütuse ja absorbendi osakese läbimõõt on tavaliselt all 5 mm. Kütuse põlemistemperatuuriks koldes on 860ºC ning rõhuks seadmes 1,2 1,6 MPa. Mullilise keevkihtkatla iseärasuseks on aurutus küttepindade paiknemine keevkihis. Tingituna ülerõhust on gaaside maht väike ja gaaside kiirus kihis jääb alla
Hammasratas on kinnitatud kooniliste rõngaselementidega. Need elemendid surutakse poltidega laiali ja sellega hoitakse hammasrattaid võlli küljes. Vee pool on varustatud mehhaanilise tihendiga – seega üks osa tihendist pöörleb võlliga kaasa ja teine on paigal. Kui tihend hakkab lekkima, siis väljub vesi avariiavast. Süsteemis on kaks termostaati, üks madaltemeratuurilises ja teine kõrgetemperatuurilises kontuuris. Madalatemperatuurilises kontuuris on pneumaatiliselt reguleeritav termostaat vastavalt koormusele. Madalal alla 30%-lisel koormusel juhitakse vesi enamjaolt jahutist mööda ja normaalsel koormusel hoitakse õhujahuti temperatuur madalam juhtides vett rohkem läbi jahuti. Seda tehakse selleks, et hoida ülelaadimisõhu temperatuur õige. Madalal koormusel õhk ei soojene turbiinis nii palju, kui suurel koormusel. Siganaal võetakse ressiiverist pressostaadiga. See juhib aga solenoidklappi, millest õhk kas läheb või mitte
Kollektori küljes asub piimakraan, mis sulgeb õhu väljaimemise nisaalusest kambrist. See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on
Kollektori küljes asub piimakraan, mis sulgeb õhu väljaimemise nisaalusest kambrist. See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus
Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi juurest käsitsi kui komandosillalt kaugjuhtimisega. Lahti andev mehhanism peab olema käitatud mehhaaniliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt. Puksiirots peab automaatselt vabanema ka juhul kui puksiirlaev vajub või tõmmatakse üle teatud nurga kreeni. Puksiirkaared peavad kaitsma tekil olevaid mehhanisme ja konstruktsioone aga samuti seal viibivaid inimesi. Neid kaari mööda liigub puksiirtross sujuvalt pardast pardasse. Puksiirkaared tehakse enamasti torust, harvemini pooltoru-profiilist tugevdatuna ribidega. Ahtri puksiirklüüs piirab puksiirtrossi vaba liikumist ja suunab selle parda taha.
haak või haagid reservvahenduks. Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi juurest käsitsi kui komandosillalt kaugjuhtimisega. Lahti andev mehhanism peab olema käitatud mehhaaniliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt. Puksiirots peab automaatselt vabanema ka juhul kui puksiirlaev vajub või tõmmatakse üle teatud nurga kreeni. Puksiirkaared peavad kaitsma tekil olevaid mehhanisme ja konstruktsioone aga samuti seal viibivaid inimesi. Neid kaari mööda liigub puksiirtross sujuvalt pardast pardasse. Puksiirkaared tehakse enamasti torust, harvemini pooltoru-profiilist tugevdatuna ribidega. Ahtri puksiirklüüs piirab puksiirtrossi vaba liikumist ja suunab selle parda taha. Sellised
Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi juurest käsitsi kui komandosillalt kaugjuhtimisega. Lahti andev mehhanism peab olema käitatud mehhaaniliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt. Puksiirots peab automaatselt vabanema ka juhul kui puksiirlaev vajub või tõmmatakse üle teatud nurga kreeni. Puksiirkaared peavad kaitsma tekil olevaid mehhanisme ja konstruktsioone aga samuti seal viibivaid inimesi. Neid kaari mööda liigub puksiirtross sujuvalt pardast pardasse. Puksiirkaared tehakse enamasti torust, harvemini pooltoru-profiilist tugevdatuna ribidega. Ahtri puksiirklüüs piirab puksiirtrossi vaba liikumist ja suunab selle parda taha.
See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. 54 VEISEKASVATUS Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadi talitlus Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. Need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim
Trummellintpidurite korral pidurdatakse friktsioonkattega lindiga pöörlevat trumlit väljast poolt. Pidurite juhtimine võib olla mehhaaniline, hüdrauliline või pneumaatiline. Mehhaanilise jõuülekande korral pidurdatakse traktorit otse inimese lihaste jõul. Hüdrauliliselt juhitavate pidurite puhul võimendatakse lihaste jõudu staatilise hüdrosüsteemi abil. Pneumaatiliselt juhitavate pidurite puhul lülitatakse jalaga või käega pidurikraani. Suruõhk juhitakse jõusilindrisse, millega mõjutatakse piduriklotse. Pidurite perioodiline hooldus seisneb pedaalide ( seisupiduril hoova) vabakäigu ja käiguulatuse kontrollis ning reguleerimises.
annaabi.ee 
