kuningvees ja väävelhappes. Roodiumi oksüdatsiooniaste harilikult III, harvem II, IV või VI, väga harva esinevad, kuid võimalikud on ka I ja V. Roodium on looduses harvaesinev metall, olles pärast reeniumit koos ruteeniumi ja iriidiumiga üks hardulaseim mitteradioaktiiven metall maakoores. Kuna roodium on looduses haruldane, kuid kasutusalasid on tal palju, on ta üks maailma kallimaid metalle. Roodiumi leidub enamasti ühendites (koos plaattina või teiste plaattinametallidega), kuid tema vähese keemilise aktiivsuse tõttu ka lihtainena, mistõttu teda iseseisva mineraalina tuntakse Tähtsaimad roodiumiühendid on roodiumoksiid (Rh2O3), roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3) ja roodiumkloriid (RhCl3). Inimkehas roodiumi tavaliselt ei esine ning bioloogline mõju pole teada. Roodiumi leidub muuhulgas Stillwater'i maakonnas Montanas ning Goodnews Bay'l Alaskal. Tuntakse ka roodiummineraale
madalamal näiteks Kattara ja Faijum. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma, mägedes kuni 18oC. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Kõrbe maapinnas võib leiduda rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaattina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000
avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Osmium ja iriidium on püsivad tänu kuningvee toimele, ühendite saamiseks kasutatakse oksüdeerivat leelisesulatust. Osmiriidiumi sulatamisel leelisega kaasneb terav iseloomulik lõhn. Hiljem selgus, et lõhna põhjustab üks element, mis sai selle omaduse tõttu nimeks osmium (kreeka keeles osme ,,lõhn"). Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase-nikli-sulfiidseid maake ja vase- molübdeenimaaki, mis sisaldab plaattina. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest eraldatakse osmiumi kuumutamisel õhus temperatuuril 800 900 °C. Aurufaasi läinud osmiumtetraoksiid absorbeeritakse NaOH lahusega. Puhas metall redutseeritakse vesinikuga. Levimus ja kasutus. Osmium on looduses haruldane ja hajutatud element, mis levimuselt maakoores on 79. kohal ja seda on seal 0,0001 %. Tähtsamad mineraalid maakoores on ehemetallide sulamid:
tehakse ka retki poolusele. Teadlased kasutavad maismaal rändamiseks erilisi roomiksõidukeid. 1194. aastal leppisid Antarktika lepingus osalevad riigid kokku vaalade kaitseala, et säästa Antarktika vaalasi hoolimatust püügist. Käredast pakasest hoolimata on paljud riigid kuulutanud Antarktika piirkondi enda valdusteks. Paksu jää kihi alt võib leida ka hinnalisi maavarasid, kuid praegused rahvusvahelised lepingud keelavad nende kaevandamise. Leidub näiteks plaattina, rauamaaki, kulda jne. 1983. aastal registreeriti polaarjaamas Vostok maakera madalaim õhutemperatuur -89,2 kraadi (3400 meetrit üle merepinna) .
palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Mägedest oma vee koguvad jõed on veerohked ja kiire vooluga,luues väga head võimalused kanuu- ja süstamatkadeks ning parvetamiseks,olles seega samuti ideelseteks turismiobjektideks. Selles riigis võiks esile tuua sise-ja välisjõudude põhjustatud mandriliustikke,moreenitasandikke, mäestikke,kõrgustikke ja oose. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi .Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast võib leida ametüsti.
-20C.Lumekate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud,Kesk-Soome idaosas 4kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud.Sademete hulk on 600mm/a,lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Jõed on kärestikulised,rannik ja järvekaldad käärulised,palju leidub lahti ,neemi,poolsaari ja saari.Järvi on üle 50 000-de,paljud neist moodustavad kitsaste väinedega ühendatud järvestuid. Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 %
kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest. Sel ajal oli tava siduda astronoomilisi avastusi keemiaga. Pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Palladiumi on leitud plaattina maagi hoiualadelt Venemaal, Austraalias, Lõuna-ja Põhja- Ameerikas. Palladium on sageli tihedalt seotud nikli tootmisega sellistes kohtades nagu Lõuna-Aafrika, Siberis, ja Ontario Kanada. Samuti võib pallaadiumi leida kulla või vase maagiga koos. 2005. aastal toodeti palaadiumi 45% Venemaal, 39% Lõuna Aafrikas, 6% Kanadas, 6% Usa ja 4% mujal maailmas. Pallaadiumi omadused ja kasutamine Palladium on allergiavaba ja saab kasutada ehete valmistamiseks. Alates 1939.aastast tuntud
kolmerattalise sõiduki [4]. 5 3. DAIMLER 1.1 PS D EHITUS JA VÄLIMUS 1.1 PS D oli ehitatud hobuse tõllast.(Foto 1) Tõlla alla kinnitati mootor mille silindriläbimõõt oli 70 mm ja kolvikäiguga jõuallikas oli 120 mm. Mootori kõrguse tõttu ei saanud seda peita täielikult põhja alla- seetõttu tuli lõigata tagaistme ette auk. Autot oli võimalik lihtsalt käivitada läbi tulise plaattina torukese. Rool kinnitati esimese ratta paari kohale ning autot sai pöörata juhtkangiga põhjaalusel pöördringil, mis tegi auto juhitavuse raskeks. [4] Foto 1. Daimler 1.1 PS D, 1886 [5] 6 4. AUTO ÜLDANDMED Daimler 1.1 PS d pikkus on 2530 mm, mass ulatub 290 kg-ni ning tema tipp kiirus on kuni 18 km h
plaattinast sulatusnõu. 1839 aastal alustasid vennad Chance`d Inglismaal suures ulatuses optiliste prillide tootmist. 1876 aasta alguses katsetasid Ernst Abbe ja Otto Schott Saksamaalt suure hulga erinevate keemiliste oksiididega klaasi tootmist ning arendasid välja hulgaliselt uusi optilise otstarbega klaase. Peale 1880 aastat olid ainukesed optiliselt kvaliteetsed klaasid kroon ja flint. Lisades flintklaasile plaattina oksiide suurendati murdumisnäitajat ja dispersioonivõimet (hajumisvõime) ning kõrvutati flintklaasi võrdluseks kroonklaasiga. Baariumkroonklaasi avastas1880 aastal Abbe, kes tutvustas klaasi kõrget murdumisnäitajat ilma märgatava hajumisvõime kasvuta. Abbe ja Scotti uuringute tulemusena hakkas Carl Zeissi firma optilise klaasi tootmisel väljapaistvaid tulemusi saavutama. Ameerika Ühendriikides oli klaasivalmistamine üks esimesi tööstusi, mis sai alguse
Enamik nendest saasteainetest satub atmosfääri ka looduslikest allikatest, kuid tööstusliku tootmise ja liikluse tagajärjel on neid linnade ja tööstuspiirkondade õhus märgatavalt rohkem kui mujal. Saasteainete kaugülekanne Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeani, mille kaudu sisenevad toiduvõrku. Arktikast on leitud elavhõbedat, plaattina, pallaadiumi ja roodiumi (toodetakse katalüsaatorite tarvis). Tugeva löögi alla on sattunud Arktikas elavad inimesed, kes omi traditsioonilisi toite kala, vaala- ja hülgeliha süües on samal ajal mürgitanud end rekordiliste PCB ja elavhõbeda kogustega. PCB kontsentratsioonid Arktikas elavate fertiilses eas naiste veres Arktika ja Antarktika saastumine Polaarmerede loomadest on leitud DDT ja PCB-d. Polaaralad on saastamise suhtes tundlikumad, kuna külm
Nersti võrrand metallelektroodi tasakaalupotensiaali sõltuvust vastavate ioonide aktiivsusest lahuses. Kui metallioonide aktiivsus võrdub ühega, siis elektronpotensiaal =0=const RT = 0 + ln a M 2+ 2F 42. Vesinikelektrood. Kadoodide suhtes pöörduvalt töötava gaaselektroodi näiteks on vesinikelektrood. Vesinikelektroodi kandjaks on tavaliselt plaattinaelektrood, mille pind on adsorptsioonivõime tõstmiseks kaetud dispersse plaattina kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastatud ja vesinikioone sidaldavasse lahusesse omab kindla potensiaali, mis iseloomustab tasakaalu elektroodil adsorbeerunud vesiniku ja lahuses olevate vesinikioonide vahel: 2H3O++2e-=H2+2H2O. Tasakaalupotensiaal ei sõltu alusmetallist, vaid ainult vesinikusioonide aktsiivsusest lahuse aH+ ja vesiniku osarõhust lahuse kohal pH2
7 lemmiktegevus oli metshärjajaht. Kunstis domineeris jahi ja sõja temaatika. Sõdade käigus koondusid Mükeenesse suured rikkused. Väljakaevamistel on leitud Mükeene kuningate matmispiirkond sinna on maetud ainult ülikud; sadu kuppelhaudu; hauakambrid olid rüüstamata. Üks kamber oli eriti suursugune, mida on hakatud pidama Atreuse hauakambriks. Seal oli hulgaliselt ehteid, kulda, plaattina, hõbedat (kuningas Atreuse aare). Aarete hulgas oli ka kuninga surimask (ehtsast kullast). Seal oli ka naise peaehe, mis pani aluse arvamusele, et ka kuninganna oli sinna maetud. Mükeene linna kaevas välja saksa harrastusarheoloog Schleeman. Mükeene hävis ümberkaudsete rändrahvaste rünnakutes. Uueks keskuseks sai Sparta. Kreeka mütoloogias on Mükeene kohta vaid üks tuntud müüt: legendaarsest kuningast Agamemnonist, kes pöördus tagasi võidukast Trooja sõjast
14 Vaasa 57 241 183 311,2 15 Kotka 54 838 272 204 (1) Energiavarud Maavarad Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, käll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. (8;9)
7.3 Elektrolüüs. Kasutatavad elektroodid. Elektrolüüsiseadused. Elektrolüüsi kasutamine alalisvoolu läbistamisel läbi elektrolüütide lahuste või sulaelektrolüüdi hakkavad katioonid liikuma katioodi või anionid anoodi suunas. Sellega kaasneb aine lagunemine ELEKTROLÜÜS. Katioonid seovad elektrone ja eralduvad neutraalsete aatomite või molekulidena. Anionid annavad elektrone ära ja neutraliseeruvad. PILT: NT: HCl vesilahuse elektrolüüsil plaattina elektroodidega neutraliseeruvad KATOODIL: vesiniku ioonid neutraliseeruvad aatomiteks, mis adsorbeeruvad elektroodi pinnal. 2 adsorbeerunud aatomit ühinevad ja moodustavad H2 (lendab ära) aatomi: H+ + e- =H ads.(2 H ads.=H2) ANOODIL: Cl ioon loovutab elektroni ja adsorbeerub. 2 adsorbeerunud Cl aatomit ühinevad moodustades Cl molekuli: Cl- - e-=Cl ads (2Cl ads=Cl2) Vee molekulid võtavad samuti elektrolüüsist osa. Katoodil eraldub veest vesinik: 2H2O+2e-= H2 (lendlub) + 2OH-
mille kaudu saab heitgaase analüüsida enne katalüsaatorit. Siis saab meistrimees reguleerida heitgaasi CO% õigeks enne katalüsaatorit mis on tavaliselt 0,5-1,5. Võrreldes CO% väärtuseid mõõtetorust ja summutaja otsast, on võimalik hinnata passiivse katalüsaatori korrasolekut. KATALÜSAATORI TÖÖ PÕHIMÕTE. Katalüsaatori põhimaterjal on AL2O3 ja kujutab endast keraamilist ainet mille sisse on tehtud kanalid mis on kaetud plaattina või pallaadiumi kihiga mille paksus on mõned mikronid. Selleks, et heitgaasides oluliselt vähendada kahjulikke aineid, toimub seal heitgaaside järelpõletamine ehk reageerimine hapnikuga ehk oksüdeerimine. Selleks on vaja kuni 700 kraadist temperatuuri ja siin tuleb appi katalüsaator milles tänu plaattinale saab toimuda heitgaaside süttimine juba 300 kraadi juures. Kasutusel on ka nn. kaheastmelised katalüsaatorid kus teise astmena kasutatakse roodiumit (RH) ja siin
annaabi.ee 
