suurimate RoRo sadamate hulka. Skandinavienkai terminal asub Trave jõe suudmes. Igal aastal Skandinavienkai terminali läbivad rohkem, kui 400 000 reisijat. Terminali territoorium: 669 000 m2 Kaide üldpikkus: 2065 m Sügavus kai ääres: >9.5 m Ro-ro kaid: 9 tk Rööbastee pikkus: 12 000 m Spetsiaalsed rajatised: multimodaalsed(mitmeliigilised) rajatised, haagise kontrollimise süsteem sealhulgas skaneerimise portaalid Seadmed: puksiirid, tõstukid, jõuda virnastajad Peamised lastid: haagised, veoautod, konteinerid, uued/kasutatud autod, tükklastid, ohtlikud lastid 5 Seelandkai terminal Seelandkai terminal on spetsiaalselt ettenähtud ConRo laevadele. Terminalis on kasutusel
Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis. Ehitusmasinate jagunemine Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: · Üld- ja eriotstarbelised masinad · Üldotstarbelised ehitusmasinad · Spetsialiseeritud ehitusmasinad · Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad Üld- ja eriotstarbeliste masinate hulka kuuluvad veoautod, haagised ja poolhaagised, traktorid ja vedukid, eriotstarbelised treilerid ja haagised, õhutransport, veetransport ja pidevtranspordivahendid. Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel. Veoautod jagunevad kolme rühma: Kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale (liiva, kruusa, killustiku). Madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks on vaja täiendavaid masinaid
6 Spetsialiseeritud ehitusmasinad lk.7 Ehituses kasutatavad väikemehhanismid lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud allikas lk.10 Ehitusmasinate ülevaade Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: - Üld- ja eriotstarbelised masinad - Üldotstarbelised ehitusmasinad - Spetsialiseeritud ehitusmasinad - Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad: Veoautod, haagised ja poolhaagised, traktorid ja vedukid, eriotstarbelised treilerid ja haagised, õhutransport, veetransport, pidevtranspordivahendid. Üldotstarbelised ehitusmasinad: Tõstemasinad, mullatöömasinad, vaiatöömasinad ja -seadmed, betooni- ja raudbetoonitööde masinad, viimistlus-ja katusekattetööde masinad. Spetsialiseeritud ehitusmasinad: Pinnavee alandamise masinad ja seadmed, montaazimasinad korruste tõstmise meetodil,
· Pikamaavedu · Vedelike vedu · Ehitusvedu · Raskekaubavedu 8. Käigukast · Automaat · Poolautomaat · Manuaal 9. Piduriajam · Hüdrauliline 28 · Pneumaatiline 10. Autohaagised Haagis on vedukile järele- või külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline. See tähendab, et haagisel puudub edasiliikumiseks jõuallikas. Haagiseid on jalgratastele, mootorratastele, sõidu- ja veoautodele. Haagised on nii üldotstarbelisi, millega veetakse kõikvõimalikke kaupu, kui ka spetsiaalseid, nagu näiteks autode, paatide, vedelike, puistmaterjalide jne veoks ettenähtud haagised. Haagised jagunevad mitmetesse kategooriatesse, näiteks: täishaagised, poolhaagised, külghaagised. 1. Haagiste liigitus: Poolhaagis: on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust.
1. Keskkonnasäästlikus. Säästlikumate veoviiside arendamine. Säästlikumate ja heitgaaside osas nõudlikumate mootorite ehitamine. 2. Korraga veetavate kaubakoguste suurendamine. Kaubaveod. Autod jagatakse kategooriatesse järgmiselt: · M sõiduautod ja bussid · N veoautod ja vedukautod · N1 veoautod täismassiga kuni 3,5t · N2 vedukautod täismassiga 3,5 t 12t · N3 veoautod ja vedukautod üle 12t · O haagised · O1 haagised täismassiga kuni 0,75t ( kergehaagis ) · O2 täis-,kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 0,75t kuni 3,5t · O3 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 3,5t kuni 10t · O4 täis,-kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 10t Täishaagis on haagis millel on vähemalt kaks telge, veotiisel on haagisega ühendatud üles-alla liikuvalt ja kogu haagise ja tema koorma raskus kandub teepinnale haagise rataste kaudu.
TS32: SÕIDUKID, 31. DETSEMBER --- Aasta ning Näitaja Sõiduautod Bussid Veoautod Mootorrattad Mopeedid Haagised 1980 126.50 6.4 51.10 110.8 .. 10.4 1985 177.00 7.5 58.90 110.5 .. 11.1 1990 240.90 7.9 67.70 105.7 .. 16.5 1991 261.10 8.6 77.10 100.2 .. 16.3 1992 283.50 8.4 74.60 100
RAUDBETOON PLAATIDEST TEE Plaatidest tee (ääre poolt kaldu - kalle suureneb ääre pole) ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI 1)projekteerida teede kõverusraadiused vastavalt masinate pöörderaadiusele 2)näha ette ümberpööramiskohad ARVESTADA EHITUSEHNOLOOGIAT 1)laoplatside paigutus 2)autotranspordi liikumise skeem ilma liigse manööverduseta 3)ratastelt montaaz - haagiste seisukohad jne 2.TRANSPORDIVAHENDID EHITUSEL KASUTATAKSE JÄRGMISI TRANPORDIVAHENDEID: 1)kallurid 2)spetsmasinad: haagised, treilerid, paneeliveokid VAJALIK AUTODE ARV Q veoste mass arvutusperioodil, t q auto kandejõud, t l veokaugus, km VAJALIK AUTODE ARV SÕLTUB 1)veoste massist arvutusperoodil, 2)auto kandejõust, 3)veokaugusest, 4)pealelaadimise kestusest, 5)mahalaadimise kestsest, 6)manööverduskestusest, 7)auto tehnilisest kiirusest MONTAAZ RATASTELT Transpordi organiseerimine: 1)ehitusmaterjalide laoplatsid paigaldada nii, et poleks vaja materjale mitu korda ümber tõsta
3.5 Maksumäärad Seaduse lisas toodud tabelist leitakse raskeveokimaksu määr, seda vastavalt sõiduki registeerimistunnistusele märgitud andmetele (Lehis, Lasse 2009). Seda siis veoauto: 1. Registrimassi, millel puudub täismass 2. Telgede arv 3. Veotelje vedrustuse tüüp, kus haagiste vedrustust ei võeta arvesse. Autorong maksustatakse veoauto ja kõikide haagiste vastavate andmete alusel ehk siis maksustatakse üheaegselt nii veok, kui ka kasutusel olev haagis või haagised. Haagised võivad olla ka välisriigi registris. Sadulveokit koos poolhaagisega loetakse samuti autorongiks. Haagiseis maksustatakse ainult nende kastuamise alusel autorongi kooseisus, mitte aga üldarvu järgi. Autorongi ei maksustata, kui autorongi telgede arv on sellises kombinatsioonis, mida maksumäärade tabelis ei ole. (Lehis, Lasse 2009) Veoauto omaniku või kasutaja poolt Autoregistrikeskusele avaldatud ning viimase poolt
· L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti. O kategooria sõidukid on haagised: · O1 kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t. · O2 kategooria on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t. · O3 kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 10 t. · O4 kategooria on haagis, mille täismass on üle 10 t. T kategooria masinad on ratastraktorid ·T1 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, juhile lähima telje minimaalne rööbe on
Jah LkindlS § 48 lõige 2 punkt 7 6.Millised tegurid nimetatutest mõjutavad liikluskindlustuse makse suurust? a. Sõiduki arveloleku piirkond. Jah, ma ei leidnud ülesse seda kohta b Mitu isikut on kantud sõiduki registreerimistunnistusele. Ei c. Sõiduki pikaajaline kasutamine ilma liikluskahjusid põhjustamata. Jah 7.Millised sõidukid nimetatutest kuuluvad kindlustamisele liikluskindlustuse seaduse alusel? a. Autod ja haagised. Jah LkindlS § 4 lõige 1 b. Mootorrattad. Jah LkindlS § 4 lõige 1 c. Mopeedid. Jah LkindlS § 4 lõige 1 8.Millised tegurid nimetatutest mõjutavad liikluskindlustuse makse suurust? a. Kasutatava sõiduauto mootori võimsus. Jah seda ka ei leidnud. b. Sõiduki arveloleku piirkond. Jah c. Mitu isikut on kantud sõiduki registreerimistunnistusele. Ei 9.Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse kahjud : a. Varakahju kõigile liiklusõnnetuse osalistele. Ei b
HOOLDUS JA RIKKEOTSING Taavi Ragul AT-109 Hooldus Automaatkäigukasti hoolduse keskseks osaks on õli taseme ja seisukorra kontrollimine. Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit. Õlivahetus tuleb teha vastavalt tehnohoolejuhendile. Rasketel tingimustel töötamisel (taksod/haagised) tuleb õlivahetusvälpa lühendada. Koos õlivahetusega tuleb tavaliselt vahetada/puhastada käigukasti õlifilter ning puhastada õlivanni põhjas olevad väikesed püsimagnetid. Juhul kui rikkekood viitab liiga kõrgele temperatuurile või kui õli on muutunud pruuniks või on lisandunud põlemise hais, tuleb õli alati vahetada. käigukasti õli tasapinda kontrollitakse töösooja mootori töötamisel tühikäigu pööretel. Enne kon...
SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest...
Klienditeeninduse tegurid: sagedus, transpordiaeg, regulaarsus, kättesaadavus, mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus 6.5 Transpordilogistika funktsioonid - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut, ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus - Sobivaima veovahendi (veeremi) valik: jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid - Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine: 1PL (kauba omanik müüb ise); 2PL (vedajad, kes pakuvad transporditeenust); 3PL (ekspediitorid, kes pakuvad mitmekülgseid logistilisi teenuseid); 4PL (iseseisvad neutraalsed ettevõtted, kes pakuvad strateegiaid ja konsultatsioone). Assets light mudel seisneb selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras. 7
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
ta toimib samuti rataste kaudu, kuid ei ole iseseisev pidurisüsteem (tavaliselt kasutatakse seisupiduri haru); Seisupidur kindlustab veoki paigaloleku ning väldib iseeneslikku liikumahakkamist; Kestvuspiduriga pidurdatakse veokit muutes kineetilise energia soojuseks ratta pidurimehanisme kasutamata (mootorpidur, retarder jms.). Kestvuspidur on oluline autorongi kasutamisel mägiteedel. Alates 01. jaanuarist 1991.a. peavad kõik Euroopa Liidus registreeritavad uued veokid ja haagised olema Neil harudel on järgnev otstarve: varustatud nn. Euroopa Liidu piduriseadmega. Sellel on neli sõltumatut suruõhuharu, mis on üksteisest I ja II on sõidupiduri sõltumatud harud (I on tagasilla ja II eraldatud nelikkaitseklapiga. esisilla pidur) III haru on seisupiduri ja varupiduri haru
Tabel 4 Nagu arvata, olid meelelahutust puudutavad leheküljed kõige populaarsemad. Kuigi varia lehekülge kuulutuste lehekülge ei saa vist reklaamiks nimetada, ei saa neid ka artiklitega ühte tabelisse panna. Tõelisest reklaamist leidsid tähelepanu Tartu Kevadpäevade ja Umberto Eco reklaam. 7.2. Märkas Reklaam Märkas 1 LK 1 Queen 2 2 LK 6 ONOFF 1 3 LK 7 Respo haagised 1 Tartu Ülikooli vabad 4 LK 8 1 ametikohad Teatri ja kontserdi kuulutused 5 LK 16 1 Tartus ja mujal Tabel 5 17 Esilehel asetsev Queeni reklaami märkasid küll mõlemad osalejad, kuid ei köitnud kumbagi piisavalt, et oleks nõundud rohkem süvenemist. Märgati veel ONOFF'I ja Respo haagiste reklaami
Üldandmed ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 1. Masina mõiste. 1) Masin on mehhanism või mehhanismide kogum, mille ülesandeks on teha kasulikku tööd, mis seotud ka mingi tootmisprotsessiga või energia muundamisega 2) iga arenenud kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik...
Mootor ja kütusepaak asuvad juhi ja kaasreisija jalgade vahel, juhi ja kaassõitja jalad toetuvad jalaalustele. Mootorroller mootorratas, juhi jalad toetuvad kere põhjale. ATV 4-rattaline mootorratas, juhil ja sõitjatel on jalatoed. M1;2;3 M1 sõiduautod (8+1) B M2 buss (9+) C 5000kg M3 buss (9+) D 5000+kg SM - sõidumeerik N1;2;3 - veoautod N1 - 3500kg B,C N2 kuni 12000kg C,E N3 üle 12000kg D,E SM G - 4x4, 6x6, 8x8 maastur L mootorrattad O haagised O1 kerghaagis (750kg) Mõõtmed Pikkus: Mootorsõiduk 12 m Haagised 12 m (18,75) Mootorrattad 4m Laius: M1 2,5m (2500 mm) 2-rattalised mopeedid 1m Mootorrattad 2m O1 haagis võib olla vedavast sõiduautost 30 cm laiem Suurim lubatud kõrgus: 4m väljaarvatud L kategooria sõidukid, neil on 2,5m Euroliidu telje koormus on 9 tonni. Auto ja haagise kaal võib max olla 44 tonni. Sõiduki nõuetele vastavad kontroll ja järelvalve süsteem
pöörderuum Tõstuki pöörderuumi all mõeldakse ruumiosa läbimõõtu meetrites, kus tõstuk on võimeline end risti pöörama. masina ehituslik kõrgus Masina ehituslik kõrgus on tõstuki kõrgeim punkt, kui kaup on tõstukil transpordiasendis. Seda on vaja silmas pidada koridoride ja ukseavade läbimisel. vabatõste Kui töötatakse madalates kohtades (näiteks haagised ja furgoonid), võib juhul kui kaupa on vaja ladustada kahes kõrguses, osutuda vajalikuks vabatõste, so tõste, mille juures masti kõrgus ei suurene enne, kui tõstekahvlid on jõudnud masti tippu. tööpind Tööpind on põrandapind, millel pidevaIt töötatakse. Kaasaegsete laotõstukite kasutamisel kehtivad põrandapinna siledusele ja tugevusele suhteliseIt ranged nõuded. Nii näiteks peab
omanik. Kõik ettevõtted on väga edukad ja toodavad kasumit. Lisaks temale aitavad ettevõttet juhtida tema suurepärased kolleegid: Finantsdirektor: Aivo Kurik Teenindusdirektor: Jaanika Roosmann Tootmisdirektor: Ülari Kalamees Regionaaldirektor: Alvar Tõruke Müügidirektor: Peeter Luht 1.3. Tehnilise varustuse iseloomustus Ettevõttele kuuluval territooriumil asub ligikaudu 100- pealine treileripark, millest enamuse moodustavad DSV- le kuuluvad haagised,treilerid ent territooriumilt võib leida ka teiste vedajate haagiseid, kes osutavad teenust veofirmale. Treilerite ja spetsiaalsete haagiste kiireks ja sujuvaks teenidamiseks on töötajatel kasutada 4 kahveltõstukit (Lisa 1), mis teostavad koormate peale- ja mahalaadimist. Haagiste transportimiseks on 5-l koolitatud territooriumi-terminalitöötajal kasutada terminalitraktorit (Lisa 2).
Lekkiv kütus võib põhjustada põlengu! Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 3 LIIKLUSKINDLUSTUS Tuntakse kahte sõidukite kindlustusliiki: kohustuslik ja vabatahtlik (kaskokindlustus). Liikluskindlustus on kohustuslik. Mootorsõidukijuhil peab olema kaasas ja ta peab esitama kontrollijale kohustusliku liikluskindlustuse poliisi. Liikluskindlustuse seaduse alusel kuuluvad kindlustamisele autod ja haagised ning mootorrattad. Teeliiklus liikluskindlustusseaduse tähenduses toimub Eesti teedel, tasulises parklas ja parkimismajas ning tanklas. Liikluskindlustuse tavaleping sõlmitakse tähtajatult. Liikluskindlustuse poliis väljastatakse tähtajaga 1 päev kuni 12 kuud. Roheline kaart (välisriigis kehtiv liikluskindlustuse poliis) väljastatakse Eestis registreeritud sõidukile kehtiva tavalepingu ja poliisi olemasolul tasuta kui sõiduki omanik selleks soovi avaldab.
Sõidukite kategooriad · L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised mootorsõidukid või kerged neljarattalised mootorsõidukid (mopeedid, mootorrattad, ATV-d, mikroautod) · M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid (sõiduautod, bussid) · N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid (veoautod) · O kategooria sõidukid on haagised Kõik kategooriad jaotuvad omakorda alakategooriateks Haagise lubatud suurim tegelik mass on: - pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus - piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N1G kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5 tonni, v.a M3 kategooria I klassi veduki korral N2 ja N3 kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on:
1:m 5,5 m ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI ARVESTADA EHITUSTEHNOLOOGIAT 3. MONTAAŽITÖÖD 3 2 ) T R A N S P O R D I V A H E N D I D Ehituses kasutatakse järgmisi transpordivahendeid: kallurid spetsmasinad: haagised treilerid paneeliveokid VAJALIK AUTODE ARV Q x tt n= q x ta Q - veoste mass arvutusperioodil, t q - auto kandejõud, t tt - auto töötsükli kestus, min ta - arvutusperioodi pikkus, min (v.a. garaažist kohale- ja tagasisõit) 120 l tt = tpl + + tml + tm , min. v tpl - pealelaadimise kestus, tml - mahalaadimise kestus, tm - manööverduste kestus,
pikaajalisi laevanduse mõjusid merekeskkonnale ning suurendada meresõiduohutust. (Shipping in the Baltic Sea, 2016) 5 Joonis 2. Laevatüübi järgi rühmitatud ristumine Läänemerel kindlaksmääratud AISi liinidega aastatel 2006-2013 1.3 Merevedu Kõige tavalisem laevatüüp Läänemerel on kaubalaev, mis veab erinevaid kaupu, näiteks konteinereid, ro-ro veoseid (traktorid, autod, haagised, veokid), ent ka väetist, teravilja, puitu, metalli, sütt jne. Sellele järgnevad tankerid ja reisilaevad. Nii laevade arv kui ka suurus on viimastel aastakümnetel aina kasvanud, eriti aga naftatankerite osas. (Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare, 2009) 6 Joonis 3. Laevaliikluse sagedus ja marsruut Läänemerel aastal 2013 Joonistel on näha laevaliiklus, mis osutub kõige tihedamaks Taani väinade juures ning Soome
Statsionaarsed masinad on need, mis paigaldatakse kohtkindlalt vundamentidele ja jäävad sinna kogu oma teenistusaja lõpuni. Teisaldatavad masinad kas ei oma üldse mingisugust käiguosa või omavad väga algelise käiguosa, näit jalased, ning mida on kerge ühest kohast teise ümber paigutada kas inimjõul või teiste liikuvate masinate abil. Liikuvad masinad omavad arenenud käiguosa ja jaotatakse liikumise viisi alusel omakorda kolme alaliiki: a) haagised, b) poolhaagised, c) iseliikuvad. Haagismasinad (haagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse, kuid ei oma jõuallikat ja transmissiooni (ajamit) käiguosa käitamiseks ning nende kogu raskus kantakse toetuspinnale nende oma käiguosa kaudu. Rataskäiguosal haagised võivad olla ühe- või mitmeteljelised. Poolhaagismasinad (poolhaagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse, kuid ei oma jõuallikat ja transmissiooni (ajamit) käiguosa käitamiseks
muid võõrkehi. http://www.hmpk.ee/kokkuost/paberipuu-palk/paberipuu-nouded.html Kokkuvedu põllumajandustraktoritele mõeldud haagistel Suuremahulisema metsatöö tegemiseks on mõttekas osta tõstukiga metsaveokäru, mis on mõeldud ainult sortimendina metsamaterjali kokkuveoks. Kandejõu poolest on võimalik valida haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem läbivus- ja veovõime. Vedu kantakse traktorilt haagisele hüdrauliliselt, mehhaaniliselt või hüdromehaaniliselt. Nii metsuri- kui masinlõikuse puhul peavad olema sisse raiutud kokkuveoteed. Nende planeerimisel tuleb arvestada langi reljeefiga ning valida kokkuveoteede suunad selliselt, et oleks võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid.
18. Autogreideri tootlikkuse arvutus. Autogreideri tootlikkus planeerimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: T=V*(Lh-Lü)*1000*E, m2/t, milles V- töökiirus km/t, Lh- hõlma haardelaius m, Lü-naaberläbikute ülekate m, E- töö efektiivsuse tegur. 19. Skreeperite otstarve ja liigitus. Skreepereid kasut pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks. Liigitatakse 1. liikumise viisilt a) haagised b) poolhaagised c) iseliikuvad 2. Kopa täitmise viisilt a) lõikejõududega täitmine b) elevaator-täitmine c) tigu-täitmine 3. Kopa tühjendamise viisilt a) vaba tühjendamine b) poolsundtühjendamine c) sundtühjendamine 5. Mootorite arvult a) ühemootorilised b) kahemootorilised e tandem-tüüpi 6. Kopa mahult = suurusgrupp a) väikesed kuni 10 m3 b) keskmised kuni 15m3 c) suured kuni 25 m3 d) ülisuured kuni 80 m3. Viimane liigitus on teatud
(kuni 8 cm ) niitmiseks ja purustamiseks. Niidetud jäänused laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud surutakse maadligi. Seadet saab liigutada külgsuunas ja veehaarded. Vedelsõnnik transporditakse ja laotatakse hüdrosilindriga. Tööorganiteks rasked vasarad või Y terad. vedelsõnniku- e lägalaoturitega, mis on kas haagised, Soovituslik töökiirus on 5-12 km/h. poolhaagised või liikurmasinad. TSN Vedelsõnnikut võib laotada: Tsn mudel on eelkõige mõeldud suurepinnaliste karjamaade · põllu pinnale - pindlaotus, hooldusniitmiseks, söötis põllumaade puhastamiseks, · põllu pinnale koos samaaegse sõbastamisega mulda -
veoketid ratastel või laiemate rehvidega rattad; rauast või paksust plekist kaitsmed traktori põhjale, vältimaks mootori ja käigukasti vigastamist kivi või kännu otsa sõitmisel; pööratav iste, mis kergendab tööd hüdrolaaduri või mõne muu seadmega töötamisel; võred akende ees kaitseks okste eest; vastukaalud esiteljele, parandamaks juhitavust ja vedavate esiratastega traktoril ka läbivust. Haagised puidu kokkuveoks Põllumajandustraktoritega agregateeritavad haagised on mõeldud ülestöötatud ja koondatud puidu kokkuveoks 100...700 m kaugusele lattu, kuid sobivad ka väljaveoks suuremate kauguste korral. Vintsid ja lohistid Põllundustraktori rippsüsteemile paigaldatud ja jõuvõtuvõllilt käitatavate vintside otstarve on laasitud tüveste ja järgatud sortimentide koondamine ning kokkuvedu. Puitu lohistatakse sisuliselt mööda maapinda. Vintsid on odavamad kui haagised, kuid
ÜLDSÄTTED - TERMINID §1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. §2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus l...
täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. Sobivaima veovahendi valik Jaotusautod (madelautod, kaubikud, suured ja väikesed jaotusautod jne) - Terminalide jaotuspiirkondades kauba jaotus- ja kokkuveoks Vedukid – kahe või kolme teljelised erinevate haagiste vedamiseks Haagised - on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Pukseeritavat seadet ei loeta haagiseks. Autorongid - on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise) – Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...
Raskeveokite klassi loetakse veoautosid täismassiga üle 16 tonni. Kõik rahvusvahelised veokid peavad vastama Rohelise ja Ohutu veoki eeskirjadele. Sadulveokid poolhaagisega on täismassiga 40 tonni ning võivad vedada haagises kuni 24 tonni kaupa. Poolhaagised on tegelikult erinevad: alumiiniumportedega tenthaagised, „curtain slider“ ilma portedeta lükandtenthaagised (küljelt laadimise võimalusega), „open top“ haagised, mida saab laadida kraanaga pealt, külmutushaagised, termohaagised, konteinerhaagised, furgoonhaagised, kallurhaagised, tsisternhaagised jne. Kõik need poolhaagised jagunevad omakorda erinevateks mudeliteks olenevalt töö iseloomule. On ka selliseid raskeveokeid, millel on pealeehitatud furgoon ning taga täis- või kesktelikhaagis. See võimaldab vedada korraga rohkem kaupa: kui poolhaagisesse mahub tavaliselt 33-34 EUR
1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkv...
ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo-, metsaveo-, konteinerveolaevad, nafta- ja gaasitankerid, lihtrid, praamid · Jne 2. Liikumine, liikuvus (mobiilsus), sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia ja mõjurid. Transpordi kui majandusharu ja kõigi liikumiste erinevus (NB! Tööstustransport ja mittemotoriseeritud liikumised ei kuulu transpordi kui majandusharu koosseisu)
Pumbata süsteemis on kaks silindrit juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse sellisel, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga hüdrojuhtimissüsteem koosneb põhimootorilt käiatavast õlipumbast, siiberjaouturist, paagist, õlitorustikust ja töösilindrist. 3. Baasmasinad: traktorid, vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid: kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens. 4. Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid.
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tin...
veoautodele, haagistele, kabiinidele ja istmetele. · Annab suurema vastupidavuse ja turvalisuse. · Töötatud välja kooskõlas Tenneco uusima originaalvarustuse tehnoloogiaga. Veoautod Daf - Scania - Volvo - Mercedes - Man - Renault - Iveco - Leyland - Erf - Foden... Haagised Trailor - Hendrickson - Gigant - Granning - Lohr - Tadchurch - Dunlop - Saf - Bpw - Ror - Weweler - Fruehauf - Neway - Schmitz... Monroe® Magnum tooted. Kabiinid & Istmed Daf - Scania -Volvo - Renault - Iveco - Man -Mercedes...
Puuduvad 3. Õppe sisu 3.1. AUTOERIALA ÕPPEKORRALDUS. Kooli dokumentatsioon. Tunniplaan. 3.2. ÕPPEKAVA SISU JA ÜLESEHITUS. Õppekava eesmärk, struktuur. Kohustuslikud üldõpingud. Kohustuslikud põhiõpingud. Valikõpingud. Õppetöö ajaline jaotus aastate lõikes. Hindamine. 3.3. ERIALA TUTVUSTUS. Autotehniku eriala tugevad ja nõrgad küljed. Sõidukite ja väikemasinate tehnilise hoolduse ja remondiga tegelevate ettevõtete tutvustus. 3.4. AUTO AJALUGU. 3.5. AUTOD JA HAAGISED. Liigitus. Üldehitus. Tähtsamate süsteemide ja sõlmede üldtööpõhimõtted. Üldandmed ja tehnilised näitajad. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · autotehniku õppekava eesmärki, sisu, õpitulemusi, hindamist; · tehnilise hoolduse ja remondiga tegelevaid ettevõtteid; · auto ajalugu; · auto üldehitust; · autode tähtsamate süsteemide ja sõlmede nimetusi ja üldtööpõhimõtteid; · autode ja haagiste üldandmeid ja tehnilisi näitajaid. 5. Hindamine
töötund 8 38 töötund 780 kr/h Neljarattaveoga 1.5m -112-129 KülvikudkW 1010 10000 12 625 109 -148-167 kW 1360 10000 12 625 125 Haagised 2-teljeline 10t 140 30000 15 1500 3 Otsekülvik 3m 290 2100 10 158 189 Saagikoristus masinad Teravilja kombain 150 1950 3000 10 225 218 kW 5. Teravilja tootmise tasuvus. Tabel 8. Tootmise tasuvus Tulud Viljapind ha 300 Saagikus(kuiv vili) t/ha 4 Vilja kogusaak t 1200 Vilja müügihind kr/t 1600
enam kui 8 istekohta. T traktorid, liikurmasinad ja masinrongid (LS § 93 lg 2, lg 3) 4. Selgita järgmiste sõiduki kategooriate sisu (M, N, L, O). M vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks (sõiduauto ja buss). Nt autoelamu, kiirabiauto N vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks (veoauto). L mootorsõidukid, millel on vähem kui neli ratast (mopeedid ja mootorrattad). O Haagised, nt haagissuvila (Määrus ,,Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" Lisa 5) 5. Millised piirangud on kehtestatud piiratud juhtimisõigusega B kat. juhile ja juhendajale? 1) Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 16- ja 17- aastasele isikule. Piiratud juhtimisõigusega isik võib autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-
ja M3 kategooria sõiduki ja tema haagise tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 16) registreerimiseelne ülevaatus on sõiduki dokumentidele ja kehtivatele nõuetele vastavuse kontrollimine ettenähtud mahus; 17) sõiduk on mootorsõiduk või selle haagis, v.a ratastraktor, liikurmasin ning nende haagised. Sõidukite jaotus ülevaatuse gruppidesse on toodud lisas 1. Sõidukite jaotus kategooriatesse on toodud sõidukile kehtestatud tehnonõuetes; 18) takso on taksoveoks ettenähtud M1 kategooria sõiduk; 19) takso ülevaatus on takso või muu taksoveoks kohandatud ühissõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele
Samelin 270 53 62 Tartu, Võru, jalatsid Saint-Gobaine 220 144 244 318 Elva, autoklaasid Securit Eesti AS Tarkon 540 187 288 562 >700 Tartu, seadmed Ordi AS 90 245 305 487 494 Tartu, arvutid Enics Eesti 450 40 116 Elva, elektroonika Respo Haagised AS 114 155 AS Polimoon 164 Rõngu, plastist autoosad Metec 300 225 Tartu, autoosad Estiko AS 187 176 207 254 293 Tartu, plasttooted Kroonpress AS 194 214 232 328 367 Tartu, trükikoda
00 000 0000 Vahetatav poolhaagis treiler pehme kattega (tent), katet on peale ja mahalaadimise ajaks võimalik eemaldada kinnised poolhaagised, mille koormaruumi konstruktsioon on kindel ja sellele on võimalik kaupa peale ja maha laadida ainult taga ja küljeuksest, tavalised kinnised poolhaagised furgoonid soojendatava koormaruumiga poolhaagised külmutushaagised rippasendis valmisrõivaste vedamiseks mõeldud poolhaaked Spetsiaalsed haagised nagu erinevad paakhaagised jne Euroopas, RORO laevades Terminalid Terminal on transpordisüsteemi lüli veoühikute töötlemiseks ja ajutiseks lühiajaliseks ladustamiseks intermodaalses transpordiprotsessis. Terminali ülesanded Stividorteenuste osutamine (veoühikute laadimine ühe veoliigi veovahenditelt teise liigi veovahenditele) Veoühikute konsolideerimine ja ümbergrupeerimine sisendite ja väljundite kaupa
Konteinerovirnastaja eeliseks on võime tõsta konteinereid suurtesse umbvirnadesse kuni kuues kihis. Tõstuki tõsteseade on universaalne. See võimaldab käidelda nii 20-kui ka 40- ne jalaseid konteinereid. 224. Milline näeb välja terminalitraktor? Terminalitraktorid on universaalsed, suure jõudlusega masinad, mis teenindavad sadamates ro-ro ja sto-ro aluseid ning reisiparvlaevu. Nendega veetakse või lükatakse kailt laevatekkidele ja tuuakse laevast välja haagised, poolhaagised ehk treilerid või lahtine kaup mafi- ja kassettalustel. 225. Milline näeb välja peenkauba siirderiiulid? Siirderiiulite abil on võimalik saada laos kõige parem ruumikasutus. Peenkaubariiulite puhul liigutatakse riiuleid kösiajamitega mis on tunduvalt odavam kui alusekaubariiulite puhul kasutatavad elektriajamid. Siirderiiulit kasutamisega on võimalik saada alljärgnevad eelised : · suur ladustamise tihedus
Kui nähtavus on halb lumesaju tõttu. Kui nähtavus on halb udu tõttu. Millele osutab see märk? Kohale, kus kitsal teel on võimalus vastusõitja läbi lasta. Osutab kitsale teelõigule, kuid vastusõitjal eesõigus puudub. Kes peab andma teed, kui möödumine vastusõitvast sõidukist on raskendatud takistuse tõttu? Juht, kelle ees ei ole takistust. Juht, kelle ees on takistus. Millised sõidukid nimetatutest kuuluvad kindlustamisele liikluskindlustuse seaduse alusel? Autod ja haagised. Mootorrattad. Mopeedid. Märk teavitab juhti... edasisõidu keelust. teel olevast reguleerijast. tavapärasest erinevast liikluskorraldusest. Sõidad rohelise tulega ristmikule, et vasakule pöörata. Annad teed vastassuunast tulijatele ja fooris süttib juba kollane tuli. Kuidas toimid? Loobun vasakpöördest ja lahkun ristmikult mõnes teises suunas. Lõpetan ruttu vasakpöörde hoolimata vastassuunast tulevatest autodest.
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti s...
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
(Pilt 5.42) Terminalitraktor Terminalitraktorid on universaalsed, suure jõudlusega masinad, mis teenindavad sadamates ro-ro, con-ro ja sto-ro aluseid ning reisiparvlaevu. Nendega veetakse või lükatakse kailt laevatekkidele ja tuuakse laevast välja haagised, poolhaagised ehk treilerid ja konteinerid või lahtine kaup mai- ja kassettalustel. Terminalitraktori peamine tööorgan on võimsa hüdraulikasüsteemi abil liigutatav „sadul“, mida haagitakse automaatselt, kabiinist väljumata poolhaagiste külge. Sellisel viisil toimides on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
