6 41:31 31:49 0,837 44:27 26:53 0,799 Tagur 41:31 (23:13)(42:23) 4,273 44:27 (23:13)(42:23) 5,265 pidi 2 16.09.2008 Käigukasti ehitus Käigukasti veovõll Käigukasti veovõll 1. Veovõll 2. Veetav võll 3. Nõellaager 4. Sünkronisaator 5. Kuullaager 6. Vedav hammasratas 3 16.09.2008 Käigukasti veetav võll Veetav võll 1. Nõellaager 8. Tagurpidi käigu lülitus hammasratas 2. 5 ja 6 käigu sünkronisaator 9. Tagurpidi käigu sünkronisaator 3
rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator.
peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator
hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist hammasratast pidurdada. Joonisel 12 on planetaarülekannet võrreldud kahe hammaslati ja nende vahel paikneva hammasrattaga. Kui alumist hammaslatti hoitakse kinni ja ülemist liigutatakse (skeem 12.1), siis hammasratas nende vahel liigub kiirusega c, mis on kaks korda väiksem ülemise hammaslati liikumiskiirusest a. Pidurdades planetaarülekande päikeseratast toimib sama põhimõte ka seal. Vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga satelliitide raamiga. Ülekandearv ei ole sel juhul mitte kaks nagu hammaslattide puhul, vaid sõltub ka kroon- ja päikeseratta hammaste arvust. Selline ülekandeskeem on kasutusel planetaarülekande teisel käigul (vt 3.5.5). Skeemil 12.2 alumist hammaslatti ja vastavalt ka päikeseratast mitte ainult ei hoita kinni, vaid isegi liigutatakse vastupidises suunas. Sel juhul muutub raami kiirus veelgi aeglasemaks ja järelikult ülekande arv suuremaks
Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 62,021 mm dmin = 62,002 mm Suurim lõtk Smax = 0,017 mm Vähim lõtk Smin = -0,021 mm Suurim ping Nmax = 0,021 mm Vähim ping Nmin = -0,017 mm
või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt pöörleva võlli pöörlemiskiiruse 10001800 pöördeni minutis Kiirelt pöörlev võll paneb käima elektri-energiat tootva generaatori tuulegenetaator Click to edit Master text styles Second level
................................4 4. Kinemaatiline skeem........................................................................................................................5 6. Arvutused..........................................................................................................................................6 6.1. Vänt.............................................................................................................................6 6.2. I võll............................................................................................................................7 6.3. Hammasülekanne........................................................................................................7 6.2. I võll jätk.....................................................................................................................9 6.4. II võll...........................................................
istuga (ISO 286-1:2010), mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist. Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi.
SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan · Käigukang · Lülitushargid · Fiksaatorid · Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koosneb: · Taldrikhammasratas · Teoratas · Rattavõll · Rattavõllihammasratas · Satelliithammasratas
05.14 1. Milline on käigukasti ülesanne? Võimaldada tagurpidi liikumist. Muuta ülekantavat jõudu. Kanda õle pöördemomenti. 2. Mida nimetatakse ülekandearvuks? (Tuua näide ja selgitav skeem!) Hammasrataste hammaste arvu suhe.Väiksem hammasratas teeb 3 tiiru sama ajaga kui suurem ühe tiiruga. 40/10 =4 3. Klassikalise 3 võlliga käigukasti ehitus. (Skeem/joonis koos detailide nimetusega) Käigukasti korpus,vedav võll läheb eest sisse,seal on hammasrattad ja sünkronisaatorid ning lisa võll ja teselt poolt läheb vedav võll jälle välja. 4. Mis ülesanne on käigukastis sünkronisaatoril, tööpõhimõte? Viia hammasrataste liikumine sünkrooni enne liitumist,et vältida liigset müra ja hammasrataste kulumist. 5. Milline on käiguvahetusmehhanismi ülesanne (mida peab tagama käiguvahetusmehhanism)? Käiguvahetusmehhanism peab tagama,et korraga ei oleks mitu käiku sees. Ehk siis käigu
[email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist Algandmed: D= 50mm Ist: H7/u6 2. Lahenduskäik Kirjutan välja andmed, mis leian tabelist: Rumm(H7): ES = 25µm ES ülemine piirhälve EI = 0µm EI alumine piirhälve Võll(u6): es = 86µm es ülemine piirhälve ei = 70µm ei alumine piirhälve
PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: AT11a Üliõpilased: R.I Kontrollis: Mihkel Laurits Tallinn 2013 METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 28.10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud.
piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? JS 8 +0 , 027 1. Ø95 -0 , 027 h7 -0 , 035 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 95 d 95 2. Ülemine piirhälve ES +0,027 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,027 ei -0,035 4. Suurim piirmõõde Dmax 95,027 dmax 95 5
piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 76 d 76 2. Ülemine piirhälve ES +0,0095 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,0095 ei -0,0190 4. Suurim piirmõõde Dmax 76,0095 dmax 76,0000 5
Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile.
... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud istus on lõtku T 65m Fc.max==14,6% ja HS 100% 65m 14.6% x x 9.49m 0.00949mm 1) Istu täielik arvutus Ava JS6 Võll h7 Nimimõõde N 122.62mm Suurim võll GuS 122.62mm Suurim ava GuH 122.6325mm Väikseim ava GlH 122.6075mm Väikseim võll GlS 122.58mm Ava ülemine piirhälve ES 0.0125mm Võlli ülemine piirhälve es 0
·Enamikul tuulikutel on kolm sisse. See vaik võib olla mingi epoxy või aerodünaamilise ehitusega laba. polüester. Lõppkoostises jääb vaigu ja kiu suhe ·Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab umbes 1:1. Maatriksmaterjali valik, ja see kuidas pöörlema. need kiud sinna sisse punutakse, mõjutavad ka http://www.rpi.edu/cfes/news-and- ·Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, lõpptoote omadusi. Maatriksmaterjali ja kiu events/Wind%20Workshop/An %20Overview%20of%20Composite kägukast( või aeglaselt pöörlev generaator), kombineerimine käib suures osas käsitsi, mis %20Wind%20Turbine%20Blade kiirelt pöörlev võll ning generaator. tähendab et see on kallis ja on inimeksimuse oht. %20Manufacturing
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ANDMED Standard - ISO286 d = D = 60 mm Ist H7 / p6 JOONIS ISTU ANALÜÜS 1. Millise istu tüübiga on tegemist (ava- või võllipõhine)? Tegemist on avapõhise istuga, sest tolerantsiks on H7. H tüüpi tolerantsi põhihõlve on 0, mis määrab istu tüübi. 2. Millised detailid moodustavad istu? Istu saavad moodustada ava ja võll 3. Kas vaadeldav ist on ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast? Ist eksisteerib ISO 286 1 : 2010 tabelis 4. Leida istu tolerants. Määrata piirlõtkud või piirpingud. Järeldada mis tüüpi istuga on tegemist. Miks just sellist tüüpi istuga on tegemist, mida see peab tagama? ANDMED ISO286 PIIRHÄLVETE TABEL AVA H7 VÕLL p6
[email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist Algandmed: D=60mm Ist: H9/d9 2. Lahenduskäik Kirjutan välja andmed, mis leian tabelist: Rumm(H9): ES = 74µm ES ülemine piirhälve EI = 0µm EI alumine piirhälve Võll(d9): es = -100µm es ülemine piirhälve
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Hammasratas m = 4; z = 15 1 EN 10083-1 - C45E 4 Võll 1 EN 10025 - S235J2G3 2 Hammasratas m = 4; z = 35 1 EN 10083-1 - C45E 3 Võll 1 EN 10025 - S235J2G3 Standardsed tooted 5 Liist 20 x7 x 65 23360-78 1 6 Liist 2 18 x1 x 65 23360-78 1 Teosta Mriiman Nimetus: Faili nimetus: s Kontrol Silindriline RKalep
M 24x3 Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Vedav Hammasratas m=4 z=20 1 Teras 45 1050-88 Veetav Hammasratas m=4 2 1 z=36 Teras 45 1050-88 3 Võll 1 Teras 45 1050-88 4 Võll 1 Teras 45 1050-88 Standardsed tooted 5 Liist 8x7x30 1 23360-78 6 Liist 6x6x22 1 23360-78 Teosta
Keskmine ping Na (Nmax+Nmin)/2 Istu tolerants Tn Nmax - Nmin Siirdeist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Suurim ping Nmax dmax - Dmin Keskmine lõtk/ping Na (Nmax-Smax)/2 Istu tolerants TN,S Smax + Nmax Mõõtmed Ava Võll 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide) Liikumatud liited tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse
Mehaanikateaduskond Eriõppe projekt MEX0030 Töö autor: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Marsruuttehnoloogiad..............................................................................................................3 1.1.Võll....................................................................................................................................3 1.2.Ellips.................................................................................................................................5 1.3.Plaat...................................................................................................................................9 2.Lõikerežiimid............................................................
7 0 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. M1 Laagerdus Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll M2 Vedav rihmaratas on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse M3 mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse
Küsimused: osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg).
+ 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde D 32 d 32 2. Ülemine e U ,hole +0,025 e U ,shaft +0,008 hälve 3. Alumine e L ,hole 0 e L ,shaft -0,008 hälve 4
(17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6).
7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 29.10.2020 Priit Põdra Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri M1 Laagerdus nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning M2 Vedav rihmaratas võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud
Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? H 7 +0 , 030 n6 + 0 , 039 + 0 , 020 1. Ø55 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 55 d 55 2. Ülemine ES +0,030 es +0,039 piirhälve EI 0 ei +0,020 3. Alumine Dmax 55,030 dmax 55,039
A B Võlli tugevusarvutus väändele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. -1 Võlli pöörlemissagedus on 500 min (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele
Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid:
kombinatsioonides, moodustades erinevate ülekandearvudega käike. Käigukast peab töötama müratult ja minimaalse kulumisega ning seda saavutatakse sünkronisaatorite ja kaldhammasrataste kasutamisega. Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse kahevõllilisi käigukaste. Kolmevõllilised käigukastid lubavad üle kanda suuremaid pöördemomente, kuivõrd ülekantav jõud jaguneb suurema hulga hammasrataste vahel. Käigukasti vedav võll on ühtlasi siduri veetavaks võlliks. Selle võlli siduripoolses otsas on hammasliide siduri kettale. Käigukasti vedav võll on lühike, ta lõpeb esimese hammasrattaga ning selle hammasrattapoolne ots on süvistatud sinna toetub käigukasti veetav võll. Veetaval võllil paiknevad ja pidevas hambumises olevad hammasrattad pöörlevad veetaval võllil vabalt kergemate autode käigukastis pronkspuksidel, raskematel nõellaagritel. Selleks, et veetaval võllil
............................................................................. 20 4.5. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 4.6. Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 4.7.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 21 4.7.2. Kiirekäiguline võll ............................................................................................. 22 4.8. Võlli laagrite toereaktsioonide määramine ............................................................... 22 4.8.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 22
- lõõmutusviisid, nende eesmärk ja kasutusalad. 3.Ülesanne 2: Määrake alltoodud tabelist ühe detaili termotöötluse viisid ja - reziimid, kandke tulemused tabelisse 3.2 ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. Variandi number võtke vastavuses teie nime järjekorranumbrile klassi õpilaste registreerimislehel. Var Materjal Detaili Nr läbimõõt, mm 1 Reduktori võll, pikkus 300 mm C40E 10 2 C40E 20 3 C40E 40 4 C40E 80 5 C40E 100 6 Reduktori võll, pikkus 120 mm 34Cr4 30 7 34Cr4 50
Dnom Ava alumine hälve eL, hole = Dmin - EI = GlH - N Dnom Võlli ülemine hälve eU, shaft = dmax - es = GuS - N dnom Võlli alumine hälve eL, shaft = dmin - ei= GlS - N dnom Maksimaalne ava Dmax = Dnom + eU, GuH = N + ES hole Minimaalne ava Dmin = Dnom + eL, GlH = N + EI hole Maksimaalne võll dmax = dnom + eU, GuS = N + es shaft Minimaalne võll dmin = dnom + eL, GlS = N + ei shaft Ava tolerants TD = eU, hole - eL, TH = ES - EI hole Ava tolerants TD = Dmax - Dmin TH = GuH - GlH Võlli tolerants Td = eU, shaft - eL, TS = es - ei shaft Võlli tolerants Td = dmax - dmin TS = GuS - GlS Lõtkist
teg ulü = = 15,385/4,4 = 3,5 ü Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 15,385, reduktori ukü = 3,5 ja kiilrihmülekande ulü = 4,4. 14. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll 4 tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: m K A tm nom Pöördesagedus nnom = 1435 n1 = = n2 = 1 ntm= n2=
sobiva suurusega kiil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning ta võimaldab masina töötamise ajal väändemomenti üle kanda võlli ja rummu perimeetri ulatuses ühtlaselt. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1- võll, 2- võllile kinnituv ratas, 3- kiil; ja pikilõikes: a - kiil, b- võllile kinnituv ratas ratta ja võlliga masinasõlm: 1- võll, 2- laagrikaas, 3- võlli kaelatihend, 4- kinnituspolt, 5- korpus 6- agri tihend, 7- ratta kinnitusmutter, 8-ratas tas, 9- kiil, 10- laagrid see on klemmliide
PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Kontrollis: M.Laurits Tallinn 2011 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45 kraadine astmetera Mõõteriistad : nihik,kruvik,joonlaud.
Lülitage pump otsekohe vooluvõrgust välja, et vältida mootori mähiste kahjustumist! Kontrollige, kas pumba mootori tagaosas olev jahutusventilaatori kate pole mõnest juhuslikult saadud löögist viltu peal ja kiilunud võllil oleva ventilaatori tiiviku kinni. Selleks eemaldage ventilaatori kate ja üritage nüüd uuesti pumpa käivitada. Kui ka nüüd mootor ei käivitu: Katsuge, kas mootorivõll koos ventilaatoriga pöörleb vabalt. Kui võll pöörleb vabalt võib viga olla rikkis käivituskondensaatoris või vigastatud mootori mähistes. Toimetage pump remondiesindusse. Kui võll on kinni kiilunud: Juhul, kui pump on pikemalt ilma kasutamata seisnud, võib olla kinni kiilunud võllitihend. Selle vabastamiseks eemaldage võllilt ettevaatlikult jahutustiivik. Seejärel üritage torutangidega võlli otsast haarates sujuvat jõudu rakendades võlli pöörata
Sele 6. Kardaan [9] 5.3 Diferentsiaal Diferentsiaaliks on tavaline differ (tasakaalustab veorataste pöörlemissageduse erinevust. väliskurvi-poolsed rattad pöörlevad kiiremini kui sisekurvi-poolsed rattad). [8] Sele 7. Diferentsiaal [10] 9 5.4 Rattavõllid Rattavõllid koosnevad kahest osast. Sisemine võll ja välimine. Sisemine võll kinnitub 6 poldiga, käigukastist väljuvatele võllidele. Välimine võll kinnitub nuutidega rattarummule ning lukustatakse ja pingutatakse mutriga üle. Autol originaalis 15 tollised plekkveljed rehvimõõtudega 195/65 R15. Sele 8. Veovõllid [11] 10 KASUTATUD ALLIKAD
021 2.3 Arvutuskäik Tolerantside piirväärtuste tähised on kooskõlas standardiga ISO 286 [2.2], [2.3] ja ning tolerantside piirväärtuste ja istude arvutamisel on tuginetud õppematerjalidele [2.4], [2.5] Arvutused on läbi viidud tabeli kujul, vt tabel 2.2 ja tabel 2.3. Koondandmed on koondatud tabelisse 2.1. Tabel 2.1 Istu läbimõõt 18 mm tolerantsitsoonide H8/m7 koondparameetrid. Ava Võll Nimetus Suurus Suurus Tähis Tähis (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 18,000 N 18,000 2. Ülemine hälve ES + 0,033 es 0 3
4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võiimalik ilma pressimiseta? 6 Materjali temperatuurijoonpaisumise tegur: a=¿ 12* 10 max 5010-6 Temperatuuri gradient: T = =99,21 99 ° C ad 121060,042 Selleks, et koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta, võll temperatuuril 20 ° C rumm kuumutada temperatuurini 199 ° C 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Pinnakareduse valem: = arv +1,2(Rz võll + R z rumm )
Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) Mosse on ise üks paras koost! :D (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide)
2.Puurida ava Ø7 Koostas:Türnpuu ja Hillep Kuupäev: 14.05.12 Kontrollis: A.Hermaste Kuupäev: 15.05.12 Leht: 3 Lehti: 3 Toode: Reduktor TR - 04 Det. tähis: TR-04-12-001 TTÜ MH ESKIISIKAART Det. nimi: Võll Dok. tähis: MH- 920155-001 Operatsioon 005 12,5 +2 146 - 2 Koostasid: T.Türnpuu Kuupäev: 14.05.12 Kontrollis: A.Hermaste Kuupäev: 15.05.12 Leht 1 Lehti 9 ja O.Hillep SolidWorks Student License Academic Use Only
Variant nr. Töö nimetus: A-3 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: VÕLL Töö nr. 4 Ülesande nr. 47 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 03.11.2010 05.11.2010 Variant 1. 1.Algandmed N=500p/min P1=7kw P2=8kw P3=9hj=6,62kw P4=10hj=7,36kw a=40cm=0,4m [ ] = 80MPa 2.Ülesande püstitus Määrata võlli läbimõõt tugevustingimusest. 3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=15...
....................................................................................6 5. LABORATOORNE TÖÖ NR 5..............................................................................................7 6. LABORATOORNE TÖÖ NR 6..............................................................................................8 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7 Harkkaliibri mõõtu seadmine. Töös arvutatakse etteantud mõõtme järgi piirmõõtmed ning seatakse reguleeritav harkkaliiber mõõtu. Võll läbimõõduga 33 m5, IT 5, mille piirhälbed: Es = +20 Ei = +9 Võlli piirmõõtmed: dmax = 33,020mm dmin = 33,009mm GO(läbiv) = dmax * 1,02 + 2 +30 =33,020 Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009 Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate. 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8 Radiaalviskumise mõõtmine. Töös mõõdetakse kellindikaatoriga astmelise võlli radiaalviskumist erinevatel silindrilistel astmetel kasutades spetsiaalset mõõtestendi.
· Mõnedel helikopterite tüüpidel kasutatakse tehnilise lahendusena väikest tiiba, mis kinnitub kerele. . Kohtumisnurga ja koonuse asendi muutmise kinemaatika Laba asendi muutumine pöördetasapinnas Kinnitussõrm Laba kinnitus Laba asendi Pöördemomendi muutus vertikaaltasandis Ülekande võll regulaator Koonuse regulaator Kohtumisnurga ja koonuse asendi muutmise kinemaatika · Laba asendi muutumine pöördetasapinnas · Kinnitussõrm · Laba kinnitus · Laba asendi muutus vertikaaltasandis regulaator Koonuse regulaator · Pöördemomendi · Ülekande võll · Pöörlev koonus tekitatakse tõstepropelleri labadega, mis on sarniirselt kinnitatud propelleri sõlme külge ja
külge. Veetav ketas 11 asub käigukasti vedava võlli (sidurivõlli) 6 nuutidel, hooratta 1 ja suruketta 2 vahelises osas. Taldrikvedru 5 vajutab suruketast 2 vastu keta 11 hõõrdekatteid 14. Siduri lahutamiseks on olemas taldrikvedru 5, tugikuullaagriga lahutusmuhv (viimik) 9, lahutushark 10 Joonis 24:Ühekettaline kuiv lamellvedruga sidur. 1. Hooratas 2. Survekettas 3. Tugirõngas 4. Väändevõnke summutusvedru 5. Taldrikvedru (lamell) 6. Siduri võll 7. Tugi. 8. Neet 9. Lahutusmuhv(viimik) 10. Lahutushark 11. Siduriketas 12. Sidurikorv 13. Tangentsiaalvedru 14. Siduriketta kate. 18 Siduriketas Veetav ketas 3 on terasest (Joonis 25). Temale on needitud kaks hõõrdkatet 1. Katted 1 on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) 2 külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. Võnkesummuti osadeks on vedrud 8, mis asuvad veetava ketta rummu 6 väljalõigetes,
annaabi.ee 
