Reisijatevedu (0)

Mõisted:
1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo , juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja , kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja;
2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik;
 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss , reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend ;
 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;
 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu;
 7) eriotstarbelise liiniveona käsitatakse järgmisi vedusid:
– tööliste vedu tööle ja tagasi;
– õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;
– sõjaväelaste ja nende perekondade vedu ajutisse paiknemiskohta ja tagasi.
Eriotstarbelise liiniveo võib korraldada avaliku teenindamise lepingu või kommertsalusel;
 8) kohalik liinivedu on sõitjate vedu teeliikluses valla-, linna- või maakonnaliinil, mille liikumistee ning selle alg- ja lõpp-punkt asuvad sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil;
 9) kaugliinivedu teeliikluses on sõitjate vedu liinil, mille liikumistee asub eri maakondades;
 11) taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev;
 12) bussivedu on sõitjate vedu bussiga. Bussiveona võib käsitada ka sõitjate vedu 6–9 istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) sõiduautoga;
 14) ühistranspordi infrastruktuuri objekt on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud reisiterminal, bussi - või raudteejaam , sadam, kai, perroon , ootekoda, peatuskoht, informatsiooni- ja sidesüsteem ning muud liinirajatised ja seadmed ning nende teenindamiseks ettenähtud või vajalik inventar ;
 15) sõidukilomeetri tariif on ühe kilomeetri sõiduhind;
 16) ajatariif on ühissõiduki kasutamise hind ajaühiku kohta;
 17) sõidupilet on vormikohane dokument, mis tõendab sõitja õigust kasutada ühissõidukit kindlal liinil või liinivõrgus üheks või mitmeks sõiduks või kindlaksmääratud ajal;
 18) liin on sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel avaliku teenindamise lepingu, liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel vedaja ühissõiduki läbitav liikumistee;
 19) sõiduplaan on dokument, millega määratakse ühissõiduki liikumistee, väljumisajad (kaugliinidel ka saabumisajad) ning peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks;
 20) taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument.
Teenuse liigid: liinivedu, juhuvedu, taksovedu
Turulepääsu tingimused, nõuded vedajale :

Peab olema kantud äriregistrisse või MTÜ ja sihtasutuste registrisse.

Tuleb teatada oma aadress Eestis, kus asuvad nende põhilised äridokumendid, kui see ei lange kokku aadressiga , mis on äriregistris või MTÜ ja sihtasutuste registris.

Hea maine (ei ole karistatud)

Heaks maineks loetakse ka neid, kellel on andmed registrist kustutatud.

Vedaja peab määrama ühe või mite veokorraldajat, kelle maine on hea.

Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja , kes korraldavad sõitjate vedu vaid kuni üheksa istekohaga sõiduautoga, ei pea vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punktis c nimetatud tingimusele, kuid neil peab olema hea majandusseisund . Majandusseisundit peetakse heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud nende pankrotti ja neil puuduvad maksuvõlad või maksuvõlgade tasumine on ajatatud.
Nõuded veokorraldajale:

Tal peab olema hea maine (ei ole karistatud EV-s kui ka EL-s)

Ametis on pädev, mis tähendab, et ta omab vastavat haridust .

Sõitjateveo veokorraldaja koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja juures riigisisese sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud sõitjateveo veokorraldaja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.

Isikut, kes füüsilisest isikust ettevõtjana korraldab taksoveoloa alusel sõitjatevedu ja on ühtlasi veokorraldaja, peetakse ametialaselt pädevaks ka juhul, kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudele, kuid on läbinud autojuhi ametikoolituse, sooritanud sellekohase eksami ja omab taksojuhi kutsetunnistust.

Isik, kes omab ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomit , mille saamine eeldab teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas nimetatud ainetes, ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima ja koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomisaamisele eelnenud õppes läbitu kattub veokorraldaja koolituskursusel läbitavaga.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab määrusega ühenduse tegevusloa ja taksoveoloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning loetelu ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavadest, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks veokorraldaja koolituskursuse läbimise ja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami sooritamise kohustusest.
Liiniveo korraldamise õigust tõendavad dokumendid :
1. Liiniluba tõendab vedaja õigust korraldada kommertsliinivedu (k.a eriotstarbeline) liiniloale märgitud liinil.
2. Avaliku teenindamise leping tõendab vedaja õigust korraldada avalikku liinivedu (k.a eriotstarbeline) ühel või mitmel liinil või teatava liinivõrgu ulatuses.
3. Vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping tõendab vedaja õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil.
Tegevusloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
 3) põhikiri või ühinguleping (välja arvatud äriregistrisse kantud ettevõtja puhul);
 5) veokorraldaja määramist kinnitav dokument;
 6) veokorraldaja ametialast pädevust kinnitav dokument.
Liiniloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) ühenduse tegevusluba
 3) sõiduplaani kavand koos maakonnaliinil iga asjaomase valla- või linnavalitsuse ja riigisisesel kaugliinil iga asjaomase maavalitsuse ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomase linnavalitsuse kirjaliku seisukohaga;
 4) teenindamiseks vajalike sõidukite olemasolu tõendavad dokumendid.
Ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat ja sõidukikaarti saab taotleda mootorsõidukile, mis on kantud liiklusregistrisse ja mis on läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Dokumendi taotleja esitab dokumendi andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) sõiduki kasutusleping , kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel;
 3) ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 7 nimetatud finantssuutlikkust tõestavad dokumendid;
 4) sõidukikaardi taotlemisel taksomeetri kohandamistunnistus.
Riigieelarves ja omavalitsusüksuse eelarves võib ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse, mida kasutatakse avaliku liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks.
Riigieelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse:
 1) riigisisesel rongiliinil;
 2) maakonna bussiliinil ja riigisisesel kaugliinil;
 3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil;
 4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil.
Riigieelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
 
Omavalitsusüksuse eelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse:
 1) linnasisesel rongiliinil või muul riigisisesel rongiliinil;
 2) linna bussi-, trammi- ja trollibussiliinil ning valla bussiliinil, samuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud juhul maakonna bussiliinil ja § 6 lõikes 3 nimetatud juhul kaugliinil;
 3) valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil.
Omavalitsusüksuse eelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu .
Kui omavalitsusüksuse eelarve tulubaas on ebapiisav, katab riik omavalitsusüksuse taotlusel riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku liiniveo toetuse puudujääva osa täies ulatuses või osaliselt.

Ühistransporditeenuse hinna ja tariifi ning sõidupiletihinna kehtestamine:

Kommertsliiniveo ja juhuveo teenuste hinna kehtestab vedaja.

Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna kehtestab:
 1) majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, v.a linnasisene vedu;
 2) majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol;
 3) maavanem bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol;
 4) valla- ja linnavolikogu või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol;
 5) linnavolikogu või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol.

Taksoveo sõidukilomeetri tariifid ja ajatariifid ning muude teenuste hinnad (edaspidi taksoteenuste tariifid) määrab vedaja. Vedaja registreerimiskoha järgne omavalitsusüksus võib kehtestada taksoteenuste loetelu, millele vedaja määrab taksoteenuste tariifid. Teeliikluses osutatavate taksoteenuste tariifide määramisel ning rakendamisel peab vedaja järgima järgmisi nõudeid:
 1) kõik vedaja kehtestatud taksoteenuste tariifid peavad olema programmeeritud taksole paigaldatud taksomeetrisse, mis on läbinud mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli, käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt mootorsõidukiga kohandatud ning varustatud sellele taksomeetrile sobiva printeriga;
 2) taksojuht peab andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, kasutatud tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus;
 3) taksol võib kasutada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele vastavat taksomeetrit ka ilma printerita tingimusel, et taksomeetrisse programmeeritud taksoteenuste tariifide ümberlülitamine toimub üksnes automaatselt. Sellel juhul peab taksojuht andma taksoteenuse kasutajale vedaja rekvisiitidega blanketil käsitsi täidetud kviitungi osutatud taksoteenuse kuupäeva, kellaaja ja üldmaksumuse kohta.

Rahvusvahelise liiniveo teenuste hinnad kehtestab vedaja Eesti Vabariigi välislepingut järgides.

Tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi ja liiniloa taotluse läbivaatamine:

Tegevusloa andja kontrollib tegevusloa taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning tegevusloa taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja karistusregistris.

Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning taotleja andmeid karistusregistris ja liiklusjärelevalve infosüsteemis, äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ning sõiduki andmeid liiklusregistris.

Sõidukikaardi andja kontrollib kaardi taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning esimese sõidukikaardi saamisel kaardi taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ja karistusregistris

Liiniloa andja kontrollib liiniloa taotleja maksuvõlgnevuse puudumist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab liiniloa rahvusvaheliseks liiniveoks 15 kalendripäeva jooksul pärast liiniloa saamist iga asjaomase riigi pädevalt ametiasutuselt.
Kui tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, sõidukikaardi või liiniloa saamiseks esitatud dokumendis on puudusi, määratakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub käesolevas paragrahvis taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg.

Ühistranspordi registri andmebaasid:

  Register koosneb:
 1) vedajate andmebaasist - Vedajate andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevate vedajate ja nende kontaktandmete üle.
 2) ühenduse tegevuslubade andmebaasist - Ühenduse tegevuslubade andmebaasis peetakse arvestust sõitjatevedu korraldavatele vedajatele väljastatud ühenduse tegevuslubade üle.
 3) ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate andmebaasist - Ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevatele vedajatele väljastatud ühenduse tegevusloa tõestatud koopiate üle.
 4) liinilubade andmebaasist - Liinilubade andmebaasis peetakse arvestust kommertsliinivedu korraldavatele vedajatele väljastatud liinilubade üle.
 5) lepingute andmebaasist - Lepingute andmebaasis peetakse arvestust vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle.
 6) sõiduplaanide andmebaasist - Sõiduplaanide andmebaasis peetakse arvestust sõidukite väljumiste üle liinidel, mida vedajad korraldavad liiniloa, avaliku teenindamise lepingu või muu lepingu alusel.
 7) ühissõidukipeatuste andmebaasist - Ühissõidukipeatuste andmebaasis peetakse arvestust ühistranspordi liinivõrku kuuluvate peatuste ja nende asukohtade üle.
 Registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

Vedaja õigused ja kohustused:

Vedaja peab tagama sõitjate ohutu ja sõiduplaanis ettenähtud ajal kohaletoimetamise ning veoteenuse kvaliteedi. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus (rasked teeolud, tee remont ja muud vedajast sõltumatud asjaolud ).

Vedaja esitab liiniloa andjale taotluse sõiduplaani muutmiseks kui liini teenindamisel on selgunud alalise iseloomuga asjaolud, mis ei võimalda sõiduplaanist kinni pidada.

Vedajal on õigus kommertsliinidel kasutada lisabusse sõiduplaanis ettenähtud väljumisaegadel. Avalikul liiniveol lisabusside kasutamine sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.

Vedaja on kohustatud korraldama sõitjale teabe õigeaegse edastamise kommertsliiniveo sõiduplaanide, piletihindade ja piletimüügi korralduse, sõidusoodustuste ja muu liiniveoga seonduva kohta. Teabe andmise korraldamine avalikul liiniveol sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.

Ühissõidukijuhi õigused ja kohustused:

1. toimetama sõitja ohutult ja sõiduplaanis ettenähtud ajal sihtkohta, tagama veoteenuse kvaliteedi. Ühissõidukijuht võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus (rasked teeolud, tee remont ja muud vedajast sõltumatud asjaolud);
2. müüma sõitjale nõuetekohaselt vormistatud ja kehtestatud hinnale vastava sõidupileti;
3. ühissõidukis mitte suitsetama;
4. tagama, et ühissõiduki audio- ja videoseadmete helitugevus ei häiri sõitjaid;
5. olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt;
6. abistama sõitjaid pagasi paigutamisel pagasiruumi kaug- ja rahvusvahelistel liinidel ning vajadusel ka maakonnaliinidel;
7. aitama kaasa kontrollimisõigusega ametiisikul kontrolli läbiviimisele ühissõidukis

8.Sõiduki juhil on õigus paragrahvi 7 lõigetes 3 ja 4 toodud rikkumiste korral nõuda sõitja ühissõidukist lahkumist.

Sõitjal on õigus:
 1) saada veoteenust tasutud ulatuses;
 2) saada seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustust;
 3) saada teavet liiniveoga seonduva kohta;
 4) vedada pagasit vastavalt kehtestatud korrale;
 5) nõuda ühissõidukijuhilt tema poolt nimetatud kohustustest kinnipidamist.
 
Sõitja on kohustatud:
 1) omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti;
 2) ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama;
 3) sõidupileti puudumisel ostma sõidupileti ühissõidukijuhilt;
 4) hoidma sõidupileti alles sõidu lõpuni;
 5) tagama enda ja temaga kaasasoleva lapse, samuti lapsevankris või -kärus oleva lapse ohutu sõidu;
 6) esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel;
 7) tagama, et temaga kaasasolev käsipagas või ese ei ohustaks ega muul viisil ei häiriks kaassõitjaid.
 8) sõidupileti saamisel kohe kontrollima piletil olevate andmete õigsust;
 9) hüvitama ühissõidukile või selle salongi sisemusele tekitatud kahju.
 
Sõitjal on keelatud:
 1) sõita ühissõidukis määrdunud riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid;
 2) avada või sulgeda aknaid ja luuke ilma ühissõidukijuhi loata;
 3) takistada uste avanemist ja sulgumist, piirata ühissõidukijuhi vaatevälja;
 4) häirida ühissõidukijuhti ning takistada kontrolli õigusega ametiisiku tööd;
 5) lõhkuda, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust;
 6) seada ohtu kaassõitjaid, viibida sõidukis rulluiskudel, rulal vms;
 7) eirata teisi käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.
 8) sõita ühissõidukis joobeseisundis , kui sellega kaasneb ühissõidukijuhti või kaassõitjaid häiriv käitumine.

Sõidu eest tasumine:

 (1) Kommertsliiniveo teenuste loetelu ja hinnad (sõidupilet, sõidusoodustused jm) kehtestab vedaja.
 (2) Eriotstarbelisel liiniveol avaliku teenindamise lepingu alusel määratakse hinnad avaliku teenindamise lepinguga.
 (3) Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeim tariif ja kõrgeim sõidupileti hind sätestatakse avaliku teenindamise lepingus. Sõidukilomeetri tariif on sõitja sõidupileti hinna arvutamise aluseks olev ühe kilomeetri sõiduhind.
 (4) Sõidu eest tasumine toimub vastavalt kehtestatud sõidupileti hinnale. Sõidu eest tasumine võib toimuda ka elektrooniliste maksevahendite (kiipkaart, magnetkaart, mobiiltelefon jne) abil.
 (5) Soodustatud tingimustel võib sõitja kasutada ühissõidukit seaduse või muude õigusaktide kohaselt kehtestatud korras.
 (6) Linna- ja vallaliinidel peab ühissõidukis müüma sõidutalonge või kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatavaid pileteid.
 (7) Maakonnaliinidel peab ühissõidukis müüma kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatavaid pileteid. Ühistranspordi korraldajate kokkuleppel võib kohaliku liiniveo ühissõidukis müüa sõidutalonge, kui liin on integreeritud mitme kohaliku omavalitsuse liinivõrguga.
 (8) Riigisisestel kaugliinidel peab ühissõidukis müüma kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatava pileti.
 (9) Rahvusvahelistel kaugliinidel peab müüma kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatava pileti või vormistama isekopeeruva blokkpileti.
 (10) Linna- ja vallaliinidele müüdud piletile või sõidutalongile peab olema loetavalt märgitud pileti number, pileti hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus, pileti kehtivuspiirkond. Piletil ei tohi olla parandusi.
 (11) Maakonnaliinidele, v.a erandjuhtudel kui liin on osa mõne linna üldisest liinivõrgust, riigisisestele kaugliinidele ja rahvusvahelistele kaugliinidele müüdud piletile peab olema loetavalt märgitud pileti number, pileti hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus, sõidu alg- ja lõpp-punkt või sõidupiirkond, liini number ja nimetus, ühissõiduki väljumisaeg, -koht ja kuupäev, vedaja nimi või teenindusmärk, aadress ja kassaaparaadi (kassaseadme) number. Juhul kui müüakse isekopeeruv pilet, ei ole nõutav kassaaparaadi (kassaseadme) number. Piletil ei tohi olla parandusi.
 (12) Vedaja poolt kasutatav piletisüsteem peab võimaldama tulude arvestust ja kontrolli, sõitjate arvu ja müüdud piletite koguse arvestamist liikide lõikes.
 (13) Konkreetsele reisile ostetud pilet kehtib ainult sellele reisile, millele see on müüdud.
 (14) Maakonna- või kaugliini ühissõidukile eelnevalt pileti ostnud, kuid sellest maha jäänud sõitja kaotab õiguse sama piletiga sõita mis tahes teises ühissõidukis. Piletit tagasi ei osteta.
 (15) Maakonna- või kaugliinil ärajäänud reisi korral kassasse tagastatud pilet ostetakse tagasi.
 (151) Maakonna- ja kaugliinil on sõitjal õigus eelnevalt ostetud pilet mõistliku aja jooksul enne ühissõiduki väljumist tagasi müüa. Piletite tagasiostmise korra kehtestab vedaja või piletimüügi korraldaja.
 (16) Sõidu katkemisel kehtib sõitjal sellele liinile ostetud sõiduõigus sihtpunkti jõudmiseks teistes ühissõidukites samal liikumisteel. Sõidu katkestanud vedaja tasub sõitja sihtpunkti toimetanud vedaja nõudmisel mõistlikku tasu vedaja poolt teenindamata liini osa eest.
 (17) Sõidu katkemisel (v.a linnaliinidel) vedajast mitteolenevatel põhjustel (tuisk, libe tee jne) tagastatakse sõidutasu sõitmata jäänud osa eest vedaja poolt. Sama ühissõidukiga sõidu alguspunkti tagasipöördumise korral katab sõidukulud vedaja.
 (18) Koera veo eest liiniveol, v.a pimeda juhtkoer, võib vedaja tasu võtta vastavalt kehtestatud korrale.

Pagasi ja käsipagasi vedu ja hoidmine:

 (1) Linna-, valla- ja maakonnaliinil on sõitjal õigus ühissõiduki salongis tasuta vedada käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 200 cm ja kogukaal 40 kg, samuti ümbrises suuski, kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid, kelke, lapsevankreid ja -kärusid, muusikariistu, ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde. Need ei tohi takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis.
 (2) Kaugliinil on sõitjal õigus tasuta vedada ühissõiduki salongis käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 150 cm ja kogukaal 30 kg, samuti ümbrises tulirelvi, selleks kohaldatud puurides või kastides või muul viisil väikeloomi ja linde, tagades, et see ei häiriks ühissõidukijuhti ja kaassõitjaid.
 (3) Käsipagas, suusad ja muud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud esemed ei tohi segada teisi reisijaid ega rikkuda nende riideid ja ühissõiduki sisemust.
 (4) Ühissõiduki pagasiruumis võib vedada pagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 150 cm ja kogukaal 30 kg, samuti ümbrises suuski ning kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid.
 (5) Ühissõiduki salongis ja pagasiruumis ei ole lubatud vedada keelatud pagasit ega käsipagasit, mis sisaldavad keelatud pagasi loetelus olevaid aineid ja esemeid.
  Keelatud pagas on radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning vastava pakendita ained ja esemed, samuti ühissõidukit määrivad või kahjustavad ained ja esemed.
 (6) Ühissõiduki salongis veetava käsipagasi eest vastutab sõitja. Pagasiruumi paigutatud pagasi eest vastutab vedaja.
 (7) Vedaja hoiab väljavõtmata jäetud pagasit, samuti ühissõidukist leitud esemeid (v.a kiirestiriknevad ained) «Võlaõigusseadusega» sätestatud korras.
 (8) Pagasi vastuvõtmise, veo ja väljaandmise korra ning veo ja hoiu hinnad kommertsliinivedudel kehtestab vedaja, avalikul liiniveol sätestatakse need avaliku teenindamise lepinguga.
Juhuvedu:
(1) Sõitjate juhuvedu võib korraldada vedaja, kellel on ühenduse tegevusluba. Juhuveo teostamine ilma ühenduse tegevusloata on keelatud.
 (2) Rahvusvahelist juhuvedu võib korraldada ühenduse tegevusluba omav vedaja, kes vastab Eestile kohustuslikus välislepingus sätestatud nõuetele.
 (3) Juhuveo korras veetakse ühise eesmärgi ( turism , kontserdi- ja teatrikülastused jm) nimel tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma ühekordse tellimuse või tellija ning vedaja vahelise lepingu alusel.
 (4) Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis omab liiniveo või taksoveo tunnuseid ja mille eesmärk on osutada teenust liiniveo või taksoveo kasutajatele, on ilma liiniloata, avaliku teeninduse lepinguta või vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo lepinguta või taksoveo sõidukaardita keelatud.
 (5) Sõitjate juhuveol on keelatud kasutada takso tunnustega sõidukeid.
 (6) Juhuveo kestel ei ole lubatud sõitjaid teel peale võtta ega maha panna, kui see ei ole eelnevalt vedaja ja tellija vahel kokku lepitud teisiti.
 (61) Vedaja ja ühissõidukijuht peavad tagama sõitjate ja pagasi ohutu kohaletoimetamise ning sõitjate teeninduse ja pagasiveo kvaliteedi vastavalt tellimuses või lepingus kokkulepitule.
 (7) Juhuveoteenuse hinna kehtestab vedaja.
 (8) Juhuveod Sõitjate Rahvusvahelise Bussijuhuveo kokkuleppega (edaspidi INTERBUSi kokkulepe) ühinenud riikide vahel toimuvad vastavalt INTERBUSi kokkuleppele (ELT L 321, 26.11.2002, lk 13–43).
 (9) Euroopa Majandusühenduse riikide vahelist ja sisest sõitjatevedu (edaspidi kabotaažvedu) korraldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) ja vastavalt Euroopa Ühenduste Komisjoni määrusele (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 268, 03.10.1998, lk 10–26).
 (10) Juhuveod riikidesse, mis ei ole ühinenud INTERBUS kokkuleppega või ei ole Euroopa Majandusühenduse liikmesriik, toimuvad vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.
Taksovedu:
(1) Taksovedu võib korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba.
 (2) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid vedaja registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil (edaspidi põhiline teeninduspiirkond). Põhiliseks teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium.
 (3) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks põhilisest teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse, sõitja poolt soovitud punkti. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool põhilist teeninduspiirkonda peab takso pöörduma sinna tagasi ja võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal.
 (4) Taksodena kasutatavad sõidukid peavad olema ehitatud sõitjate veoks ning vastama valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud sõitjate mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele.
 (5) Tee omanik määrab liiklusohutuse nõudeid järgides kohad, kus takso võib seista kliendi ootel (v.a tellitud takso).
 (6) Taksona kasutataval sõidukil peavad olema alljärgnevad taksotunnused:
 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm;
 2) «Mõõteseaduse» nõuete kohaselt metroloogilise kontrolli läbinud mootorsõidukiga kohandatud taksomeeter ning sellele taksomeetrile sobiv printer;
 3) hinnakiri .
 (7) Sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri.
 (71) Taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse kui:
1) sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus , et tegemist on taksoga, või
2) sõidukisse on paigaldatud taksomeeter või
3) nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid.
 (8) Kõik taksomeetrisse sisestatud taksoteenuste tariifid peavad olema kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele.
 (9) Vajaduse korral võib omavalitsusüksus töötada välja ja kehtestada taksojuhi teenindajakaardi vormi ja andmete loetelu ning teenindajakaardi kasutamise korra. Taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument.
 (10) Vedaja registreerimiskoha järgne omavalitsusüksus võib kehtestada taksoteenuste loetelu, millele vedaja määrab taksoteenuste tariifid. Omavalitsusüksus võib kehtestada nõuded teenuste hinnakirja vormile.
 (11) Vedajal on oma teenuse reklaamimisel keelatud mis tahes üksiku taksoteenuse tariifi eraldi esiletõstmine.
Ühissõidukina kasutatava sõiduki väliskülgedel peab olema vedaja nimi või kaubamärk vastavalt «Kaubamärgiseaduses» sätestatule. Vedaja nime teksti tähe kõrgus peab olema vähemalt 4 cm ja teenindusmärk peab olema minimaalmõõtmetega vähemalt 20 × 20 cm. Lisaks peab liiniveol olema nähtaval kohal liini number ja liini nimetus, mida tähistava teksti tähe kõrgus peab olema vähemalt 3 cm.
Sõitjaid võib vedada sõidukis ainult valmistaja poolt ettenähtud kohtadel ja viisil.
Sõitjatevedu on lubatud korraldada sõidukiga, mis on valmistaja poolt ette nähtud sõitjate veoks ja vastab sõidukite tehnojärelevalve eeskirja nõuetele. Sõiduk peab olema vedaja omandis või kasutuslepingu alusel vedaja kasutuses.
Vedaja võib sõitjateveol, (v.a sõitjateveol trammi ja trollibussiga), kasutada ainult sõidukit, mille kohta on antud ühenduse tegevusloa alusel ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või taksoveoloa alusel sõidukikaart.
Teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühenduse tegevusluba ja taksoveoluba. Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, (v.a sõitjatevedu trammi ja trollibussiga), on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või taksoveoloa ja sõidukikaardita keelatud.
Taksoveoloa andmise korra oma haldusterritooriumil kehtestab valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus.
Sõitjatevedu on lubatud korraldada liiniveo, juhuveo või taksoveo korras.
Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel.

Ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri:

 (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.
 (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu .
 (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud registreerimisnumbriga sõidukit tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol.
 (4) Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lliikmesriikide vaheliseks tasuliseks veoseveoks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedudeks peab autojuhil, kes ei ole EL-i või EMP liikmesriigi kodanik ega EL-i või EMP liikmesriigi pikaajaline elanik , nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta tähenduses olema lisaks ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjale juhitunnistus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 5 ja mis tõendab juhitunnistusele kantud isiku õigust teostada tasulist veosevedu.

Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemine

 (1) Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus
 2) veokorraldaja määramist kinnitav dokument, millele on kantud või lisatud veokorraldaja kirjalik nõusolek veokorraldajaks määramise kohta, välja arvatud juhul, kui veokorraldaja on füüsilisest isikust ettevõtja ise või äriühingu juhatuse liige, kelle esindusõigust ei ole äriregistri teabesüsteemi andmetel piiratud;
 3) veokorraldaja ametipädevust tõendav dokument;
 4) kui isik on veokorraldajaks määratud, siis lisaks andmed sõlmitud lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivusaja kohta.
 
(2) Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja esitab ärakirja andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) mootorsõiduki tehnonõuetele vastavust tõendav dokument või selle ärakiri, kui tegevusloa kinnitatud ärakirja taotletakse mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis registreeritud mootorsõidukile;
 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud dokumendid, kui vedaja finantssuutlikkust tõendavad andmed ei ole äriregistri teabesüsteemist elektrooniliselt kättesaadavad;
 4) mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri;
 5) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber .
(3) Juhitunnistuse taotlemiseks esitab vedaja juhitunnistuse andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) autojuhi pass või selle ärakiri;
 3) autojuhi juhiluba või selle ärakiri;
 4) autojuhi ja vedaja vahel sõlmitud tööleping või muu leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kuhu peavad olema kantud autojuhi ja vedaja nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg;
 5) autojuhi ravikindlustuse olemasolu tõendav dokument või selle ärakiri;
 6) autojuhi ametikoolituse läbimist tõendav dokument või selle ärakiri, kui sellekohast märget ei ole tehtud tema juhiloale.
 (4) Oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemiseks esitab vedaja sertifikaadi andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri;
 3) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingupoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber.

Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba

 (1) Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba (edaspidi veoluba), kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti.
 (2) Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel, läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel.
 (3) Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa taotlemise ja andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
 (5) Veoloa taotleja peab tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing.
 (7) Veoloa annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse korralduse alusel võib veolubasid andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.
 (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud veolubasid andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta veoloa väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt veoloa väljastamise eest võetavat riigilõivu määra.
 (9) Veoloa andja võib veoloa andmisest keelduda, selle ära võtta või kehtetuks tunnistada, kui vedaja:
 1) andmete kontrollimisel selgub , et ta ei vasta nimetatud dokumendi andmise aluseks olevatele nõuetele;
 2) on nimetatud dokumendi taotlemisel esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 3) ei ole õigusaktides määratud tähtajaks tagastanud mis tahes liiki veoluba või
 4) on nimetatud dokumendi kasutamisel käimasoleval kalendriaastal korduvalt rikkunud rahvusvahelise autoveo kokkulepete või käesoleva seaduse sätteid või on rikkumine olnud selliste tagajärgedega, mis on kahjustanud Eesti riigi mainet.

Autoveo õigust tõendavate dokumentide kontrollimiseks esitamise kohustus:

 (1) Autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule järgmised dokumendid:
 1) liiklusseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevad asjakohased dokumendid;
 2) ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri;
 3) rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad asjakohased dokumendid;
 4) autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus;
 5) juhitunnistus;
 6) oma kulul korraldataval autoveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul sõitjateveo korraldamisel täidetakse vajalikke nõudeid;
 7) oma kulul sõitjateveo sertifikaat ;
 8) muud veose liigist tulenevad dokumendid.

Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale

 (1) Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500 -kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
 (5) Juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei tohi ületada 48 tundi.
 (6) Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.
 (7) Iganädalase tööaja pikendamisel 60 tunnini võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud neljakuulise arvestusperioodi asemel arvestada ka kuuekuulise keskmise tööaja arvestusperioodiga, kui täidetud on järgmised tingimused:
 1) selline kuuekuuline keskmise tööaja arvestusperiood on sätestatud kollektiivlepingus ;
 2) teostataval tööl on ettenähtavalt ajutine või perioodiline ja aastate lõikes korduv laad ;
 3) tööprotsessi tehnoloogilised ja korralduslikud iseärasused peavad olema osalejatele teada ja arusaadavad enne kuuekuulise keskmise tööaja arvestusperioodi algust.
 (8) Kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.
 (9) Kui reisi jooksul muutub käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud igapäevase tööaja nõude järgimine võimatuks põhjustel, mis ei allu juhi tahtele ega olnud teada enne reisi algust, siis sobiva peatuskoha leidmise eesmärgil või muu tööprotsessi lõpetamise vältimatu vajaduse korral võib juht tööaja piirangust kõrvale kalduda, tagades liiklus - ja tööohutusnõuete täitmise.
 (10) Tööaja jooksul ei tohi juht töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks vaheajaks. Käesolev lõige kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel töötavale juhile määrusega reguleerimata ulatuses.
 (11) Käesoleva paragrahvi nõudeid peavad täitma lisaks töölepingu alusel töötavatele juhtidele ka muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavad juhid. Lõike 7 kohase nädalase tööaja arvestusperioodi kasutamine muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavate juhtide korral on lubatud ainult juhul, kui teostataval tööl on täidetud lõike 7 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused.
 (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui:
 1) sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus - või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda;
 2) sõidukit kasutatakse loomsete jäätmete või korjuste veol;
 3) sõidukit kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi või turult kuni 50 kilomeetri kaugusel asuvasse tapamajja;
 4) sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kilogrammi, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;
 5) survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuvat sõidukit kasutatakse veoseveol ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses ning sõiduki lubatud suurim täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 7500 kilogrammi;
 6) sõidukit kasutatakse ainult õppesõidul juhiloa ja kutsetunnistuse saamise eesmärgil;
 7) sõidukiks on põllu- või metsamajanduslik traktor, mida kasutatakse põllu- ja metsamajandustöödeks ettevõtte asukohast kuni 100 kilomeetri raadiuses;
 8) sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega , teehoolduse või - kontrolliga , olmejäätmete kogumise või kõrvaldamisega, telegraafi -, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega;
 9) erisõiduk veab tsirkuse või lõbustuspargi varustust;
 10) sõidukit kasutatakse lautadest piima kogumiseks ning lautadesse piimamahutite tagastamiseks või söödaks mõeldud piimatoodete kohaletoimetamiseks;
 11) 10 kuni 17 istekohaga bussi omanik või vastutav kasutaja on rahvastikuregistri andmetel nelja või enama lapse vanem, sellekohane märge on sõiduki registreerimistunnistusel ja bussi kasutatakse mitteäriliseks sõitjateveoks.
 (13) Sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi sõiduaeg tööpäevas ületada üheksat tundi ja ööpäevane puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi.
 (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhtudel peab tööandja juhti teavitama veo laadist , kusjuures ei tohi halveneda juhi töötingimused ega väheneda liiklusohutus.
 (15) Käesoleva paragrahviga määratlemata juhtudel kohaldatakse juhi töö- ja puhkeajale töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatut.