Roots kompressor Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Rootstüüpi kompressor on ehituselt lihtne ja seetõttu ka odav. Selle leiutasid vennad Roots'id 19. saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. 1930 aastatel võttis GMC selle kasutusele oma diiselmootorites, et aidata heitgaase silindrist välja puhuda. Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u
Kompressor Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse suhe; tüübist ja võimsusest sõltuvalt on kasutegur 0,5 ... 0,95. Plokkskeem
Since the invention of the internal combustion engine, automotive engineers, speed junkies and racecar designers have been searching for ways to boost its power. One way to add power is to build a bigger engine. But bigger engines, which weigh more and cost more to build and maintain, are not always better. Another way to add power is to make a normal-sized engine more efficient. You can accomplish this by forcing more air into the combustion chamber. More air means more fuel can be added, and more fuel means a bigger explosion and greater horsepower. A turbo/supercharged engine produces more power overall than the same engine without the charging. Both superchargers and turbochargers do this. The difference between the two devices is their source of energy . TURBOCHARGER When people talk about race cars or high-performance sports cars, the topic of turbochargers usually comes up. Turbochargers also appear on large diesel engines. A t...
kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmistes töökodades. OLULINE! Et kompressor saaks korralikult oma tööd teha tuleks kompressorite ruumi paigutamisel silmas pidada järgmisi nõudeid: Kompressorisse peab pääsema piisavas koguses puhast õhku, et kompressor saaks valmistada suruõhku. Kompressorit ei sobi paigutada tolmusesse ruumi. Kompressoriruumis peab olema jahutus ventilatsioon, et vältida ülekuumenemist. Videod: Lamellkompressori tööpõhimõte: https://www.youtube.com/watch?v=YT5HCpGI xZA Kruvikompressori tööpõhimõte: https://www
Soojuspump keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia. Taastuv energaallikas. Soojuspumbaga on võimalik kütta, kui ka jahutada. Soojuspumba kasutusalad Maaküte Õhk soojuspump Vesi-õhksoojuspump Külmkapid jne. Õhksoojuspump Vesi- õhk soojuspump Maaküte Soojuspumba tööpõhimõte Samm 1 : Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. Samm 2 : Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. Samm 3 : Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. Samm 4: Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele. Joonis 1. Joonis 2. Animatsioon
Nimetatud puuduse kompenseerimiseks on olemas järgmised teed: a) kasutada kahetasemelise kiirusega ülelaadureid, st madalatel lennukõrgustel ülelaadur töötab madalal komprimeerisastmel 7/1, ja kõrgustel, kus võimsus väheneb, töötab ülelaadur komprimeerimisastmel 9/1. Selline komprimeerimisastme kasv suurendab õhutihedust, mis omakorda tagab mootori võimsuse kasvu; b) kasutada kahetasemelist ülelaadimist, kus üks kompressor komprimeerib õhku enne selle sisenemist karburaatorisse ja teine kompressor komprimeerib küttesegu peale karburaatorit, st vahetult enne selle sisenemist silindrisse; c) sisselaskekollektoris oleva rõhu reguleerimine gaaside mahu järgi, mis läbivad turbiini. Lennukimootoritel kasutatakse jääkgaaside möödavoolu klapi juhtimiseks hüdraulilist ajamit, milles olevat survet reguleerib kollektori rõhuandur.
Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees, on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. Turbokompressori leiutas Sveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi 1905.aastal. Aleksander Andrejev AT112 TURBOKOMPRESSORI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Turbokompressori peamised osad, turbiin ja kompressor on monteeritud ühisele võllile. Mõlema labamasina, turbiini ja kompressori, töörattad (impellerid) asuvad eraldi oma kodades. Turbokompressori korpuses on ühine võll tavaliselt laagerdatud keraamiliste kuul- või liuglaagritega (hüdrodünaamiline laagerdus). Suure pööretearvu tõttu on laagrid määrdeainekanaleid pidi ühendatud pidevasse mootoriõlituse ringlusse, mis tagab liuglaagri õlikilel väga väikese hõõrdumise tõttu, laagri vähese kulumise ja ka jahutuse.
on +10*C või ta on seisnud soojas ruumis 20 tundi. • Samuti, kui külmkappi on transporditud horisontaalasendis, peab ta seisma püsti vähemalt 4 tundi enne käivitumist. • Õiget toiduained saaksid oma riiulile, et ei toimuks ristsaastumist. PUHASTAMINE • Kompressori jahutuskondensaatorit ja selle ümbrust on parim puhastada tolmuimejaga või harjaga vähemalt üks kord kuu jooksul või vastavalt vajadusele. • Ruum, kus asetseb kompressor ja kompressori jahutuskondensaator, tuleb hoida vaba tolmust ja mustusest. • Kunagi ärge kasutage kraabitsaid või teravaid esemeid. • Peale sulatust tuleb külmkapp korralikult puhastada ja kuivatada. • Seadme puhastamise ajal peab olema külmkapp või külmseade välja lülitatud. I Tootja nimi ja kaubamärk. II Tootja mudelitähis. III Seadme energiatõhususele vastav klassifitseerimine toimub vastavalt energiatõhususele vastava klassifikatsiooni alusel, klassi tähistav täht
Suruõhu saamine Magnus Kokk, 9B TTG Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku rõhuni. Äärmiselt tähtis on kompressorisse juhitava õhu puhtus. Suruõhk on vaja filtreerida, kuivatada ja koguda suurde reservuaari. See toimub nii keskselt paigutatud seadmetes kui ka iga suruõhu tarbija juures ettevalmistusplokkides. Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, edastatakse informatsiooni, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. Tootlikkus on harilikult kuni 4 m³ /s, saadava surugaasi maksimaalne rõhk kuni 1000 MPa (1 GPa, 10 000 bar), rõhutõususaste üle 35 ... 40 Kompressor võib olla ühe-, kahe- v...
Kliimaseade Külmaaine liikumise skeem 6 A 5 A = Madala rõhu piirkond B B = Kõrge rõhu piirkond 1 = Kompressor 4 2 = Kondensatsiooni- radiaator 1 3 = Kuivati 4 = Salongi ventilaator 5 = Aurusti 6 = Reduktor 2 3
Kuidas toodetakse suruõhku? Mis on suruõhk? Kuidas seda toodetakse? Need on ühed tavalisemaid kuid tähsamaid küsimusi pneumoseadmete rubriigist. Suruõhk lihtsalt öeldes on õhk mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui teda ümbritsev rõhk. Suruõhku võib tänapäeval peaaegu igaltpoolt leida, alates hobisukeldujate varustusest lõpetades NASA'ga. Pneomoseadmed võivad olla mistahes kujuga või suurusega, kuigi kõigil neil on üks ja sama omadus nad on õhukindlad. Et õhku rõhualla panna peab olema viis kuidas õhku kinni hoida, selleks kasutatakse metallist hoidlaid ning ventiili. Õhu kambrid on metallist kuna metall on väga tugev ning paindub enneb katki minekut. Ventiili ülesanne on aga õhku ühtepidi sisse lasta ja teisipidi jooksmist kinni hoida. Inimesed pole nii tugevad, et puhuda suuremat rõhku kui üks õhupall on võimeline hoidma. Selleks lahenduseks on leiutatud pumbad. Neid on mitmeid liike, on nii axial-, tsentrifuug-, kruvipumpasi...
PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: ...
Õpperühm: AT-71 Juhendaja: Jaanus Vint Tallinn 2010 Sissejuhatus Õhkvedrustus on vedrustuse tüüp, mida toidetakse elektrilise kompressori, või automootoriga kompressori käitamisel. Lihtsustatult öeldes seisab auto tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel. Õhkvedrustus koosneb: · Kompressor varustab õhkpatju suruõhuga. Kasutatakse nii elektrilisi, kui ka mootori külge monteeritud rihmadega käitavaid kompressoreid. Elektriline kompressor Rihmaga käitatav kompressor · Õhkpadjad tehtud sitkest ja vastupidavast kummjast õhkupidavast materjalist. · Õhuballoon kasutatakse suruõhu "salvestamiseks". Kui on vaja masinat tõsta või langetada, lastakse sealt õhku patjadesse. Kompressor tagab, et
.....................................10 2.3 Aurustumine .........................................................................11 2.4 Kliimaseadme liigid ................................................................ 12 2.5 Reguleerklapiga seade .............................................................. 12 2.6 Aheldustoruga seade.................................................................14 2.7 Ehituserinevuste kokkuvõte........................................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti..................................................
....................................10 2.3 Aurustumine .........................................................................11 2.4 Kliimaseadme liigid ................................................................ 12 2.5 Reguleerklapiga seade .............................................................. 12 2.6 Aheldustoruga seade.................................................................14 2.7 Ehituserinevuste kokkuvõte........................................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti..................................................
Eesnimi Kuupäev Perekonnanimi Rühm Töö nr. 1 Töö eesmärk Mõõtmine jne. Kasutatavad seadmed RT-030 Skeemid: Joonis 1 joonis 2 Joonis 1. 1. Kompressor 2. Kompressori ja El. Klapi singaallambid 3. Väljavoolu klapp 4. Elektriliselt opereeritav klapp 5. Surveandur 6. Manomeeter 7. Surveanum Joonis 2 1. Manomeeter 2. Juhtseade 3. Mootor 4. Rõhumõõtja 5. Kompressor 6. Surveanum 7. Elektriliselt opereeritav klapp 8. ---"---- 9. Takisti Sissejuhatus RT-030 on tööstuses laialtlevinud rõhu reguleerimise süsteemi standardne mudel. Selles
Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser ja sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Nad on ühendatud nagu siiami kaksikud, sest mõlemad osad teostavad erinevaid funktsioone, aga kuna nad on ühendatud omavahel "puusast" tavalise võlli abil mõjutab ühe osa töö teise tööd. Kuidas? Võtke näiteks perfektne kompressor ja pange see kokku vääralt kokku pandud turbiiniga või vastupidi ning tulemuseks on see, et meie "siiami kaksikud" üritavad minna eri suundades. Nad kulutavad kogu oma energia teineteisega võitlemiseks ja ei liigu kusagile. Kaaludes turbo kasutuselevõttu kipuvad tavaliselt enamus inimestest vaatama kompressori maksimaalset CFM reitingut ja ignoreerima kõike muud oletades, et kompressor ja turbiin sobivad perfektselt.( "out of the box")
Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos
muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 – Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor
Millest koosneb üks turbo ja milleks neid detaile vaja on. Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Turbiin - Turbiin on turbolaaduri see pool, mis muundab väljalaskest saadava energia mehhaaniliseks energiaks, tänu millele pannakse keerlema kompressor. Kompressor - Kompressor on turbolaaduri teine pool, mis surub kokku sissetuleva õhu laengu ning saadab selle otse mootorisse. Rõhu tekitaja. Nad on ühendatud omavahel ühe võllga kuid tseostavad erinevaid funktsioone ja mõjutavad üksteise tööd. Keskosa(Cartridge) - Keskosa on turbolaaduri tsentraalne osa, mis "majutab" laaduri laagreid. Seal on mitmed kanalid laagrite õlitamiseks ning mõned veetaskud vesijahutuse tarbeks. Turbiini varustab energiaga suur hulk kuuma väljalaskegaasi, mis väljub
korrastada oma töökoht ja tööriistad panna sinna kust sa nad võtsid. Kindlasti peaks töö ajal töötama ventilatsioon. Ventilatsiooni filtreid tuleks vahetada kui need ei tööta enam hästi. Ning tolmust puhastada kambri laeosa ja torustiku seinad. Kompressor. On tööriist mille abil töötavad enamus teisi tööriistu näiteks ekstsentriklihvija ja värvipüstol. Kompressori hooldamine: Kompressoriruumi peab pääsema piisavas koguses puhast õhku, millest kompressor valmistab suruõhku, kompressorit ei sobi paigutada tolmusesse ruumi,kompressoriruumil peab olema jahutusventilatsioon, et vältida kompressori ülekuumenemist.
Kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Vastuklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides) Kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätte kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites. Kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse Meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku. Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega
Klapid asuvad silindripea kaanes. Imi takti ajal imetkse külmutusaine aur läbisisselaske klapi alamrõhu poolelt silindrisse. -5o C, 2 bar. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalase klapp, millest algab ülemrõhu pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust saab muuta vaid sisse ja välja lülitamisega. Muutuva kolvi käiguga kompressor Muutuva kolvi käiguga kompressor kohandab ise kliimaseadme töökoormusele ja mootori töösageduse muutusega kaldenurka. Kaldketta kaldenurka muudetakse 2-100% piires. Rootorkompressor Kompressori võll on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staaturi kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaske avade juures töökamnbrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õli püüdurisse
klapiga. Haagise piduri süsteem koosneb kahest otsesest voolik süsteemist : Varustus süsteem ( märgitud punasena ) ja eraldus kontroll teenindus voolik ( märgitud sinisena ). Varustus voolik saab õhku primaarse liikumisega paigal püsimise piduri õhu paagist relee klapi kaudu ja kontroll voolik on reguleeritud haagise piduri relee klapi kaudu. Operatsiooni signaalid releelt on varustatud primaarse liikumisega piduri pedaali õhu klapilt. Parkimis piduri klapp Rekka õhu kompressor Õhu kuivati Rekka Õhk Ketas Pidur
eemaldamiseks samuti ka pesemiseks. Lihvmasinad ja tolmueemaldussüsteemid Lihvmasinaid on erineva suuruse ja erineva tööpõhimüttega. Osad on õhuga töötavad ja teised on elektriga töötavad. Maalri töös kasutatakse suurem osa ajast suruõhuga töötavaid lihvmasinaid. Tolmueemaldussüsteeme on erinevaid. Valik on lai tuleb ainult vaadata millist täpselt sinu töökotta tarvis on. Värvipüstolite pesuseadmed Värvipüstolid ja suruõhufiltrid Filtreerimine Keskmiselt imeb kompressor iga välisõhu kuupmeetriga sisse kuni 190 miljon mustuse osakest, süsivesinikku, viirust ja bakterit. Kompressor ise suudab kõrvaldada ainult suuremad mustuseosakesed ning enamus saasteaineid jääb suruõhku. See tähendab, et enamiku süsteemide korral tuleb suruõhku hoolikalt puhastada: Puhas ja kvaliteetne suruõhk pikendab suruõhul töötava seadme tööiga, tagab pneumaatiliste seadmete ja juhtsüsteemide töö tippvõimsusel ning hoiab torud & klapid saastevabad
Veoki õhkpiduriseadme üldskeem ja tööpõhimõte Õhkpiduri skeemi võib esitada kahel viisil. Esimesel juhul kujutatakse süsteemi komponente kontuuriga proportsioone arvestamata, kuid näidates nende ligikaudset paiknemist sõidukil. Teine võimalus on kujutada piduriseadet pneumaatikaskeemina kasutades vastavaid standardseid tingmärke. Piduriseadmega esmasel tutvumisel on esimene variant lihtsam, seepärast kasutame seda ka alljärgnevaltSõiduasend Veduk ja haagis ei pidurda. Kompressor varustab suruõhuga kõiki punast värvi torustikuga ühendatud süsteemi osasid. Vedruakude silindrid on täidetud suruõhuga ja seisupidur pole rakendunud. Sõidupiduri pidurikambrites on välisõhurõhk. Sõidupiduriga pidurdamine Vastavalt pedaalile vajutamise nurgale liigub suruõhk pidurikraani (6) I harust pidurdusjõudude regulaatorisse (10) ja aktiveerib selle. Pidurdusjõudude regulaatorist pääseb töörõhk tagasilla pidurikambritesse ja tagapidurid rakenduvad. Paralleelselt
o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks Põletusseade Autoklaav aurugeneraator, kompressor külmkamber Kasutatud allikad: Jäätmeseadus TÜ Kliinikumi jäätmekäitluseeskiri (PKL89) TÜ Kliinikumi meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhend (JKL61) Tänan kuulamast !
Soojuspump Mis on soojuspump? Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Milleks kasutatakse? Keskkonna jahutamiseks (nt. külmik, kliimaseade) Keskkonna soojendamiseks (nt. põrandaküte) Ajalugu 1748 kunstlik külmkapp; 1834 töötav külmkapp; 1852 soojuspumba teooria; 1855-57 esimene soojuspump; 1940 esimene maasoojuspump. Kuidas töötab? Click to edit Master text styles Second level ...
Käigukastides vahetatakse õlisid ja vedelikke samamoodi nagu mootoris. Vana õli lastakse vanaõli kogujasse. Kuna tavaliselt asub käigukasti täiteava keerulise koha peal, siis on seda kõige mugavam teha väikese survestatud tankuriga. Kompressorid Tänapäeva töökojas on enamus tööriistu ja tarvikuid käitatavad suruõhuga. Tavaliselt on töökojas üks kompressor, mis suruõhku toodab ja sealt jaguneb mööda torusid suruõhk laiali iga töökoha juurde ja/või vajaliku seadme juurde. Kui töökoda on suur või on erinevate töökohtade vahel pikad maad siis kasutatakse ka mitit kompressorit. Kompressor on seade millega toodetakse algsest vähemalt kaks korda suuremat suruõhku Töökojas kasutatav rõhk jääb vahemikku 6,5 bar kuni 8,5 bar. Sellise rõhuga on mõeldud töötama enamik pneumotööriistu.
Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2012 Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. See käsitleb surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb konditsioneeritud salongi temperatuur
18. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem ja alam rõhupool. Külmutusaine aurustub alamrõhupoole ning veeldub ülemrõhupoole. 19. Kopressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisel tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks see tähendab et talle antakse soojuse neelamise võime mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. 20. Kompressori elektromagnetsiduri ülesanne on kompressor vajadusel käivitada või seisata. Mootorilt rihmaga käitatav kompressori rihmaratas pöörleb mootori töötades alati. 21. Mootori jahutus radiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaine auru. Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. 22. Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhu poolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee ja õli piisad,
1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris?
Kompressorid Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Suruõhku toodavad kompressorid. Kompressor on masina algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Levinumad kompressoritüübid: 1) Tigukompressor - gaas komprimeeritakse tigupaariga. 2) Membraankompressor kolb surub kokku membraani. Selleks ei ole vaja õli ning samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioo...
Tööde planeerimine, ajaliselt ja kus läbi viia. Mul pole töid ette planeeritud, mul toimub kõik k2igu pealt, kui midagi on vaja teha leian aja ja teen ära või lasen teha. Tõid ei planeeri ette. 5.Remondi baasi planeerimine Remondi baasiks on olemas garaaz koos kanaliga. Garaaz on väike sisse mahub 1 sõiduauto. Olemas on mutrivõtmate komplektid, kruvikeerajad ja teised väikemateks töödeks vajalikud tööriistad. Kuid sinna oleks veel vaja muretseda keevitused, kompressor ja suruõhu tööriistad. Kanali valgustuses kasutan 12V. 6.Tööde kirjeldus Kohapeal teen ainult väikse mauhulisi töid nagu näiteks õli vahetus, jahutusvedeliku vahetus,piduriklotside vahetus, vajalikud trosside pingutused (käsipidur, sidur,käigukast jne.). Igasugused õlitamised ja määrimised.
komponentidest, mis määravad, kui palju ja millise kiiruse ja rõhuga küttesegu silindrisse jõuab, nagu näiteks nukkvõll ja sisselase. 21 Näiteks ülelaadimisega mootorites kasutatakse madalama staatilise surveastmega kolbe (7,5-9), kuna ülelaaderõhk ise põhjustab tegeliku rõhu kasvu silindris, mis tavapärase staatilise surveastme juures võiks kergelt detonatsioonini viia. Kompressor rohkem kui kompenseerib surveastme vähenemisest tingitud võimuskao. ÜLELAADIMINE Töömahule pole asendajat, aga kompressor on sellele üsna lähedal. Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Surveaste soovitav 7
mõõt Poldi rpm väändemoment min kg mm l/min Voolikumõõt mõõt Nm kinni/lahti mm ½`` M16 9500 610/814 1250 2 175 135 ¼`` 10 Suruõhupüstol- alumiinium, voolikuliide ¼``, Sisekeere korpuses ¼`` Jätkuotsikud keere 12x1,25 100mm; 150mm; 250mm Kompressor PIONEER 402 Tabel 3.Kompressor PIONEER 402 tehnilised andmed Mudel Pioneer 402 Elektrimootor 2200W Pinge 230V Voolutugevus 13,5A Max. Tootlikus/6bar 270 l/min Normtootlikus/6bar 240 l/min Max rõhk 10 bar Pöörlemiskiirus 2850 p/min
T1 v2 T2 = T1 K -1 Kui temp. T2 ületab mingi teatud etteantud piirilise temp, siis toimub küttuse isesüttimine ja see viib järsult alla mootori kasuteguri. On määratud kasutama kütuse omadusega ja see kompresatsiooni aste piiriline väärtus mille juures veel isesütimist veel ei toimu on samal ajal ka määratud detonatsiooni. Isobaarse põlemisega sisepõlemisega mootori ringprotsess e. diiseli ringprotsess Selle ringprotsessi alusel nim. aglase käiguga diisliteks või siis kompressor diisel mootor. Kasutatakse raskevedelkütuseid ehk diiselkütuseid kusjuures diiselmootoritel surveaste valitakse selline et toimuks küttuse isesüttimine kusjuures komp. õhku ja õhu temp. peab ületama kütuse isesüttimise temp. Küttus pihustatakse sisse neumaatiliste pihustitega e. õhujoaga ja selleks on vaja kompressorit. Õhu adjabatne komplimeerimine silindris. Punktist 1-2 õhu temp. ületab küttuse isesüttimise temp. Punktis 2-3 toimub põlemine ja kolb liigub. 3-
· Ei ole vaja kivisüsi, õli ega puid · Ei pea tegelema hoolduse, kütuse ja korstnapühkija telllimisega · Puudub müra soojussõlmes · Puudub tuleoht · Töötab nii radiaator- kui ka põrandaküttega · Toodab kuuma tarbevett 2. Õhk-vesi soojuspumbal on madalad kasutamis- ja hoolduskulud · Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulu on 5 korda madalam kui õlikatlal · Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat · Õhk-vesi soojuspumba kompressor on 2 korda pikama elueaga kui katlal põleti · Puudub korstnapühkimise kulu 3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais 4. Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt · Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa
Kompressori väljundava on pildil üleval ja suunatud vaatajast eemale. Paraku pole boost ainuke asi, mis kompressoris tekib õhu kokkusurumisel sünnib ka hulganisti soojust. See tuleneb elementaarsetest füüsikaseadustest, mille kohaselt on gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur omavahel seotud ning mille järgi kuumeneks õhk kokkusurumisel ka siis, kui meil oleks kasutada ideaalselt efektiivne kompressor. Miks temperatuuri tõus paha on? Kahel põhjusel esiteks tähendab õhu kõrgem temperatuur seda, et sama (ülelaade)rõhu juures on õhk hõredam. Iga liiter õhku, mis mootorisse jõuab, kaalub vähem ja selles on vähem kütuse põletamiseks vajalikku hapnikku järelikult kahaneb võimsuspotentsiaal. Teiseks kasvab koos temperatuuri tõusuga detonatsiooni tõenäosus, mis ongi peamiseks piiravaks teguriks ülelaaderõhu ja võimsuse tõstmisel
läbiviimiseks tuleb teha tööd. Nt. Vesi voolab mäest alla , kuid tema tagasi mäkke saamiseks tuleb teha tööd. Võttes aluseks termodünaamika teise printsiibi saab aga iseeneslikult toimuvaid protsesse kasutada ära töö tegemisel. Näiteks vee jõud paneb käima ratta, mis pumpab vett mäkke. Teise printsiibi alusel töötavad ka näiteks õhk-vesi soojuspumbad. Lihtsustatult on seadmete tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandaküttesüsteemile. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub toiduvõrgust vähehaaval soojusena.
Nafta ja maagaas- kütuse,plast toodete ja asfalti jaoks. Maagaasi kütteks,söögi tegemiseks mõeldud ahjudes,väetiste ja vesiniku kütuse tegemiseks. Turvas- kuivatamisel saab kasutada kütusena,kütte materjal,väetisena Põlevkivi- keemia tööstuse toorainena, väävli ühendeid 9.Nimeta jõumasinaid ja selgita milline energia paneb nad tööle. Primaarsed- tuulemootor, hüdroturbiin, auruturbiin, sisepõlemismootor. Sekundaarne- elektrigeneraator, pump, kompressor, elektri mootor, hüdromootor. Sekundaarsed jõumasinad saavad käitamiseks vajalikku mehaanilist energiat muundamismasinast, mis muundab mehaanilist energiat kas elektri energiaks või siis vedeliku või gaasi kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks. Primaarsed jõumasinad kasutavad vahetult looduslike energia vorme või soojuseenrgiana vabanevat energiat. 10.Mis on meie Maa energia allikas. Meie Maa energia allikas on Päike
Auto ülevaade: VW Scirocco Reeglina kõik autofännid teavad, et Golf GTI on hea auto. Kujutage nüüd ette autot, mis sõidab veidi paremini, näeb palju parem välja ja maksab napilt rohkem. Mugavus Jäik kere, adaptiivne vedrustus ja madalapõhjalised istmed tähendavad, et sõit Sciroccoga ei tundu väga turbulentne. Istmete paigutus on hea, kuid pikematel reisjatel võib taga istudes veidi kitsas olla, kuna lagi on madalam kui Golfil. Sõites on kuulda ka mõõdukat tuulekohinat ja rehvimüra, eriti veel valikulise klaasist panoraamkatusega. Jõudlus Scirocco mudelivalikus on 1.4l TSI, kaks kaheliitrist turboga neljasilindrilist 197-hobujõulist (nagu Golf GTI-l) ja 260-hobujõulist (R-mudelil) mootorit, lisaks veel kaheliitrine turbodiisel. 197-hobuseline 2.0T mootor võib olla pealtnäha sama kui Golf GTI-l, kuid väändemomendi tõus on tunda madalamatel pööretel mis tekitab tunde, et konkreetne isend on kiirem (kuigi mõlemad kiirendavad 0-100km/h 7...
Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset
Tallinn 2013 Töö eesmärk: Tutvuda mugavusseadme ehitusega. Töö ülesanne: Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte. Töö kirjeldus: Võimalikud vaadeldavad punktid: 1. Kliimaseadme konditsioneeri ehitus. 2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius jaguneb kaheks pooleks: · Kompressori ja paisuventiili vahelist osa (kollane/punane) nimetatakse kõrgsurvepooleks. · Paisuventiili ja kompressori vahelist osa (sinine) nimetatakse madalsurvepooleks. Külmaaine (gaas) surutakse kompressoris kokku, mistõttu see kuumeneb. Külmaaine surutakse läbi kondensaatori. Kondensaatoris külmaaine jahtub ja kondenseerub, st muutub gaasilisest olekust vedelasse. Järgmisena läbib külmaaine kuivatusfiltri, kus
kuulklapita kiirliitmikke · voolikud peavad olema võimalikult lühikesed ja sobiva läbimõõduga · väldi spiraalvoolikuid · kasuta õlitust vaid seal kus vaja ("turbiinid" ei vaja pidevat õlitust) Värvipüstol Puhas suruõhk soovitav 3-astmeline suruõhufilter integreeritud rõhuregulaatoriga rõhu jämedaks reguleerimiseks; Piisav suruõhu kogus sobiv kompressor ja torustiku läbimõõt vooliku pikkus L= 10m, siseläbimõõt min 9 mm, Sisendrõhk vooliku alguses min 0,6 bar üle püstoli sisendrõhu silikoonivaba materjal, antistaatiline, piisav rõhu taluvus Värvipüstol HVLP = ,,High Volume Low Pressure" Väiksem värviosakeste kiirendus Parem kattevõime Vähem Overspray- d põrkab detaililt tagasi (ca 35%) Kogukulu väiksem Düüs 0,7 ... 1,3 1,4 mm ?? Õhukulu enamasti ca 200 l/min (vt püstoli juhendit) Rõhu mõõtmine
süsivesinikel. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 39 Üleminek alternatiividele 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 40 Aurukompressor-soojuspumba põhimõtteskeem Tarbija Kondensaator Käitav Kompressor mootor Detander ~ Aurusti Soojusallikas 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 41 Küllastunud auruga teoreetiline protsess T k pk p
läbitöötatud auru hoonete kütmiseks, sooja vee saamiseks ja tehaste tehnoloogilistes protsessides Kasutegur ligi 60% Külmik Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Termodünaamika 2. seaduse sõnul ei toimi see protsess iseeneslikult, vaid väliste jõudude töö toimel Külmiku tsükkel kulgeb vastupidiselt sisepõlemismootori ja turbiini omaga Külmiku tööpõhimõte Kompressor surub gaasi vedelikus kokku Vedelik pressitakse läbi düüsi Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab jahutatavalt kehalt külmakambris soojushulga Gaas surutakse uuesti kompressori- ga kokku, et temperatuur ületaks keskkonna temperatuuri Soojenemine toimub väljaspool kambrit asuvas radiaatoris, kust soojushulk läheb toaõhku
15.Arvutused Isoprotsesside võrrandite ja ideaalse gaasi olekuvõrrandiga 16.Soojusmasina tööpõhimõte, kasuteguri sõltuvus. Soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe (tavaliselt protsentides): 17.Külmkapi tööpõhimõte Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Kompressor pressib gaasi suure rõhu all kokku vedelikuks (temp. Kasvab rõhu suurenedes). Radiaatoris liigub soe vedelik edasi ja kaotab oma soojust, düüsini jõudes langenud kuni 40 kraadini. Düüs piserdab suure rõhu all selle vedeliku suuremasse ruumalaga keskkonda. Rõhk langeb korraga palju. Sellest vedelikust saab järsku suure rõhu all gaas. Külm gaas läheb külmkapis ringlema. Külmkapi sisemus on nüüd soojem kui tore (kus sees külm gaas).
See sõltub staatilisest surveastemest, aga ka muudest komponentidest, mis määravad, kui palju ja millise kiiruse ja rõhuga küttesegu silindrisse jõuab, nagu näiteks nukkvõll ja sisselase. Näiteks ülelaadimisega mootorites kasutatakse madalama staatilise surveastmega kolbe (7,59), kuna ülelaaderõhk ise põhjustab tegeliku rõhu kasvu silindris, mis tavapärase staatilise surveastme juures võiks kergelt detonatsioonini viia. Kompressor rohkem kui kompenseerib surveastme vähenemisest tingitud võimuskao. Kokkuvõte Selles jaotises käsitlesime väntmehhanismi (rotating assembly), ning nägime, et nagu mootoriploki puhul, on siin kõige olulisemaks kriteeriumiks vastupidavus. Väntmehhanismi kui terviku kohta võiks öelda veel niipalju, et oluline on selle tasakaalustatus. Tasakaalustatus nii