Tallinna Kristiine Gümnaasium Tsirkoonium Referaat Koostaja: Grete Vaalma 9b Juhendaja: Getter Leppik Tallinn 2011 1 SISUKORD Tallinna Kristiine Gümnaasium...................................................................................1 Tsirkoonium.................................................................................................................1 Referaat........................................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................
Vesinik ~41 Nioobium Nb I Tallium TI 2 Heelium He 42 Molflbdeen Mo 82Plii Pb 3 Liltium Li 43 Tehneetsium Tc 83 Vismut Bi 4 BerUffiuni Be 44 Ruteenium Ru 84 Poloonium Po 5 Boor B 45 Roodium Rh 85 Astaat At 6 Süsinik C 46 Pallaadium Pd SójRadoon - Rn 7 Lämmastik N 47 Höbe Ag 87 Frantsium Fr 8 Hapnik 48 Kaadmium Cd 88 Raadium Ra 9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb 1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiiniu...
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium.
ränijoodistesse vaske. Tehnoloogiliste ja tugevusomaduste parandamiseks lisatakse al.joodistele tsinki ja mangaani. Magneesiumjoodised. Magneesiumt ja selle sulameid joodetakse magneesiumjoodistega ,millele on lisatus, al ,vaske, mangaani ja tsinki. Et ahjus jootmisel vältida joodise süttimist , lisatakse joodisele vähesel hulgal berülliumit Kuumakindlad ja kuumusppüsivad joodised Temperatuuril üle 500C töötavate toodete jootmiseks kasutatakse raud- ,mangaan,- nikkel-, koobalt.- tsirkoonium.- halfium ja nioobiumjoodiseid ning pallaadiumi sisaldavaid joodiseid. Selle rühma joodistel on härgmised omadused: .märgavad hästi paljusid metalle ja sulameid .ei lahusta oluliselt põhimetalle .täidavad hästi jootepilu .head mehh.omadused madalatel ja kõrgetel temp.ning hea plastus .ei oksüdeeru kõrgetel temperatuuridel Raudjoodised. Kõrget kuumuspüsivust nõudvad tooted joodetakse raudjoodistega, millele on
Magneesiumi on kasutatud ka välklampides. Magneesiumanoodide kasutamine kuumaveeboilerites vähendab korrosiooni ja katlakivi sadest umist boileri seintele. Magneesiumi kasutatakse laevade, naftaplatvormide, nafta- ja gaasijuhtmete teraskonstruktsioonide katoodiliseks kaitsmiseks. Magneesiumi kasutatakse redutseerijana metallide (titaan, tsirkoonium, hafnium, berülliu m, toorium, uraan) tootmisel. Magneesiumi kasutatakse elektripatareides terase ja teiste metallide väävlitustamiseks ja deoksüdeerimiseks ning sepistatava malmi valmistamiseks. Magneesiumiühendeid kasutatakse terase, tsemendi, väetiste, tulekindlate materjalide jm muude keraamiliste materjalide,klaasi, ravimite, värvide jm valmistamiseks.
alumiiniumiga, rauaga, räniga, vasega, korrmiga, mangaaniga, tinaga jne. Kui aga lisada titaani plaatinat või palladiumi 0,1-0,2% , siis tõstab see palju titaani korrosioonikindlust soolhappe suhtes. Titaani erinevate struktuuriga lisandeid nimetatakse -struktuuriga sulamid, -- struktuuriga sulamid ja -struktuuriga sulamid. 3.1. -struktuuriga sulamid -struktuuriga sulamite legeerivaks lisandiks on peamiselt Alumiinium, strontsium, tsirkoonium ja lisaks võib sulam sisaldada ka veel 0,5-1,5% muid metalle. Saadud sulameid on väga hea keevitada, kuid nad on halvasti stantsitavad. Lisaks saab neid painutada ainult kuumtöödeldes. 3.2. --struktuuriga sulamid --struktuuriga sulamid ehk kahefaasilised sulamid sisaldavad endas enamasti alumiiniumit ning lisaks 10-12% teisi metalle. Nad on halvasti keevitatavad, kuid on plastilised kõrgetel temperatuuridel ning seetõttu on neid lihtne sepistada
WL10 0,90-1,2 La2O3 must lõikamine Lantaan WL20 1,80-2,20 La2O3 sinine lõikamine Lantaan WC20 1,80-2,20 CeO2 hall keevitus Tseerium 8 W --------------- roheline keevitus puhas volfram WZ4 0,30-0,50 ZrO2 pruun keevitus lõikamine tsirkoonium WZ8 0,70-0,90 ZrO2 valge keevitus lõikamine tsirkoonium WT10 0,90-1,20 ThO2 kollane keevitus Toorium WT20 1,80-2,20 ThO2 punane keevitus Toorium WT30 2,80-3,20 ThO2 violetne keevitus Toorium WT40 3,80-4,20 ThO2 oranz keevitus Toorium WS -- tuleviku elektrood, mis ei oma radioaktiivseid lisandeid. W -- puhas volfram elektrood:
Mootorielektroonika Süütehetke mõjutavad tegurid: *mootori pöörlemissagedus *mootori koormus *mootori temperatuur *gaasipedaali asend *õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine ei õnnestu,peale nimetatute tekib ka inimesele j...
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur....................................
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis te...
pooride tekkimise oht. Madallegeeritud Al-sulamite tardumine erineb puhta või kõrglegeeritud Al- omast. Al- terade piiridel esineb keemilise koostise ebaühtlast (väiksema tugevusega faase), võrreldes ülejäänud osaga ja kahanemisel võivad tekkida seal praod. Seepärast tuleb vältida madallegeeritud põhimaterjale või lisamaterjale. Kuumpragusid kutsuvad esile väikesed räni ja magneesiumisisaldus. Pragude tekkimist soodustab veel vask (Cu) ja seatina (Pb). Titaan ja tsirkoonium vähendavad pragude tekkimise ohtu, seetõttu kasutatakse neid keevituslisaaine koostises. Suur räni ja magneesiumisisaldus vähendavad pragude tekkimise ohtu mistõttu kasutatakse näiteks lisametalli Al Mg 4,5 MnZr Soovitused kuumpragude vältimiseks - vältida kuumpragudele kalduva sulami keemilise koostise tekkimist, valides sobiva lisametalli, - keevituspingete vähendamine (rakised jms).
Enne välklambi kasutuselevõttu pildistati magneesiumisähvatuse valgusel. Magneesiumi on kasutatud ka välklampides. Magneesiumanoodide kasutamine kuumaveeboilerites vähendab korrosiooni ja katlakivi sadestumist boileri seintele. Magneesiumi kasutatakse laevade, naftaplatvormide, nafta- ja gaasijuhtmete teraskonstruktsioonide katoodiliseks kaitsmiseks. Magneesiumi kasutatakse redutseerijana metallide (titaan, tsirkoonium, hafnium, berüllium, toorium, uraan) tootmisel. Magneesiumi kasutatakse elektripatareides terase ja teiste metallide väävlitustamiseks ja deoksüdeerimiseks ning sepistatava malmi valmistamiseks. Magneesiumiühendeid kasutatakse terase, tsemendi, väetiste, tulekindlate materjalide jm muude keraamiliste materjalide, klaasi, ravimite, värvide jm valmistamiseks.
Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks. Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades. Kasutatakse peamiselt lennukitööstuses, kosmoselaevades, nafta- ja keemiatööstuses. Titaaniga üsna sarnane metall on tsirkoonium Zr. 7.4.4 Väärismetallid Siia kuuluvad hõbe (Ag), kuld (Au), plaatina (Pt) ja pallaadium (Pd). Omadused: - äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; - pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag +7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas
Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks. Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades. Kasutatakse peamiselt lennukitööstuses, kosmoselaevades, nafta- ja keemiatööstuses. Titaaniga üsna sarnane metall on tsirkoonium Zr. 7.4.4 Väärismetallid Siia kuuluvad hõbe (Ag), kuld (Au), plaatina (Pt) ja pallaadium (Pd). Omadused: - äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; - pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temperatuuridel keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks. Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades. Kasutatakse peamiselt lennukitööstuses, kosmoselaevades, nafta- ja keemiatööstuses. Titaaniga üsna sarnane metall on tsirkoonium Zr. Väärismetallid Siia kuuluvad hõbe (Ag), kuld (Au), plaatina (Pt) ja pallaadium (Pd). Omadused: - äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; - pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit. lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides)
ANDURIGA ehk hapnikuanduriga. Oma töös olen reguleerinud sadu sissepritsega ja karburaatoriga autosid ning sättinud küttesegu koostise LAMBDA väärtuse järgi paika vaatamata sellele, et masinad ei omanud lambdaandurit... Kuidas siis töötab see LAMBDA ANDUR? Lambdaandur on väliskujult süüteküünla sarnane ja on keeratud vindiga väljalaskekollektorisse, või heitgaasitorusse või katalüsaatorisse. Oma ehituselt kujutab ta keemiatundidest tuttavat katseklaasi-kolbi mille sees on tsirkoonium ja sinna sisse on asetatud veel üks väiksem kolb nii, et tsirkoonium jääb kahe kolvi vahele. Välisõhul on vaba juurdepääs sisemisesse ,,kolbi", välimise kolvi pind puutub kokku heitgaasidega. Seega ühelt poolt puutub tsirkoonium kokku heitgaasidega ja teiselt poolt välisõhuga. Heitgaasides on kuni 5% hapniku ja sisemises kolvis olevas välisõhus 21% hapnikku. Sellises olukorras hakkavad välisõhu
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
Kui suitsugaasides vaba hapnikku ei ole, siis takistite R 1 ja R2 temperatuurid ja takistused on ühesugused. Hapnik jahutab takisteid ja selle tagajärjel omandavad R1 ja R2 erineva temperatuuri ja erineva takistuse. See viib silla tasakaalust välja, C ja D vahele tekib vool, mis tekitab pingelangu takistil 5. Pingelang takistil R5 ongi signaaliks vaba hapniku kohta. Suitsugaasi proov peab olema enne mõõteelementi sattumist puhastatud ja maha jahutatud. Tänapäeval kasutatakse rohkem tsirkoonium oksiidil põhinevaid hapnikuandureid. Reguleerimiseks signaalid suitsugaaside koostiselt ja õhukulult. 3. reguleerimissüsteem kütuse ja õhukulu paralleelseks reguleerimiseks Põhimõte: üks ja sama täiturmehhanism muudab kahe reguleerimisorgani asendit. Omavahel sobitatud kokku mehaanilise ülekandega. Veekatla korral saadakse signaal välisõhu temperatuurilt ja katlast väljuva vee temperatuurilt. 4. Mõned lisaskeemid. Tänapäeval kasutatakse katelde töö jälgimiseks ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
