Sissejuhatus Erialasse (1)

ERIALA
Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a.
Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku
1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega
1769 .a auruvanker ( Nicolas Cugnot) Max. 5km/h
1790.a jalgratas (M.de Sivrac)
1795.a hoburaudtee (Inglismaal)
1820.a aurusõidukite ehitamine
1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson )
1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija)
1895 .a esimene bensiinimootor
1899.a rajati metallurgia laboratoorium
1910 .a maailma esimene V-8 mootor
1885.a esimene mootorratas ( Gottlieb Daimler)
1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson)
19.saj algus – Esimesed bussid (sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile)
1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks
1894.a esimene autovõidusõit Pariis- Rouen (max. Kiirus 12km/h)
1955.a Le Mans’i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a)
Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km
Kõige rohkem autoteid – USA, üldpikkus üle 6 miljoni km
Pikim teadaolev liiklusummik – 16.02.1980, Prantsusmaa, 176km
Väikseim auto – Peel P50, Pikkus – 1.34m, laius – 99cm, kõrgus – 1.34m, kaal – 59kg
Kergeim auto – 9.5kg, Max. 25km/h
Pikim auto – pikkus – 30.5m (bassein, hüppelaud, ülisuur vesivoodi)
Pikim mootorratas – pikkus – 7.6m, kaal – 2000kg (Douglas ja Roger Bell)
Väikseim mootorratas – telgede vahe – 10.8cm, istme kõrgus – 9.5cm, tagumise ratta läbimõõt – 2.4cm, esimese ratta läbimõõt 1.9cm (selle rattaga läbiti 1m)
Kiiruserekord maapinnal – 1227.985km/h (helikiirus 1191.6km/h) Nevada (USA) Andy Green
Elektrimootoriga Peugeot 106 – läbis akusid laadimata 208km (Max. 115 km/h)
Masinaelemendid
1881.a – Venemaal ilmusid esimesed õpikud „Masinaelemendid”
1936.a – Tallinna tehnikainstituudis loodi masinaehituse laboratoorium
Detail – toode (masinaelement) mis valmistatakse ühest materjalist
Element – kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa
Sõlm – töötavas tehases elementides koostatud toode, NSV liidus 1971 .a kehastatud standardikohaselt
Agregaat – sõlmedest koostatud unifitseeritud koostisosa , mis masinas kindlat funktsiooni täidab, nt. Automootor
Reeglina toodavad agregaate kitsalt spetsialiseerunud firmad ja nende baasil on võimalik kokku panna erineva otstarbega masinaid.
Masinate tootmisel on iseloomulikud järgmised suundumused:
1) Konstruktsioonis püütakse ära kasutada võimalikult palju standartseid elemente ning unifitseeritud agregaate, mida pakub nii siseriik kui ka rahvusvaheline turg.
2) Tootmisprotsess (eriti koostamistsükkel ) püütakse kokku suruda võimalikult lühikesse aega, vältides suurte varude loomist ladudes .
Ideaalsel juhul saabuvad agregaadid ja sõlmed lõppkonveierile otse tarnijalt , mis eeldab firmade vahel ladusat ja usalduslikku koostööd.
Detaili ei ole mõtet valmistada tervenisti kallist metallist. Säästlikuse põhimõttel kasutatakse neid vaid sellel tööpinnal, mis detaili töövõimed limiteerib.
CIM – Computer Integrated Manufacturing
Detailide ja sõlmede konstrueerimisel võetakse võetakse masstootmist silmas pidades nende kujundamisel arvesse vajadust kasutada montaažil inimtöö asemel roboteid.Autotööstuses on see eriti aktuaalne.
Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nimetatakse liiteiks. Jagunevad lahtivõetavaiks ja kinnisliiteiks.
Lahtivõetavad: 1)keermesliited Kinnised: 1) neetliited
2)liistliited 2) keevisliited
3)hammasliited 3)jooteliited
4)tihvtliited 4) liimliited
5)profiilliited 5)press- ja valtsliited
Võll- Rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas.Enamasti on need kujundatud lahtivõetavaina.
Võll ja Rumm on omavahel liistuga ühenduses.
Keevitustehnoloogia arenguga on neetliidete kasutamine oluliselt vähenenud.
Neet koosneb varrest ja algpeast.
Mootori õlitussüsteem
Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet:
Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel
Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt.
Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusrežiimile, hakkab õlikile paksus vähenema ja hõõrdumine võib üle minna poolkuivaks või isegi kuivhõõrdumiseks.
Hõõrdumise vähendamiseks peab hõõrdepindade vahele tekkima nii paks õlikile, et hõõrduvad pinnad oleks omavahel lahutatud.
Minut aega mootori õlita töötamist sulatab selle laagrid , veidi aega pärast seda kiiluvad kolvid kinni ning mootor lakkab töötamast.
Mootori õlitussüsteem annab õli hõõrduvatele pindadele, et vähendada hõõrdumist, eemaldada kulumissaadusi ning jahutab hõõrduvaid pindu.
Mootoriõlide ACEA klassifikatsioon:
E1-lassifikatsioon, milline kehtestati jaan.1991.a.
A- ottomootori õli
B-sõiduautode ja väikebusside mootoriõli
E-suurautode õli
Tähe järel olev number näitab õli kvaliteeti, näiteks
E1on sarnane CCMC D4 nõuetega, sobib vanematele mootoritele kergemates tingimustes
E2-kvaliteetne tavaõli, on selle rühma tipptase
E3-sarnane CCMC D5 nõuetega, on selle rühma tipptase.
Mootoriõlide tähistus SAE 10W -30näitab:
Sae-ameerika Autoinseneride Ühing, millele järgnevad arvud iseloomustavad õli
viskoossuust
W-talveõli tunnus
Diiselmootori toitesüsteem
Surve tekitamiseks vaja eraldi pumpa (kõrgrõhupump).
Õhufilter
Korras filter peab tolmu nii hästi, et see vähendab kolbide ja silindrite kulumist mitukümmend korda. Filtri keres asub kuiv filterelement, mille filtreeriv osa on kahe metall- või plastrõnga vahele pigistatud poorne volditud paber, mida ümbritseb nailonvatt. Elemendist läheb läbi kogu mootorisse ja kompressorisse juhitav õhk. Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus õhk saab püürisliikumise ja suuremad tolmu- ning mustuseosakesed langevad filtri põhja. Saastunud filterelement vähendab silindrite täidet, mistõttu mootor muutub jõuetuks, jõud hakkab kuluma ja kulub kiiremini. Loomulikult kaasneb sellega kütusekulu ja mootorist väljuv must suits. Kui alarõhu indikaator näitab punast või kui filterelement on olnud kasutuses üle 18 kuu, element vahetatakse.
Osad: Sisselasketoru, Ühendusvoolik, Indikaator, Filterelement, Kaas ja Liblikmutter.
Pump - Pihusti
1980- date lõpul, kui ilmnes , et seni diiselmootorites toitesüsteemides ainuvalitsenud kõrgrõhupump on oma võimalused praktiliselt ammendanud, hakati SCANIA arenduskeskustes otsima alternatiivseid toitesüsteemide lahendusi. Koostöös Cummings’iga töötati välja uudse lahendusega toitesüsteem HPI, mille põhiliseks iseärasuseks on teistlaadse konstruktsiooniga pihusti. Tavalise elektroonilise juhtimisega pump-pihustil on magnetklapp, mis avab kütuse pääsu survekambrist tagasivoolu. Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagasivoolud ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Elektroonilise juhtimisega pump-pihusti puuduseks on suur koormus magnetklapile – kuni 18 MPa. Elektrijuhtmestik, mis on vajalik pump-pihusti magnetklapi juhtimiseks on klapikambri kaane all ja seega õli ja kõrge temperatuuri meelevallas. HPI üheks erinevuseks tavalisest elektroonilise juhtimisega pumppihustist on asjaolu, et kõik elektriühendused asuvad väljaspool mootorit, seega kergesti kontrollitavad ja hooldatavad. Ka magnetklapid asuvad väljaspool mootorit ja töötavad rõhul 18MPa, samas kui pihusti töörõhk on kasvanud 25MPa-ni. HPI puhul reguleeritakse pritse ajastust ja silindrisse pritsitava kütuse kogust erinevate magnetklappidega. HPI mootorite iseloomulikuks jooneks on väga madal heitmete tase. Euro 3 nõuetele vastav tase on saavutatud kergesti ja piisavalt suure varuga, et ka järgmiste heitgaasinormatiivide kehtestamisel on võimalik nõutud tase saavutada.
Kütusekulu mõõdik EDM 1404
VDO Kienzle uus elektrooniline diiselmootorite kütusekulu mõõdik(EDM) sobib kasutamiseks sõidukitel, kus iga säästetud kütuse liiter annab selget kokkuhoidu.
EDM koosneb: *Mõõdikust, mida läbib nii mootorisse minev kütus kui ka paaki tagasivoolav kütus
*Näidikust, mis paigutatakse juhi vaatevälja.
Näidikul on kolm mälutasandit, kus on võimalik kogu auto töötamise ajal jälgida:
• jooksev kütusekulu
•kogu kütusekulu
•keskmist kütusekulu
•keskmist kiirust
•läbitud teepikkust
•sõidu aega
EDM-i on võimalik ühendada sõidumeerikuga, mis annab võimaluse märkida kütusekulu sõidumeerikuga kettale.
Eesti praktika on näidanud, et pärast autojuhtidele läbi viidud ökonoomse sõidu kursust koos EDM 1404 kasutamisega on kütusekulu vähenenud 2...18%.
Nõuded mootori tehnoseisundile
•mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutussvedeliku silmaga nähtav lekkimine on keelatud
• heitgaasi pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud
•mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terve
•omavoliline mootori toite- ja heitgaasi süsteemide muutmine ja ümberehitamine on keelatud
•elektrijuhtme peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaasi termilise jms kahjustava mõju eest.
•mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult , töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule
•rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaasi torule või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale
•kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist või plastikust
•kütusepaak ei tohi lekkida
•kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/ kere sõitjateruumis
•täiteavast väljavoolav kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks
•kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhu tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork
•Täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis
•kütusepaak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt
•800...1000l mahutavusega paakide korral peab autol või autorongil olema vähemalt 2kg pulber - või sellele samaväärset tulekustutit , sädet mitteandvast materjalist labidas , ämber ja matt tulekustutuseks
•autol või autorongil üle 1000l mahutavusega paak / paagid on keelatud
•heitgaasi väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütusetorudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaasi torudele
•N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaasi toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi
•valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi
•heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega
ELEKTRISEADMESTIK
Auto elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (aku ja generaator ) ja –tarvititest. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus - ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed , kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel ( kerel ). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega.
Käivitustüüpi pliiaku
Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime. Akude vastupidavus sõltub suurel määral kasutusviisist, nende säästmiseks on vaja tunda nende ehitus, tööpõhimõtet, rikete põhjusi ja hoolduse põhimõtteid. Akude kasutuselevõtul, hooldamisel ja remontimisel tuleb täita ohutusnõudeid, sest aku elektrolüüt sisaldab sööbiva toimega väävelhapet ja akugaasid on plahvatusohtlikud.
Autodel kasutatakse käivitustüüpi pliiakusid, mis koosnevad enamuses kuuest jadamisi ühendatud elemendist, millel on ühes tükis valmistatud anum.
Et üksikelemendi pinge on keskmisel 2V, siis kuuest elemendist koosneval akul on see 12V. Suurveoautodel kasutatakse enamasti 24V elektrivõrku, mille tagab kahe aku omavaheline jadaühendus. Akus toimuvast annab hea ülevaate pöörduva keemilise protsessi valem, millest on näha, et aku laadimisel eraldub väävelhape(elektrolüüdi tihedus muutub suuremaks ) ja aku tühjenemisel eraldub vesi st elektrolüüdi tihedus langeb.
Aku tähistus Saksa DIN 72310 järgi:
•55618 – tüübi nr
•12V – nimipinge
•90 Ah – mahutavus
•350A – käivitusvool
Vastavalt aku töö- ja kasutustingimustele liigitakse neid järgmiselt:
1) hooldevaba – aku plaatidest kõrgemal olev elektrolüüdi hulk on piisav aku koguks tööajaks
2) pikema tööeaga – plussplaadi aktiivmass on paigutatud ümbrisesse, mis väldib plaatide lagunemisel aktiivmassi langemise akupurgi põhja. Sellised pikema tööeaga akud tähistatakse Z tähega.
3) põrutuskindlad – raputuskatsetel esitatavad nõuded on u 10x kõrgem tavaakule esitatavatest nõuetest. Selliseid akusid kasutatakse peamiselt töö-, ehitus- ja põllumajandusmasinatel. Akud tähistatakse tähisega – Rf
4) pikaealised ja põrutuskindlad – leiavad kasutamist töömasinatel, millel esineb tugevaid põrutusi ja suuri koormuse muutusi. Neid tähistatakse – HD.
5) ehituselt pikaealise akuga sarnane, kuid plaadid on paksemad ja seega on neid ka vähem. Ei anta külmkäivitusvoolu suurust, akude käivitusomadused on 35...40% madalamad kui sarnastel käivitustüüpi pliiakudel. Kasutatakse eriti suurte koormuste tingimustes, osalt ka veojõu tarvis. Tähis – S.
Aku hooldus
•igapäevane hooldus
Laadimise ja korrasoleku kontroll
•1x kahe nädala jooksul
Aku kinnituse ja juhtmete kinnituse kontroll
•generaatori ajamirihma pingsuse kontroll
Aku väline puhastamine
•aku kaanele sattunud elektrolüüt eemaldatakse nuuskpiiritus lahusesse kastetud lapiga
Aku klemmide ja juhtmeotsakeste puhastamine
• Oksiid, mustus ja niiskus põhjustavad aku isetühjenemist. Kaanele sattunud elektrolüüt juhib voolu nii palju, et aku tühjeneb täielikult 10...20 päevaga. Võimaluse korral tuleks elektrolüüt nuuskpiirituse või naatriumkarbonaadi 5%-lise vesilahusega neutraliseerida ja seejärel pesta ning kuivatada nii, et kemikaalid ei satu aku sisemusse .
Elektrolüüdi taseme kontroll
• Vähese elektrolüüdiga element sulfateerub, liigne elektrolüüt ei püsi aga akus. Nendel autodel, mille akudesse tuleb lisada destilleeritud vett suvel sagedamini kui 1000km läbisõidu järel ja talvel sagedamini kui 3000km tagant, kontrollitakse generaatori pinget.
NB! Kunagi ei vaadata akusse lahtise tule valguses, sest purki kogunenud gaas võib plahvatada ja pritsida hapet silma. Väldi ka elektrolüüdi sattumist riietele ning katmata kehaosadele – Väävelhape on väga sööbiva toimega.
Ventilatsiooniavade puhastamine
•Aku kaane märgumise põhjuseks võivad olla ummistunud tuulutusavad ja tihendusmastiksi praod . Üksik kaas märgub kiiresti elemendi rikke korral. Kui mitme purgi kaaned sageli märguvad, võib oletada, et generaatori pinge on liiga kõrge, mistõttu aku „ keeb ’’. Aku seisukorrast annab ligikaudse ülevaate käiviti ja tulede üheaegne sisselülitamine. Tuled muutuvad seda tuhmimaks, mida rohkem on aku mahutavus kauase kastuse tõttu vähenenud ja mida tühjem ta on.
1x kvartalis
• Aku laetuse astme kontroll, mõõtes elektrolüüdi tihedust.
Aku mahutavus sõltub aku plaatide arvust ja suurusest , tühjendusvoolu suurusest, elektrolüüdi temperatuurist aga ka aku hooldus- ja kasutustingimustest. Pakane halvendab seega aku käivitusomadusi.
Akude ühendamine
• Akude ühendamise järjekord autole pealepanekul:
1) Ühenda + juhe aku + klemmiga
2) Ühenda – juhe e. Maandusjuhe aku – klemmiga
Kahe aku omavaheline ühendamine 24V pingega elektriskeemis:
- + - +
Akujuhtmete lahtiühendamine (massilüliti väljalülitamine) töötaval mootoril põhjustab generaatorseadme riknemise(toimub alaldi dioodide läbilöök)
Abiakude kasutamine mootori käivitamisel :
1) Ühenda juhtmega mõlema aku plussklemmid omavahel
2) Teise, miinusjuhtme üks ots kõigepealt käivitatava auto kere külge selle auto akust võimalikult kaugel
3) Viimasena ühendatakse miinusjuhtme teine ots abiaku miinusklemmiga; kui abiaku on auto peal – siis selle auto kerega. Nii on ahela sulgemisel tekkiv säde viidud akudest võimalikult kaugele.
4) Pärast mootori käivitumist võta juhtmed lahti vastupidises järjekorras.
NB! Ära seisa akule lähedal. Aku võib plahvatada.
Vahelduvvoolu generaator
Vahelduvvoolu generaatori põhiosad staator ja rootor. Rootorit käivitatakse väntvõlli kiilrihmaga. Sisuliselt on ta pöörlev elektromagnet, mille jõujooned lõikavad staatori mähist ja indutseerivad selles muutliku elektromotoorjõu. Rootori mähist toidetakse harjade ja kontaktrõngaste kaudu alalisvooluga, mis saadakse kas akust või generaatori enda alaldusplokist.
Voolutarvitite toiteks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge. Kui pinge on liiga kõrge, kuumeneb juhtmete isolatsioon , tarvitid võivad läbi põleda ja tekib ülelaadimine.
Käiviti
Käiviti põhiosa on elektrimootor, mille ankruvõllil asub vabakäigusidur. See on vajalik käiviti ühendamiseks hooratta hammasvööga, vabakäigusidur kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas. Käiviti liiga kauaks sisselülitamine võib voolu soojuslik toime rikkuda mähiste isolatsiooni.
• hammasratas
•kate
• vabajooksusidur
•ankur
•ankrusüdamik
•ergutusmähis
• mutter
•kate
•elektromagnetlüliti
•lülimisseib
•kommutaator
• tolmukate
•harjahoidik
•staator
•staatori mähis
•poolusking
•puks
• liugelaager
NB! Hoia käivitit lülituna mitte üle 10…30 sek. Kui mootor ei käivitu, oota vähemalt 1…2 min.
Valgustusseadmed
Veoautode valgustus jaguneb sise- ja välisvalgustuseks. Välisvalgustusse ja signaalseadmetesse kuuluvad veoautol kaks põhilaternat, suunatuled , ääretuled, stopptulelaternad, numbritulelatern ja tagumised ning esimesed udutulelaternad.
Peegeldi peegeldab valgust 84…88%. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp.
Põhilaterna tähistus

Laterna tüübi tähis H- halogeenlamp , C- lähitule tunnus, R- kaugtule tunnus

E- sertifikaat , E- reegli nõuetele vastavuse tähis(indeks näitab riiki, kus tähistus omistab)

Valgustugevuse kontrollarv (üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75)

kinnitamise järjenumber.
Autolambid
Busside põhiliseks valgustusallikaks on 12- või 24V nimipingega hõõglambid.
Need koosnevad soklist ja klaaspirnist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur.
Lambi vahetusel ei tohi selle klaassile jätta sõrmejälgi. Lambiklaasile jääv rasv vähendab lambi tööiga. Ära puuduta kätega samuti peegel pinda. Pärast lambi vahetust on vaja kontrollida laterna reguleeringut.
Säästlikkus
Saaste ainete ja müra vähendamiseks:
•Väldi tarbetud sõitu
•Sõida rahulikult ja säästvalt
•Väldi järske kiirendusi ja pidurdamisi
•Kasuta ettenähtud kütust ja õlisid
•Kasuta külmkäivitusel soojendusseadmeid
•Väldi liigset mootori tühikäiku
•Hoia autotehniliselt korras
•Ära ületa lubatud sõidukiirust
Mõju kohalikule keskkonnale avaldub esmajoones pinnase hapendumises.
Mõju atmosfäärile, atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaasid .
Kütusekulu vähendamiseks hoia mootori jahutusvedelik töötemperatuuril.
1) ummistunud vahejahuti 1...2
2) vigane termostaat 1…3
3) ummistunud küttefilter