1 hajuti, 2 kere, 3 seaderongas, 4 pee- geldi, 5 sirm, 6 lamp, 7 pide, 8 klemm Kuna udulaternad valgustavad teepeenraid ja ei pimesta vastuliikujaid, võib neid kasutada mitmesugustes ilmastikuoludes. Käänulistel teedel suurendavad udulaternad nähtavuskaugust 1 , 5 . . . 2 korda. Väikese kiiruse tõttu sõidetakse üksteisele järgnevate kurvidega teel lähituledega, millega koos põlevad ka udutuled. Pärast vastuliikujaga kohtumist suurendab udulaternate sisselülitamine valgustugevust ja kiirendab sellega pimestuse kadumist. Veel on udulaternad vajalikud külavaheteedel, mille peenraid on raske sõiduteest eristada. Linnaliikluses on udulaternate suureks eeliseks vähene pimestamine. Valgustugevus oleneb lambist, peegeldist ja hajutist. Sõites kattub hajuti pritsmetega, mis vähendavad valgustugevust 30 . . . 40 %. Peegeldi seisukorda halvendavad tolm, korrosioon ja õli
TULEDE PAIKNEMINE UDUTULED PÄEVASÕIDUTULED KAUGTULI JA LÄHITULI KAUGTULEDE ÜMBERLÜLITUS LÄHITULEDEKS KAUGTULE TAGASILÜLITUS MÖÖDASÕIDUL KAUGTULE TAGASILÜLITUS KOHTUMISEL VASTUSÕITJAGA HOIATUSVAHENDID
eraldi alusele, kus jätkus esistange osandamine. Pilt 7: Esistange eemaldamine. Vajalik valgustite ja esivalgustite puhastusvedeliku torude lahtiühendamine. 7 Chrysler 300 esistange osandamine Pilr 8: Chrysler 300 ilma esistangeta, esistange on eemaldatud Tõstnud esistange eraldi alusele sai alustatud ka selle osandamisega. Esmalt eemaldati esistangelt udutuled koos kinnitustega. Seejärel kroomliistud ning iluvõre. Kasutatud sai nii ristpeaga kruvikeerajat kui ka traditsioonilist kruvikeerajat. Peale seda sai eemaldatud penoplasti-laadne esistange moodul. Vahepeal sai eemaldatud ka numbrilaud. Peale ristpea- ning tavalise kruvikeeraja sai kasutatud ka tähtkruvikeerajat ning torkse. Chrysler 300 iluliistud olid kinnitatud klambritega ning iluvõre kruvidega. Klambrid said
· Roolivõimendi · Stabiilsuskontroll · Külglibisemiseseade · Lisapidurituli · Ksenoontuled · Kliimaseade Passiivne turvavarustus · 8x turvapadi · Immobilaiser · Signalisatsioon · Peatoed · Reguleeritav roolisammas · Turvavööd · Turvavööde eelpingutid BMW 525 2.5 R6 120 kW 2000 Aktiivne turvavarustus · ABS-pidurid · Kliimaautomaatik · Pidurdusjõukontroll · Veojõukontroll · Udutuled · Ksenoontuled · Rehvid · Roolivõim · Vihmaandur · Tagaklaasi soendus · Peegli soojendused · Kesklukk Passiivne turvavarustus · Turvapadjad · Immobilaiser · Signalisatsioon · Turvavööde eelpingutid · 8x turvapadi
-vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 meetrit; -need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit; -need võivad pimestada teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees edasisõidu võimalust oodates. -Kui möödasõidu ajal ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega. § 180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb. § 181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui: nähtavus on halb; (sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.) § 182. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid
Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. Päevasõidutuled koos gabariidituledega Esimesed udutuled koos gabariidi tuledega halva nähtavuse korral Peatumisel või parkimisel võib kasutada park- ehk gabariiditulesid (pimedal ajal või halva nähtavuse korral on see kohustuslik). Muid tulesid auto peatumisel või parkimisel kasutada ei tohi. Kaugtulesid võib kasutada pimedal ajal valgustamata teel teiste sõidukite /liiklejate puudumisel. Kaugtuled tuleb ümber lülitada lähituledeks : Vastutuleva sõiduki kaugus on 300m. või ka kaugemal, kui vastutuleva sõidukijuht
15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal 75 tarvitite toide süütelukult (X-klemm, X-relee tüürvool) 75x tarvitirelee (süüteluku klemmikoormuse vähendaja, nn X-relee) 85 relee tüürahela kereühendus 86 relee tüürahela toide 86s toide süütelukult (S-klemm) 87 relee väljund (SEES, kui releed rakendatakse) 87a relee väljund (SEES, kui releed ei rakendata)
0d Aasta: ~1997 Keretüüp: luukpära Joonis 1 – Toyota Avensis [1] 3 SÕIDUKI LISA- JA MUGAVUSSEADMED Passiivsed Turvalisuse Mugavusseadmed Kasutajaliides, Juhti turvalisussüsteemi süsteemid telemaatia ja abistavad d multimeedia süsteemid 2x airbag aknalukk 4x elektriaknad raadio valmidus udutuled turvavööde tulede kõrguse 2x elektripeeglid kojamehe eelpinguti reguleerimine sageduse muutmine kokkuklapitavad konditsioneer tagumine peeglid kojamees
Asulavälisel lõppeb kiirusepiirangu: uus kiirusepiirang ja piirangu lõppu tähistav märk. Tulede kasutamine Valgel ajal peavad põlema: lähi või päevatuled, võib kasutada eemisi udutulesid lähitulede asemel. Valgel ajal hea nähtavusega: lähituled koos ääre ja numbrituledega, päevatuled lähitulede asemel. Pimedal ajal: lähi- või kaugtuled, numbrituled, ääretuled. Lähi-, kaug- või udutuled ei tohi põleda: halva nähtause korral või üimeda ajal asulavälisel teel, parkimisel auslateel. Asulas paremal teepoolel ei tohi põleda: kaugtuled. Valgustamata asulateel pargmisiel peavad põlema: ääretuled ja numbrituled. Asulas tohib halva nähtavuse korral kasutada liikluspoolseid seisutulesid kui - mootorsõodik ei ole üle 6m pikk. Mootorsõiduki laius on alla 2m. Moortorsõiduk on ilma haagiseta. Kaugtulesid tohib kasutada: halva nähtavuse korral ja pimedal ajal.
sõiduk (tänapäeval on päevatuled). Esimene elektriline laternat tutvustati 1898 aastal Columbia Electric autol. Tähelepanuväärne on ka see, et autol oli ka elektrimootor! (elektri auto on üle 100a vana!!) Siiski sel ajal ei levinud väga elektrilised laternad, kuna polnud tehnoloogiat tegemaks lampe piisavalt vastupidavaks ja ei suudetud nii hästi generaatori pinget kontrollida. 1915 aastatel tekkisid eraldi lähituli ja kaugtuli. 1938 tekkisid udutuled. Laternate peal olevad tähised Salong Auto sisustus ja salong on igal autol suhteliselt erinev. Odavamatel autodel on enamus sisedetaile ja polsterdust tehtud plastikust, kallimatel aga juba riidest ja nahast. Samuti kasutatakse luksusautode puhul mitmes kohas puitu ja muid väärismaterjale. Auto sisustus ja viimistlus kvaliteet võivad olla küll väga erinevad, aga nad on kõik ehitatud samasid põhimõtteid kasutades. Detailid on omavahel
Uuendusena tuli ka uus V6 mootor mis vastas euro-5 saastenõuetele. 2009. aastal lisati veel uued värvid nii kerele kui sisule. Muudeti isegi nuppude taustavalgustust ja lisati tahavaatekaamera ning pimeda nurga hoiatussüsteem. 5 4.4. Phaeton Facelift (2010) Phaetoni välimust muudeti veel. Lisatu uued päevasõidutuled, vahetati esilaternad, LED udutuled. Senised ringikujulised tagatuled vahetati sirgete vastu. Vahetatakse ka navigatsioonisüsteem. Uuel lustisüsteemil on puutetundlik ekraan ja Google Earth kaardirakendus. Varustusele lisati veel märkide tuvastussüsteem, mis loeb kiirusepiiranguid reaalajas ja kuvab neid navigeerimisel. 5. Varustus 5.1. Kliimaseade Phaetoni üks meistriteost on tema 4-tsooniline kliimaseade, kus auto sisetemperatuuri on võimalik jaotada neljaks erinevaks tsooniks.
· Lähituledega vastusõitvate autode juhid ei tohiks kaugtulede tagasilülitamisega hilineda, sest tugevam valgus aitab kompenseerida silma kohanemise puudujääke, juht märkab varem võimalikku takistust ja suureneb liikusohutus tugevama valgusallika sisselülitamise tõttu. · Udu võib suurema tõenäosusega tekkida niisketes kohtades : veekogude ääres, soistel aladel jne. · Ootamatu udu tekke korral tuleb kohe kiirus kohandada nähtavusega ja sisse lülitada udutuled (lähituled). LIIKLUSOHUTUS Külgtuul Tugeva külgtuule mõjul võib auto juhitavuse kaotada. Eriti ohtlik on külgtuul suuremate kiiruste puhul, näiteks kiirteedel. Külgtuule mõju tuleb arvestada: · Sildadel · Metsa vahelt lagendikule sõites · Autorongist möödasõidul (nii tema varju sõites, kui ka sealt väljudes) · Tee ristumisel laia metsasihiga
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled Nõue "halva nähtavuse või pimeda ajal peavad põlema ääre- ja numbri- tuled" ei laiene peatatud ja pargitud sõidukile, mis asub: asulas sõidutee
Tulede ehitus Kindel reegel on, et pirnid vahetatakse samade parameetritega pirnide vastu. Kaitsmed samade võimsuste kaitsmete vastu. Tulede reguleerimiseks oleks vaja teadakeskmist sõitjate arvu. Reguleeritavad tuled neid saab reguleerida auto salongist. Mitte reguleeritavad tuled vanematel autodel sai neid keerata tulede juures olevate kruvide keeramisega. Lähituled peavad valgustama teed 40m kaugusele, kaugtuled parallelselt teega, udutuled kõrvale külgedele ja sõiduki ees. Tulede puhtuse eest hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites. Õigeaegne kontrollis käimine vajadus Orienteeruvalt kulumis välted. 1) Rehvid 40-60 tuhat km 2) Aku 3-5 aastat 3) Pidurivedelik 2 aastat 4) Amortisaator 50-200k km 5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km 9) Klapisääre tihendid 150-200k km
20. Kui kaugele tohib veos sõldukist ette- või tahapoole ulatuda, ilma et oleks vajalik seda tähistada? 1 m. 2 m. 22. Kui kaua võtab tavaliselt aega 1,0 promilli alkoholi lagunemine veres? 4 tundi. 1 tund. 10 tundi. 23. Kas möödasõit on lubatud selle märgi mõjupiirkonnas kui ees sõitva sõiduki kiirus on alla 30 km/h ja sõidutee keskel on valge pidevjoon, mille ületamine möödasõidu korral oleks vältimatu? Ei. Jah. 24. Tagumised udutuled võivad põleda ... parkimisel halva nähtavuse tingimustes; sõidul pimeda ajal valgustatud teel; sõidu ajal halva nähtavuse korral asulavälisel teel; 27. Kuidas tuleb möödasõit lõpetada? Anda oma suunavööndisse naasmisest selgelt ja õigeaegselt märku. Takistamata juhti, kellest mööda sõideti. Reastudes tagasi oma suunavööndisse tihedalt möödasõidetava ette. 29. Millisel juhul tohib kasutada ühissõidukirada? Veose laadimiseks.
valgustus ja valgussignalisatsiooniseadmeid; 2) laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest; 3) 1999. a või hiljem valmistatud sõiduki lähi või päevatuled peavad süttima kohe pärast mootori käivitumist; 4) kaug, lähi ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta;
Jääl ja lumel võib pidurdusteekond pikeneda viiekordseks. Vältige äkilisi kiirendusi, järske pidurdamisi ja kiireid roolipööramisi. Kui auto tuleb seisma jätta, vajutage pidurit õrnalt ja tippides, et auto pöörlema ei hakkaks; kui aga auto siiski kõrvale kaldub, keerake rooli vastupidises suunas. Sõitmine udus Vähendage kiirust. Jälgige hoolikalt kiirabiauto ees aeglaselt liikuvaid või seisvaid sõidukeid. Lülitage sisse udulaternad ja tagumised udutuled, kuid mitte kunagi kaugtuled. Väljasõitudel paksu uduga lülitage välja sinised laternad, et ennast mitte pimestada. Arvestage, et ka helisignaali levimise kaugus võib udus väheneda. Ärge jääge teele seisma. Kui seismajäämine on vältimatu, vajutage mitu korda lühidalt piduripedaalile, et hoiatada kiirabiauto taga sõitvaid autosid. Jääge seisma teepeenral, lülitage sisse sinine tuli ja tähistage seisev auto ohukolmnurgaga. 863
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
