Arvuti ventilaator Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem. Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta, ebmpapst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat, Thermaltake ja Zalman. Ventilaatori kasutusjuhend Kuna videokaardi, mälu ja muude osade arvutitega kaasnevad kiiruse ja võimsuse tarbimise kogus soojusenergiat, mida need komponendid kõrvalmõjuna normaalseks tööks on samuti kasvanud. Need koo...
Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte Elektrimootoreid rakendatakse tavaliselt elektromehaanilistes mänguasjades, kodumasinates ja auto käivitis. Väiksemaid mootoreid leidub käekellade ja mobiiltelefonide sees. Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades elektromagneti ja rootori mähised ...
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid; DEUTZ diiselgeneraatorid; BEVI elektrimootorid; VARVEL tigureduktorid; WATT hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO reduktormootorid; VARIMOTOT kiirelektrimootorid;
Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii straator kui ka rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. ● Elektrivõrgu sagedustel (50-60Hz) töötavad
Pdurid Tehnoülevaatusel kontrollitakse autode pidureid rullstendidel millede tööpõhimõte on kõigil ühesugune. Piduristend mõõdab rataste pidurdusjõudusid ja seejärel analüüsib saadud mõõtetulemusi ning võtab iseseisvalt vastu otsuseid arvestades auto kaalu (esitelg, tagatelg ja ka kogu auto kaal). Piduristendi testirullide elektrimootorid asuvad liikuval alusel mis on omakorda ühendatud hoovastiku abil dünamomeetriga. Pärast seda kui elektrimootorid on pannud stendirullid pöörlema, hakkab arvuti kohe andmeid salvestama. Kui auto ratast pidurdatakse siis on elektrimootoril raskem piduristendi rullikuid ringi ajada ja sellega tahab elektrimootor nihkuda. Mootori alus on ühendatud hoova abil dünamomeetriga mis mõõdabki pidurdusjõudu njuutonites (kilod saame siis kui jagame
ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi. Mootori käivitusmoment ja tühijooksu (mootori koormuseta töö) pöörlemiskiirus on väikseimad võrreldes teiste ergutusviisidega. Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust, vt joonis 6.10), samas pöörlemiskiiruse sõltuvus koormusest on minimaalne. Nende omaduste tõttu on rööpergutusega elektrimootorid väga laialdaselt kasutusel. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust 8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli? . Jadaergutus- ankrumähisega jadamisi ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Jadaergutusega elektrimootoris (peavoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema
– Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ● Arvutite tootjaist on suurim AS Ordi – Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule Elektroonikatööstus Eestis ● Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS(toodab põhiliselt elektrijaotusseadmeid ja voolugeneraatoreid) ● Teised suuremad ettevõtted: – Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur) – AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed) – AS Draka Keila Cables (kaablid) Pildid Kasutatud allikad ● http://et.wikipedia.org/wiki/Elektroonikat% C3%B6%C3%B6stus ● http://www.estonianelectronics.eu/elektroonika toostus-eestis ● https://www.google.ee Tänan kuulamast!
vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD • Puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides. • Väikseimaid mootoreid leiab käekellade ja mobiiltelefonide seest. • Tööstuses kasutatavad elektrimootorid keerutavad saekettaid ja linte lõikamisprotsessides ja keeravad freespinkides detaile. • Lineaarmootoreid kasutatakse tihti toodete mahutitesse lükkamiseks. KASUTUSALAD • Keskmise suurusega standardiseeritud mootoreid kasutatakse tööstusseadmetes. Kõige suuremad elektrimootoreid kasutatakse laevade liigutamiseks, torujuhtmete survestamiseks ja vee pumpamiseks elektrienergia salvestamiseks mõeldud hüdroelektrijaamades, kus mootorite võimsused võivad
teha roboteid pehmest Nanorobootikamaterjaalist et ta oleks painduvam ja suurem liikumis vabadus . ● Nanorobootika nanorobootika on tehnoloogia haru,kus kõik mainad ja robotid on 1-10 mikromeetrit .Nanorobootika viitab täpsemalt nanotehnoloogiainseneri erialale . 5 3. Mootorid kui lihased. Robotite mootoreid nimetatakse ka ajamiteks. Praegusel ajal on kõige populaarsemad elektrimootorid,kuid on ka teissuguseid mootoreid nt mis kasutavad keemilisi aineid ning suruõhu mootoreid on ka alalisvoolu mootorid: ja enamikud kaasaegsed robotid kasutavad neid ja neid võib olla mitu liiki. On olemas ka Piesomootorid ja sammuvad mootorid nagu nime järgi võib arvata ei liigumootor vabalt nagu Alalisvoolu mootor seda saab juhtida kontrolleri juhtimisel, Piesomootorid on alalisvoolu mootorite kaasaegne alternatiiv,neid
.....................................................8 kasutamine..................................................................................................................................9 kokkuvõte..................................................................................................................................10 kasutatud allikad........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, millega saab liikuma panna töömasina. Elektrimootorid on tänapäeval kõige levinumad elektromehaanilised täiturmehhanismid. Selles referaadis räägin ma selle ehitusest, tööpõhimõttest, käivitamisest ja kasutamisest. 4 EHITUS Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav
kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Elektrivoolu iseloomustavateks ja
elektriväljas. Voolu olemasolu tingimused: Vabade laetud osakeste olemasolu; laengutele peab mõjuma kindlasuunaline jõud; takistus ei tohi olla suur Elektrivoolu toimed: osakeste liikumist pole näha. Voolu olemasolu saab kindlaks teha tema mõju ehk toime järgi. Soojuslik (Kõik juhid soojenevad alati); Valgus (Nt hõõgniit; alati gaasist läbiminekul); Magnetiline (Elektrivoolu mõjul mag. nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik) Elektrivoolu mõju inimesele: Vool avaldab inimesele Soojuslikku (põletushaavad + kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA. Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks
b)Keemiline toime elektrivool eraldab juhist selle koostisosi ja esineb elektrolüüdi vesilahuses. c)Magnetiline toime tekib nii metallis kui ka elektrolüüdi vesilahuses. (sõltub voolu suunast) 9. Too näiteid elektrivoolu toimete kasutamisest igapäevaelus. Soojusliku toime: elektripliit, radiaator. Vesi keeb elektrilises veesoojendis. Keemiline toime: patarei ja aku töö. Mitmete metallide tootmine, metallesemete pindade katmine Ni ja Cr . Magnetiline toime: teler, elektrimootorid, kõlarid, arvutid. 10. Mis on voolutugevus? Voolutugevuse valem ja ühik. Laengu ühik. Voolu tugevus näitab kui palju vabasid laengukandjaid läbib juhi ristlõiget ajaühikus(sek) vuulotugevus=elektrilaengusuurus/aeg ehk I=q/t 1A=1c/1s 11. Millest sõltub voolutugevus juhis? mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on voolutugevus juhis. 12. Millise seadmega mõõdetakse voolutugevust?
referaadi koostamise käigus. 2 Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Kasutamine: elektriautod, tehastes, miksrite ja muude liigutamine, tehnika liigutamine linti mööda, kodu elektritarvetes ehk
ja keerlevad osad selliselt, et oleks välistatud nende liikumine või keerlemine; võtma maha ja pakkima kõik kergesti äravõetavad osad ja sõlmed (kergesti äravõetavad osad ja sõlmed on need mida saab ära võtta tööriistu kasutamata: peeglid, klaasipuhastid jms); võtma maha ja pakkima või kaitsma pakkematerjaliga kõik purunemisohtlikud osad (sh klaasid), samuti kaitsmata bensiini- ja elektrimootorid ning akud. Autosid ja traktoreid lubatakse vedada purunemisohtlikke osi kaitsmata juhul, kui saatja võtab kogu vastutuse kaitse puudumisest tingitud purunemise ja kõigi muude tagajärgede eest enda peale. sulgema kabiini, sõitjateruumi ja kinnise veokasti uksed, kapoti, pagasiruumi ja vaheruumid lukustades (kui lukustust ei ole, siis tuleb lisalukustid panna) ning plommima kabiini, sõitjateruumi, kinnise veokasti ja kapoti. Plommida tuleb
Tankla Tanklad maailmas Autode tootjad BMW, daimler AG, Ford, honda, hyundai, mazda, nissan, morgan, toyota, vw boeing ja smartfishi lennukid kasutavad ka vesiniku kütust. 2015 aastaks pidi vesinuku autod tootmisesse mienma ehk müüki. Los Angelese autonäitusel esitles Honda mudelit FCX Clarity, oma esimest seeriaautot, mis varustatud 134 hj vesinikul töötava mootoriga. Vesiniku ja hapniku vahelise keemilise reaktsiooni käigus vabanev energia paneb tööle elektrimootorid, mis viivad autot edasi. Auto on ka ökoloogiliselt puhas, sest väljalaskeks on tavaline vesi. Vesinikul töötav Honda FCX Clarity kiirendab 92 km/h kümne sekundiga ning maksimaalseks kiiruseks on 160 km/h. Jaapani kompanii esindajate sõnul jätkub 171-liitrisest paagitäiest vesinikust 430 km läbimiseks. Eelised vesinikelemendiga töötav auto ei saasta loodust, sest eraldub vaid vesi vesinik on odav kütus, mida võib toota
lehtedest ja tsingist mis olid eraldatud niisutatud papiga. Samuti on oma nimed ajalukku kirjutanud Nikola Tesla(tegi elektrimootori mis sai patendi), George Westinghouse (arendas Tesla mootorit vahelduvvoolu tekitamiseks) ,Andre Marie Ampere (elektri- ja magnetinähtuste uurija), George Simon Ohm. Inimesed kasutavad elektrit igasuguste seadeldiste tööle panemiseks. Fakt on, et elektrit saab kasutada oma tuhandel erineval moel. Näiteks: · Elektrimootorid muudavad elektri liikumiseks · Lambipirnid muudavad elektri valguseks · Arvutid muudavad elektri informatsiooniks · Telefonid muudavad elektri kommunikatsiooniks · Televiisorid muudavad elektri liikuvateks piltideks · Kõlarid muudavad elektri helilaineteks · Rösterid, föönid ja elektriradiaatorid muudavad elektri soojuseks Oleks raske ette kujutada tänapäeva inimesi ilma elektrita elamas.
laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Metallis on välise kihi elektronid aatomituumaga isegi nii nõrgasti seotud, et võivad aatomist kergesti lahkuda. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivool saab tekkida metallides. Peale metallide võib elektrivool läbida ka soola vesilahust. ELEKTRIVOOL Kujutis ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Mehaaniliseks tööks muudavad elektri- energiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või
valguse ja energiaga, on korrapärane vool, mis läheb mööda elektrikaableid sinna, kus teda vajatakse. Kaablid on elektrijuhid valmistatud materjalist, mille elektronid saavad hõlpsalt ühelt aatomilt teisele hüpata. Suurem osa elektrivoolust saadakse generaatorite abil elektrijaamades. Muist tuleb patareide keemilistest reaktsioonidest või valguse toimest fotoelementidele. Elekter on kasulik sellepärast, et seda saab muuta teisteks energialiikideks. Elektrimootorid muudavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse liikumise tekitamiseks. Elektrisoojendid tekitavad soojusenergiat, kui vool läbib nende kütteelemente. Elektrilambid annavad valgusenergiat sarnaselt soojenditega vool läbib peenikest traati, mis lööb helevalgelt hõõguma. Itaalia teadlane Alessandro Volta (1745-1827) oli üks elektriõpetuse pioneeridest. 1800. aastaks oli ta leiutanud esimese patarei, mis oli
15 .Joonista samamärgiliste punktlaengute vastastikmõju elektrivälja jõujooned. 16. Joonista ühtlaselt ja ebaühtlaselt laetud plaatide elektrivälja jõujooned. Vastused: 1. Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel, selle avaldumisvormid on elektrinähtused ja magnetnähtused. 2. Elektromagnetilist vastastikmõju kasutatakse elektroonikas ja tehnikas, nagu näiteks telefonid, arvutid, elektrimootorid jne. 3.Elektrilaeng näitab kui suure jõuga on ta võimeline teisi kehi liigutama. Laetud kehade teineteise mõjutamine: Kuna vastastikmõju ilmneb kahel viisil, peab olema ka kahte liiki laenguid! Samalt kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised, samaliigiliste elektrilaengutega kehad tõukuvad.(+ ja + / - ja -) Erinevatelt kehadelt saadud elektrilaengud on eriliiglised, eriliigiliste
Betoonliiprid Terasliiprid Raudteed ühendatakse omavahel pöörangutega. Pöörang lahutab raudtee kaheks uueks teeks. Pöörang ise võib olla lühike või pikk. Pika pöörangu pöörderaadius on suurem kui lühikesel pöörangul. Mida pikem on pöörang, seda suurema kiirusega on lubatud seda ületada. Pöörangute liigutamine toimub kaasajal elektriliselt kaugjuhtimise teel. Töö teevad ära ajamitega elektrimootorid Rongi all mõeldakse vedurit ja selle külge ühendatud lisaseadmeid ja vaguneid, mis liiguvad või seisavad raudteel nagu üks kompaktne veoühik. Rongikoosseisu iseloomustavad pikkus, kaal, vagunite arv, ohtlike ainete paigutus, pidurdusvõime jne. Rongid jaotatakse kaubarongideks, reisirongideks, töörongideks ja segarongideks. *Rongid Kaubarong Kaubarong on rong, millega transporditakse erinevaid kaupu,
Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste
mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige levinum neist on magnetiline. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad magnetväljad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. Seda saavutatakse pooluste sisse ja välja lülitamise või tugevuste muutmisega. Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid. Kõik mootorid vajavad sünkronisatsiooni magnetvälja ja rootori vahel. Alalisvoolumootor
vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, mills süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi. See on põlemine. Selles reaksioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena
Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia). Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid, tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest. Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest. Haritav maa hõlmab 5,8; karjamaa 59,2 ja mets 14% Austraalia pindalast. Ülekaalus on vähese inim- ja rohke masinatööstusega suurmajandid, mis sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele
jõu suunda. 7. Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet Elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vaja tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8. Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta selle suuna määramiseks kasutatav reegel. Millise magnetvälja suuna ja plussmärgilise laenguga
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks
7) Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet. Ampere’I jõudu kasutakse elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8) Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta selle suuna määramiseks kasutatav reegel. Millise magnetvälja suuna ja plussmärgilise laenguga osakese liikumise
mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Suurim maagaasi leiukoht Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaal . Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas. Seal leidub umbes 1013 m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom. Lõpetuseks Et säilitada veidi naftat hädavajalikeks asjades, peab otsima alternatiive nagu elektrimootorid, vesinikmootorid ja kasutama tuule- ja veeenergiat. Inimene peab avastama midagi uut. Meie põlvkonna otsustest sõltub kogu maailma elu tuhandete aastate pärast.
1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet
Seega oleks mõtekas peale pooltoote valmimist jätkata ka lisaväärtuse andmisega. Metallitoodang on väga rikkalik ja lai. Töödeldud vanametallist kui pooltootest võiks valmistada järgnevat toodangut (sulgudesse on lisatud firma, kes tegutseb sel alal): Mööblidetailide elemendid (A/S Jalax) Mustmetalli, alluminiumi ja roostekindla terase valmistamine (Kristmet OÜ) Lühisrootoriga-, faasirootoriga-, alalisvoolu elektrimootorid; sildkraana juhtpult-, elektrikilp-, toitesüsteem-, otsakandur-, otsavanker; metallditailid; masinaehitus allhanke (Konesko A/S) Traadid, torud, restid, korvid, kauba- ja reklaamistendid, lambivarju karkassid, mööblidetailid, kärud, konteinerid, mööblidetailid, aia moodulid (K. MET A/S) Distantsklamber, kaablikarbik, kaablikaitse, kaabliredeli kandur,
kastetud. Elektriline kuhi asendas peekrid, milles oli soolvesi ja sellest läbi imbunud papp. Samuti on oma nimed ajalukku kirjutanud Nikola Tesla(tegi elektrimootori mis sai patendi), George Westinghouse (arendas Tesla mootorit vahelduvvoolu tekitamiseks), Andre Marie Ampere (elektri- ja magnetinähtuste uurija), George Simon Ohm. Inimesed kasutavad elektrit igasuguste seadeldiste tööle panemiseks. Fakt on, et elektrit saab kasutada oma tuhandel erineval moel. Näiteks: · Elektrimootorid muudavad elektri liikumiseks · Lambipirnid muudavad elektri valguseks · Arvutid muudavad elektri informatsiooniks · Telefonid muudavad elektri kommunikatsiooniks · Televiisorid muudavad elektri liikuvateks piltideks · Kõlarid muudavad elektri helilaineteks · Rösterid, föönid ja elektriradiaatorid muudavad elektri soojuseks Oleks raske ette kujutada tänapäeva inimesi ilma elektrita elamas.
*omadustest --KUS KASUTATAKSE TAKISTUSEL T0 SÕLTUVUST? SELGITA.. 8. MIS ON ÜLIJUHT JA KUS NEID KASUTATAKSE? Ülijuht on juht, millel puudub takistus. 9. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. TÄHIS JA ÜHIK. (1 ÜLESANNE) TÖÖ: Elektrivälja tööd lanegukandjate suuantud liikumise tagamisel nimetaatakse sageli ka elektrivoolu tööks. Tähiseks on A jaühikuks J.. Valem = A=Nt ja A=Uit v voolumõõtja. VÕIMSUS: Ajaühikus tehtav töö. Tähiseks N ja ühikuks W ja hobujõud. Valem=N=A/t 10. MIKS ELEKTRIMOOTORID KINNI KIILUDES LÄBI PÕLEVAD? 11. MIS ON KÕRVALJÕUD VOOLUAKKIKAS? Kõrvaljõud on mittelektrilised jõud. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelekrtilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge. 12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA? 13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14
Valisin selle leiutise, sest tänapäeva autod töötavad nende mootorite jõul. Enamlevinud on neljataktiline mootor, sest see on suurema kasuteguriga, võimsam ning vaiksem. Tollel ajal oli leiutis väga tähtis, sest neid hakati kasutama autode tootmisel. 1821. aastal leiutas Michael Faraday elektrimootori. Faraday sündis Inglismaal 1791. aastal ning ta oli teadlane ja leiutaja. See leiutis oli küll algeline ning vajas täiustusi, kuid siiski tähtis. Valisin selle leiutise, sest elektrimootorid on tänapäev väga laialt levinud. Neid kasutatakse näiteks autodes. 1836. aastal leiutas Francis Pettit Smith sõukruvi. Francis oli inglise leiutaja, kes sündis 1808. Aastal. See leiutis on väga tähtis veetranspordis. Tänu sellele leiutisele ehitati valmis esimene laev. Sõukruvi on tiivik, mis tekitab vees laeva liikumistakistust ületava tõukejõu. See paikneb laeva tagaosas ning see on kõige kasutatavam laevakäitur. Sõukruvi kasutatakse tänapäeval umbes 95% laevades. 1885
õli. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi a) mahulised e hüdrostaatilised – rõhk süsteemis lineaarses sõltuvuses täidesaatvale elemendile mõjuvast välistakistusest b) hüdrodünaamilised – rõhk süsteemis peaaegu konstantne 18. Elektrilised transmissioonid ja nende koostuse põhielemendid. Elektrilistes transmissioonides toimub energia ülekandmine elektriliste elementide kaudu. Põhilised elemendid: 1. Peasidur 2. Elektrigeneraator 3. Elektriline juhtimisaparatuur 4. Elektrimootorid 5. Vedavad rattad. Eelised: konstruktsiooni lihtsus, suur töökindlus, reverseerimise lihtsus, võimaldavad suurendada masina manööverdusvõimet. Puudused: elektriohtlikkus, muudetava kiirusega elektrimootorid on kallid. 19. Kombineeritud transmissioonid. Saadakse erinevate transmissioonide kombineerimisega omavahel. Nt üks levinumaid iseliikuvatel masinatel kasutatav hüdro-mehhaaniline transmissioon. Statsionaarsetel masinatel on levinumaks elektro-mehhaaniline transmissioon.
Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks.
-hoidvateks, raskuseid ja detaile kinni koidev electromagnet. -tõmbavateks, nt. tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid: -rööpmähisega mähise vool on määratud ühiselt elektromagneti mähise enda parameetrite ja toitepingege. -jadamähisega mähis lülitatakse jadamisi jõuahelasse ning mähise vool on määratud mitte mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende magnetahel valmistatakse õhukestest (0,35..
Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia. Kivisütt kaevandatakse idarannikul, maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad rauamaak, kuld ja alumiiniumimaak. Veel tähtsaid ekspordiartikleid on liha, vill ja nisu. Austraalia turismi arengu üheks eelduseks on kindlasti loodus. See on väga mitmekesine ja rikkalik ning on palju rahvus-ja loodusparke, mis on väärt külastamist
Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia. Kivisütt kaevandatakse idarannikul, maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta. Järgnevad rauamaak, kuld ja alumiiniumimaak. Veel tähtsaid ekspordiartikleid on liha, vill ja nisu. Austraalia turismi arengu üheks eelduseks on kindlasti loodus. See on väga mitmekesine ja rikkalik ning on palju rahvus-ja loodusparke, mis on väärt külastamist
nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste arv 230tuh (1927a) Oli kõrgelt energeeriliselt varustatud(traktorid, aurukatlad, elektrimootorid jne.) 16. 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses Aastas ühele lehmale:haljassööta 8t, silo 6-8t, jõusööta 0,7-2t, keedusoola 18- 20kg, mineraalsööta 30-50kg 19. Lautade jt
raske muuta, keeruline sagedusmuundur; käivitus koormatud mootorit raske käivitada Asünkroonmootor Kommutaatormootor: töökindlus väike, kuluvad harjad; hind kallis; pöörlemissagedus lihtne Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor. Põhilised elektrimootorid tööstuses, reguleerida suurtes piirides toitepinge muutumisega; käivitus sisselülitusel veojõud suur, sageduse põllumajanduses jne. kasvades veojõud väheneb Ehitus ja tööpõhimõte (elektrienergia arvesti töötab samal põhimõttel) Paigalseisev osa ehk staator(õõnes malmsilinder) ja sellega ühise telje ümber Elektromagnetlained pöörleb rootor (vask, alumiiniumvarrastest)
Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 6 54. Elektrimootori tööpõhimõte. Elektrimootorid on elektromehaanilised seadmed, mille ülesandeks on teha tööd. Elektrimootorid on muundurid, mis muundavad elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektrimootor on "must kast", mille sisendiks on elektriline pinge ja vool ning väljundiks on pöördemoment ja pöörlemiskiirus või jõud ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse
Seda soojusenergiat nimetatakse madalaastmeliseks energiaks, kuna see hajub laiali ja ei saa teha kasulikku töö. 4.1 KASUTEGUR Masina kasutegur on kasuliku töö ja selle saamiseks kulutatud energia suhe. Automootoris kulutatav energia on näiteks kütuse poolt vabastatud keemiline energia, ja mootori kasulik töö on kineetiline energia, mis ajab ringi autorattaid. Termodünaamika arvutused näitavad, et sisepõlemismootori maksimaalne kasutegur ei saa olla suurem kui 40 %. Elektrimootorid on palju suurema kasuteguriga: mõned muudavad rohkem kui 90 % sissetulevast elektrienergiast tööks. Kuid siiski ei muutu rohkem kui 45 % fossiilsetest kütustest või tuumajaamadest saadud soojusest elektrienergiaks. 8 KOKKUVÕTE Termodünaamikat ei huvita aine mikroskoopiliste osiste (aatomid, molekulid) liikumise seaduspärasused. Viimastega tegeleb statistiline mehaanika, mis annab termodünaamika
Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks.
kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 3 2 ARVUTIKLASSI EHITUS 1.1 Arvutiklassi asend Arvutiklass projekteeritakse akendega põhjasuunas 270°90°. Arvutiklass ei või paikneda keldri- või poolkeldrikorrusel. Arvutiklass ei või külgneda ruumidega, kus tekib müra ja vibratsioon (võimla, töökoda), aga samuti ruumidega, kus paiknevad jõuseadmed (alajaamad, elektrimootorid) võimsusega üle 10kW. Ruumi piirdekonstruktsioonid ja suletud aknad peavad tagama arvutiklassis taustmüra taseme mittetöötavate arvutite puhul alla L pAmax 35 dB. 1.2 Pindala Arvutiklassis peab olema vähemalt 4 m2 põrandapinda ühe õpikoha kohta. 1.3 Siseviimistlus Seinad peavad olema heledates toonides kergestipuhastatavast materjalist. Seinad ja lagi peavad olema viimistletud mitteläikiva materjaliga.
Elektrivoolu 1 toime on soojuslik ALATI TEKIB SOOJUS!! Pliidiraua sees on juhtmed Elektrivoolu 1 toime on valguslik erand. Elektrivoolu 1 toime on magnetiline tekib magnetilised omadused Elektrivoolu 1 toime on Keemiline alumiiniumi toodetakse elektrivoolu abil Elektrivoolu töö A = U*I*t A = I2Rt jaul lensi seadus A = kWh Kõik Tarbijad jaotatakse kolme gruppi: Soojuslikud kulutavad palju energiat Elektroonika Suhteliselt tundlik, kardab kõikumishäireid. Elektrimootorid Oomiseadus kogu vooluringi kohta. Vooluallikas tekitab elektrivälja. Juhe on elektrivälja paremaks levimiseks. Vooluallika sees peavad laengud liikuma elektriväljale vastupidises suunas Vooluallika sees teeb tööd mitte elektriväli vaid, mingi muu energia(ükskõik mis muu energialiik) A (kogu) ELEKTROMOTOORJÕUD - (Epsilon) Epsilon= q I = Epsilon/R+r Kuidas mõõta neid uusi suurusi
y=kx. süsteemidega.keeruliste obiektide korral kus on palju väljundeid ja Näiteks pingejagur,op võimendi. Aperioodiline lüli-Erineb proportsionaalsest sisendeid.Obiekti kujutatakse viibivina,oleku ruumis,mille igat punkti selle poolest,et inertsi ei saa arvesse võtmata jätta.Näited:elektrimasinad iseloomustab palju parameetreid.Regulaator viib obiekti etteantud punktist A soojenemise seisukohalt,elektrimootorid,mille rootorimass on küllalt punkti B.Juhtimine toimub matemaatilise mooduli järgi. Matemaatiliseks suur.=dy/dt + y = kx y=yo(1-et/ ) Integreeriv lüli-nim. lüli mille väljund mooduliks on paljudest võrrandist koosnev mudeli süsteem. suuruse muutumise kiirus on võrdeline i dy/dt= x sisendsuurusega. Adaptiivregulaatorid?-See kohandab end iseseisvalt
Kolm päeva pärast tormi kulminatsiooni, kui kohalikud omavalitsused olid jõudnud esialgsed tormikahjud kokku lugeda, võis aimu saada katastroofi ulatusest. Näiteks Suigu külalistemaja kaotas kolmandiku katusest. Halinga söökla katus osaliselt purustatud. Häädemeeste hooldekodul enamik katusest läinud, samuti tugevad kahjustused perearstikeskuse, lasteaia ja valla arvutiklassi katusel, pumbajaam rivist väljas, kilomeetrite kaupa teid läbimatud. Kaisma katlamaja elektrimootorid üle ujutatud. Kihnus hävis sadam ja üle 1000 tihumeetri metsa. Kilingi-Nõmme haigla katus purustatud, tänavatel maha langenud laternapostid, gümnaasiumi ümber vedelemas purustatud akende killud. Paikusel kanalisatsioonisüsteem ummistunud, politseikooli ja kohaliku kooli võimla katus rikutud, kahjustada saanud kalmistu ja välivalgustusvõrk. Pärnu linnas kannatada saanud suures ulatuses linnavara, sealhulgas Niidupargi ühiselamu,
11 Kuis paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna- Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid, tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Kagu-Austraalia on arenenud tööstuspiirkond, kus heal järjel on toiduainetetööstus, keemiatööstus, tekstiilitööstus ning masinatööstus. Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljonit USA dollarit)
1. Sulakaitsmed ühekordselt kasutatavad, kuna sulavad läbi. 2. Bimetallkaitsmed korduvkasutatav, paindumise tõttu katkeb vooluring. 6. Mis on elektrimootor ja generaator? Milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid ja elektrimootorid. Elektrimootori töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. 7. Mis on aktiivvõimsus ? hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. N=Um x Im/2 8. Trafo? Miks ja kus kasutatakse?
annaabi.ee 
