Kuna pidurdamisel auto esiosa vajub allapoole ja tagaosa tõuseb üles, siis oleks kasulik kui tugeval pidurdamisel läheks suurem pidurdusjõud esiratastele. Paljudel autodel ongi selleks tagarataste pidurisüsteemi jaoks rõhupiiraja. Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega rõhupiirajatega. Rõhuregulaator - joonis vihikus Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt. Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele. Rõhu tõuestes ületab kolvile (6 ja 9) mõjuv rõhujõud vedru 5 survejõu ning kolbi nihutatakse paremale. Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab
· Auto juhitavus on võime liikuda vastavalt esirataste asendile . See sõltub rehvi rõhust; veose paigutusest; rehvi tüübist (radiaal, diagonaal). Juhitavust halvendavad : rooliratta suur vabakäik ; roolivõimendi rike ; esirataste valed seadenurgad ; erinevad rehvi rõhud : roolihoovastiku liigendite kulumine . Pv Pidurdamistehnika.Peatumisteekond. Liiklusvahendi pidurdamine sõiduajal võib olla järsk või sujuv. Järsul pidurdamisel on vaja saavutada lühim pidurdusteekond . Kõige efektiivseem pidurdus saavutatakse siis , kui rattad on veeremise ja libisemise piiril. Järsul pidurdusel võib tekkida kergesti rataste blokeerumise oht, eriti libeda teekatte korral. Õigel pidurdamisel vajutab juht piduripedaalile pisut varem kui siduripedaalile . Rataste blokeerumise ohtu vähendatakse katkendliku pidurdamisega ja mootoriga pidurdamisega . Mootoriga pidurdamist tuleb kasutada eriti libadal teel
ABS Pidurid Kaupo Kõnd AT112 ABS-st ABS on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100. Alastes 2000
purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse tuleb uurida minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad
ratta libisemisest ratta 10...20%- lise libisemise piirkonnas, kus ratta pikisuunaline haardejõud on suurim ja külgsuunaline haardejõud on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema Blokeerunud ratastega libisev auto ei ole aga juhitav olenemata juhtrataste asendist, säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti otse libisema või külg libisema ja pidurdusteekond on pikem Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta
e) Allamäge liikumise abisüsteem (Downhill Assist) f) Ülesmäge sõidu alustamise abisüsteem (Hill Start Assist) g) Elektrooniline käsipidur h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle aeglustamise kiirust. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole pidurdusteekonna lühendamine. Selle peamine eesmärk on rataste blokeerumise
4) Sõidupiduri rakendades (käsipidur on peal) ei tohi esineda märgatavat rõhu langust 15min jooksul. Veoauto testimisnõuanded - Õhupaagi ning rõhunäidiku rõhu kontrollimine 1) Ühenda rõhunäidik õhupaagi külge 2) Võrdle õhupaagi rõhku veoauto kabiinis oleva rõhunäidiku tulemiga. ABS pidurisüsteem - ABSi ülesanne on takistada rataste blokeerimist sõiduki pidurdamisel, eriti just libedate teeolukordade korral. Samuti on absi ülesanne tagada õige pidurdusjõu ülekanne ratastele kitsel pidurdamisel. Tagades ühtlase sõidujoone ning kontrolli sõiduki üle. ABS skeem Tavasõiduolukorras saab juhtplokk(3) pidevalt elektriimpulsse ratta kiirusandurilt (1) . mis on seotud vastavalt ratta pöörlemiskiirusele . Samas võrdleb juhtplokk (3) ka teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Kui ühe
Ostes piduriklotse tuleb uurida minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. 2 Bremse Rico Kapsi 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. Rico Kapsi 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad
Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdseis ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune ehk kiirendus on muutumatu. Niha võrdub teepikkusega. Ühtlaselt kiireneval liikumisel on kiirendus positiivne (a>0) ühtlaselt aeglustuval liikumisel aga negatiivne (a<0). Ilma algkiiruseta liikumisel on v = at. Algkiirusega v0 liikudes on v =v0 ± at. Kuidas leida läbitud teepikkust, kui kiirus muutub pidevalt. Tuleks leida keskmine kiirus. Kui mingi suurus muutub ühtlaselt, siis keskväärtuse leidmiseks leitakse lõpp- ja algväärtuste summa ning jagatakse kahega. v k = (v 0 + v ) / 2 = (v Kui on teada liikumise keskmine kiirus ja kestus, siis võib igasugusel muutuval liikumisel läbitud teepikkuse leida valemist S=v k t. Ühtlasel muutuval liikumisel võrdub keskmin...
7. Käivitamine sagedusmuunduriga on kõige paremaks viisiks mootori käivitamiseks ning pöörlemiskiiruse reguleerimiseks. Tänapäeval on sagedusjuhtimisega vahelduvvooluajam leidnud kasutust peaaegu kõigil aladel, kus traditsiooniliselt rakendati alalisvooluajamit. Asünkroonmootori käivitamine sagedusmuunduriga on lähemalt käsitletud punktis 2.6. Tabel 2.4 kirjeldab kõikide eespool mainitud käivitusmeetodite kasutamise iseärasusi ja probleeme asünkroonmootori käivitamisel ja pidurdamisel. Tabel 2.4. Erinevate Käivitusmeetoditega kaasnevad probleemid mootorite käivitamisel ja pidurdamisel [21] Otsevõrkkäiv Täht-kolmnurk- Sagedusmuun Probleem Sujuvkäiviti itus käivitus dur Rihma libisemine / kulumine Jah Keskmine Ei Ei laagritel
piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku.
Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele. Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi
Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
suurim ja külgsuunaline on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane. Haardejõu sõltuvus ratta libisemisest. Rataste blokeerumise mõju auto juhitavusele Esirattad Tagarattad Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav (olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema ja ka pidurdusteekond on üldjuhul pikem). Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem.
külgsuunas. Sõidusuunas võib haardumine kaduda: · Järsul kiirendamisel. Veojõud võib suureneda liigselt ja rattad hakkavad "kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1
Hübriidauto Hübriidauto Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiallikat. Enamasti mõistetakse selle all elektriautot, millel on ka sisepõlemismootor. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Hübriidauto eelised Hübriidauto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. Sisepõlemismootor võib olla hübriidautol palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. Pidurdamisel on võimalik kineetiline energia muuta uuesti elektrienergiaks. Hübriidauto on raha ja loodustsäästvam kui elektri- ja sisepõlemismootoriga autod. Fakte hübriidautodest Hübriidauto Toyota Prius toodab kuni 90% vähem kahjulikke gaase kui tavaline auto. Paljud riigid on teinud hinnaalandusi hübriidautode omanikele vabastades neid automaksudest. Hübr...
töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil: trumli pöörlemisel pidurdamise ajal, haaratakse eesmist piduriklotsi hõõrdejõu toimel kaasa ja veetakse pidurdusjõu suurenemise suunas. Ketaspidurid Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse vähemalt esiratastel ketaspidureid, sageli aga kõikidel ratastel.
Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambritesse antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Vedruakuga pidurikamber Vedruakuga pidurikamber koosneb kahest eraldi töökambrist: Pidurikambrist kuhu juhitakse suruõhk sõiduki pidurdamisel. Vedruakust mille ülesanne on hoida sõidukit pidurdatuna kui suruõhk on vedruakust väljunud. Kolmemembraaniga pidurikamber Pidurikambril on kaks suruõhu sisendava ja kolm diafragmat. See võimaldab pidurikambrit juhtida eraldi, teineteisest sõltumatute magistraalide kaudu. Kolmanda diafragma ülesanne on vältida mõne diafragma purunemisel suruõhu pääsemise ühest magistraalist teise. ·Pidurite pöörahoob
temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid
paiknevad akud või kütuseelemendid. Elektriautode ajalugu on üldiselt vähetuntud; Kindlalt teada on see, et nad leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid; 20. sajandi saabumisel oli 38% ameerika autodest elektriautod; Elektriautode müügi tipp oli 1912; Seoses odava nafta üleküllusega jäid elektriautod tagaplaanile. Elektriauto eelised sisepõlemismootoriga auto ees: Keskkonda ei saastata otseselt heitgaasidega; Elektriautod on vaiksemad; Pidurdamisel saab osa elektrienergiat taas akudesse laadida; Elektriauto kilomeetri hind on mitu korda odavam kui sisepõlemismootoriga autol; Elektriautol on hea kiirendusvõime. Elektriautode puudused sisepõlemismootoriga autoga võrreldes: Akud on suure massiga; Akude laadimine kestab kaua.; Akude tootmisel kasutatakse ained, mis keskkonda ladestudes on mürgised. 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid; Alates 2004
Elektriauto Liisi Lehtsa ar 11R Ajalugu leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid 20. sajandil oli 38% Ameerika autodest elektriautod Müügi tipp oli aastal 1912 Nafta ülekülluses jäid elektriautod tahaplaanile Tollal $1/barrel 1970. aastal toimunud energiakriis ja 2008 aasta majanduslangus tõid elektriauto taas ekraanile Aku Kasutatakse spetsiaalseid liitium-ioon akusid Tavapärases vooluvõrgus laeb aku ca 6-8 tundi Kiirlaadijaga on laadimisaeg 20-30 minutit Selle aja jooksul laeb akust täis umbes 80% Integreeritud põrandasse: Raskuskese madalam Parem juhitavus Rohkem ruumi salongis Eelised Ei saasta keskkonda Väiksem müra Ei vaja käigukasti Väike energia- ja sõidukulu Mootor lihtne ja töökindel Väiksemad ülalpidamiskulud...
Tsikli test – abs-ita on tsikkel juhtimatu ja pidurdus teekond on poole pikem kui abs-iga pidurdades ning tsikkel jääb juhitavaks. Tsiklitel on üldjuhul suverehvid ja märja asfaldiga on juhitavus väga kehv (on libe ka külma rehviga). Ima abs-ta on tsikkel juhtimatu ja pole mingit võimalust pidurdamisel püsti jääda. http://www.youtube.com/watch? v=dJ_UkAFW6cA Auto test - Autol on ABS väga suur eelis, sest näiteks pidurdades erinevatel teekatetel ei kaota auto juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see
Võnkumist tekitab elektrongeneraator ja vastavavaid laineid kiirgab raadioantenn.Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgus nähtustel. Röntgenkiirgus tekib kas kiiretee elektronide järsul pidurdamisel või siis on protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Vahelduvvool on vool, mille tugevus pinge ajas perioodiliselt muutuvad. Saab kirjeldada
istmetes, rooli all, uksepolstrites ja kapoti all jalakäijale. Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele autodele on ta juba tehasest istmesse ehitatud. Turvatool · Tagurdamisel ja parkimisel väga suur abimees. Tagurduskaamera · ABS aitab pidurdamisel suuresti kaasa sellega, et ei lase rattaid plokki. · Veojõukontroll ei lase auto rattal ringi käia. ABS ja veojõukontroll(VSA) · Võta akult klemmid maha ja oota mõni minut kuni kondensaatorid ka voolust tühjaks jooksevad. Oleneb autost, mõnel võib minna kuni tund. · Kui kondensaatorid on tühjaks jooksnud siis on aeg alustada turvapadja eemaldamist. Tavaliselt on nad kinni kas kahe torx otsaga poldiga või klambritega. Minu autol on poltidega.
Pdurid Tehnoülevaatusel kontrollitakse autode pidureid rullstendidel millede tööpõhimõte on kõigil ühesugune. Piduristend mõõdab rataste pidurdusjõudusid ja seejärel analüüsib saadud mõõtetulemusi ning võtab iseseisvalt vastu otsuseid arvestades auto kaalu (esitelg, tagatelg ja ka kogu auto kaal). Piduristendi testirullide elektrimootorid asuvad liikuval alusel mis on omakorda ühendatud hoovastiku abil dünamomeetriga. Pärast seda kui elektrimootorid on pannud stendirullid pöörlema, hakkab arvuti kohe andmeid salvestama. Kui auto ratast pidurdatakse siis on elektrimootoril raskem piduristendi rullikuid ringi ajada ja sellega tahab elektrimootor nihkuda. Mootori alus on ühendatud hoova abil dünamomeetriga mis mõõdabki pidurdusjõudu njuutonites (kilod saame siis kui jagame mõõtetulemuse 9,81 ja ega väga palju mööda ka ei pane kui jagame lihtsustamise mõttes 10-ga). Piduristend töötab tavaliselt...
auto sõiduomaduste parandamisel. Et saada vedru vahetamisel õige tulemus, tuleb vedrusid alati vahetada paarikaupa (korraga tuleb vahetada ühel sillal kõik vedrud). Kuna tihti osutub vedrude vahetus oskusi nõudvaks ja isegi ohtlikuks tööks soovitame nende vahetuseks pöörduda kogemustega autoremondiettevõttesse, kellel on vastavad tööriistad ja oskused. Murdunud või lihtsalt vananenud vedrud halvendavad juhitavust ja võivad olla ohtlikud. Vananenud vedrudega efektiivsus pidurdamisel ja suunamuutusel halveneb, kuna vedru ei ole võimeline piisavalt vastu võtma tekkivaid jõude. Kui auto tagaosa vedrud ei toeta piisavalt autokeret võivad autotuled hakata pimestama vastusõitjaid. Ka kuluvad erinevad autoosad enneaegselt. 1.1 Keerdvedrustus Lesjöfors AB oli esimesi tootjaid, kes võttis kasutusele autode keerdvedrude puhul külmvaltsimise. See on vedrutootmises modernseim meetod
Pidurid Sõiduautol on kaks teineteisest sõltumatut pidurit; sõidu- ja seisupidur. Sõidupidur toimib korraga kõikidele ratastele, seda kasutatakse sõitmisel. Paljudel autodel on pidurivõimendi, mis kergendab juhtimist. Autot saab peatada ka rikkis võimendi korral, kuid selleks kulub rohkem jõudu ja loomulikult pikeneb pidurdusteekond. Seisupidur- pidurdab ainult tagarattaid ja sellega hoitakse autot paigal. Kui sõidu ajal pidurdamisel vajub piduripedaal põhjani, on enamikul juhtudel tegemist õhu sattumisega pidurisüsteemi. Vajuta mitu korda piduripedaalile ja sõidupidur rakendub tööle. Osaliselt aitab seda viga õigel ajal avastada igal hommikul enne sõidu alustamist vajutamine piduripedaalile. Kui sõidupidur aga ikkagi ei rakendu, kasuta seisupidurit ja mootoriga (käiguga) pidurdamist. Auto rattapidur on kas ketas- või trummelpidur. Sõiduautol on enamasti ees ketaspidur ja taga trummelpidur
pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab ka erinevate füüsikaliste teguritega, (kiirenduse maksimum väärtus ja pidurdamisel erinevatel astmetel saavutatav hõõrdumine) et tagada tulemuse täpsust. Kui mitte siis tulemust parandatakse. -Rataste libisemine. Ratta libisemine on ratta pöörlemise ja auto kiiruse vahe. Arvutus programmis mis kasutab tegelikku kiirust auto kiirusena, libisemine arvutatakse ratta kiirusest ja tegelikust kiirusest alltoodud valemiga 3) Füüsikalised andmed. (edastatakse elektri signaalidena.)
· Peegelduvad juhi(metalli) pinnal · Murduvad dielektrikus 7. Elektromagnetlainete skaala : Pannakse ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest sageduse või lainepikkuse järgi · Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool · Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10. Kesklaine (MW) Saab saata mõne tuhande km kaugusele 11. Lühilaine (SW) Levivad üle Maa ionosfääri abil põrgates edasi.
See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse üles alla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist
ühendusotsak 16) üksteisest õhujaotur, 22- rõhupiirik lahutatud. Haagise piduriseadme Sõiduasendis on rõhu all vaid punase värviga tähistatud täitmine suruõhuga toimib pidevalt. süsteemi osad. Haagisepidurite juhtharus (kollane ühenduspea 16) on rõhk 0 bar, nagu ka pidurikambrites (8). See variant on võrreldes ajalooliselt Sõidupiduriga pidurdamisel kasvab proportsionaalselt varem kasutuses olnud piduripedaalile vajutamise nurgale rõhk juhtimisharus (b). ühejuhtmeseadmega tõhusam ja Õhujaotur (21) lülitub pidurdusasendisse ja aktiveerib turvalisem. pidurdusjõu regulaatorid (10). Sõltuvalt haagise teljekoormusest pääseb töörõhk pidurikambritesse ning
6.10.2008 Kaido Voitra ÕHKPIDURID Kaido Voitra Tartu khk Pneumosüsteemide esitamine skeemidena Suurtel autodel kasutatakse hulga suruõhuga töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Kaido Voitra Tartu khk Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise Esimeste numbrite tähendused on: lihtsustamiseks ja 0 Sisseimetav õhk erinevate firmade 1 Sisenev suruõhk poolt toodetud 2 Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) seadmete 3 Välisõhku väljuv suruõhk vahetatavuse 4 Juhtrõhk tagamiseks 5 Vaba kasutatakse 6 Vaba ühenduskohtade ...
mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 4. Nimeta ja iseloomusta lühidalt inimese elundkondi Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda.
keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele. Ketaspidur või ketaspidurid on seadme sõiduki aeglustamiseks või peatamiseks. Piduri ketas (või rootor inglise keeles), tavaliselt valmistatud malmist ja keraamilised (ka süsinikkiud, kevlar ja räni) on ühendatud ratta ja / või teljega. Pidurdamisel on sunnitud mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Jalgrattaga sõitmise analüüs Referaat Koostaja: Andras Banyasz Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Jalgrattasõidu peamine eesmärk on kiirus ja distants. Kiirus on suur faktor eesmärk on distants lõpetada minimaalse ajaga. Vahemaa on sama tähtis, mida pikem vahemaa, seda paremas vormis peab jalgrattur olema.1 Faase võib nimetada tsüklilisteks, kuna neid korratakse järjepidevalt. Üks liigutus läheb sujuvalt üle teiseks. Faasid on jagatud kaheks: veojõu- ja taastumisfaas. Kui vaadata neid kahte samaaegselt, on näha et piltidel 1 ja 6 on asend identne, ainult vastupidine. Pildil 1 on vasak jalg veojõufaasis ja parem jalg taastumisfaasis. Pildil 6 on täpselt vastupidi parem jalg veojõufa...
Süsteemil on ka väljalülitusreziim. See on mõeldud täislastis kõrge raskuskeskmega veokitele, mille raskuskese tühjana asub väga madalal. See eriomadus välistab ebakohase käivitumise riski laadimata olekus. Kui ESP käivitub, siis süsteemimälu salvestab andmed andmebaasis. Sagedane käivitumine viitab vajadusele veokijuhti koolitada EBC-mootoripidurdusleevendi EBC ülesandeks on vältida vedavate rataste libisemist mootoriga pidurdamisel ehk gaasipedaali vabastamisel tekkiv aeglustus ja kui võtad käigu alla EBC rakendub tööle kui vedava silla rattad libisevad mootoriga pidurdamisel ehk siis gaasi ei vajuta käik sees Ka EBC süsteemi kasutab ABS komponente .ABS tarkvara on õhendatud EBC tarkvaraga. Rataste andurite ja mootoriaju info põhjal saab EBC vedavate rataste libisemise. EBC töötamise ajal säilitatakse optimaalne mootoripidurdus ja auto on juhitav. EBC töö lõppeb kui hakkad uuesti kiirendama.
Aleksei Lotman Loodushoiust liigse halata 1. Kuidas on inimkond suutnud loodusliku keskkonna hävingut pidurdada? Too tekstist selle kohta 3 näidet. Jättes siinkohal käsitlemata Thoreau ja Leopoldi mured Põhja-Ameerika looduse hävingu üle, ning nende suurmeeste osa selle hävingu pidurdamisel, vaatleks Carsonile õigustatud muret teinud pestitsiidide, eriti DDT (DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses) kasutamise piiramist ning selle tulemust. 1962. Aastal ilmus ,,Hääletu kevad", mis oli tõeline sokk. Midagi, mida ka erialateadlased alles hakkasid tõsisemalt teadvustama, sai korraga üldsusele laialt tuntuks
ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ja kasutasid pidurdusjõu reguleerimiseks hooratast. Katsetustel saavutati 30% pidurdusmaa lühenemine, kuna piloot sai pidurdada kohe täie võimsusega. 1950
Arvutamine annab tulemuseks 48 k =( ) N/m = 800 N/m . 0,06 Jõu vedru venitamiseks 4 cm võrra saame, kasutades äsja leitud jäikuse avaldist, arvutada valemist F2 = k x2 = ( 800 0,04 ) N = 32 N . (Teine võimalus on lähtuda jõudude suhtest F2/F1 = x2/x1.) Vastus: vedru jäikus on 800 N/m, vedru venitamiseks 4 cm võrra on vaja jõudu 32 N. Näidisülesanne 6. Auto pidurdusteekond kiiruselt 90 km/h on asfaldil 36 m. Kui suur on autole pidurdamisel mõjuv jõud? Auto mass koos juhiga on 1400 kg. Lahendus. Antud: Teeme joonise. v0 = 90 km/h = 25 m/s s = 36 m m= 1400 kg F=? 6 Autole pidurdamisel mõjuva jõu saame arvutada Newtoni II seadusest F = ma . Eeldades, et auto pidurdamisel on liikumine ühtlaselt aeglustuv, tuleb meil arvutada auto pidurduskiirendus, teades algkiirust ja pidurdusteekonda. Lähtudes ühtlaselt aeglustuva liikumise
Rekuperatiivpidurdus võib esineda siis, kui vintsiga langetatakse koormust · Rekuperatiivpidurdusel ei ole vaja muuta mootori lülitusskeemi · Selline pidurdus on töökindel ja majanduslikult ökonoomne. · Rekuperatiivpidurduse puuduseks on see, et teda on võimalik rakendada suurte nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Seda pidurdust on otstarbekas kasutada koormuste langetamisel suurte kiiruste juures ja mehhanismi esialgsel pidurdamisel. 2) Vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile. Seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. Selline olukord võib esineda tõstevintsi elektriajamis, kui koormust tõstva mootori ankruahelasse lülitada suur takistus. Mehhanismide pidurdamiseks, mille takistusmoment koosneb hõõrdejõududest, saadakse vastulülituspidurdus ankrupinge polaarsuse muutumisega,
Elektromagnetlaine energia sõltub sagedusest ja lainepikkusest. Lainepikkuse vähenedes sagedus suureneb. 20.Elektromagnetlaine skaala? 1)madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool 2)raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks, laineid kiirgab raadioantenn 3)optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtusel ( jaguneb omakorda 1.ultravalguseks, 2.nähtavaks valguseks ja 3.infravalguseks) 4)röntgenkiirgus- tekib kas kiirte e elektronide järsul pidurdamisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid 5)gammakiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad, tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. 21.Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Elektromagnetlainete abil info edastamine-Raadioside, televisioonisignaal; ülemaailmne arvutivõrk, telefoniside; mikrofonides, radarites, sidesatelliitides, GPS, rõntgen
Sünkronisaatori sisselülitamisel ühendatakse seni vabalt pöörelnud hammasratas veetava võlliga. SIDUR Sidurit loetakse jõuülekande esimeseks osaks ja tema ülesandeks on lahutada mootor käigukastist käikude lülitamise ajaks ning nad uuesti sujuvalt ühendada, hoides ära koormuse järsu rakendamise, aga samuti võimaldada auto sujuvat paigaltvõttu ning peatamist ilma mootorit seiskamata. Auto järsul pidurdamisel ilma sidurit lahutamata hakkab sidur libisema, kaitstes ülejäänud jõuülekannet inertsmomendist tingitud ülekoormuse eest. Ühendatuna peab sidur tagama mootori kindla ühendamise jõuülekandega. Enamuses autodel on kasutusel kuivad ketashõõrdsidurid, kus kasutatakse ära kuivade pindade vahelist hõõrdejõudu. Veetavate ketaste arvu järgi jagunevad autode sidurid ühe- ja kahekettalisteks siduriteks. Nendest ühekettalised
Vastus : Pidurdusjõu regulaator reguleerib sõiduki telje pidurdusrõhku sõltuvalt tema koormusest. Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. 2. Milline on tööpõhimõtte erinevus staatilisel ja dünaamilisel pidurdusjõu regulaatoril? Vastus: Staatilisel regulaatoril ei muuda hoovastiku asendi muutumine pidurdamise ajal regulaatori väljundrõhku. Dünaamiline regulaator võtab pidurdamisel kaalujaotuse muutumise arvesse ja sõltuvalt hoovastiku asendist korrigeerib väljundrõhku. 3. Selgitage (soovitavalt joonisega) liikumatu ja liikuva (ujuva) pidurisadula ehituse ja tööpõhimõtte erinevust! Fikseeritud pidurisadulaga ketaspiduritel on pidurisadul jäigalt kinnitatud. Sellel ketaspiduri tüübil on kaks pidurisilindrit ja seega ka kaks kolbi. Fikseeritud pidurisadulaga ketaspidurid on konstruktsioonilt tugevad ja neid kasutatakse
avaldatava surve suurendamist kuni ühe ratta pidurdusjõud saavutab sellise suuruse kus ta blokeerub. Eeskiri ütleb, et piduripedaalile avaldatava jõu suurus ei tohiks ületada 49 KG.Pärast ühe ratta blokeerumist lülituvad mõlemad piduristendi rullikud välja ja arvuti fikseerib samal ajahetkel mõlema piduri tugevused.Ka ABS pidurid blokeeruvad piduritestis kuna ABS teadupärast ei tööta kiirusel 5 km/h. Ka tehnoülevaatuse eeskiri ütleb, et:" 4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema".Viimane toiming on seisupiduri test (rahvakeeli käsipidur kuigi käsipidur on mootorratta esiratta pidur) kus kontrollija pidurdab sujuvalt seisupiduriga.Seisupiduri testi tehes ei tohiks piduri hoovale avaldatava jõu suurus ületada 40 KG, seda jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Tegelikult dünamomeetrit eriti ei kasutata kuna valdaval enamusel
negatiivne külgnihe, 4 pöördtelje positiivne külgnihe Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 33 Pöördtelje külgnihe hoiab rooli kuulliigendid kerge pinge all, mis annab roolile hea tundlikuse. Liiga suur pöördtelje nihe muudab rooli pööramise raskeks ja esirataste ebaühtlase pidurduse korral auto juhitavuse halvemaks. Näiteks juhul kui auto ühe poole rattad on kuival teel teise poole omad aga jääl, läheb suure pöördtelje külgnihkega auto pidurdamisel kergesti külglibisemisesse. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 34 Selle vältimiseks kasutatakse mõnedel masinatel pöördtelje negatiivset külgnihet. Auto püüab siis pöörduda tugevamalt pidurdava ratta suunas, rool aga püüab keerata autot vastupidises suunas. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 35 Pöördteljenihe ei ole reguleeritav Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 36
· müra on väiksem · auto kiirendus on parem · ei vajata käigukasti · energiakulu ja energia maksumus on väiksemad · elektrimootor on väga lihtne ja töökindel · mootori kasutegur ulatub 90 protsendini · mootor käivitub mis tahes välistemperatuuri juures · mootori kiirus ja moment on kergesti juhitavad · elektrimootori maksimaalne moment on kaks-kolm korda suurem nimimomendist, st vajaduse korral saame suure kiirenduse · enamiku auto kineetilisest energiast saab pidurdamisel tagastada akusse · liiklusummikus elektriauto ei vaja energiat ega saasta keskkonda · on loota uut tüüpi akude kasutusele võtmist (näiteks tsink-õhk- akud on kolm korda kergemad võrreldes liitiumioonakudega sama mahtuvuse juures) · elektrienergiat võib saada loodussõbralikest allikatest (päike, tuul, hüdro-, termaal- ja tuumaenergia) Akudega elektriauto puudused: · akupatarei ühe laadimisega läbitakse 150400 km · akude suur mass, maksumus ja lühike tööiga
Inertsiaalseteks süsteemideks võib tinglikult lugeda kõiki Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme (kiirendus on null). Inertsiaalsüsteemide suhtes kiirendusega liikuivaid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks taustsüsteemiseks. Näiteks vaguniga seotud taustsüsteemis Newtoni I seadus ei kehi, sest vagunis sõidu ajal veerenud pall veereb vaguni pidurdamisel edasi. INERTSUS Inerts on keha omadus, säilitada oma liikumisolek (liikumine või paigalseis) püsivana, kuni kehale rakenduvad mingid jõud seda olekut ei muuda. Kui keha on paigal, siis see püüab jääda paigale ja kui keha liigub, siis see püüab säilitada oma liikumist. Seega kui kehale ei mõju teised kehad, siis ta liigub kiirenduseta! Inertsus seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks mingi suuruse võrra peab teise keha
sisepõlemismootoril suur kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus. Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised: 1. Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. 2. Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. 3. Pidurdamisel on võimalik rekuperatsioon ehk kineetilise energia muundamine uuesti elektrienergiaks. Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal. Hübriidautode elektrilised disainid erinevad masina siseehituse struktuuri, kütusetüübi ja toimingu poolest. Hübriidautod kulutavad mõnevõrra vähem kütust, kui sama võimsad, vaid bensiinimootoriga autod
Gammakiirgus on suure energiaga elektromagnetkiirgus, *ergastatud tuuma läheb põhiolekusse ning kiirgab gamma-kvandi. *y- kiirgus suure läbimisvõimega. Neeldub paksus tiheda aine kihis (teras, plii) RAK: *meditsiinivahendite steriliseerimine; *toiduainete tööstuses bakterite, seente hävitamiseks; *suurte veoautode läbivalgustamiseks tollis; *torude lekete tuvastamiseks. Röntgenkiirgus tekitatakse elektronide järsul pidurdamisel. RAK: röntgenpildid [meditsiin (luumurrud, aga ka muutused pehmetes kudedes), toll] Neutronkiirgus on neutronite voog. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul pooled radioaktiivse aine tuumadest on lagunenud. (viimast hetke ei saa arvutada). Tuumareaktsioon on aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsiooni kutsub esile mingisugune välismõju. Sobivaim osake tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutron, tal puudub laeng ja tuumareaktorites
neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. Elektroluminestsents- hõrendatud gaasi helendamine teda läbiva elektrivoolu toimel. Nähtust kasutatakse reklaamvalgustuses. Elektroluminestsents tekib ka pooljuhtides ja seda kasutatakse ka valdusdioodides. Ka virmalised kuuluvad elektroluminestsents nähtuste hulka. Päikese kiiratud loetud osakeste voog püütakse Maa magnetvälja poolt suures osas kinni. Pidurdamisel nad ergastuvad Maa magnetväljas hõrendatud gaasi ja põhjustavad selle helendumist. Kuivõrd pooluste lähendal on magnetväli kõige tugevam, siis on ka laetud osakeste pidurdamisel tekkinud ergastusenergia pooluste lähedal eriti tugev . Fotoluminestsents- reeglina fotoluminestseeruvad vedelikud ja tahked ained. Kehad helendavad alati pikema lainepikkusega valgust, kui nad neelduvad. Seetõttu kaotataksegi tihti kiirgusena ultraveolettkiirgust, mis paneb ained helendama nähtava valgusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
