haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv.
Sellist sidurit nimetatakse alaliselt sidestatud siduriks. Siduri lahutamisel surub survelaager lahutushoobadele, mis panevad liikuma surveplaadi, ületades seega vedrude vastusurve. Hõõrdepinnad eemalduvad üksteisest ja jõuülekanne katkeb ehk sidur on lahutatud. Et oleks tagatud siduri normaalne töö, peab survelaagri ja lahutushoobade vahele jääma väike vahemaa ehk lõtk, mille suurust mõõdetakse olenevalt siduri ja tema ajami tüübist 2...5mm ja Vene traktoritel 35...50 mm pedaali käigupikkuse algusest mõõdetuna. See suurus kuulub kontrollimisele ja reguleerimisele traktori perioodilisel tehnohooldel. Eeldatakse, et lahutushoobade vastastikune asend ja baasmõõt on lubatud normi piirides. Algselt on see tehase poolt juba reguleeritud. Siduri veetava ketta hõõrd- e friktsioonkatteks võivad olla: Fiiberrõngad, kork, keraamilised plaadid, metallrõngad ilma kateteta. Kaheliiniline sidur on selline, kus hoorattale on
Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks. 19. sajandil, kui võeti kasutusele vedelad kütused nafta ja bensiin, võeti auru abil töötavate masinate asemel kasutusele masinad, milles oli võimalik põletada vedelaid kütuseid. Selliseid mootoreid nimetatakse sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub
transporditööde tegemisel väljalülitatav. Mõlemad sillad on kinnitatud traktori raamile jäigalt. Traktorite 16-kiiruseline neljarealine mehaaniline käigukast võimaldab käigurea piires vahetada käike hüdrauliliselt koormuse all jõuülekannet katkestamata. Traktorite roolimehhanism on hüdromehaaniline, kahe hüdrosilindriga, mis pööramisel muudavad poolraamide asendit teineteise suhtes. Traktoritel on kahekohaline tolmukindel juhikabiin, mis asub mootori taga. Kabiinis on termo- ja müraisolatsioon, kütteseade ja ventilatsioon. Juhiistme vedrustuses on kahepoolse toimega hüdroamortisaator. Vedrustus on reguleeritav vastavalt traktoristi kehakaalule. Kaasõitja jaoks on lisaiste. Põllumajandusmasinatega agregaatimiseks on traktoril lahusagregaatne hüdrosüsteem ja kolmepunktiline rippseade. Töötamiseks laaduritega, buldooseritega jms.
Alustatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 15:27 Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 16:42 Aega kulus 1 tund 14 minutit Hinne 9,50, maksimaalne: 10,00 (95%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ma väidan, et Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutusealse töö korraldust: Töökaitse seadus Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttes/firmas kannab üldist vastutust töötervishoiu ja tööohutuse korralduse eest Vali üks: a. töötaja b. personalijuht c. töökeskkonnavolinik d. ettevõtte/firma juht Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: ettevõtte/firma juht Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimu...
(autorattad, lennukipropeller). Seda saab ära kasutada ka reaktiivmootorina. Turbiinist suurel kiirusel väljapaiskuvad gaasid tekitavad reaktiivveojõu, mis paneb peamiselt liikuma lennukid. Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis
Peale veermiku kontrollimist ja reguleerimist on tagatud järgmised omadused: MOOTORIKÜTUST KULUB VÄHEM auto püsib hästi teel - SUUREM LIIKLUSTURVALISUS TAGATUD kerge juhitavus - auto ei "uju" parem manööverdamisvõime ühtlane rehvide kulumine - järsud pidurdamised ja rehvide tasakaalustamine ja rehvirõhud on eraldi teemad. Diagnostikaseadmed Kaasegsetel autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on erinevate süsteemide juhtimine teostatud juhtplokkide abil. Juhtplokid võimaldavad süsteemide täpsemat toimimist, arvestades ka süsteemidele mõjuvaid välistegureid. Arvutivõrkude kasutamine autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on esitanud ka kõrgendatud nõuded neid teenindava töökoja personalile. Tekkinud on vajadus soetada erinevaid diagnoosiseadmed, tarkvarasid jms., mis nõuavad töökodadelt suhteliselt suuri investeeringuid
loogilised . Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada . Juhitööasend Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased . Hüdraulika Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem peab täitma . Tööd teevad süsteemis tavaliselt kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks. Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise. Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse
· temperatuur ja temperatuuride vahe · tõkked ehitised , tarad jne · peegeldused Müratugevust mõõdetakse detsibellides ( dB) . Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB . Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB . Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad . Puuride ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik ja kõrgsageduslik müra , samuti impulsiivne müra . Traktoritel , veokitel , kompressoritel sageli on madalsageduslik müra . 4 MÜRA TOIME TERVISELE · Otsene toime - kuulmiteravuse langus . Kuulmisteravus langev aeglaselt · Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine · Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine , see on püsiv ja pöördumatu protsess .
John Deere'i ActiveCommand roolimist au- Transportimiseks ja mittestatsionaarsete jõuvõtuvõllide hinnati kõrgeima innovatsiooni auhinnaga uue põllumajandusliku leiutise eest rakenduste kasutamiseks, toetab intelligentne võimsusjuhti- mine 8R seeria traktoritel tootlikkuse suurendamist kuni 35 li- sahobujõuga. Tulemused: suurem jõudlus ja võimsus transpor- dirakendustel just siis, kui seda enim vaja on nt kiirendamisel ja suure koormaga mäest üles sõites. Ning tänu soodsaimatest
tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator. Uutel traktoritel on mehhaaniline regulaator asendatud digitaalsega st mootori koormust jälgib andurite abil arvuti ja avab elektriliselt juhitavaid pihusteid just nii pikaks ajaks kui vaja. Mootori igapäevane hooldus seisneb jahutusvedeliku ja mootoriõli tasapinna kontrollis, õige kütusega tankimises, suure tolmususe korral õhufiltri ja radiaatori puhastuses, välises ülevaatuses ja töökäigus mõõteriistade jälgimises
Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada . Juhitööasend Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased . Hüdraulika Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem peab täitma . Tööd teevad süsteemis tavaliselt kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks. Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise. Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS
edasi vedelkütuse, nafta ja bensiini, kasutuselevõtmiseni. Tänapäeval töötab enamus soojusmasinaid nende kütustega, sest neid on lihtsalt parem kasutada. Pole ju enam kusagil näha aurukatlaga ronge, kus katlakütja pidevalt "tule all hoiab". Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal oli küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline motor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning motor käivitub
Polzunovi atmosfääri aurumasin: 7 Sisepõlemismootorid 19. sajandil, kui võeti kasutusele vedelad kütused nafta ja bensiin, võeti auru abil töötavate masinate asemel kasutusele masinad, milles oli võimalik põletada vedelaid kütuseid. Selliseid mootoreid nimetatakse sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab ka palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub
Roolilatt[5] 13 Hammaslattsüsteemi eelised on lihtne konstruktsioon, mis tähendab, et seda on odav toota. Väike hõõrdumine ja minimaalsed lõtkud. Roolivardad saab kinnitada otse roolilati külge, mistõttu puudub vajadus lisahoobade järele. Roolikarp: Roolikarbiga süsteemi kasutatakse ennekõike vanematel autodel. Tänapäeval on selline roolisüsteem kasutusel maasturitel, traktoritel ja eritehnikal. Mehhanism koosneb tigurattast ja hammassektorist. Tiguratas enda pöörlemise teel liigutab hammassektorit, mis omakorda muuda sirgjoonelise liikumise pöördliikumiseks, mis kandub edasi roolisüsteemi hoobadele. Sele 6. Roolikarp (autori foto) Roolikarbi eelised: Suudab üle kanda suuremaid jõude, saab kasutada jäikade sildade puhul, võimaldab suuremat rataste pöördenurka.
Et kaupa ja toorainet merel transportida, valmistati auru jõul töötavad laevad. Aurumasinad olid ligi sajandi peaaegu ainsad tööstuses ja transpordis kasutatud masinad. 19. sajandil, kui võeti kasutusele vedelad kütused nafta ja bensiin, võeti auru abil töötavate masinate asemel kasutusele masinad, milles oli võimalik põletada vedelaid kütuseid. Selliseid mootoreid nimetatakse sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub.
-40...130°C, tugevuspiir 400...600 g/cm² . Sobib kasutada kõikides autode, traktorite ning muude liikurmasinate hõõrdesõlmedes, kus ette nähtud plastne määre. ATM -201 - liitiumseebiga paksendatud määre. Tilktemperatuur 175° C, töötemperatuur -60...90°C. Ei ole eriti veekindel. Ette nähtud mitmesuguste laagrite, liigendite ja liugpindade määrimiseks masinate ja tappimismehhanismide sõlmedes. Külmades piirkondades sobib kasutada autodel ja traktoritel. Määre nr. 158 - pehme, sööbimisvastase toimega määre. Tilktemperatuur 130°C, töötemperatuur -30...100°C. Vähesel määral vees lahustuv. Ette nähtud elektrimasinate laagritele ja kardaaniliigendi nõellaagritele. P - 4 - baariumseebiga paksendatud määre. Väga kõrge tilktemperatuuriga 230°C, vees praktiliselt lahustumatu. Töötemperatuur -40...130°C. Väga kõrge stabiilsusega. Ette nähtud eeskätt rooliajami liigenditele. Ekspluatatsiooni käigus vahetamist ei vaja
o masintehnoloogiate ja masinate alase nõuandetegevusega o keskkonnakaitseliste nõuetega • Masinakasutuse efektiivsus- sõltub milliste masinatega ja kui palju nendega tööd tehakse • Kulusid vaja teada- töö planeerimisel, äriplaanide koostamisel, teenustöö osutamisel • Tootmisprotsessi masinad o erimasinad- täidavad kindlaid tööoperatsioone (kombain) o üldkasutatavad masinad • Masinakulude leidmise meetodid o traktoritel leitakse töötunni maksumus (kulud töötunni kohta) o haagitavatele põllumasinatele,kombainidele ja erimasinatele leitakse maksumus hektari kohta • Masintöökulud (püsiv ja muutuvkulude summa annab masinaga tehtava töö maksumuse kas töötunni v ha koht) o Muutuvkulud • kulud kütuse ja määrdeõlidele, sõltuvad kütuse hinnast ja erikulust
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks................................................................................................
Tervik laagrid koosnevad kerest, puksist ja määrimis seadisest. Poolitatavad laagrid koosnevad kerest kaanest kinnitus poltidest ja kahest liuast. Neid kasutatakse kohtades, kus tervik laagrit ei saa kasutada ja eriti suure pöörlemissagedusega seadmetes. Liugelaagrid on suure töökindlusega, töötavad müratult. Vajavad väga hoolikat ülitamist ja kulutavad määrdeaineid. Liugelaagreid määritakse mineraalõlidega või konsistentsete määretega. Autodel ja traktoritel kasutatakse tsirkuleerivat õlitussüsteemi ja paisk õlitust, määrimiseks on niplid. Veerelaagrid Koosnevad kõige lihtsamal kujul välis ja sisevõrust ning nende vahel asuvatest veerekehadest. Separaator hoiab veerekehad üksteisest kindlal kaugusel. Töötamisel veerevad veerekehad võrude jooksuteedel. Veerelaagreid kasutatakse laialdaselt. Liugelaagritega võrreldes on veerelaagrite eelisteks väike hõõrdemoment, vähene kuumenemine, väike määrdeainete kulu.
põhimõtte esitas 1893. aastal Rudolf Diesel (18581913, pildil). Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub
• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).• Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga). • Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad.• Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.• Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt. vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta, mis nende hooldamist lihtsustab.• Müra võib vahel ära
Kas traktorite sõidu- ja käsipidureid hooldatakse ja kontrollitakse regulaarselt? Kas haagiste pidurid töötavad korralikult ja kas neid saab kasutada traktori juhiistmelt? Kas kontrollitakse regulaarselt, et haakerauad ja rippmehhanismid ei oleks kulunud? Kas kaadumisohtlikes masinates on olemas turvavööd ja kas neid kasutatakse? Kas vanadel traktoritel on olemas turvakaar või turvakabiin? Kas vanade kabiinide või turvakaarte tugevust ja roosteastet kontrollitakse? Kas esi-, suuna-, piduri- ja tagatuled töötavad korralikult? Kas kõigil liikurmasinatel on olemas tahavaatepeeglid ja kas neid hooldatakse ja hoitakse puhtana? Kas kõrgepingeliinide lähedal töötamisel on tagatud ohutus?
Kas traktorite sõidu- ja käsipidureid hooldatakse ja kontrollitakse regulaarselt? Kas haagiste pidurid töötavad korralikult ja kas neid saab kasutada traktori juhiistmelt? Kas kontrollitakse regulaarselt, et haakerauad ja rippmehhanismid ei oleks kulunud? Kas kaadumisohtlikes masinates on olemas turvavööd ja kas neid kasutatakse? Kas vanadel traktoritel on olemas turvakaar või turvakabiin? Kas vanade kabiinide või turvakaarte tugevust ja roosteastet kontrollitakse? Kas esi-, suuna-, piduri- ja tagatuled töötavad korralikult? Kas kõigil liikurmasinatel on olemas tahavaatepeeglid ja kas neid hooldatakse ja hoitakse puhtana? Kas kõrgepingeliinide lähedal töötamisel on tagatud ohutus?
Põllutöödel on soovitatav arvestada kulutatud kütuse maksumust sinise diiselkütte hinna kaudu. Kulud määrdeainetele Liikurmasinate juures kasutatakse tavaliselt 3-5 erinevat määrdeainet, mahuliselt kulub kõige enam diisliõli. Õlisid vahetatakse korralise hoolduse käigus ja lisatakse veidi ka igapäevase hoolduse ajal. Soome kalkulatsioonides arvestatakse diisliõli kuluks keskmiselt 1,2% diiselkütte mahust. Vanematel venemaist päritolu traktoritel võib diisliõli kuluks arvestada 1,5 2,0% diiselkütte mahust, väga kulunud mootori korral võib see olla veelgi suurem. Kuna lisaks diisliõlile kulub traktori juures ka märksa kallimaid määrdeid, võib määrdeainete hinnaks arvestada 1,1-1,2 kordse diisliõli hinna. um=1,2 * m*rm*L/100; kus um - kulu määrdeõlile, kr/h; m - määrdeõlikulu, % kütusekulust; rm - määrdeõli hind, kr/l; L - diislikütuse kulu l/h. Korrashoiukulud
viitab mootori avariilisele kulumisele. Spektraalanalüüs on kiire ja piisavalt täpne. Selle alusel saab otsustada, millal on vaja õli vahetada ning millal suunata mootor remonti. Õli vahetusvälb Enamikus ettevõtetes ei ole võimalik täpseid analüüse teha ja sellepärast on masinaid tootvates tehastes katsetulemuste põhjal määratud keskmised õli kasutusajad. Nendest lähtudes tulebki õli vahetada. Autode puhul lähtutakse läbisõidetud kilomeetreist, traktoritel - töötundidest. Enamikul mootoreist on mineraalõli vahetusvälb 5000...10 000 km. Sõiduautodel on mineraalõli vahetus ette nähtud 10000...15 000 km järel. Teistest sagedamini tuleb õli vahetada neil autodel, millede mootorid töötavad seisuajal (paakautod, kallurid, kraanad jt,). Sünteetilistel ja poolsünteetilistel õlidel on vahetusvälb pikem ja võib sõiduautodel ulatuda 15000....20 000 km-ni. Traktorite diiselmootorites tuleb õli vahetada 250 töötunni järel
viitab mootori avariilisele kulumisele. Spektraalanalüüs on kiire ja piisavalt täpne. Selle alusel saab otsustada, millal on vaja õli vahetada ning millal suunata mootor remonti. Õli vahetusvälb Enamikus ettevõtetes ei ole võimalik täpseid analüüse teha ja sellepärast on masinaid tootvates tehastes katsetulemuste põhjal määratud keskmised õli kasutusajad. Nendest lähtudes tulebki õli vahetada. Autode puhul lähtutakse läbisõidetud kilomeetreist, traktoritel - töötundidest. Enamikul mootoreist on mineraalõli vahetusvälb 5000...10 000 km. Sõiduautodel on mineraalõli vahetus ette nähtud 10000...15 000 km järel. Teistest sagedamini tuleb õli vahetada neil autodel, millede mootorid töötavad seisuajal (paakautod, kallurid, kraanad jt,). Sünteetilistel ja poolsünteetilistel õlidel on vahetusvälb pikem ja võib sõiduautodel ulatuda 15000....20 000 km-ni. Traktorite diiselmootorites tuleb õli vahetada 250 töötunni järel
Märjakarteriga SPM õlitussüsteem. Siin on tsirkulatsioonipaagiks mootori karter. Erinevus kuivakarteteriga mootoritega seisneb selles, et siinsel süsteemil puuduvas alljärgnevad osad: ● tsirkulatsioonipaak ● õli ärapumpamispump või õli äravoolutoru ● jahutitest reduktsioonklapi ülevoolutoru karterisse Selliseid märjakarteriga mootoreid kasutetakse autodel, traktoritel ja ka väikese võimsusega laeva mootorites või ka kiirekäigulistes kaatrite mootorites ÕLIPUMP Õlipumpadena kasutatakse hammasrataspumpi, vahel ka kruvipumpasid: hammas- rataspump on staatiliserõhu pump ja seetõttu tuleb süsteemis kasutada redukts -iooni ja ülelaskeklappi, et regulleerida õlisurvet süsteemis. Need pumbad on lihtsa ehitusega, töökindlad ja suure tootlikusega [Q] ( umbes 3 X suurem vajaminevast ja seda nimetatakse vartteguriks, ning liigne õli juhitakse
Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutada elu ilma soojusmasinateta, mis aitavad inimesel luua ühiskonda. 1 Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist ...
- minimeeritud mullaharimine- teeme vähem jälgi põllule - tehnorajad - controlled traffic farming- kõik liikumised käivad samu jälgi pidi - kombineeritud mullaharimisriistad (mitu operatsiooni ühe tööriistaga) - haardelaiuse suurendamine - laiem rehv - spetsiaalne ader - paralleelsõiduseadmed 22. Rehvirõhu seadistamine, millal, milliseid eeliseid annab. Rehvirõhk peaks olema normaalsest natuke väiksem. Selleks, et kombainidel ja traktoritel oleks võimalik rehvirõhku muuta (kompressorid küljes), lastakse põllule jõudes rehvid pooltühjaks, et vähendada põllu tihendamist. 23. Abinõud mullatihenemise kõrvaldamiseks mehaanilised ja bioloogilised võtted (lisaseadmed adrale, künnikihi alunekobestamine, sügavkobestamine). Ennetavad abinõud mullatihenemise vältimiseks Mõju piirkond Abinõu Mõju suund Vältida Vähendab koormust mullale
Valitsuskabinet arutab 2009. aasta eelarve kokkuhoiukava neljapäeval, 5. veebruaril. Esmaspäevasel kabinetinõupidamisel jõudsid valitsuse liikmed läbi arutada riigivalitsemise kulude, kaitsekulutuste, teehoiu ja keskkonnainvesteeringutega seotud kärpeid. Sotsiaalpaketi kava vajab veel koalitsioonipartnerite erakondade sisest läbirääkimist. Läti valitsus leidis protestinud põlduritele toetusraha 03.02.2009 Postimees Valitsuse peale pahased Läti põllumehed suundusid täna traktoritel Riiga ja kavatsevad pealinna suunduvad teelõigud blokeerida. Valitsus leidis 22 miljonit latti, et põllumehi toetada. Raadio Baltkom 93,9 viitas põllumajandusorganisatsioonidele, mille esindajate teatel läksid Läti põllumehed Riiga, et avaldada sel moel valitsusele survet, teatas mixnews.lv. Põllumeeste organisatsioonid pole rahul põllumajanduses valitseva raske olukorraga ja nõuavad seetõttu
Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid. Kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda. Eraldi rühma moodustavad turvasmullad. Sellistel muldadel on välja kujunenud nn keltsapealne harimine. Käesoleval aastal keltsa ei esine, seetõttu saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid. Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda eeltoodud muldadest kõige hiljem. Põlluleminekut kiirendab ja mulla tallamist vähendab traktoritel topeltrataste või madalsurverehvide kasutamine. Soovitav on esmasel harimisel kasutada roomiktraktoreid. Külvieelne mullaharimine on õigeaegne siis, kui muld harimisel ei tolma. Hari mulda optimaalses sügavuses Olen pikka aega (1980 - 1999) jälginud külvieelse mullaharimise kvaliteeti enamikes vabariigi regioonides. Sellest on selgunud, et vaid kolmandikul põldudel haritakse optimaalses sügavuses (5...7 cm). Kolmandikul põldudel tehakse seda väga sügavalt (12..
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui tead...
kahe mootori ühendamisel jadamisi ja rööbiti. Ankru pöörlemiskiirus: n = ((U-Ia(Ra+Rk)/cE Seosest selgub, et on võimalik saada rööpergutusega mootori erinevaid karakteristikuid ka toitepinge vähendamisega (pöörlemiskiirus väheneb) ja ergutusvoolu (magnetvoo) vähendamise abil, kui Re > 0 (pöörlemiskiirus suureneb). 55) Hammasratasmootori tööpõhimõte ja kasutuskohad Kasutatakse väiksematel, peamiselt ratas samuti traktoritel. Levinuim on välishambumisega pump. Pumba kahest ühesuurusest teineteisega hambuvast hammasrattast on üks ühendatud ajamiga, teine jookseb kaasa. Tagasivoolu vältimiseks sobitatakse hammasrattad tihedalt keresse. Võivad arendada töösurvet 120...160 atm. Valmistatakse 6...12 hambaga. Eelised: Nad on lihtsa ehitusega ja ekspluatatsiooniga, väiksegabariidilised, väikese massiga, odavamad, töökindlad. Puudus: Peamiseks puuduseks aga on tootlikkuse e vooluhulga lihtsa reguleerimise
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
